Merevägi ja rannakaitse

[URR]

12 meetrine droon, mis kannab 5 tonni lõhkeainet?! Tänapäevane torpeedo on kaks korda lühem ja 10 korda väiksema lõhkelaenguga. Pakun, et video autor on koma paigast ajanud. Pildil (jooniseks ei tahaks seda nimetada) kujutatud mootorid tunduvad na õblukesed ja kummalise paigutusega. Suurt kiirust sealt ei tule. Seega saaks neid kasutada ainult liikumatu sihtmärgi vastu.
Vähemalt suuremad variandid tunduvad fantaasia või blufina.

[Kilo Tango]

12 meetrine droon, mis kannab 5 tonni lõhkeainet?! Tänapäevane torpeedo on kaks korda lühem ja 10 korda väiksema lõhkelaenguga. Pakun, et video autor on koma paigast ajanud. Pildil (jooniseks ei tahaks seda nimetada) kujutatud mootorid tunduvad na õblukesed ja kummalise paigutusega. Suurt kiirust sealt ei tule. Seega saaks neid kasutada ainult liikumatu sihtmärgi vastu.
Vähemalt suuremad variandid tunduvad fantaasia või blufina.

Ei ole siin midagi üle mõistuse käivat. Tegemist ei ole ilmselgelt millegagi, mis on mõeldud tabama liikuvat objekti (laeva). Seega ei ole kiirus ka väga oluline - peaasi, et hoovustest suudab läbi liikuda ja mõistliku ajaga kohale jõuda.
Teiseks ei kasva kasulik last mitte proportsionaalselt pikkuse kasvuga, kuna suurema torpeedo puhul on suurt pakendamise tihedust märksa lihtsam saavutada. Lisaks on see ukrainlaste TLK 1000 ka vähemalt 2X jämedam, kui tavaline 530mm, mis annab 4 korda suurema ruumala sama pikkuse korral. Ja kõige selle juures võimaldab väiksem maksimumkiirus oluliselt tõhusamat energiavarustust (takistus suureneb kiiruse kasvuga ruudus), mis annab veelgi juurde ruumi kasuliku lasti jaoks.

Kõik see kokku panna (>4x suurem maht kasvanud läbimõõdu tõttu, >2x suurem maht kasvanud pikkuse tõttu, parem pakendamise tihedus ja väiksem energiakulu km kohta) annab üsna vabalt 5t kokku.

Siin on teine viide:
https://mezha.media/en/2023/04/28/tolok ... -2-000-km/

Võib vabalt olla ka propaganda, kuid neid nappe parameetreid ei saa pealiskaudsel vaatlusel ebausutavateks küll kuulutada.

[URR]

Eks praktika ole tõe kriteerium, aga esialgu jään skeptiliseks. Milleks on vaja viit tonni lõhkeainet? Distantsilt lennukikandja uputamiseks? Lööklaine levib vees paremini kui õhus. Kõige võimsam meremiin on pooletonnine ja torpeedode lõhkepead jäävad samasse suurusjärku. Enamiku lennukikandjast väiksemate laevade uputamiseks sellest piisab. Järgmine asi on sügavus. Selline laeng peab plahvatama väga sügaval (kindlasti üle 100 m, aga vähegi täpsemat hinnangut ei oska anda), et tast maksimaalselt kasu oleks, muidu “pritsib” suur osa energiast läbi veepinna keskkonnast välja ja lööklaine mõjuala jääb teoreetilisest märksa väiksemaks. Lisaks on aparaat ise nii suur, et ei saa madalas vees manööverdada.
Sellise massi ja inertsi juures kahtlen väga, kas 4 elektrimootorit selle ära veavad. Vesi on keeruline meedium, see voolab ja lainetab. Olen näinud märksa kergemaid ja seetõttu eeldatavalt suurema erivõimsusega allveeroboteid (SeaFox, PAP 104, Penguin P3) rasket võitlust pidamas. Võrdluseks võib vaadata ühe suurema praegu tootmises oleva allveeroboti REMUS 6000 andmeid: https://www2.whoi.edu/site/osl/vehicles ... ?pid=38144.
Rohkem vaidlema ei hakka, sest tegelikult ei tea meist keegi, mis staadiumis idee on või kui täpselt esitatud pildid midagi kujutavad.

