
Kuidas tõlkida?
Re: Prigozhini marss Moskvasse
Mina kui suvaline lugeja ja mitte venekeele teadja ei viitsi tõesti lihtsalt postitatud venekeelset linki ise tõlkima hakata
. Kui keegi siin ära tõlkinud, siis olen jooksvalt pilgu peale visanud. Ma ei tea kui palju minusarnaseid on, aga minu seis on selline. Pole tulihingeline sõjard ja asjahuviline, lihtsalt üritan siin enamvähem asjaga kursis olla.

Re: Kuidas tõlkida?
Ma annan teile hea mõtte - laske arvutil tõlkida.
Ehk siin keegi oskab seda teha ja õpetab teisi ka.
Mina ei viitsi.
Ehk siin keegi oskab seda teha ja õpetab teisi ka.
Mina ei viitsi.
Re: Kuidas tõlkida?
OT
Google Chrome...
Re: Kuidas tõlkida?
Jah. Aga vaidlema, seletama ja midagi jälle ületõestama peab pärst neile, kes ei loe ja pehmelt öeldes imelikke küsimusi ja teemaatendusi hakkavad, nt kohe pärast sinu pandud linke, aretama....
Ja kuna ma ükskord siin väsisin sellest kõigest lõplikult ära, siis nüüd kas üritan ennetada või parem üldse mitte postitada, et väsitavat teemat ei tekiks...

Re: Mis Moldovas toimub?
Kišinjov [kišinj`ov] vn vt Chişinău
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q= ... 1injov&F=A
Kišinjov vnL (EE TRANSKR) (EE T-S EBAS)
EE TRANSKR = eesti transkriptsioon, s.o nimi on ümber kirjutatud eesti tähestikku; muukeelsetesse tekstidesse ei sobi
EE T-S = eesti tekstis kasutatav muukeelne nimi (ei ole kohalik ametlik nimi)
EBAS = ebasoovitatav
http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form= ... 4v=Y&of=tx
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q= ... 1injov&F=A
Kišinjov vnL (EE TRANSKR) (EE T-S EBAS)
EE TRANSKR = eesti transkriptsioon, s.o nimi on ümber kirjutatud eesti tähestikku; muukeelsetesse tekstidesse ei sobi
EE T-S = eesti tekstis kasutatav muukeelne nimi (ei ole kohalik ametlik nimi)
EBAS = ebasoovitatav
http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form= ... 4v=Y&of=tx
Re: Mis Moldovas toimub?
Kišinjov pärineb 1960 ja 1976 aasta ÕSist. Samahästi võiks ka riiki ennast Moldaaviaks nimetada ning ka Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia taas kasutusele võtta.
Kui ametliku kirjapildi hääldus on Kišinjöu, siis Kišinjov kõlab küll korraliku venestamise eduloona. Tallinn vs. Tallin.
Kui ametliku kirjapildi hääldus on Kišinjöu, siis Kišinjov kõlab küll korraliku venestamise eduloona. Tallinn vs. Tallin.
Re: Kuidas tõlkida?
Fucs kirjutas: ↑30 Juun, 2023 22:58 Kišinjov [kišinj`ov] vn vt Chişinău
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q= ... 1injov&F=A
Kišinjov vnL (EE TRANSKR) (EE T-S EBAS)
EE TRANSKR = eesti transkriptsioon, s.o nimi on ümber kirjutatud eesti tähestikku; muukeelsetesse tekstidesse ei sobi
EE T-S = eesti tekstis kasutatav muukeelne nimi (ei ole kohalik ametlik nimi)
EBAS = ebasoovitatav
http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form= ... 4v=Y&of=tx
Jah ka Moldova riiki võibki endiselt nimetada ka MoldaaviaksCrispy kirjutas: ↑01 Juul, 2023 21:09 Kišinjov pärineb 1960 ja 1976 aasta ÕSist. Samahästi võiks ka riiki ennast Moldaaviaks nimetada ning ka Tšehhoslovakkia ja Jugoslaavia taas kasutusele võtta.
