MTÜ Slava Ukraini

[kramulkin]

Respekt. Ja tekib küsimus, miks meie uuriva ajakirjanduse vaalad ei suuda võrreldaval tasemel teemat edastada. Tekib ju küsimus, Illimar, millega sa tegelenud oled? Aga meil on võimalik, et Illimar laseb kõhutuult ja peab peenikest naeru jälgides, kuidas tegelased "miskit asja" algatamisest jauravad ja absoluutselt millestki aru ei saa. Prognoosin, et arvestades revisjoni ballistilist keerukust kestab see aastat kuus ja seni auväärt alempoisi kaadrid mõtlikult vidukil silmadega soiuvad- ootame ära, tark ei torma.

[Kriku]

Mis puutub nõukogu "seaduslikkusse", siis sellega on jah mõningane häda. MTÜ-de seadus ei näe ette mingitel arusaamatutel põhjustel ette nõukogu, vaid volinike koosoleku. ÄS järgse nõukogu ja MTÜS järgse volinike koosoleku funktsioonid aga erinevad. ÄS nõukogu on kõige kõrgem juhtimisorgan (ÄS § 316 jj), MTÜS volinike koosolek asendab põhikirjast tuleneval määral üldkoosolekut (MTÜS § 25). Muuhulgas ÄS sätestab juhatusele otsese kohustuse kinni pidada nõukogu seaduslikest korraldustest, MTÜS mitte. MTÜ-des on olnud vaidlusi ka selle üle, kas juhatus peab täitma üldkoosoleku kõikvõimalikke korraldusi (ei pea) või kas sellise nõude lisamine põhikirja on otstarbekas (vaieldav).

Aga sellest ei tulene, et "nõukogu" oleks otseselt ebaseaduslik ka siis, kui põhikiri ei näe ette volinike koosolekut, mida nimetatakse nõukoguks. Nimelt võib ÜK moodustada igasugu komiteesid jne. ning neile ette näha funktsioonid. On ilus, kui need on põhikirjas loetletud, aga ei pea olema. Üldkoosoleku otsusega võib moodustada nõukogu ja üldkoosolek võib anda juhatusele suunise hoida nõukogu informeerituna ning lähtuda nõukogu seisukohtadest. Loomulikult on hea tava, et juhatus arvestab ÜK suunistega kuigi nagu öeldud, otseselt kohustuslik see ei ole.

Seadusandja on tahtnud sätestada MTÜ-de juhtimist paindlikumana, aga tihtipale tuleb sellest ainult igasugu häda. On arusaam, et ÜK ja juhatuse tahte sünkroonis hoidmiseks piisab sellest, et ÜK võib igal ajal juhatuse tagasi kutsuda, aga tegelikkus on kirjum. Esineb olukordi, milles osa liikmeid küll nõustub, et mingis kindlas küsimuses tegi juhatus valesti ja peaks tegema edaspidi teisiti, kuid siiski ei nõustu juhatuse tagasi kutsumisega, kui see jätkuvalt teeb omamoodi. Ebaloogiline, aga nii on.

[Xender]

Johanna-Maria Lehtme puhul, kes pole ilmselgelt rumal inimene, räägib vastu "rohelise ja teadmatu" inimese ärakasutamisele järgnevad asjaolud.

1. Inimene on äritegevustes osalenud 8 aastat ning mitmetes erinevates firmades, seega enam vähem peaks tal olema arusaam juriidilisest ja muust poolest selle ajaga nagu tekkinud.
2. Ta on olnud tegev ka "Tallinn Music Week" juures, mille juures jälle MTÜ, segased rahaasjad, Helen Sildna jne. Ma ei süüdista Lehtmet loomulikult nendes jamades, kuid viitan sellele, et tal on selles osas kokkupuude olemas.
3. Aastaid elanud Ukrainas ning teab, kuidas seal asjad käivad.

Muidugi elu näidanud, et vahel "roogitakse" ka "vanu kalu" ... aga siin pole küsimus niiväga ühes episoodis, vaid pikemaajalises tegevuses.

[kalvis]

Vat see seisukoht ei saa küll pädev olla! Et siis kogun raha hea asja nimel, ostan selleks asju ja muid värke, vean ringi ja annan neid üle, nüüd jääb milku üle, ja siis keerutan selle minema

Siis on teine koosseis, omastamine. Mina kirjutasin näitena kelmusest. Omastamise puhul peab olema tõendatud, et milku tahtlikult minema keerutati ja iseenda kasuks pöörati.

Omastamise puhul tekiks igal juhul probleem, kus riigis kuritegu toime pandi, nagu eelpool viidatud.

