Demograafia

[Rebane11]

Lapsed on tegelikult need, kes meile pensioni teenivad. Pensionides see eriti ei kajastu - see pisku mis on tuleb jagada kahele. Kärgperestunud Eestis? Nii elataksegi rõõmsalt oma elu ja enda unikaalset figuuri (Ojuland) rikkuda ei taheta, liigseid sekeldusi ka ei taheta.

[Smith]

Need hedonistid panustavad siiski. Kui nad teenivad rohkem kui lapsevanemad, siis seda rohkem.

See on selline SMS-laenu rikkus - lühiajaline, eestlased saavad niimoodi jätkates lihtsalt otsa, nii lihtne ongi.
Ma ei leia hetkel linki, aga tegelikult on välja arvutatud, palju üks keskmine eestlane elu jooksul riigile sisse toob, see summa on kindlasti suurem kui lastetul elunautlejal (üksi on miinuses, aga lapsed viivad bikansi plussi). Viimane on ju ometi ise nautinud kõiki neid samu hüvesid suureks kasvades.

"Tasuta" kõrgharidus meeldib mulle vaatamata tasuta asjade põlgusele seepärast, et see on mu meelest väga kõva meede ebavõrdsuse ja kihistumise vastu.

Ühtin sinu arvamusega. Taasiseseisvunud Eestis on igaüks enda õnne sepp. Ükskõik kui vaesest perest sa ka ei ole , “ainult taevas seab piirid” vms.

[Kilo Tango]

...
Mu pesamuna saab kuu aja pärast 10 aastat turjale. Mis puutub siia minu vanus? Ma olen 60, mul on 3 kõrgelt haritud last - tütar ja 2 poega. 35, 31 ja 26 aastat vanad. Ma pole vanaisa. Mis papp siis võiks neid liigutama panna?

Tee testament. Et pärandus jagatakse ainult nende laste vahel, kellel on lapselapsed ette näidata. Lisaklauslina võid määrata, et pärand jagatakse vastavalt lapselaste arvule.

[Runkel]

Ma ei leia hetkel linki, aga tegelikult on välja arvutatud, palju üks keskmine eestlane elu jooksul riigile sisse toob, see summa on kindlasti suurem kui lastetul elunautlejal (üksi on miinuses, aga lapsed viivad bikansi plussi). Viimane on ju ometi ise nautinud kõiki neid samu hüvesid suureks kasvades.

Selle rehnuti vastu ei saa. Mu skoor on endiselt 1, tean varasemast, et sa oled hulga tublim.

[Madis22]

Need hedonistid panustavad siiski. Kui nad teenivad rohkem kui lapsevanemad, siis seda rohkem. Tasuta või peaaegu tasuta lasteaia ja kooli eest maksavad maksutuludega nende perede eest, kellel lapsi on. Mida rohkem lapsi, seda rohkem suhteliselt panustavad. Kui palju suurpere oma laste koolituse eest maksab rohkem hedonistist? Üks saab teenust, ja Eesti kool on üks parimaid maailmas, teine ei saa.

Ei panusta need hedonistid sugugi rohkem haridusse, kui lapsevanemad. Laps saab teenuse, mitte lapsevanem. See hedonist oli ise täpselt samasugune laps ja teenuse saaja, nagu oli lapsevanem ja mõlemad maksavad nüüd makse täpselt sama arvutusmudeli järgi. Sisuliselt maksavad oma maksudega tagantjärgi kinni omaenda haridust. Kellel parem haridus ja vastavalt tasuvam töö, see rohkem maksab. Laste hulk ei puutu asjasse.

[Fucs]

Lapsed on tegelikult need, kes meile pensioni teenivad. Pensionides see eriti ei kajastu - see pisku mis on tuleb jagada kahele. Kärgperestunud Eestis? Nii elataksegi rõõmsalt oma elu ja enda unikaalset figuuri (Ojuland) rikkuda ei taheta, liigseid sekeldusi ka ei taheta.

Selle "lapsed teenivad ja maksavad meie pensioni"-ga ei ole kõik nii lihtne, elementaarne ja ühemõtteliselt selge.
Pensioni teenib ikka igaüks ise endale välja, mitte lapsed. Kui suur see on ja kuidas ajas muutuv, see sõltub juba n.ö teistele muutujatele ja mõjutajatele lisaks ka "lastest" (järgmistest põlvkondadest).
Üritan lahti kirjutada meie nn pensionisüsteemi ja sellega seotud numbreid, ning kes mida ja kui palju maksab või saab.