Kui ametliku kirjapildi hääldus on Kišinjöu, siis Kišinjov kõlab küll korraliku venestamise eduloona. Tallinn vs. Tallin.
https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q= ... 1injov&F=A
Tšehhoslovakkia riiki enam pole. On Tšehhi (Česko) ja on Slovakkia (Slovenská). Mõlema puhul kasutatakse meil valdavalt eksonüüme mis pole keelatud. Kui hakatakse rääkima või kirjutama endisest Tšehhoslovakkiast (Československo) siis kasutatakse valdavalt samuti eksonüümi.
Sama teema Jugoslaaviaga. Mida siin enam "uuesti kasutusele võtta", kui eesti keeles ongi Југославија asemel kasutusel endiselt eksonüüm ja see ongi IMHO igati normaalne, sest igasuguste selliste nimede eesti keeles kirjutamine eksonüümina, kus on sees meie tähestikus mitteolevaid tähti, on IMHO mõistlik. Eraldi teema on nende nimedega, kus kõik originaalkirjapildis olevad tähed on ka meie tähestikus olemas, ometi ei minda hoogtöökorras muutma nt. Pariis > Paris, Riia > Riga, Berliin > Berlin, Helsingi > Helsinki jne põhjendusega, et need on "pikemalt juurdunud". Kui palju on "pikemalt" on selline üsnagi laialivalguv määratlus.
Meil kõlavavad paljud nimed nii nimede venestamise kui saksastamise eduloona.
Osad jätkavad probleemivabalt eksisteerimist, osasid on üritatud muuta, osasid on ka muudetud originaalkirjapildile vastavaks tagasi.
Nende igasuguste X kohanimede endonüümide ja eksonüümide üle võib vist lõputult vaielda, kellele ema, kellele tütar.
EKI ei keela "Kišinjov" kasutamist vaid ütleb, et see nimekuju on nüüd ebasoovitav. See on praegu nii. Mingi aja pärast võib olla teist või kolmandat moodi. Minu keeleteadusest kaugelseisva kodaniku loll-lihtne loogika ütleb, et kui sul on nimes Chişinău sees tähed "Ș" ja "Ă" mida eesti keele tähestikus (mis on meie oma õigekeelsuse alus) ei ole, siis olemasolevate tähestiku tähtedega Chisinau kirjutades muutub hääldus sedavõrd eksitavaks ([kišin`öu] vs [tšhisinau], et pigem oleks mõistlikum kasutada juba vahepeal ca 40 aastat eksisteerinud ja kehtinud eksonüümi. Seda enam, et see Chişinău on ametlikult moldaavia keeles kirillitsas ka Кишинэу [Kišineu]. Aga see ainult minu arvamus. Ilmselt pole seetõttu ka kirjakuju "Kišinjov" valeks tunnistatud ja ära keelatud vaid ainult märkega "ebasoovitav" tituleeritud. Eesti keeles on eksonüümina ametlikult kasutusel olnud ka "Kishinef" (C. R. Jakobsoni "Veikene Geograafia" 1868) ja "Kischinew" (eestikeelne 1914 Euroopa kaart).
Sealtsamast artiklist kumab ka läbi, et eritipahad ja sobimatud on NLiidu okupatsiooniaegsed eksonüümidVõõrnimede kirjutamisel eelistatakse üldiselt säilitada lähtekirjapilti, aga see eelistus ei puuduta pika traditsiooniga eestikeelseid või eestipäraseid nimesid. Kuhu tõmmata piir, selle üle saab muidugi lõputult vaielda. Keelekorraldajad jälgivad tegelikku keelekasutust ja võtavad seda õigekeelsusõnaraamatu (ÕS) järgmistes trükkides kindlasti arvesse, näiteks kui mõni pakutav nimekuju ei juurdu, siis on põhjust soovitust revideerida.
https://www.postimees.ee/236711/keeleme ... irjutataks
Kuna okupatsiooniaegsed "asjad" on kõik paha-paha, siis võib ka aru saada õhinast, millega pärast ÜRO kohanimekonverentside soovitusi järgida nii palju kui võimalik algseid originaalseid kohanimesid ehk endonüüme, esimese asjana just nende kallale asuti.Juurdunud ja hästi tuntud mugandeid ei ole põhjust muuta. Nende hulka kuuluvad näiteks Berliin, Pariis, Viin jm nimed, mille traditsiooni pikkust võib mõõta rohkem kui saja aastaga. Nendest muganditest aga, mis tekkisid eesti keelde rahvalikkuse sildi all juurutatud häälduspärase kirjaviisi ajajärgul 1940. aastate lõpus ja 1950. aastatel, on üldiselt vabanetud: Madriid on jälle Madrid ja Reikjavik Reykjavík.
