Roomikmasin roomab ≈≈≈≈≈ otse?

[Zuslik]

Eelmine aasta sõidutatti ju korduvalt Ukraina positsioonidele lõhkeainet täis BMP-sid ja ei olnud seal sees mingit juhti. Üle lageda põllu mis kilomeeter või rohkem lai anna roomikmasinale suund kätte ja see rühib sirgjooneliselt kuni mõni takistus ette tuleb- siin siis roomikuvastane miin. Ka videolt näha, et tanki jäljed on sirgjoonelised ja ei ole suunda muutnud mürsukraatrite vältimiseks.

Peaks seda teadma, et roomikmasin mitte kunagi ei liigu sirgjooneliselt, sest roomikutel faktiliselt on erinev samm sõltuvalt tootmistäpsusest, kulumisest jms-t. Kunagi oli mul traktor T74, alguses tekitas küsimuse, et kuidagi otse ei liigu, siis hiljem sai asi selgeks. Võtsin mõned uued roomikulülid, lükkasin sõrmed sisse ja mõõtes varieerus samm kuni 2 mm. Sõitnud roomikutel kuluvad ka sõrmed erinevalt, sest materjali vastupidavus abrasiivsele kulumisele varieerub tugevalt. Kõik kogumis halval juhul võib anda, et 1 sama lülide arvuga roomik on teisest erinev 10 ja rohkem cm.

Peaks ka seda teadma, et roomiku liikumis kiirust meetrit sekundis mõjutab ainult vedava ratta (rahvakeeli veotähik) läbimõõt ja nurkkiirus. Kui külgsidurid on lahutamatta ja mõlema vedava ratta kiirused on sünkroonsed saab roomiku joonkiirust mõjutada ainult vedava ratta läbimõõt. Kui keegi on koostanud roomiku ja rattapaarid erineva kulumisastmega doonoritelt on juba iseasi. Oman ka ise DT-75 ja uudismaa tee peal võib 100-150 meetert lasta jalutada enne kui vaja suunda korrigeerida.
Alles mõni nädal tagasi oli siin video kuidas Ukraina BMP tiksus mööda teed ja juht seisis masina laepeal ning filmis kuidas jalavägi harjutab masina taga vahetustega liikumist ning ei kaldunud ta kuhugi kraavi. Nii, et väita nagu saaks sellist roomikmasinat vastase positsioonile ainult seal sees rabeleva juhiga suunata on lihtsalt jama- seda juba eelmise aasta näidete alusel kui ukrainlased said sellise masina lausa tervelt kätte- oli tegelikult MTLB( sõitis küll nende positsiooni sisse kuid oli detonaatori rike ja ukrainlased said lisaks masinale korraliku hunniku tankitõrje miine ning seda UR-77 kasutatavat demineerimis soolikat).

[jegesmesh]

Väita, et roomikmasin mitte kunagi sirgjooneliselt ei liigu on ilmselgelt liialdus. Suuresti mängib ikka rolli veermiku kulumisaste ja roolimissüsteemi korrasolek. Minu kogemuse põhjal mängibki kõige enam rolli roomikute pikkuse erinevus. Minu CV90 ei sõitnud mitte kunagi üle 200 meetri ilma korrigeerimiseta. Ainuke asi mis minu käes olles EI vahetatud olidki mõlema poole roomikud. Veotähikuid sai vahetatud kõik korraga ja ka üks pool korraga - tuntavat erinevust polnud. Kahe erineva käigukastiga samamoodi. Samas oli meil rühmas masinaid mis sõitsid väga kenasti otse. Veotähiku läbimõõt ei muuda midagi. Roomiku pikkust võiks võrrelda sõiduauto rehviga. Kui sa ikka ühele poole paned 18" ja teisele poole 14" velje mingi x mõõdus rehviga ja keevitad diffri kinni siis hakkab see ka sul kiskuma.