Põhitõed:

Sotsiaalmaksu määr on 33 protsenti maksustatavatelt summadelt, millest 20 protsendi suurune osa kantakse üle riikliku pensionikindlustuse vahenditesse ja 13 protsendi suurune osa riikliku ravikindlustuse vahenditesse.
https://et.wikipedia.org/wiki/Sotsiaalmaks

Näiteks 2022 aastal jagunes sotsiaalmaks:
2022 riigieelarve : sotsiaalmaks 3 969 000 000 EUR
20% sellest (33%-dist) = 60,6% = 2 405 214 000 EUR (pensionikindlustus)
13% sellest (33%-dist) = 39,4% = 1 563 786 000 EUR (ravikindlustus)
https://www.fin.ee/uudised/eelmise-aast ... sumised-99

Pensioni suurus sõltub praegu neljast osast: baasosa, staažiosa kuni 31. detsembrini 1998, kindlustusosa alates 1. jaanuarist 1999 ja alates 2021. aasta algusest ühendosa. Tulevikus kaob vähemalt staažiosa ära, kui kõik kuni 1998 tööl käinutest, manala teed lähevad.

* Alates 1. aprillist 2023 on pensioni baasosa 317,9193 eurot.
* Alates 1. aprillist 2023 on pensioni staažiosa aastahinne 8,684 eurot.
* Pensioni kindlustusosa:
sõltub kindlustusosakute summast, mida arvutatakse alates 1. jaanuarist 1999 ja mida arvestatakse sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel. Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga, kui sinu tuludelt tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne riigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga. Kindlustusosak on suurem kui 1, kui sinu aastas saadud tulult tasutud sotsiaalmaks on suurem riigi keskmiselt palgalt tasutud sotsiaalmaksust sellel aastal.
* Pensioni ühendosa:
50% ulatuses kindlustusosakust: Eesti keskmist palka teeninud inimese kindlustusosaku suurus on 1,0.
50% ulatuses solidaarosakust: Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt.
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/p ... arvutamine

Pensioniindeksi (indekseeritud baasosa) arvutamisel võetakse arvesse:

80% ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus (reaalselt makstud ja laekunud maksud);
20% ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus (tarbekaupade ja teenuste hinnamuutus ehk elukalliduse hetkeseis).
https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/p ... berarvutus

Pensionäri enda eelnev töötasu suurus ja makstud maksud mõjutavad otseselt tema pensioni suurust läbi kindlustusosa ja ühendosa.
Riigi keskmine (enda ja teiste isikute, s.h. nn "laste") töötasu suurus mõjutab osaliselt (80% ulatuses indeksist) pensioni indekseeritud baasosa ja osaliselt (imevähe) ka pensioni staažiosa aastahinnet.

2017-2019 pensionite statistika (pensionäride arv, pensionite suurused jms)
https://www.pensionikeskus.ee/statistik ... k-pension/

Riigieelarvele koormavaks muutusid juba ammu nn "eripensionid" ja "sooduspensionid".
2017 osad ERIpensionid
Riigikogu liikme ligi 2100-eurost pensioni saab 169 inimest
https://www.err.ee/598278/riigikogu-lii ... 69-inimest
2019 osad ERIpensionid
Riigikogu pensioni (2611 eurot) saab tänavu ligi 200 inimest
https://www.postimees.ee/6505210/riigik ... 00-inimest
JNE

Neid "eri" pensione lõpuks reformiti teatud määral ümber ja muudeti. Osad muutused rakenduvad ja tulemused tulevad alles tulevikus, sest mitte kõik kellel on õigus saada eri- või sooduspensioni pole veel pensionile läinud ja mitte kõik kes juba saavad, ei ole manalateed läinud. Mida kaugemale ajas tagasi, seda rohkem maksti neid eri- ja sooduspensione ning maksti neid praeguste pensionäride või varsti pensioni ikka jõudvate isikute maksudest. Aga see vajadus nüüd imeväikeste sammudega ajas väheneb ja nende eri- ning sooduspensionite tagamise maksekoormus "meie lastele" samuti.

