Autotehnikateema

[Madis Reivik]

KT, õli soojusmahtuvus on hulga madalam kui jahutusvedelikul, seega tegelikult saab ka väiksem radikas hakkama jahutamisega.

[Walter2]

Need õli-vee kokkupuuteagregaadid pole tegelikult jahutid vaid soojusvahetid nagu juba mainiti.

[wolfgang]

Kas jahuti ei ole soojusvaheti? Kas radikas on soojusvaheti? Mu meelest on. Auto puhul see valdavalt jahutab ja majas valdavalt kütab. Kas Jahutusseadme soojusvaheti ei ole jahuti?

[Walter2]

Kas jahuti ei ole soojusvaheti? Kas radikas on soojusvaheti? Mu meelest on. Auto puhul see valdavalt jahutab ja majas valdavalt kütab. Kas Jahutusseadme soojusvaheti ei ole jahuti?

Jahutiteks radikate näol me nimetame tavaliselt vedelik/õhk või õli/õhk vahelist soojusliikumist. Antud vedelik/õli süsteemil õhu komponent nagu puudub. Siin tekib küsimus mispidi soojus liigub - kas õlist vedelikku või vahel ka vastupidi (oleneb kumma temp. kõrgem on). Keeleliselt võiks nagu soojusvaheti täpsem olla.

[wolfgang]

Keeleliselt on ka radikas soojusvaheti. Jääme ikka konstruktiivseks, kui teksti mõte on arusaadav siis sitta need keelelised ebatäpsused, see on siin foorum, mitte diplomi kaitsmine!

[Marvin]

Kas jahuti ei ole soojusvaheti? Kas radikas on soojusvaheti? Mu meelest on. Auto puhul see valdavalt jahutab ja majas valdavalt kütab. Kas Jahutusseadme soojusvaheti ei ole jahuti?

Jahutiteks radikate näol me nimetame tavaliselt vedelik/õhk või õli/õhk vahelist soojusliikumist. Antud vedelik/õli süsteemil õhu komponent nagu puudub. Siin tekib küsimus mispidi soojus liigub - kas õlist vedelikku või vahel ka vastupidi (oleneb kumma temp. kõrgem on). Keeleliselt võiks nagu soojusvaheti täpsem olla.

Soojusvaheti on üldmõiste, aga vedelik/vedelik soojusvahetuse korral tõesti täpsem. Lõppude lõpuks on vaja vähemalt ühest vedelikust soojus ikkagi atmosfääri saada. Õli/jahutusvedelik soojusvaheti voorus on see, et vedelikud saavutavad kiiresti sarnase temperatuuri ning mootor soojeneb töötemperatuurini kiiremini ja ühtlaselt. Mina paneks rohkem radiaatoreid jahutusvedelikule, sest õliringlusesse mingeid takistusi ja katki minna saavaid vidinaid lisada ei ole hea mõte, samas jahutusvedeliku ringluse juhtimine on ammu ja hästi ära lahendatud probleem.

Radiaator võib vabalt ka soojust tahkelt kehalt (näiteks protsessorilt või muult pooljuhtdetaililt) õhule üle kanda.

[Kapten Trumm]

Kas jahuti ei ole soojusvaheti? Kas radikas on soojusvaheti? Mu meelest on. Auto puhul see valdavalt jahutab ja majas valdavalt kütab. Kas Jahutusseadme soojusvaheti ei ole jahuti?

Kui õli-õhk jahuti elik radikas väljutab oma soojust keskmiselt +15 kraadisesse õhku, siis seal ei toimu ju õli töötemperatuurini soojendamist, mis toimub õli-vesi tüüpi seadmes. Samas need pisikesed õli-vesi jahutid, mis tänavasõiduautodele pannakse, minu arusaama järgi omavad piiratud jahutavat efekti just oma pisikese soojusvaheti pinna ja selle tõttu, et jahutav keha on tegelikult 90 kraadine jahutusvedelik.