[Kilo Tango]

Eks praktika ole tõe kriteerium, aga esialgu jään skeptiliseks. Milleks on vaja viit tonni lõhkeainet? Distantsilt lennukikandja uputamiseks? ...

Akf URR-l on omapärane huumorimeel

Ma pakun et sellisel haamril on ainult üks nael - Kertši sild.

Muus osas - nõus ja ei vaidlegi. Tahtsin lihtsalt näidata et teoreetiliselt on selline aparaat sellise lõhkeaine kogusega võimalik.

[Kapten Trumm]

Kertsi sild ongi ainus loogiline seletus, kuna selle katki pommitamine UKR poolt on probleemne, seal on kindlalt kõvasti õhutõrjet ja nii sügaval tagalas kontrollivad õhku ikkagi VF hävitajad.

Tänapäeva kergelt soomustatud või üldse soomustamata sõjalaeva pooleks laskmiseks piisab 500 kilo lõhkeaine äralaskmisest kiilu all. Torpeedod on mittekontaktsed, kuna on leitud, et pauk teatud kaugusel kerest tekitab palju rohkem purustusi kui vahetult kere vastas.

[strateegiline sõdur]

Mai 2023.
https://www.err.ee/1608967981/pevkur-me ... da-elering
Tsitaat: „Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul peaks seda, et vee all asuvad gaasitorud ja kaablid poleks mineeritud, jälgima taristu eest vastutav Elering. Merevägi reageeriks tema sõnul siis, kui midagi kahtlast leitaks.“

Juuli 2023.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... -ettevotet
Tsitaat: „Näiteks kui tuuleparkide rajamisel leitakse mere põhjast lõhkemata lennukipomme, pole Eesti merevägi võimeline neid mereparke teenindama.
Teine teema, kus Eestis võiks olla eraettevõtlus kaasatud, on kriitiline infrastruktuur. See puudutab mere põhjas olevaid kaableid ja gaasitorusid, aga ka maapealseid infrastruktuuri osasid. See nõuab kõik täpset julgeolekuplaneerimist, sest tsiviilelanikkond vajab kaitset.
Selleks, et seda maailma tasemel korraldada, on vaja tugevaid spetsialiste. Riigistruktuurides, näiteks päästeametis ja politseis, on täna sellised inimesed olemas. Aga nad lähevad varem või hiljem pensionile, sest neile pole tööd.“


Kommentaar:
Mereväel on täna olemas teadmised, oskused ja võimekus miinijahtimiseks ja veealuseks demineerimiseks. Merepõhjas olevate lennukipommide lõhkamisega saab merevägi hakkama.
Kas eraettevõtlus peaks tegelema strateegiliselt olulise vee all asuva taristu valvega ja demineerimistöödega – ei oska hinnata, ei tunne seda valdkonda. Mulle endale tundub küll see rohkem riigi tuumfunktsioonina, et tagada ühiskonna toimimise jaoks oluliste merealuste elektri-, gaasi ja sidekaablite jms julgeolek.


Kaks merealadega seotud kaitseväe võimearendust mis ootavad rahastust.
https://www.err.ee/1609008212/heremi-ka ... imisvoimed

Allveeseire
Allveeseire võime parandaks kaitseväe olukorrateadlikkust vee all toimuvast, sealhulgas allveelaevade tegevusest. Täna on võimalik vee all toimuva jälgimiseks ning hindamiseks kaasata muuhulgas liitlaste vastavaid võimeid.

Mereväe erinevad sensorid ja laiendatud sidelahendused
Mereväe erinevate sensorite ja laiendatud sidelahenduste näol on tegu tehnoloogilist, tarkvaralist, personali ja taristut puudutava arendusega, mis tõhustab merega seotud olukorrateadlikkust. Antud võime annaks kaitseväele veel parema ülevaate Eesti ümber merel toimuvast. Ülevaade merel toimuvast tagatakse täna erinevate juba kasutuses olevate süsteemide ning partnerite ja liitlaste abil.

[Kriku]

Kui maa peal riik selle probleemiga tegeleb, miks siis ei peaks merel tegelema?

[URR]

„Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul peaks seda, et vee all asuvad gaasitorud ja kaablid poleks mineeritud, jälgima taristu eest vastutav Elering. Merevägi reageeriks tema sõnul siis, kui midagi kahtlast leitaks.“

Otsustamise küsimus. See, kes millise merelise taristu eest ja millises mahus vastutab, on praegu reguleerimata ja ka taristu on määratlemata. Põhjus on lihtne: need kes peaksid otsuseid vastu võtma, ei valda teemat. Fakt on see, et Eleringil vastavad võimed puuduvad, aga pärast seda kui Nordsteram õhku lasti, vaatas merevägi meie torud-kaablid üle ja hoiab neil aladel nüüd silma rohkem peal.

„Näiteks kui tuuleparkide rajamisel leitakse mere põhjast lõhkemata lennukipomme, pole Eesti merevägi võimeline neid mereparke teenindama.

Ei raatsinud tasulist artiklit lugeda, aga merevägi on käinud kaablite ja muude ehitusprojektide ees merepõhja puhastamas. Kuidas see reguleeritud on (näiteks kes maksab, kui merevägi justkui erafirma jaoks tööd teeb), ei tea.

[Kapten Trumm]

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul peaks seda, et vee all asuvad gaasitorud ja kaablid poleks mineeritud, jälgima taristu eest vastutav Elering.

Tegelikult on selline ütlemine äärmiselt asjatundmatu. Eestis on taolise seire võimalus olemas siiski vaid mereväel (eriti peale jaanuaris toimunud PPA laevastiku üleandmist MeV-le). Seda just tänu miinijahtijate ja miinituukrite võime olemasolule.

Sama võimega suudame vajadusel ka merepõhjas olevaid kommunikatsioone õhku lasta, kui vajadus tekib. Probleemiks on lihtsalt merepinnal oleva nõrgalt relvastatud laeva julgeoleku tagamine.

[Kapten Trumm]

UKR kerged kaatrid rünnakul
https://www.youtube.com/watch?v=UE9T6kfgWjQ
Millal jõuab mõttejärg sinnamaani, et need alused varustada ka "üks pauk, hambad nurka" tüüpi relvastusega?

[URR]

Siis kui relvastuse alla saab kummipaadist suurema kandevõime ja tugevama konstruktsiooniga alus.

[Kapten Trumm]

Praegu tilkuvate andmete põhjal lähetasid need tapjadroonid Kertsi silla pihta UKR kiirpaadid, mis tabati satellidifotole Maosaarest kagus ja km Krimmist lõunas. Ehk siis väikeste alustega tehti mereretk "suurel merel". Satifotol on näha neli suure kiirusega sõitvat väikealust.

Tahaks kangesti tsiteerida nüüd Leninit, aga ei hakka tuju rikkuma, meeldivat päeva

[URR]

Võimalik, aga ma ootaks enne järelduste tegemist ära kuni selgub, kuidas täpselt silda rünnati. Meie luurajad ei taha selle kohta veel midagi väita.
Tea küll kelle tuju see rikkuma peaks.

[Kapten Trumm]

Mina kahtlen selles versioonis, et need 5 m pisipaadid sõitsid maha ca 800 km Odessa ruumist ümber Krimmi. Päris tõsine füüsika painutamine. Analoogse suuruse ja kasuliku koorma ning kiirusega tsiviilotstarbelised kiirpaadid omavad sõidukaugust 200-250 km põhjusel, et pikema otsa puhul röövib kütuse mass kasuliku koorma massi ja kasuliku koorma säilitamisel (st paadi koorma suurendamisel vajaliku kasuliku koorma säilitamisel ja kütuse koguse suurendamisel) istub alus tekini vees (raskused laines sõitmisega) ja sõidukiirus kannatab. Nn olemasoleva tasakaalu põhimõte.