2020 sooduspensionid

Väljateenitud aastate pensioni saajatest töötas 2020. aastal 86 protsenti. Seejuures oli täiendav kulu sooduspensionite maksmiseks 2020. aastal umbes 43,5 miljonit eurot.
https://majandus.postimees.ee/7650218/s ... 70-aastaks

2021 sooduspensionid

Eelmisel [2021] aastal oli soodustingimustel vanaduspensionide saajaid Eestis 29 000 ja nendele makstava varasema pensioni täiendav kulu 33 miljonit eurot aastas. Väljateenitud aastate pensionite saajaid oli 2 400 ja nendele makstava varase pensioni täiendav kulu oli 10,2 miljonit eurot aastas. [Fucs märkus: kokku 43,2 miljonit EUR aastas lisakulu - vähenemine eelmise aastaga 0,3 miljonit EUR]
https://www.sm.ee/uudised/valitsus-kiit ... eformimise

Eripensionid, kutsealade ja ametikohtade sooduspensionid lahtiseletatuna
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/pensi ... leri-pensi

Sellest, et need nn olemasolevad ja tulevased "eripensionärid" said ja saavad (teistega võrreldes) "eritöötasu", mis nagunii hiljem läbi pensioni arvestuse erinevate komponentide võimaldavad ka teistega võrreldes sisuliselt nn "eripensioni", sai siin kusagil kunagi juba kirjutatud (ei ole aega praegu üles otsida) ja las tema olla. See pole praegu point ja lihtsalt on üks komponent mida tuleb ka arvestada ja ei saa kõrvale jätta.

Kuna 2022 aasta kohta veel kõiki vajalikke andmeid saada pole, tuleb vaadelda 2021 aastat.

2021 riigieelarve : sotsiaalmaks 3 392 513 000 EUR
20% sellest (33%-ist) = 60,6% = 2 055 863 000 EUR (pensionifondi osa)
https://www.fin.ee/media/5974/download

2021 vanaduspensioni saajaid: 308 358
neile määratud kuupensionide summa: 170 785 000 EUR kuus
= aastas 2 049 420 000 EUR
Pensioni suurus pensionäri kohta 553,85 EUR - 170 785 000 : 308 358 = 553,85 (siin ja edaspidi n.ö. keskmised)

Sealhulgas riiklike eripensionide saajaid 187 (õiguskantslerite pensionid, kohtunikupensionid, prokuröripensionid, riigikontrolli pensionid)
neile määratud kuupensionite summa: 571 400 EUR kuus
= aastas 6 856 800 EUR
Pensioni suurus pensionäri kohta 3055 EUR kuus

Vahemärkusena: 2021 jäid pensionile 6 818 inimest,
neile määrati kuupensionide summaks 3 509 000 EUR kuus
= aastas 42 108 000 EUR
Pensioni suurus pensionäri kohta 514,67 EUR

2021 väljateenitud aastate pensioni saajaid: 6184 , (sooduspensionid)
neile määratud kuupensionide summa 5 562 000 EUR kuus
= aastas 66 744 000 EUR
Pensioni suurus pensionäri kohta 899,42 EUR

2021 töövõimetuspensioni saajaid kokku: 2 494 ,
neile määratud kuupensionide summa: 887 000 EUR kuus
= aastas 10 644 000 EUR
Pensioni suurus pensionäri kohta 355,65 EUR

2021 toitjakaotuspension saajaid kokku: 4582 ,
neile määratud kuupesnionide summa: 1 246 000 EUR kuus
= aastas 14 952 000 EUR
Pensioni suurus pensionäri kohta 271,93 EUR

2021 rahvapensioni saajaid kokku: 2700 ,
neile määratud kuupensionide summa: 630 000 EUR kuus
= aastas 7 560 000 EUR
Pensioni suurus pensionäri kohta 233,33 EUR

Väljateenitud aastate + töövõimetus + toitjakaotus + rahvapensioni kulud aastas kokku: 99 900 000 EUR
+ vanaduspensioni aastakulud = 2 149 320 000 EUR

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites ... adega.xlsx

Baasosa ja aastahinne:

Pensioni baasosa (nn. pensioni määr) määrati 1991 pensioniseadusega ja oli seotud isiku enda töötasu suurusega.

Pension arvutatakse pensioni taotlemisele või töötamise lõpetamisele eelnenud viimasest 15 aastast pensioni taotleja poolt valitud mis tahes 5 järjestikuse aasta keskmisest kuusissetulekust, jagades 5 aasta jooksul saadud sissetuleku üldsumma 60-ga.
https://www.riigiteataja.ee/akt/30517

Hiljem (1998) erinevad baasosad ühtlustati riigi keskmiseks, selle (vanaduspensioni ja eraldi rahvapensioni) määras ja kinnitas riigikogu, arvestades elukalliduse tõusu ja sotsiaalmaksude laekumist, ning hakati teatud perioodide järel seda baasosa, aastakoefitsienti ja kindlustusosakut indekseerima isiku enda makstud sotsiaalmaksu suurusest tulenevalt (indekseerimise tänased põhimõtted sai juba üleval ära toodud).