[Kapten Trumm]

Kas jahuti ei ole soojusvaheti? Kas radikas on soojusvaheti? Mu meelest on. Auto puhul see valdavalt jahutab ja majas valdavalt kütab. Kas Jahutusseadme soojusvaheti ei ole jahuti?

Jahutiteks radikate näol me nimetame tavaliselt vedelik/õhk või õli/õhk vahelist soojusliikumist. Antud vedelik/õli süsteemil õhu komponent nagu puudub. Siin tekib küsimus mispidi soojus liigub - kas õlist vedelikku või vahel ka vastupidi (oleneb kumma temp. kõrgem on). Keeleliselt võiks nagu soojusvaheti täpsem olla.

Eks vastus sõltub, kumb on kuumem - temperatuuridel on komme ühtlustuda.
Selle õli-vesi tüüpi soojusvaheti jahutav roll paistab olevat üsna sekundaarne, pigem hoolitseb see õli kiirema töötempi jõudmise eest.
Kes on näinud, kui suur on näiteks vesi-vesi soojusvaheti 10 kW, see ilmselt saab ka aru, et selline sigaretipakist natuke suurem soojusvaheti ei tuleks never ever toime soojushulgaga, mis õlist eraldub. Ja tänavaautol tavasõidus, ütleme 120 kmh temponi ei ole õlijahutus eriti vajalik, kui mootori karteri väline jahutus auto liikumise õhuvooluga on normaalselt organiseeritud (ei asu mingis umbses ruumis).

Arvutage lihtsalt natuke - kui sisepõlemismootori kasutegur ei ületa 30%, teil on 100 kW maksimumvõimsusega sõiduk, millest te maanteel kasutate 30 kW, mitu kW soojuse ärastuse võimsust vajate? Palju maanteekiirusel, palju ringrajal gaas põhjas?

[Benjy]

Vee soojusmahtuvus on vist ikka tiba teine, kui õhul? Ja kogu see soojus siis ühest suurest radikast, millel on vajadusel sundjahutus, õhku edasi anda on vast ikka parem idee?

[ahto42]

Kui õli on ikka õli moodi, siis on tõenäoliselt diisel või on õli tangitud liigselt. Topeltnorm tähendab, et seda on 1,5-2 liitrit tavalisele õlile lisaks. Õlivarda ülemise ja alumise märgi vahe on tavaliselt 1 liiter sõiduautol. Ära sellise asjaga vähemalt sõida, lase see solk välja, vaheta filter ja õli ja hoia siis asjal silma peal, mis toimub. Kui auto käis hiljuti teeninduses (kus keegi tegi), ei saa välistada loomulikult seda, et mõni tukkuma jäänud töömees lasi sellest õlipüstolist liiga palju, ei taibanud midagi teha või ei saanudki aru. Minu nähes on kunagi suudetud õlitankimise püstolist lasta nii, et õlivarda august purskas õli välja.

Kui on teeninduse variant, siis jälgimisel leiad, et õli juurde ei tule. Hinga kergendatult ja järgmine kord raha eest tööd tellides pead kõik üle kontrollima ise.

Ma töömehe lohakuse välistaks. Ta meie pere autodega tegelenud päris mitu aastat. Aga käivitama ei hakanud, sai pukseeritud meistrimehe kätte. Tegelikult sellised ebamäärased asjad on jamad. Kui keps kotis, siis tead kust poolt läheneda.
[/quote]

Kui õli kogus üle normi, siis tavaliselt võib see olla küttega segamini. Eriti diislitel, kuna DPF põletamise tsükliajal tehakse segu rikkamaks(drossel diislitel), siis satub ka põlemata kütus kolvirõngastest mööda.
Bensukatel on täna samuti filter vahel, põletamise protsess on sama, st segu rikkaks. Või siis on lambda, või mõne muu anduri rike, millepärast kütusesegu ülirikkaks läheb.

