Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[an2]

Lugesin 2x tekstid läbi aga ei saanud aru kellega nad siis kaklevad? Otsivad linna pealt migrants, skinne ja jala fänne või kaklevad omavahel?

https://www.bellingcat.com/news/2023/03 ... a-ukraine/

Animefännid ja jalkafännid leidsid kaklemises ühise tegevuse.

[davidsoniharald]

Eilne juhtum Kristiine Keskuses- 14aastane poiss viskas keskuse külastaja jalgade ette "isevalmistatud lõhkekeha":

https://www.ohtuleht.ee/1081670/14aasta ... -lohkekeha

Ütlevad, et avaliku korra rikkumine ja külastaja sai vigastada. Pigem oli see ju mõrvakatse.

Isevalmistatud lõhkekeha võib olla ka torusiil ja hõbepaber, mis pauku natuke teeb aga kedagi mõrvata sellega on päris raske.

Samas vanuses tootsin ise ka tikuväävli abil hulga lõhkekehasid, mis küll ainult heliefektidega hiilgasid. Tavalised poisikeste lollused, mille puhul viskaks kivi vanemate kapsaaeda. Sellised katsed tuleks läbi viia vanemliku järelvalve all, et enda ega teiste silmnägu ära ei lõhuks, rääkimata võõraste ohtu seadmisest. Laps otsis lihtsalt tähelepanu.

[Siki]

https://www.delfi.ee/artikkel/120123592 ... -lammatama

Tasuline, kopeerima ei hakka, aga jumal küll...

https://www.delfi.ee/artikkel/120158484 ... tva-otsuse

[ruger]

Rootsis saadeti 21-st omavalitsusest 18-le kirjad kahtlase pulbriga. Mitu inimest kontrolliks haiglasse saadetud. Väidetavalt oli pulber ohutu.

Kolmapäeval teavitati politseid ja päästeteenistusi üle riigi maakondade administratsioone, kuna leiti kahtlase sisuga kirju. Hetkel vigastustest teateid ei ole ning politsei esialgsete analüüside kohaselt on kirjas leitud pulber kahjutu.
Kell üheksa tuli esimene häire Västeråsi maakonnavalitsuselt. Kolmapäeva hommikul posti avamisel leiti mingi ümbrikus olev pulber.
Pärast seda järgnesid üksteise järel maakondade juhtkondade häired. Kokku teavitati politseid ja päästeteenistusi 18-st 21-st maakonna haldusasutusest üle kogu riigi pärast kahtlaste saadetiste leidmist. Politsei on nüüdseks alustanud mitut uurimist rühmituste vastu suunatud ebaseaduslike ähvarduste kohta.

"Rünnak maakonna administratsioonide vastu"
Västerbotteni maanõuniku Lars Lustigi sõnul pidanuks saadetistes lisaks "valgele suhkrutaolisele pulbrile" olema ka kiri.
- Minu sõnavara järgi on see rünnak maakonna administratsioonide vastu. Selles mõttes tuleks seda vaadelda kui tõsist juhtumit, ütleb ta.

Mitmed haiglasse
Analüüs on käimas kõikides kohtades. Pärastlõunal kinnitas politsei, et pulber osutus paljudel juhtudel kahjutuks.
Linköpingis viidi kiirabiga haiglasse kaks inimest Östergötlandi maakonna haldusnõukogust, selgub piirkonna kiirabi aruandest meediale. Ka Blekinges viidi üks inimene haiglasse. Mõlemal juhul näitas analüüs hiljem, et pulber oli kahjutu.
- Mis puudutab kahte haiglasse viidud inimest, siis see oli puhtalt rutiinne meede. Ühelgi neist pole sümptomeid, ütleb Per Åhlin, kes on Östergötlandi maakonna haldusnõukogu pressiametnik.
https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 7588301824
https://www.svt.se/nyheter/lokalt/ost/s ... pa-gotland

https://twitter.com/akihheikkinen/statu ... 7447684100

[Kriku]

Peter Kürten elas Saksamaal pea 100. aastat tagasi. Ta sündis 13-liikmelisse perekonda, kes kolis Düsseldorfi, kus elati ühetaolises korteris koos. Saksamaal Düsseldorfi vampiiri või Düsseldorfi koletisena tuntud sarimõrvari isa oli vägivaldne alkohoolik. Tema jälgedesse astus tulevane mõrtsukas väga varakult.

