Kuidas oleks üks tuumasõda

[NGolf]

VF 205. brigaadi kanal kirjutas, miks oht Zaporože tuumajaamas on väiksem kui Tšernobõlis:

Olukorra kohta Zaporižžja tuumaelektrijaamas. Teist Tšernobõli ei tule ega saa tulla. Siin on põhjus.

Pärast Fukushima katastroofi Jaapanis otsustasid ELi riigid viia läbi "stressitestid", et tagada, et sarnast katastroofi ei juhtuks Euroopa tuumaelektrijaamades. Ka Ukraina on sellega liitunud.

30. detsembril 2011 avaldas riiklik tuumaenergiaregulatsiooni inspektsioon stressitestide tulemused. Nende tulemuste põhjal võeti Ukraina tuumaelektrijaamades kasutusele tehnoloogilised lahendused, et välistada Fukushima õnnetuse võimalus. Eelkõige loodi vesiniku muundamise süsteemid, et välistada reaktori plahvatuse võimalus isegi energiavarustuse katkemise, jahutusvedeliku kadumise, maavärina ja muude ebasoodsate asjaolude korral.

Seega ei saa reaktorite plahvatust Saporizhžia tuumaelektrijaamas toimuda.

Kui meid hirmutatakse Tšernobõliga, siis unustatakse öelda põhiline erinevus Zaporižžja tuumajaama reaktorite (VVER-1000, B-320 projekt) ja Tšernobõli RBMK-1000 reaktorite vahel.

Esiteks, kõik VVER-1000 reaktorid on peidetud kinnisse kaitsekesta - pooleteise meetri paksune eelpingestatud raudbetoonist kest, mis peab vastu pidama nii välisele kukkumisele kerglennuki poolt kui ka sisemisele plahvatusele, õnnetusele ja radioaktiivsete ainete vabanemisele.

Tšernobõli tuumaelektrijaamal ei olnud sellist kinnistust. Muide, seda ei ole ka Leningradi, Kurski ja Smolenski tuumaelektrijaamades, kus töötavad Tšernobõli RBMK reaktorid. Seal ei tasu hoolimatult suitsetada.

Nii et reaktor on suletud suletud kestasse, millele ei saa midagi teha, kui seda ei pommitata süstemaatiliselt mitmete ülivõimsate pommidega Piirangute poolt. Ja isegi pärast seda on reaktorikamber veel hävitada...

Teiseks, ZNPP VVER-1000 reaktorites on ainult 66 tonni uraani. Tšernobõli RBMK reaktorites oli palju rohkem - 192 tonni.

Kolmandaks, Zaporižja reaktorid on alakriitilised, erinevalt Tšernobõli reaktoritest, kus need olid ülekriitilised. See tähendab, et reaktor ei saa oma energiat spontaanselt tühjaks lasta, nagu see oli Tšernobõli puhul.

Kui VVER-1000 reaktor jäetakse järelevalveta, lülitub see spontaanselt välja. Tšernobõli puhul oli vastupidi.

Maksimaalne, mida Zaporižžia katastroof võib kaasa tuua, on reaktori südamiku sulamine ja reaktori enda pöördumatu hävimine suletud ruumis. Sellisel juhul ei ole meil võimalik Zaporižžia tööd jätkata, sest reaktorit ei saa parandada.

Kõik prognoosid, mille kohaselt katab Ukrainat ja Euroopat pärast ZNPP-s toimunud õnnetust radioaktiivse saastatuse pilv, on mõttetus kollase ajakirjanduse jaoks.

Esimene radioaktiivne jahutusvedeliku ringlus on samuti suletud ruumis. Kui tekib leke, siis on see ZNPP-sisene õnnetus, kuid mitte riiklik katastroof.

Võimalik oht tuumaelektrijaama asukohas on kasutatud tuumkütuse hoidla. See on umbes 100 väga tugevat raudbetoonist konteinerit, mis seisavad vabas õhus. Need on väga turvalised, kuid need ei ole ette nähtud sihtmärgistatud pommitamise jaoks.

