Kliimamuutustest

[croman40]

Graafikul näidatud prognoosid on seotud emissioonide hulgaga ja antud kasvuhoonegaaside esinemise ja vastava temperatuuri seost osatakse ehk juba kliimateaduses modelleerida, eks aeg näitab, kui täpselt.
Teine küsimus on emissioonide koguste kohta, see puudutab riikide majandusi ja ei ole enam kliimateadus. Üldiselt ei tundu usutav, et 7 miljardit jätavad tarbimise seisma ja ei soovi EU +US tasemele jõuda, seega globaalse emissiooni vähenemist on keeruline põhjendada. Jah, EU-s on ressursse, et "jõgesid tagurpidi voolama panna", aga ülejäänud maailm tegutseb majandusliku tasuvuse printsiibil ja ei kiirusta O-emissiooni tagamiseks "nööri kaela panema".

[Madis Reivik]

Religioon on uskumine ilma katsete ja numbriteta
Teadus on mõõtmised, hüpoteesid, katsed ja tõestused.

Kui on ühiselt leitud et CO2 tõus on ohtlik ja põhjustab elukeskkonna muutust, siis selle vähendamine on igal juhul mõistlik ja teaduspõhine.

Aga "uskuda" et ei ole hullu miskit on ju mingi religiooni paroodia.

Ja miks peaks kliimateadlane "jagama lubadusi" ? Tema jagab prognoose ja hoiatusi. Mida nende "lubadustega" peaks peale hakkama ?

Kui mõistus üldse ei võta aga vanust üle 40 siis meenutage aega kui linnades oli 5x vähem autosid aga kõik olid karpaga zigullid ja mossed, õhk oli vilets. Kui Ikarus mööda paarutas siis oli üldse parem mitte hingata.
Et ei olnud mõtet sel vahepealsel mootorite parendamisel ja emissioonide vähendamisel ? Kuradi saksa mootorireligioon oma pritsungi ja muu jamaga eksole

[Kriku]

Üldiselt ei tundu usutav, et 7 miljardit jätavad tarbimise seisma ja ei soovi EU +US tasemele jõuda, seega globaalse emissiooni vähenemist on keeruline põhjendada.

Selle vastu ei vaidle.

[Smith]

https://youtu.be/b6Tk7N1qH6M

https://colossal.com/

Veidi populaarteadust ka siia teemasse.
Ettevõte on saanud sadu miljoneid investeeringuid, et
arktikas midagi Jurassic Park-i laadset korraldada ja sellega
igikeltsa sulamist aeglustada. Proovivad ka mammutit kloonida, kuigi valdav teaduse seisukoht on, et dna ei säili
nii kaua, et seda kasutada saaks. Samuti igasugu muid
väljasurnud loomi tagasi “ellu äratada”. Igasugu muid karvaseid loomi asustavad nad oma katsepargis juba praegu, et nende mõju keskkonnale hinnata. Huvitav ettevõtmine igatahes

[Kilo Tango]

...dna ei säili nii kaua, et seda kasutada saaks. ...

Üksikisendi tervikDNA kindlasti, kuid minu teada ollakse eri juppidest mammuti DNA koodi kokku panekule juba üsna lähedal.

[Marvin]

Minu arust on see lihtsalt tolle inimese poliitiline maailmavaade. Kahtlemata on tal sellele õigus nagu igaühel meist, aga muidugi ei puutu see vähimalgi määral kliimamuutuste ärahoidmisse (nagu ta isegi ütleb) ega üldse teadusse. Ma olen nõus, et teadlaste poliitilised sõnavõtud on ses mõttes õrn teema, et nad ise iga kord kõige ausamalt ei erista isiklikku arvamust teaduspõhistest väidetest - aga kõnealune artikkel ju pole niisugune materjal?

Muidugi on igaühel maailmavaade ning õigust sellele ei saa kelleltki ära võtta. Kui aga oma maailmavaadet hakatakse ellu viima administratiivsete vahenditega, siis sealt on vaid sammuke selle maailmavaate diktatuurini. Diktatuur, mööngem, ei ole hea.
Minu kommentaar käis just nimelt isiku kohta ning oli mõeldud näitena selle kohta, et viidatud artikli autoritest vähemalt üks on täiesti tsiteeritavalt kliimareligiooni kuulutaja. Artikli kohta ei arvanud ma midagi, sest ma pole seda lugenud.

[ostius]

https://novaator.err.ee/1608933755/eest ... ette-votta
Lugesin seda artiklit ja alguses arvasin, et tegemist on naljaga. Kui ikka ühes ja samas artiklis väidetakse, et kliimasoojenemine põhjustab samal ajal nii põuda kui ka suuremat sademete hulka, siis see peab olema esimesest aprillist inspireeritud.

