Kliimamuutustest

[Kapten Trumm]

Seda ma ju kirjutasingi, mis artikli pealkiri on:

Eesti teadlaste uuring: efektiivsed süsiniku sidujad on noored ja keskealised metsad

Loomulikult on, sest süsinikku seovad ainult rohelised osised (roheliseks teeb klorofüll, mida saadakse CO2 ja valguse toimel ja mille tekkimisel vabaneb hapnik (sama mis CO2 koostises leidub). Mida vähem on rohelisi osi, seda vähem süsinikku seob.

Aga mändidel muutub rohelise osa suurus suhteliselt vähe läbi puu kasvutsükli (võrreldes nt lehtpuudega).
Seepärast raiepiirangute rakendamine CO2 vähendamise vankri ette on väga variserlik.
Muide antud artikkel on ehe näide, kuidas käib rohepropa teaduslike meetodidega. 110-aastane männik on ju alles raieküpseks saamas. Männi raieküpsus saabub 100-120 aastaga. Seega see CO2 bilanss on juba võetud ekslikel alustel. Siia hulka tuleb panna ka aeg peale raieküpsust, kui metsa ei raiuta (nt 140 aastaselt kukub see mänd tormiga ümber). Mis saab tema puidust (ehk seotud süsinikust)? Vastus on, et see mädaneb ära ja vabaneb uuesti atmosfääri. Miks peab seda laskma juhtuda, kui võiks selle raieküpselt maha raiuda? Näiteks pannes puidu ehitusse (selle asemel, et teha palju suurema jalajäljega tsemendi põhist kivimajaehitust?

[Kriku]

Vanades metsades jällegi talletatakse biomassis rohkem süsinikku.

[Kapten Trumm]

Vanades metsades jällegi talletatakse biomassis rohkem süsinikku.

Ja ühel hetkel, kui puude eluiga lõpeb ja neil ühtegi rohelist liblet enam pole, siis süsinikku nad ei seo, enamasti selleks etapiks on nad juba seespoolt mädanemas (CO2!) ja kui ümber kukuvad, siis vabaneb see 100 aastaga seotud CO2 sealt mõne aastaga.

See minu silmis ei ole OK. Kogu seda rohepropagandat kuulates jääb mulje, et see 7. klassi bioloogia tund on osadel kliimaktivistidel vist vahele jäänud.
Sest süsinikku ei seo mitte tüved, vaid roheline osa. Tüvi sisaldabki seda seotud süsinikku.

Rohe/kliimaaktivistide idee on ju metsa raiumine ära lõpetada, sest "mets on rohelised kopsud" ja "sellest saab kasu ainult eliit". Senikaua, kui Hiiu madalalt naftat pole leitud, tuleb metsa majandanda, mitte luua kunstlikult olukorda, kus puidutööstus sureb, sest Soomes on puit odavam kui siin ja sedasi mingit allhanget teha pole lihtsalt reaalne. Paljuski on selline loll roheaktivism üks haru sellest "eliidivastasest" liikumisest, mille kõrvalharud on vaksineerimisvastasus, offgrid elamine, lameda maa uskumine jne jne.

[Kriku]

Looduslikult uuenevas metsas on igas vanuses puid ning biomass seetõttu enam-vähem muutumatu, kui keskkonnatingimused samaks jäävad.

[Some]

Samas, kui sellest puidust teha näiteks palkmaja siis see CO2 on ikka pikaks-pikaks ajaks loomulikust ringlusest väljas.

[Kapten Trumm]

Juba hääbuva rohelise osaga raieküps puu maha võtta - see loob metsas ruumi vähemalt kümnele noorele ja vägagi rohelisele puule.

[wolfgang]

Ma ei saa aru, kust võetakse väiteid a la "140 aastane mänd kukub ümber" või, et "mets on küpset metsa täis ja kui me seda kohe maha ei lõika siis kõduneb see metsa ära".
Esiteks männid elavad vabalt 500 aastat +. Teada on 4800 aastane mänd. Ühtlasi ka planeedi vanim puu.
Teiseks, kui "meie metsad küpset metsa nii umbselt täis on" ei oleks vaja olnud raiavanuseid pidevalt langetada. Mu meelst on see nüüd 60 aasta peale langetatud ja lisaks on võimalus ka sellest mööda minna puu diameetri alusel.
Reaalsus kipub Tartu Ülikooli tegelaste väidete poole kaldu olema mittte EPA-kate. Mingi 10 aastaga on need metsad, milles ma jahil käin, ikka jõhkralt maha tõmmatud. Kui enne jalutasid nagu pargis, läbi metsa siis nüüd roomad munadeni traktori roopas, neljakäpakil üle ristirästi jäetud risu üle raiesmike, kiirusega 300 m tunnis. Ja tihti ei pääsegi läbi. Nii tasemel on RMK metsamajandamine.
Ja veel on fantastilised rohepöörajad, kes metsad üldse maha võtavad, et oma päiksepaneele ja tuulikuid püsti panevad.