Endiselt on osade (miks just nende?) Rumeenia keelsete kohanimede eksonüümid EKI arvates jumala OK
Siin on mitmeid selliseid kohanimesid, mida poleks probleem ka eesti keeles kirjutada nii nagu originaalis. Mille poolest need rohkem väärivad eksonüüme kui nt. seesama Chişinău, mis siiski sisaldab ka võõrtähti, jääb mulle hoomamatuks.Rumeenia ala kohta käivad eksonüümid: Banaat (Banat), Bukarest (București), Bukoviina (Bucovina), Dobrudža (Dobrogea), Doonau (jõgi, Dunărea), Ida-Karpaadid (Carpații Orientali), Karpaadid (Carpații), Kõverad Karpaadid (Carpații de Curbură), Lääne-Transilvaania mäed (munții Apuseni), Munteenia ehk Suur-Valahhia (Muntenia), Olteenia ehk Väike-Valahhia (Oltenia), Raudvärav (Porțile de Fier), Tisza (jõgi, Tisa), Transilvaania (Transilvania ~ Ardeal), Transilvaania Alpid ehk Lõuna-Karpaadid (Alpii Transilvaniei ~ Carpații Meridionali), Transilvaania Maagimäestik (munții Metaliferi), Valahhia (Țara Românească ~ Valahia), Valahhia madalik (câmpia Română ~ câmpia Dunării de Jos).
https://eki.ee/teatmik/rumeenia-nimed/
Mind isiklikult näiteks ei häiri see, kui võõrtähestikku kasutatavad koha ja isikunimed "eestindatakse" või "mugandatakse" eksonüümiks. Isegi see ei häiri, et nt lätlased Tallinn kohta "Tallina" ütlevad, Pärnu kohta "Pērnava", Eestit "Igaunijā"-ks ja Ruhnut "Roņu"-ks kutsuvad. Ega seegi, et soomlased Eestit "Viro"-ks või Sillamäed "Sillanmäki"-ks kutsuvad. Mind häirib palju rohkem see, kui meil igasugused "donitsid" või "donutsid" ja "nugetid" või "nagitsad" kirjapildis ruulivad.
Keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk kirjutas:Tallinlase või Tallinna kesklinnas kas või korra ringi jalutanud inimese silma riivavad nimetused, milles tarbijateavet kannavad võõrkeelsed sõnad, näiteks shop, bar, lounge, restaurant, café, boutique, viimasel ajal üha enam ka outlet. Tegelikult leiab selliseid silte ka teistest Eestimaa paikadest, kuid Tallinnas on nende kontsentratsioon kõige suurem. Keeleseaduse kohaselt peaksid need olema eestikeelsed ning neile võib lisada tõlke võõrkeelde.
https://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q= ... i=89978449
Copywriterite staffi breefil citycenteris räägiti refreshitud knowhowst ja updateitud appidest, jagati flyereid ja leaflette, pakuti uut cooli near waterit ja tõdeti, et brandi tuneitud slogan on olnud positively surprising.
https://novaator.err.ee/257011/uhe-minu ... -eestlased

*
Eks ta üks keeruline teema ole.Kirjandustoimetaja, tõlkija, Delfi vanemkeeletoimetaja Maris makko kirjutas:Maailmas on juba aastakümneid juurutatud põhimõtet „üks koht, üks nimi”: selguse huvides tuleks eri keeltes kasutada ühesuguseid kohanimesid, mis ühtaegu peaksid arvestama kõnealuse maa enda tava. Mõte on selge ja ilus, kuid selle rakendamine külvab uut segadust. Kaugemate piirkondade puhul pole ju raske nõustuda, et nt Colombia ja Venezuela võiksid olla paslikumad kui Kolumbia ja Venetsueela – tegemist on teises maailma otsas asuvate maadega, millega Eestil pole ajaloos suurt pistmist olnud. Mehhiko nimi, mis nende taustal mõjub esmapilgul eestipärastatuna, arvestab aga hispaaniakeelset hääldust ja seega kohalikku tava.