On kogemusi olnud MTÜ juhtimisel kus juhatuse liikmed pistsid pangaarvel kahtlase ülekandega pappi oma tasku.
Asi on suhteliselt keeruline, eriti raske aga raha tagasi saamine (ülekande saanud firma/eraisikul puudub ju raha tagasi maksmise kohustus va. kriminaalse tegevuse puhul).
Tehniliselt juhatuse liikmel on täielik õigus teha pangaülekannet kellele iganes, kui just põhikirjas pole sätestatud teisiti. Mängu muutev element on kui on mitu juhatuse liiget ja üks teeb sellise ülekande salaja... Tavaliselt on mitmeliikmelises juhatuses tavaks - kõigepealt on juhatuse koosolek kus kinnitatakse kõik jooksvad ülekanded, hääletatakse lihtenamusega. Kui keegi on vastu, kirjutab eriarvamuse. Enamushääli saanud ülekanded teostab juhatuse liige või raamatupidaja (ta saab koosoleku protokolli). Sedasi teostatud ülekanded on kõik seaduslikud ja kellegi vastu nõuet esitada ei saa.
Mäng muutub kui juhatuse liige teeb ülekande salaja (vist nii oligi). Sel juhul ei tea kohe öelda kas tegu oli raha omastamisega või seadusliku ülekandega aga pabereid vormistati puudulikult. Siin nüüd hämatakse avalikkust. Kui pangaülekanne on toimunud, ei keela mitte miski juhatusel kokku tulemast ja siseringis võtta vastu otsus - raha ülekanne X oli juhatuse soov ja teema oleks maas. Või võetakse vastu vastupidine otsus ja ülekande teostanud juhatuse isik peab y kuupäevaks raha tagasi kandnud olema või saab nõude juhatuselt raha omastamise eest (seda kriminaalasjaks ajada on võimalik aga 99% juhtumitest politsei ei viitsi asjaga tegeleda). Reeglina selliste segaduste juures peaks MTÜ omanik (üldkoosolek) koheselt kokku kutsuma, vabastama päevapealt kahtlusaluse juhatuse liikme ja andma juhatusele volitus tsiviilhagi esitamiseks.
Kuna mitte midagi pole tehtud siis viitab ulatuslikumale sohimängule - st. juhatuse liige ei teinud seda ülekannet teiste teadmata ja praegu võidetakse maksimumis aega, et skandaal sumbuks. Sellise käitumise korral just hoiaks nimetatud MTÜst kohe kindlasti eemale, sest süües kasvab isu.

[Madis Reivik]

Fucs, su postitus on monumentaalne

Ei oska midagi lisada ja samas ega see ei veena inimesi kelle eesmärk on vinguda jope kallal ja pritsida tatti ilma argumentideta.

Mõttekoht on siiski selles et kui nõukoguga on lähedaselt seotud Krimelte pealik, siis vaevalt et pisivargused ja sigatsemised kergelt läbi läheks.

[Fucs]

Kui ettevõte või ühing muudab põhikirja, siis sellel on põhjus. Põhjus(ed) saab teada, kui võrrelda erinevate põhikirjade sisu.
MTÜ Slava Ukraini põhikirjad on lühikesed ja võrrelda lihtne.
Seal on põhimõtteliselt kaks olulist muudatust: Juhtimine ja liikmelisus.

Juhtimise kohta ma juba tõin ära kahe põhikirja erinevad tekstid.
Seaduse järgi peab MTÜ-l olema juhatus ja kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek. Põhikirjaga võib ette näha ka juhatusest kõrgemal positsioonil asuva "volinike koosoleku", mis teatud ulatuses võib asendada üldkoosolekut. Kui sellist juhtimisorganit põhikirjaga määratud/ettenähtud ei ole, siis juhib ja kontrollib juhatuse tegevust üldkoosolek ehk MTÜ liikmed koos. Kui MTÜ-s ongi ainult kaks-kolm juhatuse liiget, kes on ka samal ajal MTÜ liikmed, siis polegi neil MTÜ siseselt kellegi teise ees millegi eest vastutada, kui ainult omavahel teineteise ees. Nimetagu nad oma koosolekuid ja otsuseid juhatuse omadeks või üldkoosoleku omadeks. Kui nad tekitavad seejures kahju kolmandatele isikutele, siis ka vastutavad juhatuse liikmetena kolmandate isikute ees.

MTÜs §25

§ 25. Volinike koosolek

(1) Mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha ette, et üldkoosoleku ülesandeid täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas. Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises.

(2) Volinike koosolekule kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta sätestatut, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

(3) Põhikirjaga võib näha ette, et volinike koosoleku teatud otsused jõustuvad pärast nende heakskiitmist mittetulundusühingu liikmete poolt. Hääletamise aeg ja kord tuleb ette näha põhikirjas.

(4) Volinike koosolekul ei ole õigust muuta põhikirja selles osas, mis reguleerib üldkoosoleku ja volinike koosoleku vahelist pädevuse jaotust. Volinike koosoleku ettenägemine ei välista ega piira üldkoosoleku kokkukutsumist mittetulundusühingu liikmete poolt.

