Lääne vs. idabloki lennukid

[ribikardin]

Ei ole küll otseselt selle alateema küsimus aga kas F16 näidud on meeter süsteemis või miilides jne?

Lennunduses kasutatavad ühikud erinevad piirkondade kaupa ent enamus piloote suudab lennult (no pun intended) ümber orienteeruda.

https://aerosavvy.com/metric-imperial/

Enamus tsiviil- ja militaarlennundusest on siiski imperiaalühikutes ehkki, tõsi, kasutatakse asju segamini. Hobilennunduses on see piirkonnast sõltuvus suurem (meil on näiteks purilennunduses m, km, km/h), aga professionaalne lennundus on ikka kõik jalad jms.

Enamus idabloki sh Tšehhi masinaid, nii tsiviil, kui ka militaarlennunduses, oli / on ikka km/h, m/s jne. Eksportversioonidele vist pandi jalgu ja sõlmi näitavad näidikud.
Kui ukrainlased on oma Mig-29, Su-24 jm hiljem moderniseerinud ja näidikud on lääne standaraditele vastavad, siis on kinldasti lihtsam lääne lennukile üle minna. Kui senini on vanad, siis võib mõnele mehele üleminek väga konarlikuks ja ka ohtlikuks muutuda.

[Kapten Trumm]

Enamus idabloki sh Tšehhi masinaid, nii tsiviil, kui ka militaarlennunduses, oli / on ikka km/h, m/s jne. Eksportversioonidele vist pandi jalgu ja sõlmi näitavad näidikud.
Kui ukrainlased on oma Mig-29, Su-24 jm hiljem moderniseerinud ja näidikud on lääne standaraditele vastavad, siis on kinldasti lihtsam lääne lennukile üle minna. Kui senini on vanad, siis võib mõnele mehele üleminek väga konarlikuks ja ka ohtlikuks muutuda.

Need imperiaalsed vs meetrilised näidud ei ole F-16 puhul niiväga case, elu käib HUD järgi ja need on võimalik teoorias ringi progeda, mehhaanilised kellad vajaks teisi sihverplaate. Kuna F-16 HUD ei ole pimelennuks sertifitseeritud, peavad kabiinid ka mõned analoogkellad olema (piloodi põlvede vahel). Muidu käib elu HUD-i järgi.

Selle F-16 palagani juures liigub ringi selline müüt, et vot aktiivsed raketid (vene R-77, AMRAAM) on nagu Javelin, lasid ja keera ots ringi. Tegelikkuses (minu jutt põhineb F-16 simulaatoril "lendamisest") tuleb ka seal mõnda aega hoida vastast "sihikul" edasi ja lennata vastasele vastu. Kui oled AIM-120 välja lasknud, siis HUD-i paremas nurgas hakkab vilkuma väike täht A (aiming), seni kuni see vilgub, pead jätkama enamvähem endisel kursil (vastane peab jääma radari kiirtevihu sisse) ja kui süttib täht T (tracking), siis alustas AIM-120 autonoomne radar tööd ja sa võid lahkuda. See viimane kaugus on üsna väike, kuna see radar on alustassi suurune. Tegelikult tuleb ka seal lennata vastase suunas mõnda aega ja palvetada, et vastane ei lasknud varem.

Fire and forget on AIM-120 üsna väikestel kaugustel (nii 20 km või nii). Kui tahta realiseerida 100 km kaugusi, siis tuleb raketti mõnda aega "saata". Eks sama on ka venelaste R-77ga. Lihtsalt võrreldes R-27ga saab otsa ringi keerata varem ja erinevalt R-27st on nii AIM-120 kui R-77 ikkagi õhulahingu raketid ja mõeldud tabama kuni 9G-ga manööverdavaid märke (R-27 on rohkem "pommitajavastane" ja tabab kuni 7G). Lisaks on vene radarite kohta olnud kuulda seda, et nende võime träkkida manööverdavaid märke on piiratud (vähemalt NSVL aegsete mudelite puhul), kuna radarit tuleb opereerida käsitsi ja sattudes nt MiG-29 vaatevälja on kasulik taktika sukelduda järsku alla, sellega väljud radari ühest kõrguse tööpiirkonnast ja vastane peab su tabamiseks hakkama uuesti sind otsima. Alla sukelduda tuleb muidugi kiirelt ehk mitte juhist ette viies, vaid keerates masin selili ja seejärel juhis vastu istet.

