Nutt ja hala

[teeline35]

Seepärast ühelgi mu lapsel veel nutiseadet ei olegi, et nad loeksid raamatuid selle asemel. Kodus on ca 300 raamatuga raamatukogu ja igal lapsel omas toas raamaturiiul ca 30 raamatuga. Üheksaaastane loeb igal õhtul ja Harri Potteri sari on ammu läbi. Neljasele ja kuuesele loeme igal õhtul ette midagi. Täitsa nutivaba elu.

Hea teada, et ma pole ainuke "julmur", kes kes oma laste "inimõigusi" piirab. Kuigi jah suuremaks saades nutiseadmetest ei pääse. Vanim tütardest teeb tasa. Ei saa üldse nina telefonist enam välja.

[Jaanus2]

Vanamees toriseb ka natuke, ei maksa võtta üleliia tõsiselt. Et närve säästa, avastasin enda jaoks üle pika aja Tallinna ühistranspordi, kuukaart kõigest 30 eurot. Ühtlasi sai selgeks vahepeal toimunud muutus - suurem osa reisijatest jõllitab ja sügab oma nutifone. Selles seadmes pidavat olema rohkem arvutusvõimsust kui oli kasutada Apollo Kuu-missioonil. Ja mida inimesed selle võimsusega teevad? Saavad targemaks, annavad maailmale uusi teadmisi? Pigem vastupidi, toimub liikumine primitiivsema poole.

[Kapten Trumm]

Kogu see nutielu ja AI on asjad, mis lubavad inimestele mõttelaiskust.
Varsti ei viitsi keegi oma peaga mõelda, vaid "vaatame mis Google ütleb".
Paar tarka üritasid isegi Rootsi katelokki tööle saada, otsides internetist selleks tarkust (selmet tunnis kuulata).

[parkija]

Teemasse vast sobib , tänane "Reporteritund" Vikerraadiost , viisakas ülevaade sellest , kui abitud me tänu erinevatele asendustegevustele oleme , nukker .

[Kapten Trumm]

Mina vaatan murelikult ringi, mis saab tulevikus meie puidutööstusest kui põhilisest eksportitegijast. Selle kõrge lisandväärtusega puidurafineerimistehase suutsid roheröökurid põhja lasta. Ja täna oleksid nad ka raskustes, kuna puidu import Venest ja Valgevenest on kadunud, rohepopulist Kallas vähendas raiemahtusid ja puidu hind muudkui kasvab. Maakohtades ongi see puiduasjandus ainuke toitev asi.
Igatpidi on paha

1. puidukeemia tehast ei saa lubada, kuna reostab loodust (ja tarbib palju puitu)-lisaväärtust oleks.
2. puiduhaket ja pelletit ei saa ka lubada, kuna liiga väikse lisaväärtusega puidu raiskamine (oleks vaid seda kõrgema lisaväärtusega asja....)
3. puidu põletust ei saa lubada, kuna see toodab CO2, samas põletamisele mineva rämpsuga polegi muud teha kui haket (see jälle väikse lisaväärtusega).



Samas facebooki miitingute korraldamine mingit rikkust meile ei too.
Vaadates poliitikute õhkamist, kuidas abieluvõrdsusega "tehti ajalugu", siis tuleb nutt peale, on see siis tõesti oluline praegu....?

[parkija]

Ma ei tea mida Kaja Kallas tegi aga , värske kliimaminister suurendas raiemahtusi .

[alo]

Paar tarka üritasid isegi Rootsi katelokki tööle saada, otsides internetist selleks tarkust (selmet tunnis kuulata).

Proovisin huvi pärast, mis ChatGPT arvab:

Kuidas rootsi katelok tööle saada?

Kui soovite oma Rootsi katla tööle panna, järgige neid samme:

Kindlustage, et katla veetase oleks piisav ning õhutusventiilid oleksid suletud.
Veenduge, et katla varustamine oleks korralikult ühendatud ja kinnitatud.
Kontrollige, kas kütus on katlasse laetud.
Avage põlemiskambri õhuvõtuventiilid.
Lülitage seade sisse ja reguleerige temperatuuri vastavalt vajadusele.
Veenduge, et suitsugaasid väljuksid katlast korralikult.
Jälgige katla toimimist ja vajadusel kohandage seadeid.
Märkus: Soovitan enne katla kasutamist tutvuda kasutusjuhendiga ning vajadusel pöörduda spetsialisti poole.

[slider]

Ma selgitasin mis on katelok ja piirituse põleti kohta sünteesis ise paar asjalikku punkti, süüta pika tikuga ja pärast enne kokku pakkimist veendu, et asi oleks maha jahtunud.
aga kõigepealt tuleb katelokki ikkagi sisse logida, enne ei ole mingit pudru keetmist.

Siiski võin anda üldise ülevaate sellest, kuidas kaitseväe katelokit traditsiooniliselt kasutatakse:

Autentimine: Kõigepealt tuleb kaitseväe katelokisse sisse logida. Selleks kasutatakse tavaliselt isiklikku kasutajanime ja parooli. Mõnel juhul võidakse kasutada ka muid autentimisvorme, näiteks kaheastmelist autentimist (2FA) või sertifikaate.