[Rebane11]

Töömees arvas lõpuks siiski pihusti teema olevat. Soovitas kõik pihustid ära vahetada. Krt, need ligi 400 EUR tükist.

[maksipoiss]

Töömees arvas lõpuks siiski pihusti teema olevat. Soovitas kõik pihustid ära vahetada. Krt, need ligi 400 EUR tükist.

Pihusteid lihtsalt "töömees arvas" peale vahetama hakata ? Need ikka kontrollitakse stendis üle enne kui vahetama hakatakse.

[Walter2]

Selliste arvamusdiagnooside peale on hea küsida - kui korda ei saa kas maksate remondi kinni?

[OLAVI]

Töömees arvas lõpuks siiski pihusti teema olevat. Soovitas kõik pihustid ära vahetada. Krt, need ligi 400 EUR tükist.

Pihusteid lihtsalt "töömees arvas" peale vahetama hakata ? Need ikka kontrollitakse stendis üle enne kui vahetama hakatakse.

Mis nende vanade pihustite kontrollimisele raha raisata, kui on teada et mitmete tonnide kütuse läbimine auto eluajal on neid nagunii juba küllalt kulutanud ja uueväärsed need ei ole.

Igasugu asju võib kontrollida aga enamus autoomanikke ei ole nõus uurimisele kuluvat tööaega kinni maksma, kui uurimise tulemusel saab ta teada, et: "uuritav osa ei ole enam uus".

Autotehnikuid õpetatakse juba ammu mitte "testima komponente" vaid "järgima tootja juhendit" ning kui tootja juhendi järgi tuleb mõni detail asendada, siis nii peab ka remondimees tegema.
Autodiagnostikud peaks rohkem teadmisi omama, aga kui palju neid leida on?

"Õhust võetud" hinnapakkumist võiks tõlgendada niimoodi: "Ära tüüta mind oma rondiga, osta "korralik" masin ja siis külastage meid jälle."
(Mõne jaoks kindlasti liiga otsekoheselt öeldud aga nii tegelikult on.)

[vanahalb]

See 2008 a Volvo mille õnnelik omanik Rebane11 on - kas see on siis klassikaliste pihustitega või ühisanumpritsega?

Kui vanakooli pihustitega siia pump lööb ikka oma koguse ja kui pihusti pole korras siis peaks ülejääk väljama sinakashalli suitsuna. Küll ühisanumpritsega siis surve on kogu aeg taga, pihusti võib korras olla aga arvuti lolliks läinud ja hoiab teda kogu aeg lahti. Mumeelest peaks mingi OBD-lugejs näitama kogust mis sealt läbi jookseb.

Ma laseks hakatuseks selle õli välja, paneks uue ja mootori käima. Siis keeraks pihustitorud ükshaaval lahti või juhtmed maha kui ilma klapikambrikaant torkimata sinna juurde pääseb ja kuulaks muusiku kõrvaga et kas pihusti lahtiühendamisel mootori töös üldse midagi muutub. Kui muutub oli tõenäoliselt korras. Kui ei siis rikkis.

Ärge näkku pekske sest mul ongi karmid testid ja Volvo hingeeluga pole elupõline VAG omanik kursis

Töömehe vigadest õlivahetusel - mitte õlikorki ei keerata ära ( siis peab põhjakatteid hakkama avama ja kellel selleks aega) vaid vana õli imetakse läbi õlivarda augu välja. Kui tundub et küll imetud lastakse raamatu järgi 5,3 liitrit asemele , õlivardast (kui see üldse on ) keegi ei kontrolli ja pärast imestatakse et mismoodi liiter üle normi sai.
Või kallatakse õli silma järgi, pannakse mootor käima et õlifilter ka korralikult täis saaks ja kallatakse peale seda ülemise normini juurde. Järgmisel hommikul on üle normi sest ei oodatud ära kuni kõik karterisse on valgunud.