Isegi siis võib detonatsioon survestada mõned sajast olemasolevast konteinerist, kuid mitte kõik korraga.

Suurõnnetus võib toimuda ainult siis, kui taktikalised tuumarelvad tabavad ZNPP-d.

Aga see oleks teine lugu.

Kakhovska hüdroelektrijaama hävitamine on juba põhjustanud veelgi suuremat kahju kui ükskõik milline võimalik õnnetus ZNPPs.

https://t.me/s/mototroopers_205

[_dumbuser_]

Mnjah, kuna neil on kõik see info olemas siis on ka võimalus ju seda igasugu jama jaoks kasutada. Ma muidugi ei tea kui õige see info on või keda selle jutuga proovitakse rahustada.

[Manurhin]

VF 205. brigaadi kanal kirjutas, miks oht Zaporože tuumajaamas on väiksem kui Tšernobõlis:

Olukorra kohta Zaporižžja tuumaelektrijaamas. Teist Tšernobõli ei tule ega saa tulla. Siin on põhjus.

Pärast Fukushima katastroofi Jaapanis otsustasid ELi riigid viia läbi "stressitestid", et tagada, et sarnast katastroofi ei juhtuks Euroopa tuumaelektrijaamades. Ka Ukraina on sellega liitunud.

30. detsembril 2011 avaldas riiklik tuumaenergiaregulatsiooni inspektsioon stressitestide tulemused. Nende tulemuste põhjal võeti Ukraina tuumaelektrijaamades kasutusele tehnoloogilised lahendused, et välistada Fukushima õnnetuse võimalus. Eelkõige loodi vesiniku muundamise süsteemid, et välistada reaktori plahvatuse võimalus isegi energiavarustuse katkemise, jahutusvedeliku kadumise, maavärina ja muude ebasoodsate asjaolude korral.
Seega ei saa reaktorite plahvatust Saporizhžia tuumaelektrijaamas toimuda.

Põhimõtteliselt on see kõik ju õige, aga kindlasti ei arvestatud võimalusega, et tuumajaama võtab üle kari terroriste, kes seal rohkem kui aasta segamatult tegutseda saavad ja, vähe sellest, selle tuumajaama kohta ka kõiki asju peensusteni teavad. Lisaks, Tšernobõlis lendas õhku üks reaktor, aga Zaporižžjas on neid kuus. Jah, igaüks eraldi sisaldab küll vähem tuumkütust kui Tšernobõli oma, aga kõigi peale kokku tuleb ikkagi kõvasti rohkem.

[Kriku]

Praeguse asjade seisu juures, kui ukrainlased on kõigis suundades pealetungile läinud, võiks IMHO arvata, et kui venelased tuumaprovokatsiooni korraldavad, siis oma vägede vastu. Mingi vagnerlastega mehitatud Ukraina lõunarinde positsioon saab taktikalise tuumaka ja seejärel asutakse fašistidele väärilist vastulööki andma.

[mart2]

Praeguse asjade seisu juures, kui ukrainlased on kõigis suundades pealetungile läinud, võiks IMHO arvata, et kui venelased tuumaprovokatsiooni korraldavad, siis oma vägede vastu. Mingi vagnerlastega mehitatud Ukraina lõunarinde positsioon saab taktikalise tuumaka ja seejärel asutakse fašistidele väärilist vastulööki andma.

Hetkel see ei tööta sel lihtsal põhjusel, et ukrainlastel puudub tuumarelv, ka taktikaline.
Usutavuseks peaks näiteks wagnerlased "kättemaksuks" röövima Valgevenest tuumalaengu ja selle müüma Ukrainale. Kui soovi on, saab FSB sellega "aidata".

[Kriku]

Sa unustad, et vene väed ei sõdi enam ammu Ukraina, vaid NATO-ga. Küll "Made in USA" silt ka leitakse.