See "volinike koosolek" ehk nn "nõukogu" on MTÜ-des põhiliselt kasutusel juhtudeks, kui MTÜ liikmete arv on suur, nende kokkusaamine üldkoosolekuks väga raske ja keeruline või isegi võimatu, mis võib pikemas perspektiivis tekitada probleeme MTÜ tegevuse jätkusuutlikusele, kui ühel hetkel enam pole võimalik üldkoosolekut/koosolekuid nõutud kvoorumis kokku saada aga otsuseid, mida ainult juhatus ilma üldkoosolekuta ei saa langetada on vaja langetada. Siis asendabki üldkoosolekut väiksem seltskond liikmeid, kes on kogu aeg olemas ja kättesaadav, kes osaleb aktiivselt MTÜ juhtimises ning kellele on vastav volitus ja üldkoosoleku esindatuse piirid antud üldkoosoleku poolt.
Kuna MTÜ Slava Ukraini-l puudus kuni 2023 aastani põhikirjas sellise juhtorgani võimaluse olemasolu, siis juhatusest kõrgemal sai otsuseid langetada ja juhatuse tööd kontrollida ning sellele hinnanguid anda üksnes MTÜ LIIKMETE üldkoosolek.

Nüüd edasi olenebki, kui palju MTÜ-l mingil ajahetkel liikmeid üldse oli ja kes need olid. Arvestust liikmete üle pidi pidama juhatus ja selle kohta pidid olema ka vastavad dokumendid (liikmeks astumised ja võtmised ning väljaarvamised - kirjalikud avaldused, juhatuse ja/või üldkoosoleku otsused, liikmete nimekiri jms). Ehk, et peale asutamislepingu ja asutamiskoosoleku protokolli pidi MTÜ-l olema veel terve rida erinevaid dokumente, mida hakatakse küsima kui mitte enne, siis hiljemalt esimeste riiklike aruannete esitamisel.

Siin oleks võinud teatud piirini üldkoosolekut asendada see "volinike koosolek" või "nõukogu", kui selline organ oleks põhikirjas olnud sätestatud, aga ka siis oleks olnud erisusi, näiteks põhikirja teatud ulatuses muutmisel, mida saab teha olenemata sellest kas on "nõukogu" või ei ole, üksnes üldkoosolek. Või siis volinike ("nõukogu" liikmete) määramise ja tagasikutsumise/vabastamise otsuste langetamine. Ehk, et ühel hetkel võib iga MTÜ jõuda punkti ja olukorda, kus sellest "nõukogust" ei piisa ja peab igal juhul kokku kutsuma üldkoosoleku. Siinkohal tuletan uuesti meelde, et kirjeldatud olukorrad on võimaliku, kui MTÜ põhikirjas on sätestatud volinike koosoleku olemasolu, aga MTÜ Slva Ukraini-l see puudus kuni 20.märtsini 2023. Ainus võimalus viidata sellele "nõukogule" kui pädevale ja juriidiliselt kehtivale juhtimisorganile on see, kui selle "nõukogu" moodustasid kõik või vähemalt üle poole (teatud juhtudel üle 9/10) MTÜ LIIKMETEST. Siis võiks seda "nõukogu" lugeda ka üldkoosolekuks. Kui MTÜ-l on 20 liiget ja "nõukokku" kuulub 6 liiget (+ kui isegi lisaks juhatusse kuulub 3 liiget), siis sellise "nõukogu" (ja nõukogu+juhatus) koosolek ei ole teatud küsimustes (nt.volinike või "nõukogu" liikmete määramine ja tagasikutsumine) pädev üldkoosolekuna otsuseid langetama.

Ja sealt tundub hakkasidki esimesed probleemid, kui oli vaja MTÜ juhatusest kaks liiget vabastada ja äriregistrile selle kohta muudatuskande avaldus esitada.
- Selleks oli vaja üldkoosoleku otsust.
- Üldkoosoleku otsuseks oli vaja üldkoosolek läbi viia ehk teatud protseduurid ja tegevused läbida ning liikmed kokku saada. (MTÜs §20 ja edasi)
Ei piisa, et sa lihtsalt sätestad põhikirjas, et "üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust" ja siis langetad juhatuse liikmena üksinda otsuseid, nimetades seda "üldkoosolekuks". Juhatuse liige, kui ta ka on MTÜ liige, ei saa langetada teatud juhatusega seonduvaid MTÜ tegevust puudutavaid otsuseid.
- KUI selle "nõukogu" liikmed olid ka MTÜ liikmed, siis võis teatud tingimustel "nõukogu" koosolekut pidada ka üldkoosolekuks.
- Igal juhul tuli läbi viia vastav üld- või volinike koosolek koos päevakorra kinnitamise, teadete/kutsete edastamise, koosoleku juhataja ja protokollija valimise, liikmete nimekirja koostamise, neilt allkirja võtmise (mis tõestab koosolekul osalemist), päevakorra arutelu, otsuste langetamise (s,h. hääletused ja vajadusel hääletusprotokollid jms), koosoleku protokolli koostamise ja selle juhataja ning protokollija poolt allkirjastamise ning protokolli teatavaks tegemisega (või selle sisule takistusteta juurdepääsu võimaldamisega) kõikidele liikmetele. (MTÜs §21 lg6 jne)
- Protokoll koos nõutud lisadega tuli esitada äriregistrile koos kandeavaldusega ja tasuda riigilõiv.
Selle protokolli esitamisel küsib äriregister MTÜ liikmete arvu ja nimekirja koosoleku pidamise hetkel, kui seda pole eelnevalt äriregistrile esitatud, et tuvastada koosolekul osalejate liikmelisus ja otsuste õiguslikkus või tühisus... või teatud puhkudel ka seda, kas üldkoosolek oli kokku kutsutud ja läbi viidud seadustes sätestatud korras.
Selleks peab sul olema see liikmete nimekiri ja nende liikmeks saamise õiguslikku alust tõendavad dokumendid nagu nt juhatuse otsus MTÜ liikmeks võtmise kohta, liikmeks astumise avaldus vms (ei saa niisama ütelda, et Juta ja Mati on MTÜ liikmed... no sest, et on noh ja kõik). Liikmest väljaarvamise kohta peab juhatus lisaks esitama välja arvatud liikmele ka sellekohase kirjaliku teate.