[Welber]

... Veotähiku läbimõõt ei muuda midagi. Roomiku pikkust võiks võrrelda sõiduauto rehviga. Kui sa ikka ühele poole paned 18" ja teisele poole 14" velje mingi x mõõdus rehviga ja keevitad diffri kinni siis hakkab see ka sul kiskuma.

Vastupidi on. Kui Sul on kaks tagaveolist autot, mille differ lukus, pöörete arv ja rataste läbimõõt sama, kuid telgede vahe erinev, siis sõidab väiksema teljevahega auto kiiremini? (Arusaamise mõttes võid neile roomikud peale mõelda).

[Zuslik]

Väita, et roomikmasin mitte kunagi sirgjooneliselt ei liigu on ilmselgelt liialdus. Suuresti mängib ikka rolli veermiku kulumisaste ja roolimissüsteemi korrasolek. Minu kogemuse põhjal mängibki kõige enam rolli roomikute pikkuse erinevus. Minu CV90 ei sõitnud mitte kunagi üle 200 meetri ilma korrigeerimiseta. Ainuke asi mis minu käes olles EI vahetatud olidki mõlema poole roomikud. Veotähikuid sai vahetatud kõik korraga ja ka üks pool korraga - tuntavat erinevust polnud. Kahe erineva käigukastiga samamoodi. Samas oli meil rühmas masinaid mis sõitsid väga kenasti otse. Veotähiku läbimõõt ei muuda midagi. Roomiku pikkust võiks võrrelda sõiduauto rehviga. Kui sa ikka ühele poole paned 18" ja teisele poole 14" velje mingi x mõõdus rehviga ja keevitad diffri kinni siis hakkab see ka sul kiskuma.

Kahjuks peaks need heietused olema kuskil tehnika teema all - aga mis seal ikka- loodame, et moderaator leiab neile sobivama koha.
Niisiis roomik ei ole ratas! roomikut võid vaadelda kui maapinda mille peale toetab ja liigub vedav ratas- läbitav teekond sõltub ratta läbimõõdust ja selle ratta nurkkiirusest. Üks roomik võib olla teisest roomikust kasvõi 3 meetrit pikem kuid kui vedavate rattaste läbimõõt ja pöörlemiskiirused on sünkroonsed on ka roomikute joonkiirused võrdsed. Lihtsalt lühem roomik teeb sama ajaga rohkem "täisringe" sest ta on lühem.
Sellistel "pommtankidel" ei ole vahet kui ta 400-500 meetri peale hälbib ebaühtlase veermiku kulumise tõttu isegi 10 meetrit kursilt- selge on see, et absoluut sirgjoont mööda ei liigu sul isegi rööbastel liikuv masin!
Mis puutub roolimis mehanismi siis neil vanematel masinatel kui sa külgsidurit ei lahuta- veetaksegi mõlemat vedavat ratast sünkroonis jäigalt nii, et roolimissüsteem ei muuda seal midagi enne kui keegi kangi ei näpi.

[maanus]

Väita, et roomikmasin mitte kunagi sirgjooneliselt ei liigu on ilmselgelt liialdus. Suuresti mängib ikka rolli veermiku kulumisaste ja roolimissüsteemi korrasolek. Minu kogemuse põhjal mängibki kõige enam rolli roomikute pikkuse erinevus. Minu CV90 ei sõitnud mitte kunagi üle 200 meetri ilma korrigeerimiseta. Ainuke asi mis minu käes olles EI vahetatud olidki mõlema poole roomikud. Veotähikuid sai vahetatud kõik korraga ja ka üks pool korraga - tuntavat erinevust polnud. Kahe erineva käigukastiga samamoodi. Samas oli meil rühmas masinaid mis sõitsid väga kenasti otse. Veotähiku läbimõõt ei muuda midagi. Roomiku pikkust võiks võrrelda sõiduauto rehviga. Kui sa ikka ühele poole paned 18" ja teisele poole 14" velje mingi x mõõdus rehviga ja keevitad diffri kinni siis hakkab see ka sul kiskuma.