Mida Eestile lähemale liikuda, seda vastuolulisemaks pilt läheb. Võimalik on nimelt ka nn naabrusnimede põhimõte, mis tähendab, et naabermaade ja pika ajaloolise sidemega kohtade puhul sobivad ka mugandunud ja ajalooliselt juurdunud nimekujud. Näiteks Riia, Pihkva, Peterburi, Helsingi, Turu, Varssavi, Praha, Rooma...
Ent kui paljud kohad peaksid naabrusnime väärima? Näiteks kui Madrid soovitatakse kirjutada ühe i-ga, siis Pariis ja Berliin käivad seniajani kahe i-ga. Õigemaks peetakse Bremenit ja Lübeckit, mitte Breemenit ja Lüübekit, ehkki mõlemaga suhtlesid Eesti hansalinnad tihedalt. Ja kui on juba Rooma, siis ehk kõlbaks ka Veneetsia? Ometi ei kirjuta me Itaalia puhul ka Bolonjast, vaid ikka Bolognast ning saksa keele kaudu kunagi levinud Padua ja Genua on saanud tagasi Padova ja Genova kuju.
Osa inimesi toetab alati ja igal juhul eestipärast kirjutusviisi ega soostu sellest sammugi taganema. Ent tuleb ette ka vastupidist: automaatselt võetakse üle võõrad nimekujud, süvenemata, mis maa, keele ja kultuuriga on tegemist.....
https://epl.delfi.ee/artikkel/51169940/ ... tta-otsast
-
- Liige
- Postitusi: 35
- Liitunud: 23 Mär, 2022 12:33
- Kontakt:
Re: Kuidas tõlkida?
On küll keeruline teema, kuid juhin tähelepanu, et enam pole "ametlikku moldaavia keelt". Moldova riigikeel on rumeenia keel ja nõukogudeaegne rahva venestamine ja rumeenlastest eraldamine on tänaseks nullitud ja venekeelne nimi pole kuskilt otsast parem kui nende omakeelne ametlik nimi.
Re: Kuidas tõlkida?
No ja mida see muudab siis tõsiasjas, et Kišinjov ei ole keelatud ega valeks tunnistatud, vaid on lihtsalt ebasoovitav?
Vene-Ukraina sõda II osa
Samuti tõlgitakse vahel lauseid kuidas iganes, proovi aru saada, mida soovitakse õelda. Aga proovime allikakriitilisemad olla-kuigi selle piirkonna sõjaline UKR juht peaks olema autoriteetsem isik.Fucs kirjutas: ↑03 Juul, 2023 19:59
EDIT
..no need Twitteri säutsud kõlavad, nagu oleks mingid uued üksused formeeritud ja koondunud, aga tegemist ongi selles rindelõigus venelastel saadaoleva ressursiga... (tuletame meelde, et UKR soliidsemate milkommentaatorite väitel on VF rakendanud rindel juba ka oma operatiivreservi mitte ainult taktikalise)
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Ei olnud mõeldud Sinu kritseerimiseks

Lihtsalt täpsustus, et sellest "säutsust" vale mulje ja arusaam ei jääks ning mingi "paanikatuba" jälle lahti ei rulluks

Sellepärast ongi algallikatega töötamine "tulusam" tegevus... aga räigelt aeganõudvam... + kui VF ja UKR keeli ei valda, siis lisandub veel algallika läbilaskmine tõlkeprogrammisttõlgitakse vahel lauseid kuidas iganes, proovi aru saada, mida soovitakse õelda

Ei eita, et Twitterist saab samal ajal lihtsamini ja kiiremini n.ö. "kohe korraga ühest kohast" märksõnade järgi sisu otsida ja sobib paremini neile, kes inglise keelt paremini mõistavad kui vene ja ukraina keeli.
Ma rokem ei kobise ega sega vahele ja lasen AKF-idel rahulikult edasi tööd teha.