Oma esimese mõrva sooritas sarimõrvar juba üheksa-aastaselt, uputades kaks oma mängukaaslast Reini jõkke. Lisaks tapmistele seostati Peter Kürtenit väga erinevate kuritegudega, sealhulgas vargused, väljapressimised, kehavigastuste tekitamine ja süütamised. Oma nime sai ta sellest, et erutudes ohvrite verest, jõi ta seda.

Düsseldorfi sarimõrvarit ei pidurdanud miski. Ta piinas ka loomi, jahtis naisi ega kohkunud tagasi laste mõrvadest. 1913. aastal tappis ta näiteks sissemurdmise käigus üheksa-aastase tüdruku. Nelja aasta jooksul süütas mõrtsukas oma kodulähedases piirkonnas ligi 24 tulekahju. Mõrvade ja vägistamisega hoidis Düsseldorfi Vampiir kohalikud hirmu ja õuduse all.

Kuni ta 1931. aastal tabati ja mõisteti üheksakordselt surma kõigi mõrvade eest ning lisaks 15 aastaks sunnitööle seitsme mõrvakatse eest. Samal aastal Kürten giljotineeriti. Tema aju on uuritud, et mõista kurjuse olemust. Teise Maailmasõja järgselt sattus Düsseldorfi pealuu USA-sse, kus seda täna eksponeeritakse kurioosumite muuseumis.

https://maailm.postimees.ee/7752463/sak ... si-andmeid

[ruger]

Jaapani peaministri esinemise ajal visati tema suunas valgustusrakett-flare???
Japan A flare-like object was thrown at Japanese Prime Minister #Kishida ahead of his public speech in Wakayama City, #Kyodo news agency reported and the detention of a man near the site of the speech of the Prime Minister of Japan, where the sound of an explosion was heard
https://twitter.com/EUFreeCitizen/statu ... 2803788801

[paadikapten]

Tartus saabus Eedeni keskuse ette kaak ja viis sealt ära 2 elektritõukeratast.

https://www.facebook.com/lounaprefektuu ... 744162020/

[Sten1111]

FOTOD | Sõbrad Aruküla staadionil tapetud noormehest: ta sai noaga kõrri, tema elu päästa polnud enam võimalik - Delfi
https://www.delfi.ee/artikkel/120180680 ... ik#daltop1

Lühidalt siis kohalike seas tuntud riiukukk pussitas teist kaela. Viga sai ka ohvri tüdruksõber. Ülejäänud proovisid kannatanule esmaabi anda kuid kasu ei olnud. Pussitaja peeti sündmuskohast paarsada meetrit eemal kinni, oli veel politseile vastu hakanud.

[Roamless]

Pole esimene laia kõlapinda leidnud mõrv Arukülas. Kunagine mõrv oli karmim, noor pervert tappis naabritüdruku ja politsei hea töö tulemusena ta tabati. Ilus koht, mitu sõpra sealt pärit ja nooruses sai seal ise ringi tihedalt kolistatud ja ka siis šokeeris antud sündmus, kuigi ohvrit ja mõrvarit ei tundnud.
https://www.delfi.ee/artikkel/120180870 ... tat-tagasi

[Kriku]

EE kirjutab põhjalikult ematapjast noorest naisest: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... amise-eest

Olematu kodune hoolitsus, narkomaania ja prostitutsioon. Tasuline, kopeerima ei hakka.

[Kriku]

Mingid Heimtali kooli tolgused tegid väiksemale kambaka ja filmisid seda.

https://sakala.postimees.ee/7780262/noo ... -tokestada
https://sakala.postimees.ee/7780443/las ... anormaalne

[Aspelund]

Kurb on see, et sellised jamad mätsitakse üldjuhul kinni, vältimaks "Kiusamisvaba kooli" kuvandi rikkumist. Parimal juhul saadetakse kaak/kaagid koolist minema ja direktor saab raporteerida, kui hästi kõik on ning kuidas kiusamine on koolist välja juuritud...

[Fucs]

Kurb on see, et sellised jamad mätsitakse üldjuhul kinni, vältimaks "Kiusamisvaba kooli" kuvandi rikkumist. Parimal juhul saadetakse kaak/kaagid koolist minema ja direktor saab raporteerida, kui hästi kõik on ning kuidas kiusamine on koolist välja juuritud...

No ega tänases Eestis õpetajad enam laste laiapindse kasvatamisega tegeleda ei saagi. Ainult n.ö. "õpetamisega".
Õpetaja õpetab aineprogrammi järgi seda, mis seal kirjas ja on oma kohustused täitnud. Kas õpilane ka õpib, see enam kedagi ei huvita.
Veel hullem on olukord õpetamise kõrvalt/õpetamisega paralleelselt n.ö. laste "kasvatamisega".
Kuna õpetajatelt on ära võetud praktiliselt kõik õigused ja vahendid õpilast/last kuidagi käituma mõjutada/suunata, siis toodamegi koolides just selliseid lapsi, nagu nad on ja keegi ei taha enam ka sellisesse aastatega loodud uude koolikeskkonda õpetajana tööle minna.

Alles eile oli jälle teema üleval, et õpetajaid jätkuvalt ei jätku.
Poliitikud näevad ainult seda osa probleemist, mida saab raha eest osta / rahaga kinni maksta.

Praxis: erakondade haridusprogrammides puudub visioon
https://www.err.ee/1608877148/praxis-er ... ub-visioon

Miks on puudus noortest õpetajatest ja mida teha?
1. okt. 2021 Toivo Niiberg õpetaja, psühholoog

Madal tunnitasu
...
Ei mingit karjääri
...
Pikk tööpäev
...
Ebainimlik suhtlusrühma suurus
...
Tohutu bürokraatia, loovust aheldavad õppekavad, pidevad uuendused
...
Negatiivne kuvand meedias
...
Erivajadustega lapsed
... Samas surutakse õpetajale peale logopeedi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi ja politsei rolli. Mis ja millise õiguse ning õigustusega?

Jah, aasta tagasi lugesin lehest, et Eesti vabariigis on puudu üle 300 koolipsühholoogi ja pea sama palju lastega tegelevaid logopeede ning sotsiaaltöötajaid. Omaette probleem on lastepsühhiaatrid, neid vist enam suurt ei olegi – kõik on pagenud parematele rohumaadele....
...
Õpetaja kui teenindaja ja järjest nõudlikumad lapsevanemad

Kui ma 1977. aastal esmakordselt klassiruumi sisenesin, tõusis kogu klass püsti – see ei olnud pelgalt tere, vaid auavaldus õpetajale. Nüüd on kena, kui õpetaja teretab õpilast. Kas õpilane tere ka vastu ütleb, see on tema probleem. Tere nõudmine oleks juba koolikiusamine.

Praegu puuduvad õpetajal pea igasugused õigused peale eluga toimetuleku õiguse. Ja kui üha rohkematel vanematel on üks laps, kes on juba sünnilt eriline ja vahel kogu suguseltsi aare – siis peab õpetaja temast muidugi kõiki osapooli rahuldava tähelapse valmis vorpima: meie tema tegime, anname sulle tööd ja sina aina tegutse ning ole meile lõpmatult tänulik.

Kuid on ka selliseid vanemaid, kes ei teagi, kust ja kuidas see laps üldse siia ilma tuli, või kes vorbivad lapsi sotsiaaltoetuse saamiseks. Kahjuks kohtuvad kõik need võsukesed lõpuks kooliklassis. Koolivägivald oli, on ja jääb ning süveneb seda enam, mida suurem on sotsiaalne kihistumine. Koolivägivald ja koolikiusamine algavad kodunt ning kooliklass, kui toimumise koht, on vaid jäämäe tipp.

Nii lisandub õpetajale psühholoogi-, sotsiaalpedagoogi- ja logopeedirolli kõrval veel võluriroll. Lisaks nõuab vanemate suur lahkumineku protsent õpetajalt pereterapeudi rolli, mille omandamiseks kõrgkoolis kulub seitse pikka aastat.
https://opleht.ee/2021/10/miks-on-puudu ... mida-teha/

Õpilastepoolset õpetajate kiusamist on Eestis kõige põhjalikumalt uurinud Kristi Kõiv ja Sandra Tikk. Kõivu 2003. aasta uurimistöö tulemustest selgus, et õpetajate kiusamises õpilaste poolt oli verbaalse kiusamise liikide kogemine sagedasem võrreldes füüsilise kiusamise kogemisega. Kõige sagedamini olid õpetajad (ligikaudu 20% küsitletutest) kogenud õpilastepoolse kiusamisena karjumist ja põhjendamatuid nõudmisi ning õpilastepoolset solvamist, näägutamist, sõimamist, negatiivsete hüüdnimede andmist.

Alusetute juttude levitamist oli kiusamisena kogenud 8–14% õpetajatest. 4–5%-l juhtudest oli õpetajate kiusamine õpilaste poolt seotud narritamise, alandamise, tõrjumise, hirmutamise ja väljapressimisega (Kõiv, 2006, lk 32–36).