[Health]

https://www.err.ee/1609018649/tartu-ule ... e-ammumine



Vahel tekkib tõesti arvamus, et oleme ikka täiesti heaoluühiskonda kohale jõudnud. Oma maakohas levivad päris sarnased jutud, ei tea kas nendele nõrganärvilistele peaks välja kirjutama korterid et nad saaksid vaikselt vältida loodusega kokkupuuteid.

[Lemet]

See, et meri kohiseb, ja kaagas karjub, on ju läbi aegade tõsine probleem olnud. Nagu ka see, et randa uhutud adru haiseb. See viimane oli juba 80ndate esimeses otsas Noorte- ja Rahva Hääle igasuvised stammteemad Pirita ja Klooga suvedest.

[Kriku]

Vahel tekkib tõesti arvamus, et oleme ikka täiesti heaoluühiskonda kohale jõudnud.

Ilmselt küll, ühe väikese puudujäägiga: heaolu on vähevõitu...

[Kilo Tango]

... Nagu ka see, et randa uhutud adru haiseb. See viimane oli juba 80ndate esimeses otsas Noorte- ja Rahva Hääle igasuvised stammteemad Pirita ja Klooga suvedest.

Ma Klooga kohta ei tea, kuid Pirita probleem oli tegelikult selles, et osad sadevee kanali torud jooksid otse merre. Ja jällegi mõned maja- ja suvilaomanikud leidsid, et sinna sadevette ei teeks paha pisut "orgaanilist väetist" (loe: majapidamise heitvett) lisada. Mistõttu haises see meri hoopis teistmoodi, kui normaalselt. Pärast seda, kui need kollektorid kinni pandi ja "väetajad" vastutusele võeti, on asi lahenenud ja pole seal Pirita tee ääres enam mingit hullu haisu.

[Kapten Trumm]

https://www.err.ee/1609018649/tartu-ule ... e-ammumine

Vahel tekkib tõesti arvamus, et oleme ikka täiesti heaoluühiskonda kohale jõudnud. Oma maakohas levivad päris sarnased jutud, ei tea kas nendele nõrganärvilistele peaks välja kirjutama korterid et nad saaksid vaikselt vältida loodusega kokkupuuteid.

Taolist sihtgruppi, kes neid rajoone asustab, iseloomustabki pidev konflikt ja probleemi otsimine ümbruskonnaga. Et MEIE elame siin ja MEID häiritakse jne. Sama sihtgrupp jaurab seal ka lennuväljalt kostva lennukimürina peale, kui need paar lendu nädalas parasjagu liiguvad.

Nali kah. Tõusik, kes on ostnud maja mereranda, tormab vallamajja, sest peale tormi rannas leiduv vetikate vall haiseb. Vallas selgitatakse viisakalt, et rannas haisebki. Tõusik ainult saab hoogu juurde ja käratab: "Mind see jutt ei kõneta, kolige meri mujal"

Et kaebaja maja asub poldril, vat see on terava mõtlemise tipp. Üks level on veel, ehitage maja päris Sirtsu sohu, kus liikuda saab hõljukiga või parimal juhul laiaroomikulise MTLB-ga.

[Kapten Trumm]

... Nagu ka see, et randa uhutud adru haiseb. See viimane oli juba 80ndate esimeses otsas Noorte- ja Rahva Hääle igasuvised stammteemad Pirita ja Klooga suvedest.

Ma Klooga kohta ei tea, kuid Pirita probleem oli tegelikult selles, et osad sadevee kanali torud jooksid otse merre. Ja jällegi mõned maja- ja suvilaomanikud leidsid, et sinna sadevette ei teeks paha pisut "orgaanilist väetist" (loe: majapidamise heitvett) lisada. Mistõttu haises see meri hoopis teistmoodi, kui normaalselt. Pärast seda, kui need kollektorid kinni pandi ja "väetajad" vastutusele võeti, on asi lahenenud ja pole seal Pirita tee ääres enam mingit hullu haisu.

Sama case on/oli ka Stroomi rannas, kuhu suubuvad sellest Paldiski mnt-Marja tn vahelisest eramute alat pärinevad sademevee torud, kuhu kohalikud elanikud olid oma solgitorud juhtinud. Seletab ka aeg-ajalt seal leiduvaid coli-üllatusi. Kuna coli eksisteerib üldiselt imetajate soolestikus, ega saja taevast koos vihmaga, võib 3 korda arvata, kust seal Stroomi rannas kohati leitavad suured coli kogused pärinevad.

[kraal]

Mõni aasta tagasi hakkas Männiku lasketiiru kõrval olev elanik ka hädaldama, et paugutatakse. Olgugi, et lasketiir on seal olnud ammu enne teda.
Ülenurmele ka üks tark ostis maja ja hakkas hädaldama, et lennukid lendavad üle maja.