Kahjuks peaks need heietused olema kuskil tehnika teema all - aga mis seal ikka- loodame, et moderaator leiab neile sobivama koha.
Niisiis roomik ei ole ratas! roomikut võid vaadelda kui maapinda mille peale toetab ja liigub vedav ratas- läbitav teekond sõltub ratta läbimõõdust ja selle ratta nurkkiirusest. Üks roomik võib olla teisest roomikust kasvõi 3 meetrit pikem kuid kui vedavate rattaste läbimõõt ja pöörlemiskiirused on sünkroonsed on ka roomikute joonkiirused võrdsed. Lihtsalt lühem roomik teeb sama ajaga rohkem "täisringe" sest ta on lühem.
Sellistel "pommtankidel" ei ole vahet kui ta 400-500 meetri peale hälbib ebaühtlase veermiku kulumise tõttu isegi 10 meetrit kursilt- selge on see, et absoluut sirgjoont mööda ei liigu sul isegi rööbastel liikuv masin!
Mis puutub roolimis mehanismi siis neil vanematel masinatel kui sa külgsidurit ei lahuta- veetaksegi mõlemat vedavat ratast sünkroonis jäigalt nii, et roolimissüsteem ei muuda seal midagi enne kui keegi kangi ei näpi.

Roomikut võib küll vaadelda kui maapinda aga häda on siin selles, et veotähik ei veere sellel "maapinnal" vaid on õhus ja kerib masinat edasi läbi "ketilülide". Kui ühe roomiku poole lülid on kulunud/pikema sammuga siis ping/veojõud läheb (rohkem) maasse läbi kulumata/lühemate lülide. See viga panebki masina kulunud roomiku poole keerama.

[TTT]

Huvitav vaidlus, osalen...

Õigus on sellel, kes ütleb, et lindi kiirus sõltub vedava ratta läbimõõdust.
Kui läbimõõdud on võrdsed ja masin ikkagi pöörab ja süüdlaseks peetakse kulunud linti,
siis pöördub ta sellepärast, et kulunud lint istub sügavamale hambasse ja seega näib
vedava ratta läbimõõt väiksem.

[sass2401]

Roomikuteemas järjest valed vastused. Pikema sammuga (kulunud) lülidega roomik astub sama tähiku pöörete juures pikema sammu, sisuliselt töötab tähiku suurema raadiuse peal ja suurema joonkiirusega, kui kulumata. Masin pöördub tähikute jäikade sidestuste korral kulumata roomiku suunas.

[TTT]

Roomikuteemas järjest valed vastused. Pikema sammuga (kulunud) lülidega roomik astub sama tähiku pöörete juures pikema sammu, sisuliselt töötab tähiku suurema raadiuse peal ja suurema joonkiirusega, kui kulumata. Masin pöördub tähikute jäikade sidestuste korral kulumata roomiku suunas.

Unusta see pikem samm, sammu määrab tähik, ehk kui sügaval hambas lint on. Mida sügavamal seda väiksem on vedava tähiku "läbimõõt".
Eespool juba keegi ütles, et lindi pikkusest midagi ei sõltu, see on õige.

[sass2401]

Kui sul funktsionaalne lugemisoskus ja matemaatiline mõtlemine oleks korras, siis saaksid aru, et väiksema raadiuse peal on kulumata roomik ja enam vähem sama ma ka kirjutasin. Võid ju kontrolllida ka kulunud vs kulumata jalgratta ketiga.
Lindi pikkusel tuleb teha vahet, kas pikkus erinev lülide arvu või kulumise tõttu.
Kui pikkused erinevad, sammud samad, liigub otse jne.

BTW, foorum on minu vaates üliaeglane.

[TTT]

Masin pöördub tähikute jäikade sidestuste korral kulumata roomiku suunas.