1998 alates maksti pensione järgmistest vahenditest:

Riikliku pensionikindlustuse eelarve tuludeks on:

1) sotsiaalmaks vastavalt sotsiaalmaksuseadusele;
2) eraldised riigieelarvest;
3) distsiplinaartrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228);
4) eraldised eelmiste aastate vabadest vahenditest;
5) intressid;
6) muud tulud.

2001 alates maksti pensione järgmistest vahenditest

(1) Riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikateks riigieelarves on:
1) sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk;
2) rahatrahv vastavalt töötajate distsiplinaarvastutuse seadusele ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk;
3) pensionisummade tagasinõudmisest riigieelarvesse laekuvad summad ja nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk;
4) riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelised eraldised pensionikindlustuse reservi ja erakorralisse reservi ning nimetatud vahendite eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud jääk;
5) riigieelarves ettenähtud muud vahendid pensionide maksmiseks;
6) riigieelarves ettenähtud vahendid käesoleva seaduse § 57 lõikes 2 nimetatud kulude tegemiseks.
Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule on riikliku pensionikindlustuse kulude katteallikaks riigieelarvesse laekunud summad vastavalt käesoleva seaduse § 12 lõikes 21 nimetatud nõukogu määruse alusel sätestatud korrale. Kui pensionikindlustatu on kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, siis kantakse riikliku pensionikindlustuse vahenditesse 16/22 laekunud summast.

Riikliku pensionikindlustuse seadus 1998 §16 ja §21
https://www.riigiteataja.ee/akt/75752
Riikliku pensionikindlustuse seadus alates 2001 §61
https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016005?leiaKehtiv

2021
Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 219,3 eurot ja aastahinne 7,206 eurot.
https://www.sm.ee/uudised/valitsus-kinn ... onitousu-0

2022
Pensioni baasosa on pärast indekseerimist 255 eurot ja aastahinne 7,718
https://www.sm.ee/uudised/valitsus-kinn ... onitousu-1

2023
2023 on pensioni baasosa 317,9193 eurot ja staažiosa aastahinne 8,684 eurot.

2023

Valitsus kinnitas riikliku pensioni 2023. aasta indeksi, millega tõuseb alates 1. aprillist keskmine pension 700 euroni. Indeksi väärtuseks saab 1,139. Seega suurenevad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 13,9%. Samuti kinnitas valitsus isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruseks 3786,82 eurot. Selle järgi määratakse ja arvutatakse ümber eelmisel aastal töötanud inimeste pensionid. Lisaks aprillist jõustuvale indekseerimisele jätavad pensionäridele rohkem raha kätte ka aasta algusest jõustunud tulumaksu muudatused ning 20-eurone erakorraline pensionitõus. [Fucsi märkus: 2023 erakorraline pensioni tõus 20 EUR puudutas baasosa.]

https://www.sm.ee/uudised/valitsuse-kin ... 700-euroni

Kirvemeetodil suurusjärgud:

2022 oli keskmine pension 552,2 EUR
https://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?la ... Code=SK153
700 - 552 = 148 EUR tõus 2023 aastal

2022 oli baasosa 255 EUR, 2023 on see 317,92
317,92 - 255 = 62,92 ~63 EUR tõus (s.h. 20 EUR erakorraline tõus)

148 - 63 = 85 EUR
85 EUR tõuseb staaži aastahinde + kindlustusosaku + ühendosa + põhiosas tulumaksu muudatusest (Maksuvaba tulu vanaduspensionieas on hakkas 2023 olema 704 eurot kuus) tulenevalt.

Kuna alates 1. aprillist 2023 on pensioni baasosa 317,9193 eurot ja pensioni staažiosa aastahinne 8,684 eurot, ning 1. aprillist tõusis keskmine pension 700 euroni, siis ca 50% +/- keskmisest pensionist on seotud pensionäri enda eelnevate töötasudega ja makstud maksudega (kindlustusosa, ühendosa) ning ca 50% +/- pensioni baasosa ja tööstaažiga (riigi (isiku enda ja teiste isikute, s.h. "laste") keskmise töötasu ja makstud maksude suurusega).

[Kilo Tango]

...

Selle "lapsed teenivad ja maksavad meie pensioni"-ga ei ole kõik nii lihtne, elementaarne ja ühemõtteliselt selge.
Pensioni teenib ikka igaüks ise endale välja, mitte lapsed. ...