Re: Vene-Ukraina sõda II osa
Absoluutselt ei näe probleemi selles. Selge, et infot toodetakse igale osapoolele kasulikus vaates. Seda ka osapoolte enda soovidel ja info suunamises endale kasulikus suunas. Seda tõlkekuradit siit otsida. Vahel on-vahel mitte. Praegu on UKR soov saada kiirelt võimalikult head ja vajaliku relvastust. Seegi ole suund-oihh mis UKR ei suudagi sõdida või. orkid endale uue armee moodustanud tagalasse. Kuidas see nüüd meil silma ei jäänud. Peame kiirelt abi andma.Fucs kirjutas: ↑03 Juul, 2023 20:41Ei olnud mõeldud Sinu kritseerimiseks![]()
Lihtsalt täpsustus, et sellest "säutsust" vale mulje ja arusaam ei jääks ning mingi "paanikatuba" jälle lahti ei rulluks![]()
Sellepärast ongi algallikatega töötamine "tulusam" tegevus... aga räigelt aeganõudvam... + kui VF ja UKR keeli ei valda, siis lisandub veel algallika läbilaskmine tõlkeprogrammisttõlgitakse vahel lauseid kuidas iganes, proovi aru saada, mida soovitakse õelda![]()
Ei eita, et Twitterist saab samal ajal lihtsamini ja kiiremini n.ö. "kohe korraga ühest kohast" märksõnade järgi sisu otsida ja sobib paremini neile, kes inglise keelt paremini mõistavad kui vene ja ukraina keeli.
Ma rokem ei kobise ega sega vahele ja lasen AKF-idel rahulikult edasi tööd teha.
Eks otsime uusi uudiseid, mis oleks väärt ja kajastaksid seda toimuvat võimalikult adekvaatsena. See kõik on infomüra. Seda ei pea ega tohi võtta tõese infona. Kogu teema on juba sadu lehekülgi pikk ja areneb veel sama palju. Ei saa igat lauset või lõiku 200% tõena võtta.
Elame edasi ja näeme veel mõndagi, mis vääriks välja toomist.
Käib 495. lahingutegevuse päev.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
-
- Liige
- Postitusi: 1040
- Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
- Asukoht: Jõgevamaa
- Kontakt:
Vene-Ukraina sõda II osa
Autet kaasfoorumlane Fuchs, inglise keelest nt vene keelde tõlgib see neetud translaator üsna korrektselt, teinekord kindlasti veatult. Kui Sa ise oled, vist, inglise keelne, siis pole muret. Mina oma juba väga roostes saksa keelega ilma ei saa, st kuna vene keel, enam-vähem, veatu, siis saan inglismanide keelseid asju läbi vene keele lugeda. Inglise- eesti tõlge on läbi google translate tõeline jõledus.Fucs kirjutas: ↑03 Juul, 2023 20:41Ei olnud mõeldud Sinu kritseerimiseks![]()
Lihtsalt täpsustus, et sellest "säutsust" vale mulje ja arusaam ei jääks ning mingi "paanikatuba" jälle lahti ei rulluks![]()
Sellepärast ongi algallikatega töötamine "tulusam" tegevus... aga räigelt aeganõudvam... + kui VF ja UKR keeli ei valda, siis lisandub veel algallika läbilaskmine tõlkeprogrammisttõlgitakse vahel lauseid kuidas iganes, proovi aru saada, mida soovitakse õelda![]()
Ei eita, et Twitterist saab samal ajal lihtsamini ja kiiremini n.ö. "kohe korraga ühest kohast" märksõnade järgi sisu otsida ja sobib paremini neile, kes inglise keelt paremini mõistavad kui vene ja ukraina keeli.
Ma rokem ei kobise ega sega vahele ja lasen AKF-idel rahulikult edasi tööd teha.


- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Kuidas tõlkida?
Vabandust offtopicu väetamise pärast:krijgsvolk kirjutas: ↑04 Juul, 2023 2:30 ...
Autet kaasfoorumlane Fuchs, inglise keelest nt vene keelde tõlgib see neetud translaator üsna korrektselt, teinekord kindlasti veatult. Kui Sa ise oled, vist, inglise keelne, siis pole muret. Mina oma juba väga roostes saksa keelega ilma ei saa, st kuna vene keel, enam-vähem, veatu, siis saan inglismanide keelseid asju läbi vene keele lugeda. Inglise- eesti tõlge on läbi google translate tõeline jõledus.![]()
Parimat AK
Üldine soovitus: kasutada pikkade tekstide tõlkimisel ChatGPT-d või MS Bing-i. Teeb märkimisväärselt parema töö.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline