Demograafia

[Smith]

Ma olen selle metoodika vigasusele siin korduvalt tähelepanu juhtinud

Riik ja eriti meie pensionisüsteem ongi üks ponzi (püramiidi)
skeem.

http://riigitulu.ee/

Siin saad arvutada nii üht- kui teistpidi

[Kriku]

Palun teema juurde tagasi.

[HeiniR]

Ma olen sisuliselt 2korda2-ga nõus, kuid minu jaoks on hetkel need väljatoodud probleemid ka veidi erinevad ja ma kohati ei saagi aru, milleks on vaja seda vastandumist.
Lastetuse probleem (ja väide, et kui üks laps olemas, siis tõenäoliselt ka tuleb teine) on selge, kuidagi oleks vaja see tendets seisma saada ja vüimalusel vastupidiseks muuta. Väike vastuolu sellele karjääri teemale muidugi on - järgnevate laste sünni puhul on Eestis leitud, et kõige tõenäolisemalt sünnib teine laps perre, kus on kaks kõrgharidusega vanemat (vt nt Vseviov ja Puur Akadeemias https://www.akad.ee/2019/03/02/akadeemia-nr-3-2019/). Samas väitis sel aastal antud intervjuus demograaf Allan Puur, et ca 25% naisi ei sünnitagi, misiganes põhjusel (kui õigesti mäletan) ning see teeb eriti oliliseks selle, kuivõrd suudetakse mingi riikliku meetmega tuua juurde täiedavad protsendid sünde.

Väärtused on kindlasti teema, mis meie sündivust ja peremudelit/perepoliitikat laiemalt mõjutavad, nt. tänane kliimaneutraalsuse hüsteeria on juba avaldunud selles, et noored naised ütlevad, et nad ei soovigi siia ilma lapsi tuua, kuna nagunii see maailm saab kohe otsa. Ka justkui oluline "väärtuste" nihe. Lisaks nö "mina-kultuur", mille puhul arvatakse seda, et tööturul oma teenuseid pakkudes annan suurema panuse kui lapsi sünnitades ja kasvatades (vt nt https://arenguseire.ee/pikksilm/laste-heaolu-tulevik).

Minu arvates tuleks aga käsitleda hetkel perehüvitist eraldi poliitikameetmena, mis täiustab teisi. Ükski meede üksikuna nagunii ei ole nii tõhus nagu eeldame. Küll on uuringud ja teadustööd (lisaks Vseviovi ja Puuri artiklile nt Ainsaar https://rito.riigikogu.ee/wordpress/wp- ... insaar.pdf) kinnitanud, et nii vanemahüvitisel kui ka perehüvitisel on selge positiivne mõju. Siin kohal võib ühe nimetatud meetme mõju jääda isegi alla 10% sündide koguarvule, kuid tänasel puhul rahvastiku taastootmise taseme saavutamiseks ongi meil vaja juuurde ca 10% sünde.

Demograaf Allan Puur tõi just enne valimisi välja selle, et laste/peretoetused peaksidki üldiselt olema indeksseeritud, sest praegu võetakse need teemaks vaid kord kümne aasta jooksul mingite valimiste käigus, aga selle ajaga see rahasumma devalveerub ning kaotab ühtlasi oma motiveeriva väärtuse/tähenduse.

Suurimaks murekohaks laste saamisel on täna ikka veel majanduslik toimetulek, see kusjuures ei tähenda seda, et lastesaamise eas paarid elavad ise vaesuses, vaid kas nad on näiteks nõus oma senist elustandardit alla laskma.

Vseviov ja Puur puudutavad samuti oma uurimistöös ka viljatusprobleemi, mis saab üha olulisemaks (2korda2 mainitud sünnitusea tõus), kuid siin Eesti lihtsalt panustab hetkel veel suhteliselt tagasihoidlikult muude toetustega (artikli aastal oli vist ca 4 miljonit eurot vs 3% samal aastal kogu sündidest) (allikas üleval).

[Kilo Tango]

...
Lastetuse probleem (ja väide, et kui üks laps olemas, siis tõenäoliselt ka tuleb teine) on selge, kuidagi oleks vaja see tendets seisma saada ja vüimalusel vastupidiseks muuta....

Veelkord - nagu ma olen siin korduvalt kirjutanud, siis on põhjus (tõenäoliselt) selles, et lastetus annab lühiajalise majandusliku heaolu eelise. Selle nivelleerimiseks on kõige lihtsam kasutada meedet nimega maksud.

Ehk siis tuleme tagasi selle rahvusliku jätkusuutlikkuse maksu teemade juurde. Kui tahetakse vältida Eesti täielikku demograafilist kollapsi, siis on lastetutelt maksudega raha kokku korjamine ja laste kasvatamise toetamiseks ümber jagamine täiesti vältimatu.

[Kriku]

Väärtused on kindlasti teema, mis meie sündivust ja peremudelit/perepoliitikat laiemalt mõjutavad, nt. tänane kliimaneutraalsuse hüsteeria on juba avaldunud selles, et noored naised ütlevad, et nad ei soovigi siia ilma lapsi tuua, kuna nagunii see maailm saab kohe otsa.

Ma ei võtaks seda väga tõsiselt. 20- ja 30-aastaselt mõeldakse üldjuhul erinevalt.