Nonii. Mida siis MTÜ põhikirja uues redaktsioonis LIIKMETE kohta muudeti?

MTÜ Slava Ukraini liikmelisus.
MTÜ PK (põhikirja) 1 versioon (muutused alla joonitud):

LIIKMELISUS
5. Slava Ukraini liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes on valmis aktiivselt kaasa lööma ühingu eesmärkide elluviimisel ja täidab põhikirja nõudeid. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab ühingu juhatus.
6. Slava Ukraini liikmel on kõik seadusest tulenevad õigused ja õigus saada juhtorganitelt igakülgset teavet ühingu tegevuse kohta. Liikmel on kohustus hoida Slava Ukraini head nime ja mainet.

MTÜ PK 2 versioon (muutused alla joonitud):

LIIKMELISUS
4. Slava Ukraini liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes on valmis aktiivselt kaasa lööma ühingu eesmärkide elluviimisel ja täidab põhikirja nõudeid. Liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise korraldab ühingu juhatus.
5. Slava Ukraini liikmel on kõik seadusest tulenevad õigused ja õigus saada juhtorganitelt teavet ühingu tegevuse kohta. Liikmel on kohustus hoida Slava Ukraini head nime ja mainet ning järgida ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid
5.1. Ühingu liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teeb selle teatavaks avalduse esitanud isikule.
Kõik ühingu liikmed võivad ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel.
Ühingu juhatus võib ühingust välja arvata liikme, kelle tegevust ta hindab ühingu eesmärke arvestades ebasobivaks või ühingu põhikirjas esitatut eiravaks või ühingu mainet kahjustavaks. Ühingu juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest.

Niisiis siit joonistub välja esimene MTÜ-s (augustis 2022) tekkinud probleem - MTÜ liikmeks vastuvõtmine ja väljaarvamine ning üheselt arusaadav ja mõistetav liikmelisuse või mitteliikmelisuse määratlemine...+ liikmete nimekirja koostamine. Tundub, et MTÜ-l on raskusi oma liikmete määratlemisel ja pädeva nimekirja koostamisel ning liikmelisuse tõendamisel. Kes (füüsilised isikud) ja mis (juriidilised isikud) siis on MTÜ liikmed ja kuidas sa seda tõestad? Uues PK-s on siis nüüd sätestatud nõue, et MTÜ liikmeks saada soovija peab esitama kirjaliku avalduse juhatusele... ilmselt seal on liikmeid või "liikmeid", kelle kohta pole MTÜ-l avaldusi ega juhatuse otsuseid nende liikmeks võtmise (või ka keeldumise või väljaarvamise) kohta. Või pole (polnud) neil üldse (juriidiliselt ja õiguslikult) pädevat liikmete nimekirja ning aruandlust. Mis moodi sa kutsud kokku MTÜ liikmete üldkoosoleku ja kellele sa saadad kutsed ning teed teatavaks üldkoosoleku päevakorra ja saadad hiljem protokolli, kui sa ei saa tõestada ühe või teise isiku liikmelisust ja pole selge, kes on või kes ei ole MTÜ liige?

MTÜs §12 ; §13 ; §15 ; §16 sätestavad (olulisem)

- Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele.
- Juhatus korraldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse. Registripidajal on õigus igal ajal nõuda mittetulundusühingu juhatuselt andmeid mittetulundusühingu liikmete arvu kohta.
- Kui mittetulundusühingu liikmete arv langeb alla kahe või muu seaduses või põhikirjaga ettenähtud suuruse, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama mittetulundusühingu lõpetamise avalduse.
- Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.
- Mittetulundusühingu liikmel on õigus avalduse alusel mittetulundusühingust välja astuda.
- Liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjaga võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.
- Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
- Mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
- Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise otsustamist üldkoosoleku poolt. Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada.

Kuni 01.02.2023 kehtis MTÜs eelmine redaktsioon ja seal on teatud erisusi. Sestap muutusid teatud nõuded alates 01.02.2023 ja teatud asjad lihtsustusid. 06.02.2023 on tehtud ka MTÜ Slava Ukraini äriregisti kanne nr.4 mida enne ei olnud saadud teha. Võimalik, et seda võimaldasid teha just seadusemuudatused (vt. nt. §19 lg 2 ja §21 lg 3 prim 1) aga on ka võimalik, et lihtsalt saadigi samal ajal seaduse muudatusega ka oma kandeavaldused koos lisatavate dokumentidega nõuetele vastavaks.