F-16 puhul maksab palju seeria ehk radari moodsus. Kui algsed radarid nägid hävitaja suurust märki 50-60 km kauguselt (sama kaugelt näevad ka NSVL aegsed Zhuk radarid, mida UKR kasutab), siis nt Poola omad näevad sama asja ca 130 km. AESAga viimased mudelid ilmselt veel kaugemalt, aga F-15 kauguseni nad ei küüni, kuna radari nägemisulatuse määrab suuresti antenni suurus, siis F-15 tänu oma suuremale ninale (ja suuremale paraboolile) näeb kaugusi sinna 200 km ligi). See kõik tähendab muidugi seda, et F-16 kaugmaa võime jääb tulevikus piiratuks (pole kasu 180 km raketist, kui lennuk näeb kuni 130 km), vaja oleks ka F-15.

[Marvin]

F-16 puhul maksab palju seeria ehk radari moodsus. Kui algsed radarid nägid hävitaja suurust märki 50-60 km kauguselt (sama kaugelt näevad ka NSVL aegsed Zhuk radarid, mida UKR kasutab), siis nt Poola omad näevad sama asja ca 130 km. AESAga viimased mudelid ilmselt veel kaugemalt, aga F-15 kauguseni nad ei küüni, kuna radari nägemisulatuse määrab suuresti antenni suurus, siis F-15 tänu oma suuremale ninale (ja suuremale paraboolile) näeb kaugusi sinna 200 km ligi).

Paraboolid olid teemaks enne Active Array antenne. Nii PESA kui AESA ei ole paraboolantennid.

[Gideonic]

Paraboolid olid teemaks enne Active Array antenne. Nii PESA kui AESA ei ole paraboolantennid.

Jah aga radarisse paigutavate moodulite arvule seab ikkagi nina suurus väga tugevad piirid (lisaks jahutusele ja voolutarbele).

Nii või naa läheb see jutt juba nati teemaväliseks, sest Ukraina kindlasti ei saa AESA radariga versioone. Parimal juhul saavad
Block 50-e AN/APG-68(V)7, halvimal juhul saavad APG-66(V)2A. Seda siis kui tulevad lihtsalt Hollandi ja teiste MLU lennukid uuendamata kujul.

Viimane oleks muidugi väga nõme olukord, eriti kui arvestada, et lisaks 48 lennuki mahakandmisele aastas (F-35 kasutuselevõtt) uuendab USA ära 608 F-16 radarid AN/APG-83 SABR mudeli peale. See on 80% käigusolevast USA F-16 lennupkiargist! Seega tuleneval peaks neid hävitamisele minevaid APG-68(V)7 radareid neil ladude kaupa üle olema.

[Marvin]

Paraboolid olid teemaks enne Active Array antenne. Nii PESA kui AESA ei ole paraboolantennid.

Jah aga radarisse paigutavate moodulite arvule seab ikkagi nina suurus väga tugevad piirid.

Tõsi, pindala vastu ei saa, aga paraboolist rääkida on kohatu sellegipoolest.

[Kapten Trumm]

Nii või naa läheb see jutt juba nati teemaväliseks, sest Ukraina kindlasti ei saa AESA radariga versioone. Parimal juhul saavad
Block 50-e AN/APG-68(V)7, halvimal juhul saavad APG-66(V)2A. Seda siis kui tulevad lihtsalt Hollandi ja teiste MLU lennukid uuendamata kujul.
Viimane oleks muidugi väga nõme olukord, eriti kui arvestada, et lisaks 48 lennuki mahakandmisele aastas (F-35 kasutuselevõtt) uuendab USA ära 608 F-16 radarid AN/APG-83 SABR mudeli peale. See on 80% käigusolevast USA F-16 lennupkiargist! Seega tuleneval peaks neid hävitamisele minevaid APG-68(V)7 radareid neil ladude kaupa üle olema.

Algne APG-66 on muidu lati alt läbijooks, see oli aktuaalne asi siis, kui F-16 veel keskmaarakette ei kasutanud ja vastaseks olid MiG-21/23, kes pidid ise päris ligidale tulema. Kui me tahame õhus efekti saada, siis on vajalik 100+ km avastuskaugus ja AIM-120C võimalus. Sellisel juhul (APG-66) avalduvad F-16 efektid ainult logistikas (lennukeid ja osi on palju) ning õhk-maa rollis (mis MiG-29 ja Su-25 puhul on kaunis piiratud).