[klaasmees]

Tuli pähe, et venel võib elektrijaama õnnetuse juures olla üks pikaajalisem eesmärk ka, mis ei vaja liiga suure katastroofi tekitamist. Lihtsalt parajalt suur, et USA sõtta ei sekku, kuid marurohelised saaksid hakata lehvitama lippu "Tuumajaamad tuleb sulgeda, sest vene võib neid rünnata" ja "ostke parem gaasi". Isegi kui ei osteta venest, läheb gaasi hind üles, mis on venele pluss ja läänele miinus. Eestis korra juba piuksuti, et siia ei saa tuumaelektrijaama ehitada, sest siis vene ründab seda. Kui rünnak, kasvõi väike, on ette näidata, on ju ometi asi klaar. Ehk siis kaudne tuumarünnak.

[Manurhin]

Eestis korra juba piuksuti, et siia ei saa tuumaelektrijaama ehitada, sest siis vene ründab seda.

Siis on meil lihtsalt vaja soetada mõned raketid, mis Sosnovõi Borini ulatuks. Kui juba häving, siis vastastikune.

[Some]

Sosnovõi Bor on meile liiga lähedal... Pigem siis midagi Moskva kandist.

[Manurhin]

Sosnovõi Bor on meile liiga lähedal... Pigem siis midagi Moskva kandist.

Ega me siis esimesena ründama hakkaks. Kui meie oma tuumajaam oleks juba ära lastud, mis vahet seal siis meie jaoks enam oleks. Sosnovõi Borile on Peterburg ikka lähemal. Selles asja iva ongi, et sealpool teataks: kui on plaan meie tuumajaam vastu taevast lasta, siis hakaku juba parem ennetavalt tervet Piiterit ja Leningradi oblastit evakueerima.

[Kapten Trumm]

https://www.delfi.ee/artikkel/120212726 ... t-ukrainas

Mr Xi tegelikkuses muretseb iseenda naha pärast.
Niipalju kui ma uurinud olen, siis ameeriklaste tuumasõjastrateegiad on alati sisaldanud ka Hiina pommitamist koos Vene/NSVL-ga. Miks? Sest Venemaa vastab USA-le ja kõvasti kahjustada saavad mõlemad, mis nõrgendab neid riigina. Hiina võib seejärel hakata maailmas domineerima, sestap tuleb teda (ja võimalik, et veel kedagi tuumariikidest) piisavalt kahjustada.

[Manurhin]

https://www.delfi.ee/artikkel/120212726 ... t-ukrainas

Mr Xi tegelikkuses muretseb iseenda naha pärast.
Niipalju kui ma uurinud olen, siis ameeriklaste tuumasõjastrateegiad on alati sisaldanud ka Hiina pommitamist koos Vene/NSVL-ga. Miks? Sest Venemaa vastab USA-le ja kõvasti kahjustada saavad mõlemad, mis nõrgendab neid riigina. Hiina võib seejärel hakata maailmas domineerima, sestap tuleb teda (ja võimalik, et veel kedagi tuumariikidest) piisavalt kahjustada.

Aga miks just USA peaks Hiinat pommitama? Venemaal oleks seda vaat' et rohkemgi põhjust teha. USA territooriumi üle ookeani Hiina füüsiliselt okupeerima tulla ei saa, tuumasõjas nõrgestatud Venemaalt aga võivad priske ja maavaraderikka tüki Siberit ära ampsata küll. Seda enam, et sinna USA vaevalt et väga pomme viskab - mis sest hõredalt asustatud taigast ja tundrast ikka njuukida.

[mart2]

... - mis sest hõredalt asustatud taigast ja tundrast ikka njuukida.

Ei saa jätta märkimata akf-i vale arusaama -

Keegi ei pommita /-njuuki mingit territooriumi, vaid sihtmärgiks on mingid objektid antud territooriumil! Isegi vaip-pommitamisel on konkreetne sihmärk(-märgid) mida soovitakse neutraliseerida, lihtsalt tegemist on mingil kindlal põhjusel valitud metoodikaga/vahendiga.