Selle sinu pika ja muidu väga asjaliku postituse rikub kahjusk ära eelpoololev eksiarusaam.

Pensioni 1. sammas ei ole kogumissammas. Seda ei saa omale "välja teenida", vaid see võetakse jooksvatest maksutuludest, kust siis mingi osa eraldatakse selleks, et "vanurid nälga ei sureks". Välja saab teenida omale osakest üldisest pensioniteks jagatavast rahasummast. Ja kui lapsi ei ole, siis seda jagatavat rahasummat ka ei ole. Ehk siis pension on väga otseselt seotud laste arvuga. Praegu paraku siiski mitte veel otseselt sinu isikliku laste arvuga.

Endiselt olen veendunud, et pensionite arvestus peaks olema nüansirikkam ja sisaldama ühe komponendina ka kodaniku järeltulijate maksutulu suuruse määrast sõltuvat osa.

[Smith]

Selle "lapsed teenivad ja maksavad meie pensioni"-ga ei ole kõik nii lihtne, elementaarne ja ühemõtteliselt selge.
Pensioni teenib ikka igaüks ise endale välja, mitte lapsed.

No ei teeni ju. Kui täna oleks Eestis 1,3 niljonit pensionäri, kellel kunagi lapsi pole olnud, siis sotsiaalmaksu laekumine oleks ju null? Ega täna Sinu makstavat sotsiaalmaksu kuhugi hoiule panda, et seda siis sulle tulevikus hakata välja maksma (riiklikust 1.st sambast räägin). Kõrgepalgalised lastetud panustavad palju praegustele pensionäridele makstavasse potti, aga tulevikus hakkavad neile maksma pensioni, ravima neid, riiki kaitsma teiste lapsed, nii lihtne see ongi.

Minule on jäänud arusaam majandusministeeriumi arvutustest, et minuealised hakkavad elama allpool vaesuspiiri oma pensioniga. Hakkab olema kaks tööl käivat inimest ühe pensionäri kohta, kui mitte kuigi ammu oli see number 4. Supp saab olema väga lahja ja see lurr jagatakse kõigi vanurite vahel võrdselt, võtmata arvesse põhjust, miks see supp nii lahja on.

[Madis Reivik]

Leppige sellega et töötate 80 aastaseni. Ja miks ei peakski, töötamine hoiab vaimu värske ja kondid liikumas. Kui palju neid eks-kaevureid ja vabavalutehnikuid ikka on. Traktorist istub ka tänapäeval jahedas amortisaatoritega kontoris, mitte 60 kraadises plekkkuudis.

Nagu üks kirikuõpetaja ütles - Aga kuskohas on piibliraamatus kirjas et elu peab lihtne olema ?

[Sho]

Ärge selle pensioni pärast niipalju muretsege. Kui sotsiaalmaksust ei jätku, vôetakse see mujalt, näiteks lastetoetustest. Kui lapsi pole, pole ka lastetoetusi vaja.

[Kapten Trumm]

Midagi naljakat ka teie morbiidsesse iibe-arutellu - millised tänapäeva naised on
Otse meditsiiniajakirjast Kroonika: https://kroonika.delfi.ee/artikkel/1201 ... nahoidjata

Artiklis on nagu ikka, parim jäetud viimaseks ("save the best for last")

Aprillikuus veetis Husko mõnusa nädalavahetuse Tallinnas ja küttis ennast saunas kuumaks. „Saun 11. korrusel, superauto parklas, vaated hotelli lounge'ist, spaa feng shui, hetk iseendale = vallalise elu,“ kirjeldas Erna toona sotsiaalmeedias.

Mis kuradi 3 last tahate?
Kui tõsisemaks minna, vaadake palju jälgijaid on antud mimmil ja võite arvata, mis nemad arvavad 3-st lapsest

[Fuchs]

Mis kuradi 3 last tahate?
Kui tõsisemaks minna, vaadake palju jälgijaid on antud mimmil ja võite arvata, mis nemad arvavad 3-st lapsest

Kurbnaljakad on mõned inimesed küll oma pardimokkade ja tehispersega .
Aga paradoksaalsel kombel paljud sellised olevused nii 6-7 aasta pärast, (kui "parim enne" juba möödas) otsivad endale sponsori ja paljunevad usinalt. Iseküsimus on mis kvaliteediga see järekasv sealt tuleb aga loodame parimat.