F-16 pluss on muidugi äärmine "lego", need uued radarid annab panna päris vanadele mudelitele, ainus probleem, mis vanade (small mouth) masinatega kaasneb, on see, et algne F100 mootor on uuematel kasutatavast F110-st paar tonni nõrgem. On eksperimenteeritud, vanasse keresse pandud uus F110 mootor (Top Gunis kasutanud F-16N-id), kuid seal efekti erilist ei olnud, kuna õhukanal on võimsama mootori jaoks liiga kitsas ning tavapärast veojõudu uuem mootor ei arenda. Kuna õhukanal on seal lennukikere konstruktiivne osa, ei saa seda lihtsalt ringi vahetada. Väiksem mootor avaldub väiksemas kandevõimes ning natuke väiksemas vertikaalkiiruses. Samas keskmaa lahingus või A2G rünnakus pole see nii määrav ja ka vanem mootor on osutunud (kuigi tema lähteülesanne oli luua odav ja massiline mootor) äärmiselt vastupidavaks-töökindlaks, tootja statistika ütleb, et mootori eluiga on läbilõikeliselt 3000 töötundi, mootor (ja tema osad) on tänaseni tootmises. Ja USA AMARC platsil on saadaval üle 1000 konserveeritud masina, sellise saadavusega pole ükski alternatiiv.

Kuna suurema mootoriga mudelid on praktikas raskemad (koormatakse ka rohkem), siis vertikaalmanöövris on eelis uuemal (mitte väga suur, aga siiski), kuid horisontaalses manöövris on eelis vanemal. Ja keskmaalahingus võib arvata, et eelis on uuemal, kuna tavaliselt on seal parem radar (tõsi, seda annab panna ka vanematele) ja kuna kandevõime on veits suurem, siis kannatab rohkem rakette kaasa võtta. Tõsi, tiivaaluseid täis toppides kannatavad lennuomadused ja suureneb radari peegelduspind, pooluputatud raketid (F-15) pidid aerodünaamikat isegi parandama. Aga noh, sama kaaluklassi lennukitel pole neid kuskile uputada.

[Kapten Trumm]

Refraseerin - et avastamiskaugus sõltub suuresti antenni suurusest. See kehtib nii vanade kui ka uute, AESAde kohta. Kerge hävitaja nõrkuseks jääb vältimatult pisike radar. Pisike radar tuleneb lennuki ninakoonuse suurusest, mis peab kokku käima üldise aerodünaamikaga. F-4 moderniseerimisel tekkis see probleem, et nina on liiga pisike ja sinna mahtus ainult kerge hävitaja radar (kas siis F-16 või F-18 oma). F-15 oma aga ei mahtunud, mistõttu moderniseeritud F-4 omas vaid väikest osa F-15 võimalustest.

[Kilo Tango]

Refraseerin - et avastamiskaugus sõltub suuresti antenni suurusest. See kehtib nii vanade kui ka uute, AESAde kohta. Kerge hävitaja nõrkuseks jääb vältimatult pisike radar.

Tänapäeval enam mitte, kuna AESA ja PESA puhul saab tegelikult vastuvõtja või osa vastuvõtjast paigutada tiiva esiserva, mis võtab maja radoomi suuruse piirangu.

[Kapten Trumm]

Praktiline probleem, mida tuleb lahendama asuda, seisneb selles, et vastaspool ehk VF kasutab võitluses õhuülekaalu pärast peamiselt "suure" radariga lennukeid nagu Su-27, 30 ja 35. F-16 suhteliselt väike peegelpind seda natuke tasakaalustab, kuid vältima peaks olukorda, et VF ründab sind kuskilt kaugusest ja sa ei saagi aru, kuskohast ja kas üldse rünnatakse.

Kuna venelased kasutavad ka A-50, siis tuleb arvesse võtta, et vähemalt otsustavates kohtades võb VF radariväli olla palju parem UKR omast (NATO E-3 ulatub vaid poole riigini). Kui siia lisada ja 4,5gen vene raskehävitajate paremad radarivõimed, siis on selge, et idee panna seal mingid 1970ndate lõpus toodetud Block10-d originaalkujul lendama, loodetud lisaväärtust ei pruugi tekitada. Ka vene tehnika areneb, kõigele vaatamata.

Ja datalingi lahendus, et A-50 või maapealne radar söödab Su-27-le radaripilti ning lennuk ründab ise eetrisse minemata, oli olemas juba NSVL ajal. See oli küll tänaste asjadega võrreldes olemas, aga oli juba toona. Selle idee jätk oli ka see optoelektrooniline süsteem, mille "silm" asub kabiini ees, mõeldud oli see avastama optiliselt/termiliselt kontrastseid sihtmärke kaugustel, mida inimsilm raskustega teha saab.

[Kapten Trumm]

Refraseerin - et avastamiskaugus sõltub suuresti antenni suurusest. See kehtib nii vanade kui ka uute, AESAde kohta. Kerge hävitaja nõrkuseks jääb vältimatult pisike radar.