Need neli alust, mille satifotod läbi käisid, liikusid küllalt kiirel käigul kui vaadata kiiluveelainetuse nurka. Mitte maksimaalkiirusel (siis kipuvad kiiluveelained minema peaaegu paralleelseks), kuid mitte ka ökonoomsel käigul töristades. Eriti kui tundub, et nende tavapärane lõhkelaeng ehk 250 kg nõuka lennukipomm FAB-250 sisaldab lõheainet 100 kg ja sellise ettevalmistamata õhkimise korral tundub mulle seda vähevõitu olevat taolise objekti katki tegemiseks.

[Ott Laanemets]

Postimehes ilmus päev paar tagasi kirjutis, mis pani kulmu kergitama: https://arvamus.postimees.ee/7873669/kr ... i-kohalolu

...on tinginud olukorra, kus kutsume Läänemerd hellitavalt NATO sisemereks...

On väga kahetsusväärne, et keegi kutsub Läänemerd sisemereks. Jääb muidugi selgusetuks, mida sellega silmas peetakse. Tõsi, geograafliiselt Läänemeri on sisemeri – teda ühendavad ookeaniga Taani väinad ning mõned tehiskanalid. Rahvusvahelises mereõiguses tähendab sisemeri rannajoone ja baasjoone vahelist mereala, mis on õigusrežiimilt kõige sarnasem maismaale. Sellel kõigel ei ole aga NATO-ga pistmist, isegi kui püütakse mingit ülekantud tähendust kasutada. Rahvusvahelise õiguse mõttes ei ole NATO subjekt (riik), kel mingeid territoriaalseid ambitsioone võiks olla. Võib olla assotsieerub Aasovi meri, mida Venemaa püüdis juba enne kuulutada suletud mereks, aga sealne olukord on igas mõttes erinev [1].

Mis aga hoopis olulisem, on selle ’sisemere’ mõttekäigu poliitiline tähendus. Me kuulume NATO-sse, mis on mereline allianss (NA tähendab North Atlantic). Mereline allianss, mille alusväärtuseks on liberaalne demokraatia, inimõigused ja muud vabadused, mille üheks ilminguks on rahvusvaheline kaubandus. Maailmamajandus muide seisab meretranspordil (ca 90% kaupu mahu järgi transporditakse merel). Seetõttu on seesuguseid vabadusi armastavate riikide lähtekoht mereõiguses üldjuhul mare liberum – meresõiduvabadus, mille vastandiks on mare clausum. Mare liberum on üks filosoofilistest põhjustest, miks USA ei ole UNCLOS-i ratifitseerinud.

Läänemere ajaloos on regionaalsed hegemoonid püüdnud merd teistele kinni panna, mida Briti maailmariik siis takistada on püüdnud, et mh kaubandus jätkuks. Viimati õnnestus Läänemeri ’sisemereks’ teha Nliidul, kui NATO merevõim Bornholmist või isegi Fehmarnist ida poole ei ulatunudki.

Seega puhtpoliitiliselt Läänemere ’sisemereks’ kuulutamise soov enam-vähem vastu NATO alusväärtustele, millele läänepool tõenäoliselt poolehoidu ei leidu.

Julgeolekuolukord ja kriitilise infrastruktuuri rünnak annab Eestile ning meie Läänemere-liitlastele aluse küsida Läänemerre uue NATO alalise merejulgeolekumissiooni loomist.

Mida sellega mõeldakse? Et tulevad kuskilt ’NATO laevad’ ja hakkavad meie ja soomlaste kodutööd tegema? Olen seda siin varasemalt kirjutanud, aga Läänemerel tegutsemiseks sobivad üksused saavad ikkagi olla vaid Läänemere äärsetel riikidel. Nagu ka Eesti, ei arenda ka keegi teine (enam) võimeid, mida tal enda kaitsmiseks eriti vaja ei lähe. Kuigi liitlased võivad siia aeg-ajalt saata suuremaid sõjalaevu, ei ole need jätkusuutlikud lahendused. Nagu ka artiklis mainitud õppus BALTOPS – on need poliitilise signaali saatmise vahendid, sest mõlemad pooled saavad väga hästi aru, et konflikti eskaleerudes ja enne Kaliningradi maa pealt pühkimist nad Läänemerele ei jää. Ehk et jutt saab käia ikkagi Läänemere äärsetest NATO riikidest, antud juhul siis Eestist ja Soomest.