Mina arvan suure tõenäosusega, et põhjus, miks juhatuse liikmete kohta käiv muudatus sai äriregistris registreeritud alles pärast MTÜs uue redaktsiooni jõustumist, peitubki MTÜs §19 muudetud lõikes 2
Kuni 01.02.2023 kehtinud MTÜs seaduse redaktsioon oli järgmine:

§ 19. Üldkoosoleku pädevus

(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
3) volinike valimine ja tagasikutsumine;
4) juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine;
5) majandusaasta aruande kinnitamine;
6) mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
7) muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
8 ) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse.

Ehk, et loetletud punktide 1-6 otsustamist sai teha üksnes üldkoosolek.

01.02.2023 kehtima hakanud redaktsioonis on §19 järgmine muudatus:

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 nimetatud küsimuste otsustamist ei tohi põhikirjaga anda juhatuse või muu organi pädevusse. Muu organ käesoleva lõike tähenduses ei ole käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud volinike koosolek.

Siin selles teoorias, et just MTÜs §19 lg 2 muutumise tõttu sai kanne 3 lõpuks tehtud, muidugi endiselt paar vastuolu on. Et on endiselt ebaselge, kelleks-milleks seda põhikirjas mittekajastatud "nõukogu" siis äriregistris (asjad vaatab läbi kas kohtunik või kohtuniku abi) peeti, kas "volinike koosolekuks" või "üldkoosolekuks"? Kui volinike koosolekuks, siis see peaks MTÜs järgi kajastuma ka põhikirjas ja olema lisaks ka üldkoosoleku otsus volinike määramise ja volitamise kohta. Kui üldkoosolekuks, siis peab olema liikmete nimekiri ja need "nõukogu" liikmed peavad olema ka MTÜ liikmed...

Paar lisamärkust:
* Vana redaktsiooni §76 kohaselt kehtisid MTÜ kohta registri pidamisele ka terve rida Äriseadustiku paragrahve.
* Registri pidamise kohta kehtestati 01.02.2023 eraldi ka täiesti uus Äriregistri seadus.

*****************

On kogemusi olnud MTÜ juhtimisel kus juhatuse liikmed pistsid pangaarvel kahtlase ülekandega pappi oma tasku.....

No MTÜ juhatuse (või juhatuse liikme) tegevusele saab hinnangu anda üksnes üldkoosolek... no või siis ka volinike koosolek (oleneb põhikirjast).
Juhatus ise ei saa oma tegevusele hinnangut anda, midagi heaks kiita või volituste rikkumiseks tunnistada.
Selleks esitabki juhatus üldkoosolekule (või volinike koosolekule) aruandeid. Kui muid aruandeid ei esita, siis vähemalt majandusaasta aruande peab esitama. Kui selle lisana on ette nähtud audiitori või revisjonikomisjoni otsus, siis annab oma hinnangu ka audiitor või revisjonikomisjon. Kui ei ole ette nähtud, siis annab hinnangu ainult üldkoosolek või volinike koosolek. Olenemata sellest mida audiitor või revkomisjon arvas annab lõpphinnangu alati ikkagi üldkoosolek või volinike koosolek.

Kui üld- või volinike koosolek kinnitab majandusaasta aruande ja kiidab juhatuse tegevuse heaks, siis juhatuse liikmed vabanevad vastutusest. Kui ei kinnita või ei kiida heaks, siis vastutavad juhatuse liikmed solidaarselt olenemata sellest, kas mingi käki keeras kokku üks juhatuse liige või kogu juhatus. Põhikirjas võib eraldi sätestada juhatuse liikmete vastutese, sealhulgas juhatuse esimehe ametikoha ja tema vastutuse eraldi. Kuna midagi sellist MTÜ Slava Ukraini põhikirjas pole, siis pole sellel antud teemas mõtet pikemalt peatuda.

Juhatuse liikme vastutus tähendab seda, et talt on võimalik välja nõuda tekitatud kahju hüvitamine. Kui juhatuse liige tekitas MTÜ-le kahju üld- või volinike koosoleku otsust täites, siis vastutab üld- või volinike koosolek ja liikmed. Juhatuse liikmel on õigus tagasi astuda, kui ta ei taha üld- või volinike koosoleku otsust täita. Tagasiastumise hetkeks loetakse vastava avalduse esitamist MTÜ-le, mitte äriregistri kande tegemist (välistab olukorra, kus juhatuse tegevusetuse või saamatuse tõttu on jäänud juhatuse liikme muutmise kanne äriregistris tegemata). Seal on nüansse mida võib olla hiljem vajadus kohtu kaudu ajada. Näiteks olukord, kus juhatuse liige on esitanud lahkumisavalduse ja ei osale ka faktiliselt enam juhatuse töös, kuid üld- või volinike koosolek pole mingil põhjusel teda oma otsusega vabastanud. Siis kohus otsustab, millise perioodi tegevuse eest kodanik vastutab ja millisest hetkest ta priiks sai olenemata üld- või volinike koosoleku otsusest. Üldjuhul vastutab ta siis hetkeni, kui osales reaalselt ja füüsiliselt MTÜ juhatuse töös ning tegi mingeid tegevusi ja/või langetas mingeid otsuseid. Pärast avalduse esitamist ja enda taandamist juhtorganite tööst juhatuse vm juhtorgani tehtud tegevuste ja otsuste eest ta siis enam üldjuhul ei vastuta. nagu öeldud, seda otsustab vajadusel juba kohus.