Aga kui jõudsin kohtadeni, kus soovitati hakata uurima kliimamuutusest tingitud post-traumaatilist stressi, linnaplaneerimist, keele arengut, pedagoogikat, ajakirjanduse rolli jne. No siis tuli meelde endise juhendaja tsitaat: "Teadlane on nagu Vana-Toomas -- kõrge koha peal, ora p****s ja kust tuul, sealt mõistus." Olles ise paarkümmend aastat töötanud akadeemilises sfääris (reaalteadused) nii tehniku, spetsialisti, laborandi, lektori kui ka teadurina, olen väga hästi kursis rahastamise probleemidega. Selleks et ära elada, tuleb leida populaarne teema ja seda uurima hakata. Ning mitte niisama uurima, vaid ainult seda poolt, mis on heaks kiidetud ja kinnitab olemasolevat paradigmat.

Tundub nõnda, et kliimasoojenemise ree peale soovivad hüpata kõik, kellel granti pole. Milline on nende eriala, polegi oluline. Taastame Eesti loodust (hoolimata sellest, et haritava maa pindala on hetkel rekordiliselt väike), arendame kestlikku prääkpruuki, uurime süsinikuneutraalset arhitektuuri, loome kogukonnatunnet, analüüsime kliimamuutuse semiootilist tähendamisruumi... sellel pole ju klimatoloogiaga mingit pistmist, kuid vähemalt raha tuleb!

Ja nüüd tekibki huvide konflikt. Teadus peab kahtlema kõiges. Olemasolevat hüpoteesid tuleb panna kahtluse alla. Dogmasid ei tohi olla. Või nagu Nietzsche soovitas: puuslikke tuleb testida haamriga. Meie "kestlikud" teadlased seda ei suuda, sest "Kelle paadis istud, selle laulu laulad" (vene vanasõna). Kui Sa ikka sõltud majanduslikult oma rahastajast, siis sa ütled talle seda, mida ta kuulda tahab. Kardan, et teadusest saab (või on isegi juba saanud) ideoloogia üks vorme. Lõssenkism tuleb tagasi.

[Kriku]

Kui aga oma maailmavaadet hakatakse ellu viima administratiivsete vahenditega, siis sealt on vaid sammuke selle maailmavaate diktatuurini.

Aveliina Helmil pole selleks mingeid vahendeid.

Minu kommentaar käis just nimelt isiku kohta ning oli mõeldud näitena selle kohta, et viidatud artikli autoritest vähemalt üks on täiesti tsiteeritavalt kliimareligiooni kuulutaja.

Aga ikkagi miks just "kliimareligiooni", mitte lihtsalt spetsiifilise vasakpoolse ideoloogia kuulutaja? Kliimasse kogu see "õiglasemate ühiskondade" jutt ju ei puutu ja ma ei saa ka aru, milles selle religioossus peaks seisnema. Tüüpiline poliitiline seisukoht mu meelest

Lugesin seda artiklit ja alguses arvasin, et tegemist on naljaga. Kui ikka ühes ja samas artiklis väidetakse, et kliimasoojenemine põhjustab samal ajal nii põuda kui ka suuremat sademete hulka, siis see peab olema esimesest aprillist inspireeritud.

Aga miks see ei võiks eri kohtades ja aastaaegadel nii olla?

[Madis Reivik]

Ka Eestis tiheneb põud ja sademete hulk. Nt ei saja terve mai ja juunikuu ning siis lahmab padukaid. Tulemuseks uputused ja erosioon. Põllumajandusele katastroofiline.

Maailmavaate elluviimine administratiivsete vahenditega on valitsemine. Nt meil on demokraatia. Võitnud maailmavaadet hakkab valitsus ellu viima. Ei pea olema diktatuur. Ära tekita absurdseid definitsioone.

Ja "teadlase" tembeldamine on kah ajuvaba. By definition on teadlane inimene kes tegeleb uurimistööga ja kasutab selleks (enamasti) reaalteaduste kogu aparatuuri - matemaatikat, füüsikat jne.

See kes lipitseb ja oma seisukohti muudab vastavalt rahakotile pole teadlane vaid lipitsev parasiit.

Kasutades teadatuntud viletsat argumenti, ega see mees kes ennast kunagi punkris maha lasi polnud ju "taimetoitlaste esindaja" või siis "koerte suurim sõber".

[Kriku]

Teema juurde tagasi:

Põhjamaades mindi eelmise sajandi keskel valikraietelt üle tänapäevasele metsakasvatusele, mis põhineb lageraiel ja metsa teadlikul uuendamisel. Nüüdseks on tänu sellele puidu juurdekasv ning talletatud süsiniku kogus Soome, Rootsi ja Norra metsades kasvanud 68%.