Küll aga on õige, et täna puudub Läänemerel Kirdekorpuse sarnane regionaalne mereline juhtelement, et sellist ’missiooni’ juhtima. Õnneks töö sellega käib ja mingit sorti Baltic MCC ehk varsti ka tekib.

Analoogne NATO missioon on alates 2016. aastast Vahemerel, kus operatsiooni Sea Guardian eesmärk on mereolukorra teadlikkust suurendada ja intsidentidele reageerimist kiirendada

Sea Guardian’i peamiseks sisuks on koordineerida nii rannikuriikide, NATO alaliste laevastikuüksuste kui läbiseilavate liitlaslaevade panust [2]. Väga harva, kui keegi (eriti viimasel aastal) Sea Guardianile eraldi laeva saadab.

Täna on Läänemerel vajadus ülalmainit regionaalse mereväe juhtelemendi järele, mis rahuajal planeeriks ja koordineeriks ning sõjaajal juhiks sõjalisi ja mittesõjalisi tegevusi Läänemerel.

Täiendav mereseire ja alaliselt rohkemate merealuste kohalolek Läänemerel vajaks ka olemasolevate sadamate edasiarendamist või lausa uue mereväesadama kompleksi loomist. Strateegiliselt võiks selline baas paikneda Läänemere südames Gotlandil või Saaremaal, mis mõlemad on tugeva militaarajalooga saared.

Saaremaa ei ole tugeva militaarajalooga saar, vähemalt mitte meresõjalises mõttes. Esimene suurem sõjaline üritus, mis seostub Saaremaaga on Saksa operatsioon Albion aastal 1917. Põhjus on geograafia – Saaremaa on navigatsiooniliselt raskesti ligipääsetav ja lähiveed kaardistati võrreldes muuga suhteliselt hiljuti (19 saj lõpp, 20. saj algus).

Uue sadama mõttekäik tundub olevat kantud rehepaplikust lootusest, et äkki keegi teine tuleb ja teeb meie eest. Üldiselt ei ole mereväe sadam või mereväe baas nii oluline kui lennuväli lenduritele – selleks sobib põhimõtteliselt iga vastava suurusega sadam. Juba Vabadussõjas oli Briti kergeristlejate peamine varustusbaas Läänemerel Kopenhaagen. Täna on Läänemere väliste NATO riikide üksuste kaasamisel oluline läänepoolses Läänemeres paiknev toetusstruktuur, sest meil lihtsalt puudub vajalik strateegiline sügavus (vrdl debatti teemal kas Ämari baasist on sõja ajal ikka kasu).

Balticconnectorile tehtud rünnakuga sooviti testida Eesti, Soome ja meie liitlaste reaktsiooni.

Minu arusaamist mööda spekuleeris Soome tabloid sel teemal kuni nende valitsuse pressikonverentsini. Kõik võib olla juhtunud, mida me avalikult ei tea, aga liiga tihedal hundi hüüdmisel ei usu sind lõpuks enam keegi.

Kokkuvõttes võiks sellise kirjatüki ju tähelepanuta jätta, aga minu väga subjektiivsel hinnangul, eeldades, et välissaatkonades loetakse samuti eestikeelseid lehti, vähendame me sedasi oma tõsiseltvõetavust.

Küll aga võib nõustuda paberversiooni pealkirjaga „NATO laevad Läänemerele!“ Ja NATO – see olemegi me ise. Kui viimastel aastatel on paika saanud Eesti merekaitse vundament, on alustatud nii allvee- kui pealvee efektorite kasutusele võtuga, siis viimane samm on paika saada laevastikuprogramm, et eelnevatest sammudest ka mingit kasu saaks sündida.
1. https://leht.postimees.ee/7086357/julge ... re-liberum
2. https://www.nato.int/cps/en/natohq/topics_136233.htm