Seega mingite rahakannete tegemine juhatuse liikme poolt kusagile, kui seda ei kiida heaks kõrgemad juhtorganid (nad pole selleks volitusi andnud ega kiida heaks ka tagantjärele), on võimalik kuid need kahjud saab sisse nõuda ja vastava(d) isiku(d) vastutusele võtta. Vajadusel kriminaalasja algatamiseni välja. Käkki keeranud juhatus või selle liige vastutab kõige eest mida juhatus teeb või ei tee.

Ma olen MTÜ-de juhtimisega tegelenud 26 aastat, sellest 2 aastat nn "nõukogu" liikmena ja 24 aastat juhatuse esimehena, lisaks 14 aastat äriühingu juhatajana ning selle aja jooksul vist enam vähem kõike kogenud ja igasuguseid probleeme lahendanud. Raha võib ühingus "vale asja eest" või "valesse kohta" kanda ... või sularaha "ära kaotada" ka nt raamatupidaja, kes polegi juhatuse liige (või on üldse mingi FIE/OÜ teenuseosutaja kellel on juurdepääs ja volitused mingeid teatud makse teha) ja äriühingu osanike või MTÜ liikmete ees vastutab ikka juhatus, kes talle need volitused ja võimalused andis. Juhatuse asi on siis see raamatupidaja (või FIE/OÜ midaiganes) vastutusele võtta ja kahjud sisse nõuda, et seda kahjude korvamist ise ei peaks tegema. Juhatuse liikme vastutuse ulatus ja nüansid määratakse juhatuse liikme lepinguga (või ka nt käsunduslepingu või kasvõi töölepinguga). Kui MTÜ asutatakse ja esimesed juhatuse liikmed on asutajad ilma juhatuse liikme vms lepinguta, siis vastutavad nad oma tegevuse ja MTÜ liikmetele või kolmandatele isikutele võimalike kahjude tekitamise eest seadustes toodud määral ja ulatuses ikkagi.

Mõttekoht on siiski selles et kui nõukoguga on lähedaselt seotud Krimelte pealik, siis vaevalt et pisivargused ja sigatsemised kergelt läbi läheks.

Puusaagid tundub taandasid ennast MTÜ tegevusest augustis-septembris 2022. Üks juhatusest ja teine "nõukogust".
Oktoobris on MTÜ kodulehe "meie inimesed" ja "nõukogu" kohta käivast infost hr. Puusaag igatahes kadunud.
https://web.archive.org/web/20221029234 ... -inimesed/

Siin kohal ongi selgusetu see MTÜ liikmelisuse teema.
Noh, normaalne oleks, kui vähemalt suurannetajad ja/või MTÜ tegemistes aktiivselt osalejad oleksid ka MTÜ liikmed eksole.
Tegelikult peaks kõik annetajad olema liikmed, et oleks võimalik kontrollida oma annetus(t)e sihipärast kasutamist ja osaleda MTÜ juhtkonna kontrollimehanismis, aga ilmselgelt pole mõeldav, et iga 25EUR vms annetaja kirjutaks avalduse liikmeks astumiseks, MTÜ juhatus vaataks neid pidevalt läbi (iga päev võib tekkida trobikond uusi annetajaid) ja kinnitaks ning kannaks liikmete nimekirja. Samala ajal üksikannetajad, aga ka need kes mingi aeg annetasid aga hiljem enam ei anneta, tuleks mingi hetk liikmetest välja arvata kas avalduse alusel või üldkoosoleku vms alusel. Et see asi oleks kuidagi mõistlikult reguleeritud peaks selle kohta olema põhikirjas vastav regulatsioon, mida pole.

Kuna MTÜ liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes on valmis aktiivselt osalema MTÜ tegevuses, siis tekib omakorda küsimus, et kui aktiivselt ja kas nt raha annetamine on aktiivne osalus, kui tihti annetamine on aktiivne osalus, millistest summadest alates on aktiivne osalus või kas lisaks annetustele peab ka mingi muu MTÜ tegevuses osalemine toimuma, et olla aktiivne.

Kui isik tahab MTÜ liikmeks saada siis ta alguses esitab avalduse juhatusele. Kui juhatus arvab heaks, et ta ei sobi liikmeks, siis on juhatusel õigus keelduda isiku liikmeks registreerimisel tuues ära põhjuse(d). Kui isik selle juhatuse otsusega ei ole nõus, siis ta saab esitada taotluse üldkoosolekule mis peaks otsustama siis kas isik võtta MTÜ liikmeks või mitte.

Sama teema on liikmest väljaastumisega. Kui isik ei taha enam olla MTÜ liige, siis ta peaks kirjutama juhatusele avalduse ja juhatus langetab otsuse ta liikme staatusest vabastamiseks, ning kustutab MTÜ liikmete nimekirjast.