Arvatakse, et metsadest raiutava puidu kogus ning metsade süsinikutagavara ei saa suureneda üheaegselt. Põhjamaade metsateadlaste töörühm Pekka Kauppi juhtimisel leidis, et tõhusamad majandusvõtted on alates 1960ndatest pannud Soome, Rootsi ja Norra metsad kiiremini kasvama ning ühes sellega on suurenenud metsade tagavara. Kuigi samaaegselt on suurenenud ka raiemaht, ei ole see metsades sisalduvat puidukogust vähendanud.

Tänu suuremale hulgale puidule on kasvanud ka sellesse seotud süsinikutagavara. Samuti on uuritaval perioodil (1960–2017) täienenud metsamuldades sisalduva süsiniku hulk. Suurema tagavaraga metsad võimaldavad kasutada rohkem puitu, mida saab fossiilsete materjalide asemel kasutada eluks vajalike toodete valmistamiseks. Nii aitavad paremini kasvavad metsad veelgi leevendada kliimamuutusi.

Aastatel 2010–2017 oli Põhjamaades kasvava metsa tagavaras seotud vähemalt kolm korda rohkem süsinikku, kui oli seda 1960ndatel. Kuigi aastatel 1960–2017 kasvas nendes riikides raiemaht ligikaudu 40%, ei vääranud suurem puiduvarumine puudes oleva süsinikutagavara kasvu. Kauppi ja kolleegide uurimus näitab, et samal perioodil suurenes ka metsamuldade süsiniku varu. Lisaks parematele majanduspraktikatele soodustab puude kasvu ka kliimamuutuste käigus tõusnud CO2 tase atmosfääris ning pikenenud taimekasvuperioodid.

Perioodil 1960–2017 tõusis aastane puidu juurdekasv Soome, Rootsi ja Norra metsades 68%, ulatudes perioodi lõpus 250 miljoni kuupmeetrini aastas. Sellest piisas, et katta ära suurenenud raiemahud ning samas kasvatada puistute tagavara ja puudesse seotud süsiniku hulka. Metsade tootlikkust tõstsid lisaks lageraiepõhisele majandamisviisile ka edukamad tulekahjude ohjeldamise võtted, turvasmuldade kuivendamine ning metsade väetamine. Metsade kiirema kasvu käigus seotud süsiniku hulk kattis ära ka nimetatud riikides fossiilsete kütuste põletamisel tekkinud süsiniku emissiooni.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12016 ... jandamisel

[mart2]

Mitu aastat tagasi oli meie ajakirjanduses lugu ühest Euroopa riike haaravast uuringust (osalesid ka Eesti metsateadlased), kus selgus, et kõige rohkem seovad süsinikku 20-40 aastased puistud.
Loogiliselt on ka asusaadav, sest kõige intensiivsem puidu massist juurdekasv (kõrgus ja jämedus) ongi selles eas.

Uuriti loomulikult pikema-ealisi puid, mitte leppa ja paju ...

[MadMan]

Religioon on uskumine ilma katsete ja numbriteta
Teadus on mõõtmised, hüpoteesid, katsed ja tõestused.

Kui on ühiselt leitud et CO2 tõus on ohtlik ja põhjustab elukeskkonna muutust, siis selle vähendamine on igal juhul mõistlik ja teaduspõhine.

Nagu eespool viidatud, siis CO2 tase oli teadlaste hinnangul väga lähedal tasemele, et kogu elu maa peal lõppeks. Seega CO2 tõstmine on täiesti mõistlik ja teaduspõhine.

Erinevaid katastroofiennustusi viimase 40 aasta jooksul:

In 1982, UNEP Executive Director Mostafa Tolba warned of an irreversible environmental catastrophe by 2000 without immediate urgent action.

In 2004, a Pentagon report warned that by 2020, major European cities would be submerged by rising seas, Britain would be facing a Siberian climate and the world would be caught up in mega-droughts, famine and widespread rioting.

In 2007, IPCC chair Rajendra Pachauri declared: “If there’s no action before 2012, that’s too late.”

Most hilariously, in Montana the Glacier National Park installed “Goodbye to the glaciers” plaques, warning: “Computer models indicate the glaciers will all be gone by the year 2020.” Come 2020, all 29 glaciers were still there but the signs were gone, taken down by embarrassed park authorities.

https://brownstone.org/articles/beware- ... activists/

Greta ütles 2018, et aastaks 2023 lõpeb inimkonna eksistents. See twiit ei aegunud hästi.
https://twitter.com/BjornLomborg/status ... 6141394944

Üks kliimaaktivist arvab sedasi:
https://sirp.ee/s1-artiklid/arvamus/kra ... dosa-loeb/

Valitsuse esmane ülesanne on seaduste jõul tagada, et Eestisse ei rajataks enam ühtegi fossiilkütuste taristu objekti, ei põlevkivikaevandust ega bensiinijaama. Miks nii rangelt? Selleks, et kliimasoojenemine ei ületaks väga ohtlikku 2 kraadi piiri, peab inimkond kiiresti piirama fossiil­kütuste taristu kasutamist. Kui atmosfäär soojeneb rohkem kui 2 kraadi, muutub Maa kliima nii palju, et järgmise saja aasta jooksul satub ohtu inimühiskonna püsivus.