Tänapäeval enam mitte, kuna AESA ja PESA puhul saab tegelikult vastuvõtja või osa vastuvõtjast paigutada tiiva esiserva, mis võtab maja radoomi suuruse piirangu.

Eks see suuruse probleem jääb ikka, kaugemale kiirgamiseks on vaja rohkem kilovatte, lõpuks sulab emitter üles. Selle jahutamisel on omad piirangud jne, sestap kui soovitakse tunduvalt suuremat kaugust, tuleb ühel hetkel see "radoom" ikkagi suurem panna. Kuna aga ülehelikiiruste puhul on oluline nn pindalade reegel, siis ei saa lennuki nina ülejäänud kerest suuremaks teha.

[Kilo Tango]

...

Eks see suuruse probleem jääb ikka, kaugemale kiirgamiseks on vaja rohkem kilovatte, lõpuks sulab emitter üles. Selle jahutamisel on omad piirangud jne, sestap kui soovitakse tunduvalt suuremat kaugust, tuleb ühel hetkel see "radoom" ikkagi suurem panna. Kuna aga ülehelikiiruste puhul on oluline nn pindalade reegel, siis ei saa lennuki nina ülejäänud kerest suuremaks teha.

Eks suuremale lennukile saab alati panna suurema radari, kuid siinkohal juhin tähelepanu, et KUI radari elemendid on jaotatud laiali nii nagu AESA radarite puhul, siis on ka igal elemendil oma kiirgur, mistõttu sellist ühe kiirguri ülekoormamise probleemi ei esine.

[Kapten Trumm]

Sõltumata neist finessidest, vaata kui suur on tänapäeval ikka 500 km nägemisulatusega radar. Kui maapealse radari puhul võiks vabandada, et suurus ja kaal on sekundaarsed, siis näiteks AWACSi radar on samamoodi eramaja suurune. Kui see kõik õnnestuks kuskile 1 m3 mahu sisse toppida, siis oleks elu lausa lill ning AWACSi saaks igast ärilennukist teha.

AESA jah nihutab neid piire vähe kaugemale, aga hävituslennuki sisse sobiva radariga on see piir juba suht lähedal, progoosin, et üle 300 km mõne m2 märgi vastu ei venita ka sealt välja.

Nõuka lennuväes, kus laiemas kasutuses võimsamate radarite kogemus napp oli, juhtus MiG-23 tulekuga igasuguseid lugusid, küll läks see radar põlema, küll lendas see klaasplastist ninakoonus lennu ajal suure pauguga tükkideks (ju siis kuumenes ja kärssas piisavalt). Eks seltskond oli harjunud MiG-21 tüüpi pisiradariga ja "kõrvetas" sellega liigselt, andamata mahti jahtuda. Ja eks konstruktoritel võis ka nappida ekspluatatsiooni kogemust ja ei suudetud ette näha seda, mida praktilises elus juhtub.

[Marvin]

Sõltumata neist finessidest, vaata kui suur on tänapäeval ikka 500 km nägemisulatusega radar. Kui maapealse radari puhul võiks vabandada, et suurus ja kaal on sekundaarsed, siis näiteks AWACSi radar on samamoodi eramaja suurune. Kui see kõik õnnestuks kuskile 1 m3 mahu sisse toppida, siis oleks elu lausa lill ning AWACSi saaks igast ärilennukist teha.

Näiteks Erieye ongi ju ärilennukile kruvimiseks tehtud ning tulemuseks on GlobalEye, mis ongi Bombardieri ärilennuki platvormile ehitatud. Pöörlev antenn E-3 stiilis on anakronism ning läheb koos E-3 asendamisega E-7 Wedgetailiga ajalukku. Türklaste Wedgetail on ka Eesti kohal toimetanud.

[Kapten Trumm]

SAABi müügimeeste flaieris claimitud näitajad pole kogu (ega ka ainus) tõde
Sentry radari näitajad on ka tunduvalt paremad, kõikides distsipliinides, kaugus, sihtmärkide arv, segamiskindlus jne.
Tasuta lõunaid ei ole.

Kui samaväärne üritus oleks tehtav taolise lapakaga mingi kahemootorilise ärilennuki peal, siis oleks need hiigelkallite kulude ja meeskondadega E-3d ammuilma vanarauda läinud, põhinevad need ju ürgvanal Boeing 707-l.

[Soobel]

F16 on kõva sõna küll, aga kuidas on vene õhutõrjega? Nende S300 ja 400 kaugmaa kompleksidega? Kas on rakette, millega nende sihtimisradareid maha võtta väljastpoolt nende komplekside tuleulatust?