Mul on kuri kahtlus, et kogu selle liikmeks võtmise ja väljaarvamisega ongi seal MTÜs asi korrast ära ja kogu see asi on seal nagu pudru ja kapsad.
Nüüd on vaja igal juhul kogu see liikmete nimekiri korda saada, et oleks üldse liikmed kes moodustavad kõrgeima juhtimisorgani ehk üldkoosoleku. Ja siis see pädev üldkoosolek peaks valima volinikud ehk "nõukogu", kes teatud juhtudel asendab üldkoosolekut.

Kuna 10.04.2023 on nüüd tehtud MTÜ 05.04.2023 kandeavalduse alusel äriregistris muudatuskanded, kus kinnitatud on uue juhatuse liikmena Marika Priske ja regatud on uus põhikiri (üldkoosoleku teema) mis sätestab ka volinike koosoleku (nõukogu) olemasolu (ja need kuus isikut on kantud ka äriregistrisse!), siis võib eeldada, et MTÜ liikmete nimekiri saadi kokku ja korda ning üldkoosolek on toimunud, kus juhatusse määrati üks uus liige ja kus võeti vastu ka MTÜ uus põhikiri.

Nüüd siis tuleb oodata, kuniks MTÜ juhatus esitab kas üldkoosolekule või volinike koosolekule 2022 majandusaasta aruande koos auditi aruandega. See ei sisalda 2023 majandustegevust. Aga kuna kirgi kütnud raha kulutamine toimus ma saan aru 2022 (vähemalt lepingud selleks sõlmiti juba 2022), siis peaks need aruanded andma vastused kõiki elevil hoidvatele küsimustele. Ja siis saab näha kas see üld- või volinike koosolek kinnitab selle aruande ära ja millise hinnangu ta annab juhatuse tegevusele.

[zxc]

Õnneks ei ole MTÜ Slava Ukraini ainuke organisatsioon mille kaudu saab Ukrainat toetada. Neid leidub seal teisigi. Lisaks üksikisikud, kes konkreetsete üksuste vajaduste jaoks korjandusi läbi viivad. Mis tähendab, et kui asi tundub liiga kahtlane on võimalik vastavalt isiklikele eelistustele leida endale piisavalt usaldusväärsena tunduv alternatiiv või mitu ja seeläbi jätkata Ukraina toetamist. Soovitavalt pigem väiksemate summadega aga perioodiliselt sagedamini, siis pole nii kahju kui peaks ka mõne skeemitaja otsa sattuma.

[Runkel]

Arvan, et ka 2023 a tehingud on auditeerimisel, olgu siis majandusaasta määratud mis iganes aastane periood. Erakorraliselt revisjoni ju tehakse, oleks arusaamatu, kui ka selle aasta kandeid ja otsuseid rida realt ette ei võetaks.

Akf zxc, ma just nii teengi. SU suhtes olen selguse ootel, revisjonist selgub, kas nendega jätkan, teistega aitan väikeste summade kaupa edasi. Arvan, niikaua, kui sõda kestab või Ukraina sellisel kujul abi vajab.

[Fucs]

Õnneks ei ole MTÜ Slava Ukraini ainuke organisatsioon mille kaudu saab Ukrainat toetada. Neid leidub seal teisigi.....

Need alles alustanud ja uued MTÜ-d kes UKR abistavad, võivad olla teatud käibemahtude ja liikmelisuse arvude ületamisel paljud varsti osaliselt samade juhtimis- ja aruandlusprobleemide ees
Aga tublimad saavad kindlasti hakkama.

No meil on siin milnetis ka üks hurraaga alustatud piece of cake projekti näide...
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=37102
...mis jõudis ühel hetkel sinnamaale, et on vaja üks MTÜ moodustada...
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 21#p467521
...mis jõudis mingil järgmisel hetkel sinnamaale, et...
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 04#p584604
...seda küll muudel põhjustel, kui käesolev teema siin teiste MTÜ-de asju kajastab, kuid näitas "puust ette ja punasena" selgelt, et mitte iga alguses lihtsa ja kergelt teostatava projektina näivad asjad ei pruugi seda pikemas perspektiivis edasi arenedes enam nii lihtsad paraku olla.

[Kriku]

Arvestust liikmete üle pidi pidama juhatus ja selle kohta pidid olema ka vastavad dokumendid (liikmeks astumised ja võtmised ning väljaarvamised - kirjalikud avaldused, juhatuse ja/või üldkoosoleku otsused, liikmete nimekiri jms). Ehk, et peale asutamislepingu ja asutamiskoosoleku protokolli pidi MTÜ-l olema veel terve rida erinevaid dokumente, mida hakatakse küsima kui mitte enne, siis hiljemalt esimeste riiklike aruannete esitamisel.

Ei ole mult kunagi keegi mingit liikmete nimekirja nõudnud. Või täpsemalt, MTÜ, millesse minu poolt juhitud MTÜ kuulus, püüdis kunagi nõuda, aga ma saatsin ta liikmete privaatsuse rikkumisele viidates pikalt

Ei piisa, et sa lihtsalt sätestad põhikirjas, et "üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate arvust"

Selline säte oleks ebaseaduslik. Olenemata osalejate arvust võib olla otsusevõimeline teine ÜK pärast ÜK-d, millele kvoorum kokku ei tule.