Eestis 2013. aastal läbi viidud kordusuurimuse eesmärk oli kirjeldada muutusi kümne aasta jooksul erinevate kiusamisliikide ulatuses, vaadeldes õpetajaid kui kiusamise ohvreid (Kõiv, 2015, lk 129). Uurimuse tulemused näitasid oluliselt õpetajatele suunatud kiusamise ulatuse suurenemist 2013. aastal, võrreldes 2003. aastaga läbi erinevate kiusamise kategooriate (oht professionaalsele staatusele, oht isiklikule staatusele, isolatsioon ja füüsiline agressioon). Kõige enam olid õpetajad kogenud õpilastepoolsete kiusamise liikidena õpilastepoolset karjumist (37%), põhjendamatuid nõudmisi (36%) ja solvanguid (33%). Õpilastepoolset näägutamist, sõimamist, alandamist, asjade äravõtmist, hirmutamist, narritamist, negatiivsete hüüdnimede andmist ja alusetute juttude levitamist oli kiusamisena kogenud 13–21% õpetajatest. Kõige vähem (2–4%) olid õpetajad kogenud õpilastepoolse kiusamise liikidena sotsiaalset isolatsiooni ja füüsilisi rünnakuid (Kõiv, 2015, lk 131–133).

Kristi Kõiv on võrrelnud ka õpetajate ja sotsiaaltöötajate hinnanguid tööalasele kiusamisele, sealhulgas lapsevanemate ning töökaaslaste toimepandud kiusamisele. Ilmnes, et õpetajad ja sotsiaalpedagoogid langesid teiste õpetajate ja juhtkonnapoolse kiusamise ohvriks 11–17% juhtudel (olulisi erinevusi ei ilmnenud), kuid nii lapsevanemapoolset kiusamist kui ka teiste koolitöötajate poolset kiusamist olid sotsiaalpedagoogid kogenud oluliselt sagedamini kui õpetajad (Kõiv, 2017, lk 134, 137).

Õpetajate kiusamist põhikoolide õpetajate näitel on uurinud Sandra Tikk oma 2017. aasta magistritöös. Uurimistöö valimi moodustasid kahe Eesti Vabariigis asuva kooli õpetajad. Õpetajaid osales uurimuses kokku 104, kellest 91,3% olid naissoost. Uurimistöö näitas, et viimase poole aasta jooksul oli 40% uurimuses osalenud õpetajatest langenud õpilastepoolse kiusamise ohvriks ja kõige sagedamini oldi kogetud õpilaste karjumist ning solvavaid märkusi. Õpilastepoolset kiusamist oma õpetajakarjääri vältel olid kogenud 63,5% uurimuses osalenud õpetajatest ja õpilaste poolt kogetud kiusamine oli oma iseloomult eelkõige verbaalne ja seotud õpetaja ignoreerimisega (Tikk, 2017, lk 50–51).

Ajateljel hiliseim on Martin Ehala poolt 2018. aasta lõpul eesti õppekeelega õpetajaskonna hulgas läbiviidud küsitlus (Ehala, 2019). Ehala töös analüüsiti 702 respondendi vastuseid. Selgus, et suur osa õpetajaist kannatab õpilaste ja lapsevanemate vaimse terrori all ning suisa 19% õpetajaist kogeb õpilaste sõimu ja ähvardusi korra nädalas või tihemini. Kiusamist kogevad õpetajad Martin Ehala andmetel ka lapsevanemate poolt. Paljud lapsevanemad süüdistavad õpetajaid pedagoogiliste pädevuste puudumises (Ehala, 2019).

Varasematest uurimustest järeldame, et Eestis kannatavad kiusamise all paljud õpetajad ja tegemist on tõsise probleemiga. Järgnevalt vaatame, kuidas sellesse mustrisse sobituvad Ülenurme ja Põlva gümnaasium....
https://akadeemiake.ee/wp-content/uploa ... googid.pdf

Poliitikud võivad ju nii arvata, aga raha eest ei saa (VEEL?) isegi meie riigis kõike osta.

[Madis Reivik]

Juhin tähelepanu et Heimtali koolist ILUSAMAT kooli annab Eestist otsida. Võimas taastatud mõis ja ümberringi fantast maastik ja loodus.

Mina kahtlustan et värdidel pole korraliku isa ja kahjuks koolides on ka meesõpetajaid kohutavalt väike protsent.

[paadikapten]

Vahelduseks uudis Venemaalt. Laste kadedus läks nii suureks, et nad tapsid kadeduse objekti.

https://sport.postimees.ee/7783979/kade ... uuri-sisse