[Sho]

Ehk siis tuleme tagasi selle rahvusliku jätkusuutlikkuse maksu teemade juurde.

Rahvusliku jätkusuutlikkuse maks tähendab seda, et see korjatakse teistelt rahvustelt ning antakse sellele ühele rahvusele kelle jätkusuutlikkust üritatakse teiste arvelt turgutada.

[Madis Reivik]

Igale agendale iga agenda külgekleepimine tapab igasuguse algse sõnumi.
"Kliimahüsteeria" "narratiiv" ei mõjuta küll mitte ühtegi lapsesaamist. Ehk keegi toob selle libapõhjusena esile (enda petmiseks) kuid sisuliselt on see nonsenss.

Üleüldse, tuletage nüüd meelde, kes teist 20 aastaselt tutvus rahvastikuteadlaste prognooside ja vanameeste manitsustega peremudelite teemal, enne kui rõõmsa näoga naise poole vaatas. Vastus on loomulikult: mitte keegi.

[Lemet]

Rahvusliku jätkusuutlikkuse maks tähendab seda, et see korjatakse teistelt rahvustelt ning antakse sellele ühele rahvusele kelle jätkusuutlikkust üritatakse teiste arvelt turgutada.

Kustotsast? Maksupoliitika käib ikka mööda kodanikkonda, mitte rahvusi. Eesti vabariigi kodanikust tuareeg maksab makse ja on täiesti õigustatud saama ka toetusi. Tahad muudatusi ja rahvuse põhilisi toetusi, esita seaduseelnõu, mille kohaselt saavad kodanikud olla vaid puhastverd eestlased, kelle pereliini on võimalik jälgida Lehola Lembituni...iseküsimus, palju sel juhul kodanikkonda järele jääb.

[Sho]

Maksupoliitika käib ikka mööda kodanikkonda, mitte rahvusi.

Just nimelt. Rahvuslikke makse meil ei ole.
Sellele ma tähelepanu juhtisingi.

[Smith]

HeiniR ja Kilo Tangoga nõus.
Tulumaksu % ja riiklik pension tulevikus peaks olema seotud ülelpeetavate alaealiste arvuga, mitte sissetuleku suurusega.
Meil, aga on tähtsamad teemad Riigikogus kui rahvuslik jätkusuutlikkus hetkel
Meie peaministril on avalikel alndmetel üks laps, Angela Merkel ja Emmanuel Macron sootuks lapsetud.
Sellisel juhul ei maksa imestada, et eelistatakse karjääri ja immigratsiooni. Kuidas see kala ja pea lugu oligi...

[LupusII]

Tulevik teeb natuke kõhedaks. Eelmisel aastal sündis Viljandimaal 350 last .25 aastat tagasi igal aastal ümmarguselt 1000 või natuke rohkemgi. Vaatan kuidas ehitatakse uusi lasteaedu ja olemasolevaid suuremaks ... Tegelikult on natuke kõhe sest see on selline auk mida me ise enam künkaks ei pööra.

[Sho]

riiklik pension tulevikus peaks olema seotud ülelpeetavate alaealiste arvuga

Kah ôige. Miks peaks pensionärid alaealisi ülal pidama? Mida rohkem lapsi, seda väiksem pension.
Ôiglane oleks pensionit maksta ainult lastetutele, kuna ainult nemad on maksnud lastetusmaksu.

Kuidapidi see oligi, kas me peame saama suureks arvult vôi vaimult?
Stultoloogiline probleem..

[Smith]

Kah ôige.

Miks peaks pensionärid alaealisi ülal pidama?

Milline iroonia, valesti väljendasin end, pardon. Pidasin silmas siiski seda, et täiskasvanuks kasvatatud lapsed, kes pole bioloogiliselt sinu omad.
Olgu selleks kasuisad rongaisade/hukkunud isade lastele või miks mitte viljatud, kes on lapsed lastekodust lapsendanud.

[Sho]

Ei, seda ma ei pea õigeks. Need, kes on ise lastetud, kuid on üles kasvatanud võõrad lapsed, ei peaks pensionist ilma jääma. Austava õigusega pensionit mitte saada võib premeerida ainult neid, kes on lapsi sigitanud. Kasvõi korra ja kasvõi ebaõnnestunult.

See on samas ka väga efektiivne meede järgmiste laste tulekuks, sest kui lootus riigipensionile on läinud, tuleb hakata oma pensionisambaid ise tootma. Lisaks lubab pensionäride arvu vähenemine pensionide suurust tõsta. Igati win-win situatsioon..

[2korda2]

Meil juba eksisteeris "lasterikaste" soodsam TM määr läbi laste pealt (alates teisest) täiendava TM-vaba miinimumi. Oli mõistlik meede, ei eita.
Ma näen siin paraku kindlat suundumust, kus riik justkui peaks hindama oma kodanike AINULT laste arvu järgi. Sorry aga sedasi saate kiirelt laste arvukust hindava religiooni esindajatest sisserändajad/usupöörajad, kelle panus muus osas võib olla tagasihoidlik.
Päriselt kõrget lisaväärtust loovad töötajad (muuhulgas tihtipeale ka pereelu ohvriks toovad tippspetsialistid/juhid) aga hakkavad sellise maksu-triangli peale lihtsalt lahkuma. Kellelt riik lasterikastele mõeldud toetusi ja pensioneid siis koguma hakkab?