- KUI selle "nõukogu" liikmed olid ka MTÜ liikmed, siis võis teatud tingimustel "nõukogu" koosolekut pidada ka üldkoosolekuks.

Kindlasti mitte. ÜK tuleb kokku kutsuda seaduse nõudeid järgides ja sellel osalejatele ei saa seada piiranguid, et peaksid kuuluma "nõukokku".

Tundub, et MTÜ-l on raskusi oma liikmete määratlemisel ja pädeva nimekirja koostamisel ning liikmelisuse tõendamisel. Kes (füüsilised isikud) ja mis (juriidilised isikud) siis on MTÜ liikmed ja kuidas sa seda tõestad?

Mulle tundub see teooria otsituna.

Et on endiselt ebaselge, kelleks-milleks seda põhikirjas mittekajastatud "nõukogu" siis äriregistris (asjad vaatab läbi kas kohtunik või kohtuniku abi) peeti, kas "volinike koosolekuks" või "üldkoosolekuks"?

Minu arust on täiesti selge, et mitte kummakski.

Kui isik tahab MTÜ liikmeks saada siis ta alguses esitab avalduse juhatusele. Kui juhatus arvab heaks, et ta ei sobi liikmeks, siis on juhatusel õigus keelduda isiku liikmeks registreerimisel tuues ära põhjuse(d).

Juhul, kui need põhjused tulenevad põhikirjast. See on kohtus läbi vaieldud.

Mul on kuri kahtlus, et kogu selle liikmeks võtmise ja väljaarvamisega ongi seal MTÜs asi korrast ära ja kogu see asi on seal nagu pudru ja kapsad.
Nüüd on vaja igal juhul kogu see liikmete nimekiri korda saada, et oleks üldse liikmed kes moodustavad kõrgeima juhtimisorgani ehk üldkoosoleku.

Sellega on tegelikult väga lihtne. Juhatus koostab liikmete nimekirja oma parema teadmise kohaselt ja korraldab üldkoosoleku. Kui keegi liige pärast seda ÜK-d ei vaidlusta põhjusel, et teda pole kutsutud, on asi korras.

[wk2]

Jäi mulje, et ajasin mõne inimese täna pahaseks. Võib-olla ka mitu. Küsisin pressikonverentsil president Volodõmõr Zelenskõilt Eestis kerkinud Slava Ukraini skandaali kohta. Küsimus ise: mida saab Ukraina teha, et eraannetajad end nende antud rahaga seoses turvaliselt tunneks. Minu hinnangul oli teema Eestis piisavalt suur, et Ukraina president võinuks enne Eesti peaministriga ühise pressikonverentsi andmist briifitud olla. Oli mis oli, president Zelenskõi kinnitas vastuse lõpetuseks Eesti Ekspressile: "Me tegeleme selle teemaga." See teema, nii nagu mina seda näen: olukorra tõttu saab Ukraina vähem Eesti inimeste annetusi.

https://twitter.com/kelomees/status/1650520415142379523

[an2]

https://epl.delfi.ee/artikkel/120177876 ... is#daltop2

Tasuline. Tsitaat:
Kui mul on Eestis 6500 eurot umbes ühe auto hind, aga seal on võimalus teha seda 3500 euroga ja saada auto kiiremini kätte, siis langetasin otsuse, et autod tulevad Poola ja sealt otse Ukrainasse.

Mitu autot siis kohandati geriljakiirabiks? Kas nad ise üldse teavad? Kuidagi väga naiivse inimese jutt tundub. Usun kõike, midagi ei kontrolli.

[parkija]

Kuulasin Vikerraadiost "Uudis pluss" nime kandvat saadet , seal rääkis Erko Laidinen , ümberjutustust kirjutama ei hakka ning raadiokuulajate arvamused olid kaunis trööstitud , päästab ilmselt vaid üdini aus uurimine siin ja seal , tekitatud kahju usalduse kaotuse kujul on mõõtmatu .

[Madis Reivik]

Viskan järamiseks sellise kondi

Kui kogutakse abi ja ostetakse Eestist 1000 euri eest varuosasid Nissani kastikatele. Esinduse marginaal on nt 50%. Kuna esindusel on palju töötajaid ja suur uhke kontor, siis need kulud söövad suurema osa marginaalist. Aastakasum on 10%.

Ja nüüd Ukrainas mingi firma müüb need kohapeal 700 euri eest ja marginaal on nt 40%. Kuna tema sisseost on olnud soodsam (nt suuremad kogused).
Kontorit ei ole, on mingi ladu vanas tööstushoones. Aastakasumiks tuleb 25%.

Ma ei kirjelda konkreetset juhtu, mul pole rohkem infot kui akfidel. Aga loogika on ju olemas ?

[London Bridge]

Viskan järamiseks sellise kondi

Ma võin ka. Ühes riigis on kallim, kuid sellega kaasneb ausus, kindlus ning aruandlus. Teises lubatakse X% odavamal kui esimeses, kuid sõbra multifunksi firmat juhib massöör. Ma ei kirjelda konkreetset juhtu, mul pole rohkem infot kui akfidel. Aga loogika punase tulukese süttimiseks on ju olemas ?