Täpselt vastupidi.

Püüa endaga hakkama saada ja jääda viisakas.

[sass2401]

Masin pöördub tähikute jäikade sidestuste korral kulumata roomiku suunas.

Täpselt vastupidi.

Püüa endaga hakkama saada ja jääda viisakas.

Loogika lonkab ka põhjus- tagajärje osas? Et kui oled asjatundmatu ja ajad iba, siis oled viisakas ja kes su lollile jutule viitab, et on vigane, see ebaviisakas? Oh ajad, oh kombed.
Sa vist ei lugenud mu esimest selle teemakohast postitust hoolega, kus ma kirjutasin, et uurisin, milles asi, et roomikmasin otse ei sõida ja seda teadis ka iga roomiktrakori masinist. Näiteks tuli hakata kulunud sõrmi asendama ja just selles roomikus, mis üritas "ette jõuda" jne.
Täna oli Postimehes (küll tasuline) lugu, et matemaatika distsipliiniga on on meil TÄPE. https://www.postimees.ee/7798434/graafi ... le-lavendi
Ma üldiselt olen mehaanika-asjatundja ja siiani on mu projektid töötanud. Lootsin sinisilmsena, et üritan siinsetele sõjandustarkpäädele veidigi seletada, kuidas asjad reaalis on, aga võta näpust- "tänu" oli juba viisakuse puudumise väitmises.

Seega lõpetan selle jahumise seltskonnas, kus elementaar-geomeetriaga raskusi. Tulemus oli minu jaoks masendav, kuidas nii lihtsatest asjadest tehakse täiesti valed järeldused. Kuid ka omal ajal loobiti TPI-st massiliselt "keenjusi" välja kujutava geomeetria, mata ning füssiga. Olge mõnusad.

[olavsu1]

Masin pöördub tähikute jäikade sidestuste korral kulumata roomiku suunas.

Täpselt vastupidi.

Püüa endaga hakkama saada ja jääda viisakas.

Leidke moment ja tehke katse. Pange oma porivormelitele ühele poole siledaks kulunud rehvid ja teilele polle tuliuued maastiku rehvid.
ja proovige mudas sõita, kuhu poole seal juures kisub?

Ma arvan, et kulumata rehv/roomik veab paremini.

[TTT]

Seega lõpetan selle jahumise seltskonnas, kus elementaar-geomeetriaga raskusi.

Õige mõte, kui sõjakavalust ei jaga, saad tina sealt kust oodata ei oska

Leidke moment ja tehke katse.

Õige.
Aga kui meil on arvamus:

Ma arvan, et kulumata rehv/roomik veab paremini.

Siis pole katset vaja

[uncle_sid]

kaua võib jahuda. ei olene see roomikmasina keeramine ei tähiku ega sõrme kulumisest. oleneb roomiku sõrme kaugusest tsentrist. kui panna kulunud tähikule uus lint ja teisele poole uus tähik ja jätta kulunud lint, siis sõidab roomikmasin otse. ehk kui roomiku sõrmede tsentri kaugus tähiku tsentrist on mõlemal pool ühesugune on mõlema lindi liikumine võrdne. roomik sõidab otse. kui ühe lindi sõrmede tsentrid on tähiku tsentrile lähemal, pöörab ka roomikmasin sinnapoole.

[olavsu1]

Leidke moment ja tehke katse.

Õige.
Aga kui meil on arvamus:

Ma arvan, et kulumata rehv/roomik veab paremini.

Siis pole katset vaja

See on hüpotees. Ja siin leidub kindlasti kaaskannatajaid, kes ei rahuldu enne kui sooritavad seda hüpoteesi tõestava või siis ümberlükkava katse.

Mis ma veel leidsin, siin ei tunta sõna "ekvivalent" ja ei osata seda ise lisada kui trükiveakurat selle sõna tekstist ära sööb.