[Kriku]

Ma ei saa aru, kust võetakse väiteid a la "140 aastane mänd kukub ümber" või, et "mets on küpset metsa täis ja kui me seda kohe maha ei lõika siis kõduneb see metsa ära".

Kuusikutes tulevad üraskikahjustused küll. Monokuusik pole muidugi meil siin mingi looduslik kooslus.

Esiteks männid elavad vabalt 500 aastat +. Teada on 4800 aastane mänd. Ühtlasi ka planeedi vanim puu.

See pole see liik, mis meil siin kasvab.

Aga see siin pole metsanduse teema. Palun kliimamuutuste juurde tagasi.

Juba hääbuva rohelise osaga raieküps puu maha võtta - see loob metsas ruumi vähemalt kümnele noorele ja vägagi rohelisele puule.

Mis on aga väiksemad.

Trumm, jäta palun see loba ja postita arvutused või viited neile. Või jäta postitamata.

[Fuchs]

Mingi 10 aastaga on need metsad, milles ma jahil käin, ikka jõhkralt maha tõmmatud. Kui enne jalutasid nagu pargis, läbi metsa siis nüüd roomad munadeni traktori roopas, neljakäpakil üle ristirästi jäetud risu üle raiesmike, kiirusega 300 m tunnis. Ja tihti ei pääsegi läbi.

Ma üldiselt seda padurohelist metsamajandamist ei poolda aga jah, minu kodu lähiümbruses avaneb suht sama vaatepilt. 20 km raadiuses kodukoha ümbert on keeruline leida korralikku metsa. Mingit lepikut ja pajuvõsa jah, võta kui palju tahad... mõnel soisemal lapil saab kaasikus ka kummikutega sumbata aga suuremate oksapuudega metsad on kadunud ja sellest on tõsiselt kahju. Kõige kurvem on see, et minu järgi jäänud eluea jooksul sinna raielankidele mingit tõsiseltvõetavat metsa tagasi ka ei jõua kasvada

[mart2]

Suures laastus on okaspuumetsa eluiga inimese omaga ligilähedane ning iga muutus tundubki " igavene"!
Lepikut tehti küttepuuks minu lapsepõlves mitu korda - juurevõsust kasvas ise uus...

Aga nüüd ikka asjast ka - ainuke võimalus pikemaks ajaks puiduga CO-d siduda on selle vääristamine püsivaks tooteks - eelkõige ehitusmaterjal ja kvaliteetmööbel.
Nii lihtsalt on, muu on enesepettus ja lobby ...

[Kriku]

Arktikasse vedada ja virnastada võib ka näiteks.

[_dumbuser_]

Igasugu videote põhjal jääb küll mulje, et see mets on ainult seepärast olemas, et seda moonakastideks raiuda. Kui kõiksugu kaubaalused ka juurde panna siis tundub, et ei jäägi enam väga palju järele.

[LupusII]

Need lagedaks rajutud langid ... sinna on ikka uued puud ju istutatud? Ja no metsloomale on tihe võsa ikka kodusem kui kõrge mets?

[Madis Reivik]

Lageraie korral hakkab metsa aluspinnas CO2 emiteerima. Ja aluspinnast (ehk siis "lolli biomassi" lihtrahva arvates) on palju rohkem kui puitu samal pindalal.

[Kapten Trumm]

Need lageraie krundid on 5 aastaga kaetud mitme meetri kõrguse rohelise ja tiheda võsaga.
Minu naaber võttis krundi kõrvalt hektari maha - püsti jäid kümmekond seemnepuud. Täitsa lage oli. Täna on sinna kasvanud noore metsa kõrgus suurem kui mul majade katus. Ja see rohelus on tihe, väga tihe.

Ma ise arvaks, et selline võsa vohamine on tingitud 3-st asjast
-piisavalt valgust (suured puud enam ei varja)
-piisavalt toitaineid mullas (konkurentsi vähem)
-palju CO2 klorofüllli sünteesiks

Nii nagu tuleb metsaraiet suurendavat infot vaadata tubli annuse soolaga, tuleb vaadata ka seda roheliste juttu. Näiteks Eestis on juba teadlased ise diametraalselt erinevat meelt - Maaülikooli metsanduse koolkond pooldab metsade majandamist (st raiumist), Tartu Ülikooli oma aga mitte. Ja nagu osad teadlased on puidutööstuse vankri ees, on ka osad teadlased asunud rohepropaganda vankri ette.

Aga päris aktsioom on, et mida rohkem rohelust ehk klorofülli, seda aktiivsem CO2 õgimine seal toimub, sest CO2 õgib vaid ja ainult fotosüntees. Vanad metsad omavad väärtust täpselt senikaua, kui nad lagunema hakkavad, siis vabaneb see talletunud süsinik ikka atmosfääri. Fotosünteesi käigus muudetakse CO2 süsinikuks (lõppeks puiduks) ja hapnik vabaneb. Hapniku vabanemine on kahjuks roheprogandas jäetud üldse tähelepanuta - sest kasvuhooneefekt ei sõltu ainult CO2 kogusest, vaid ka osakaalust. Võibolla sellest, et kliima-Gretad pole koolis käinud (või tundides kuulanud)?