[Gideonic]

Kui keegi teab kust vaadata või on ära näinud, võiks kommenteerida:

https://www.imdb.com/title/tt24075174/

Aga internetiavarused väga kiidavad seda filmi demograafia teemal.

[Kilo Tango]

Kui keegi teab kust vaadata või on ära näinud, võiks kommenteerida:

https://www.imdb.com/title/tt24075174/

Aga internetiavarused väga kiidavad seda filmi demograafia teemal.

Panin pealkirja juutuubi ja tuli selline asi vastuseks. Läbi vaadanud ei ole - ei oska kinnitada, kas on päris asi või mitte. Esmasel vaatlusel tundus legit.

https://www.youtube.com/watch?v=A6s8QlIGanA

EDIT: Vaatasin läbi. Soovitan. Näidatakse andmeanalüüsi kaudu, et probleemi (demograafiline kollaps) põhjus ei ole mitte perekonna suuruse muutus vaid lastetute osakaalu järsk kasv.

Sellest järeldub automaatselt, et Isamaa kolmanda lapse "ülekuldamise" (utreering) kampaania ei oleks ilmselt andnud mitte mingit märgatavat mõju.

EDIT 2: Siin saab vaadata 2. ja 3. osa. Tasulised. https://www.birthgap.org/spaces/9045429/page

[2korda2]

Ma ei leia hetkel linki, aga tegelikult on välja arvutatud, palju üks keskmine eestlane elu jooksul riigile sisse toob, see summa on kindlasti suurem kui lastetul elunautlejal (üksi on miinuses, aga lapsed viivad bikansi plussi).

Ma olen selle metoodika vigasusele siin korduvalt tähelepanu juhtinud. Proovime veelkord: kui sinu bilanss on suures plussis tänu sinu lastele, siis laste panust enda nimele kirjutades jäävad sinu lapsed ise sügavale miinusesse. Kahe põlve peale kokku ei ole te keskmiselt sugugi paremas olukorras kui üksik lastetu.

KT kokkuvõte sellest dokumentaalist räägib täpselt seda, mida ma olen juba korduvalt siin kirjutanud. Meie probleem ei ole suurperede puuduses vaid esmasündide vähesuses. Järjest rohkem raha järjest vähemate sünnitajate poole suunates me probleemi ei lahenda. Naine suudab üldjuhul sünnitada aastas 1 lapse. Kui meil lõpuks jääb 10000 sünnitajat, siis ka miljoneid iga 3+ lapse eest pakkudes me üle 10000 lapse aastas ei saa.
Andmed näitavad:
1. Esmasünnituse vanus ja laste koguarv on sõltuvuses
2. Esmasünnituse keskmine vanus kasvab suhteliselt kiiresti, jõudes mõnedes riikides juba 30. eluaastani.
3. Nii meeste kui naiste fertiilsus on languses. Naiste võime loomulikul teel rasestuda langeb oluliselt 35+ vanuses. Kuigi meditsiin suudab siin selliseid naisi (ja mehi) varasemast oluliselt paremini aidata, on see suhteliselt kallis.
4. Ühe lapse sünnitanud naisel sünnib suure tõenäosusega veel lapsi
5. Lastetute osakaal kasvab.

Selle pealt ma julgeks väita, et senisest oluliselt parema tulemuse annaks süsteem, mis pigem toetab rohkem nooremaid (20-25) esmasünnitajaid. Selle süsteemi juurde peab käima aga mitte ainult fiskaalne pool (rahalised toetused) vaid ka ühiskonna väärtushinnangute muutmine. Naise jaoks ei peaks olema ainuõige elutee: haridus->karjäär->oma elu kindlustamine->pere loomine. Me näeme järjest enam kuidas elukestva õppe raames omandatakse uusi teadmisi (suisa teaduskraade esialgsest erineval teemal) ka teispool 30. eluaastat. Miks me ei võiks siis hinnata samaväärselt naist kes oma elu seab perekond->haridus->karjäär järjestuses? Siin on üks Jordan Petersoni video, milles ta muuhulgas nimetab karjääri-kultust lihtsalt noortele naistele valetamiseks.

Statistiliselt ebaolulise valimi pealt (loe: minu tutvusringkond) olen tähele pannud: kõige elurõõmsamad, energilisemad naised vanuses 40+ on need, kes on oma lapsed saanud pigem suhteliselt varakult (<25). Neil on 40 eluaastaks üpris iseseisvad lapsed ja samal ajal tervis veel piisavalt hea, et ette võtta igasugu uusi asju (kardisõidust lohesurfini).