Nagu eespool viidatud, siis 2 kraadi kõikumist on maakera ajaloos suhteliselt normaalne nähtus. Probleeme võib tekkida kui keskmine temperatuur muutub rohkem kui 4 kraadi ühele või teisele poole, aga ka siis ei juhtu inimkonnaga suurt midagi. Kolimisfirmadel võib olla veidi rohkem tööd, kui jõeorgudest mäe otsa elama minnakse.

Taastuvenergia arendamisest üksi kliimamuutuste ohjeldamiseks siiski ei piisa. Taristu ja asulate puhul annab kõige suurema efekti hoonete energiatõhususe parandamine. Selle asemel et jagada CO2 kvoodi müügist saadud raha rahvale suurte energiaarvete maksmiseks, peab riik selle rahaga toetama hoonete renoveerimist. Nõnda elatakse soojapidavates eluruumides ega ole vaja lähematel aastakümnetel tasuda nöörivalt suuri küttearveid.

Majade soojustamine on mõistlik. CO2 kvoot ei ole mõistlik.

Kui uus valitsus keeldub Eesti maksusüsteemi ümbertegemisest, lastakse jätkuda olukorral, kus keskkonnahoidlik eluviis pole enamikule kättesaadav ja süsinikuintensiivse elustiiliga inimesed ei pea korvama kahju, mida nad tekitavad.

Kõlab tuttavalt? Kogu võim rohenõukogudele - surm süsinikintensiivsetele liigkasuvõtjatele ja naftakulakutele.

[Kriku]

Ah, teaduse ning inseneeria ajalugu on igasugu eksitusi täis. See ei muuda teaduslik-tehnilist progressi olematuks, nagu me sellesinase foorumi toimimisestki väga hästi näha võime.

[Kilo Tango]

..
Nagu eespool viidatud, siis CO2 tase oli teadlaste hinnangul väga lähedal tasemele, et kogu elu maa peal lõppeks. Seega CO2 tõstmine on täiesti mõistlik ja teaduspõhine.
...

Mis, kus? Olen jälginud seda teemat piisavalt ja ei ole sellist väidet silma hakanud. Pealegi CO2 puhul on tähtis selle stabiilsus ja lisandumise/kasutamise tasakaal. See on ka põhjus, miks see stabiliseerus enne tööstusperioodi teataval tasemel. Kui sa tuled väitma, et lisanduv CO2 ei põhjusta kliimasoojenemist, siis see on sulaselge rumalus ja teema mitte tundmine.

...

...
Majade soojustamine on mõistlik. CO2 kvoot ei ole mõistlik.
...

CO2 kvoot on igati mõstlik, kui eesmärk on käima lükata CO2 turg. Ja turg on vajalik, kuna kvoodi jaotamisel turuosaliste vahel on ainult 2 meetodit - regulatiivne (loe: korruptiivne) ja turupõhine. Probleem on sellel turul spekuleerimine (nagu igal turul). Selle probleemi lahendamise jaoks on olemas teised meetmed, kui turu likvideerimine. Täpselt samamoodi, kui Eestis olid pensioni II samba remontimiseks võimalikud ka teised meetmed selle sisulise lammutamise asemel. Maailmas on piisavalt turge, kus turumanipulatsioone suudetakse hoida minimaalsetena. Tuleb sealt õppida ja CO2 turgu vastavalt juhtida. Ka tuleb kvoodipoliitika muudatusi tuleviku suunas pikalt ette kommunikeerida (vähemalt 10 aastat).

CO2 heitmed on eksternaalsus, millest on kõik turuosalised kasu lõiganud, kuid praktika on ka see, et kui eksternaalsusi lõputult ignoreerida, siis need tulevad tagasi ja hammustavad tagumendist. Päris valusasti.

[Marvin]

CO2 kvoot on igati mõstlik, kui eesmärk on käima lükata CO2 turg. Ja turg on vajalik, kuna kvoodi jaotamisel turuosaliste vahel on ainult 2 meetodit - regulatiivne (loe: korruptiivne) ja turupõhine.

Odot - siin on loogikaviga sees. Kvoot on vajalik, et oleks turg, ja turg on vajalik, et kvooti mõistlikult jagada. Minu matemaatikaõpetaja oleks selle peale öelnud, et taandage need lugejast ja nimetajast välja ning avaldis läheb lihtsamaks