[Kapten Trumm]

https://www.delfi.ee/artikkel/120212726 ... t-ukrainas

Mr Xi tegelikkuses muretseb iseenda naha pärast.
Niipalju kui ma uurinud olen, siis ameeriklaste tuumasõjastrateegiad on alati sisaldanud ka Hiina pommitamist koos Vene/NSVL-ga. Miks? Sest Venemaa vastab USA-le ja kõvasti kahjustada saavad mõlemad, mis nõrgendab neid riigina. Hiina võib seejärel hakata maailmas domineerima, sestap tuleb teda (ja võimalik, et veel kedagi tuumariikidest) piisavalt kahjustada.

Aga miks just USA peaks Hiinat pommitama? Venemaal oleks seda vaat' et rohkemgi põhjust teha. USA territooriumi üle ookeani Hiina füüsiliselt okupeerima tulla ei saa, tuumasõjas nõrgestatud Venemaalt aga võivad priske ja maavaraderikka tüki Siberit ära ampsata küll. Seda enam, et sinna USA vaevalt et väga pomme viskab - mis sest hõredalt asustatud taigast ja tundrast ikka njuukida.

Ma ju seletasin - tõenäoliselt võib Hiinat njuukida ka Venemaa ise. Kogu sellise aktsiooni idee on selles, et vältida rivaalide maailmavõimuks saamist ajal, kui USA/VF on nokauti pommitatud ja neil on muudki teha kui välispoliitikat.

Ise ma arvan, et selle "igaks juhuks" pommitamise võimalus sõltub selles, kas kolmas osapool omab eeldusi maailmas juhtriigiks saada. Hiina kahtlemata omab, kui USA ja VF on absorbeerinud kumbki näiteks 2000 tuumalaengut ja praktiliselt kõik asustuskeskused suurusega üle 50 000 (ehk Pärnu suurusest alates) on maatasa tehtud. Kogu tööstus ja energeetika on hävinud ja elama tuleb hakata umbes 1920ndate stiilis, et kõigepealt üritame endale süüa kasvatada ja siis vaatame edasi.

Ja nuketakse ikkagi väärtust omavaid objekte (jätame praegu sõjalised kõrvale, neid tehakse niikuinii) - elektrijaamad, tööstused, naftaväljad, transpordisõlmed, olulised kaevandused jne.

[ruger]

Shoigu on Novaja Zemljal uurimas seal toimuvaid katsetusi

Kaitseministeerium postitas laupäeval fotod Šoigu Novaja Zemlja visiidist.

Kaitseminister Sergei Šoigu sai oma helikopteri aknast uurida sissepääsud tunnelitesse, kus Rosatom valmistab ette ja katsetab tuumalõhkepeade ja muude relvade mudeleid.
See, mida Sergei Šoigule räägiti, pole teada. Ministeeriumi 12. peadirektoraat, mis vastutab tuumalõhkepeade ohutuse, tehnilise hoolduse, transpordi ja kohaletoimetamise eest, on üks Venemaa salajasemaid sõjalisi struktuure.
Nii on ka Rosatomi osakonnad, mis tegelevad plutooniumi tootmise ja testimisega. Šoigu reisis koos Rosatomi peadirektori Aleksei Lihhatšoviga.
Neli helikopterit lennutasid delegatsiooni lõunapoolsel Novaja Zemlja saarel asuvast Belušja lahest põhja poole keskse katsepaiga asulasse Matochkini väina kaldal, mis on Barentsi mere ja Kara mere vaheline kitsas vesi, mis eraldab saarestiku põhja- ja lõunasaari.
Severnyst lõunasse suunduv org on täna alakriitiliste testimiste koht.
Viimati toimusid siin tõelised tuumaplahvatused ligi 33 aastat tagasi, 24. oktoobril 1990. Alates 1955. aastast on Novaja Zemljas läbi viidud kokku 132 tuuma- ja termotuumarelvakatsetust, sealhulgas 1961. aasta tsaaripommi, mis on maailma suurim plahvatus.
Enne Novaja Zemljasse suundumist pidas Venemaa kaitseminister riigikaitse juhtimiskeskuses oma ministeeriumi kolleegiumi koosoleku.
Avakõnes pööras Šoigu erilist tähelepanu Soome liitumisele NATO-ga ja Rootsi tulevasele liitumisele alliansiga.
https://thebarentsobserver.com/en/secur ... -test-site