Demograafia

[Kapten Trumm]

Milline lastetu naine on Eestis teinud metsikut karjääri

Kadri Simson näiteks. Samas on ekspresidendil neli last. Peaministril üks.

Tänase peaministri kirjust eraelust on leheski kirjutatud. Ju siis asja pärast.

[Kilo Tango]

...

Minu isiklik arvamus on , et sündimuse probleemid pesitsevadki sageli kultuurilistes aspektides (nagu akf Kriku ütleb). Jama on selles, et meie kultuuriks siin kipubki olema raha. Kellel läheb naabritest "paremini", see kellel on kolm last või see , kellel on uus S-klassi mersu suure maja ees ?
...

Majandus on kulutuuri osa ja vastupidi - kes neid suudaks lahutada. Rikkuse tõstmine muudest väärtustest ettepoole tundub nagu olevat kapitalismi paratamatu pahe. Kui ei oleks meeles NSVL aegset "sotsialismi", kus raha kummardamine oli veel hullem.
Vara kaudu enda võrdlemine ligimesega on ilmselt vanem, kui raha ise.

[Fucs]

...

Minu isiklik arvamus on , et sündimuse probleemid pesitsevadki sageli kultuurilistes aspektides (nagu akf Kriku ütleb). Jama on selles, et meie kultuuriks siin kipubki olema raha. Kellel läheb naabritest "paremini", see kellel on kolm last või see , kellel on uus S-klassi mersu suure maja ees ?
...

Majandus on kulutuuri osa ja vastupidi - kes neid suudaks lahutada. Rikkuse tõstmine muudest väärtustest ettepoole tundub nagu olevat kapitalismi paratamatu pahe. Kui ei oleks meeles NSVL aegset "sotsialismi", kus raha kummardamine oli veel hullem.
Vara kaudu enda võrdlemine ligimesega on ilmselt vanem, kui raha ise.

Ja kõik kokku on inimeste/indiviidide teatud väärtushinnangud mis akumuleeruvad ühiskonna väärtushinnanguteks.
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 12#p790712

Lisan eelnevale (mis on lingil ja sealt edasi)

Kui väärtuskasvatuse kaudu tahetakse toetada iseloomu kujunemist, ei piisa vaid teadmiste
edastamisest või väärtuste teemal arutlemisest, tuleb teadlikult tegeleda väärtuste kui
käitumiskalduvuste kujundamisega (Sutrop, 2010). P. Schiller ja T. Bryant (2009) toovad
põhiväärtustena, mida õpetada väikestele lastele, välja järgmised väärtused: osavõtlikkus ja
empaatiavõime, koostööoskus, julgus, järjekindlus ja pühendumine, õiglustunne,
abivalmidus, ausus ja põhimõttekindlus, huumorimeel, iseseisvus ja enesekindlus,
lojaalsus, kannatlikkus, leidlikkus, austus, kohusetunne, sallivus. Need väärtused teevad
sotsiaalselt pädevaks, vähendavad sõltuvust ning valmistavad ette elu väljakutseteks.
Soovides õppetegevuse kaudu väärtusi arendada, tuleb nad muuta võimalikult kogetavaks,
et lapsed saaksid teatud väärtuste headuses veenduda ja õppida väärtustama teisi inimesi ja
iseend (Veisson & Kuurme, 2010)....

...Viimastel aastatel on järjest rohkem hakatud tähelepanu pöörama väärtuskasvatusele ka
lasteaias ning ellu on kutsutud mitmeid toetavaid programme - Hea Alguse Lasteaed,
Kiusamisest vabaks Lasteaed. Viimane neist, Taanis välja töötatud metoodika põhineb
neljal põhiväärtusel, milleks on sallivus, austus, julgus ja hoolivus. 2010.a. Eestis kümne
pilootlasteaiaga alustanud programm asetab põhirõhu kiusamise ennetamisele ning
sotsiaalsete oskuste arendamisele süstemaatiliste ning planeeritud tegevuste kaudu (Lage,
2013). Praeguseks on projektiga liitunud 394 lasteaeda ja tulemused on olnud
suurepärased. Uurides 119 5–7 aastaste laste õpetajat, leiti, et laste sotsiaalsetest oskustest
on kõige enam arenenud üksteise abistamine (98%), asjade jagamine (98%), osatakse
oodata oma järjekorda (82%), hoitakse sõprust (64%) ning mõistetakse, et inimesed on
erinevad ja erinevate vajadustega (62%) (MTÜ Lastekaitseliit, s.a.).

http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... a_2016.pdf

Suurepärane ju. Lapsed on õppinud ja aru saanud, et teist ei tohi kiusata, üksteist tuleb abistada, oma asju tuleb teistega jagada ja mõistetakse, et inimesed on erinevad ja erinevate vajadustega...

See on siis 2016a magistritöö ja jutt käib "viimastest aastatest" (nt. alates 2013 alustatud projektidest), kus on hakatud rohkem tähelepanu pöörama laste väärtuskasvatusele ka lasteaias ehk, et aastal 2023 on need 2013 lasteaias käinud, kellele väärtuskasvatusele "rohkem tähelepanu hakati pöörama" umbes 13+ aastased. Aga kõik need põlvkonnad kes enne seda juba meil siin täiskasvanuks on saanud, mis värk nendega on? Et kui ka nendega on kõik hästi, siis milleks need "uued projektid ja lähenemised"? Kui leiti, et oli vaja midagi muuta ja ellu kutsuda "uued projektid ning uus lähenemine", siis võib arvata, et midagi oli ikkagi pekkis? Kui pekkis?

Üks lihtne küsimus elementaarsel teemal: kes nägi kusagil viimati, et noorem laseb vanema inimese enne kusagile uksest sisse, pakub vanemale nt ühistranspordis istekohta, keegi kusagil pakub nt rasedale istekohta ja laseb enda ees kusagile siseneda, (noor)mehed avaks naistele uksi ja laseks neid enne usksest sisse, aitaks vanuril kotti tassida või toetaks ja aitaks teda nt kusagil natukene kiirmini üle tee saada enne kui fooris punane tuleb, jne?

Poiss rääkis mulle mitmel korral, oli vist eelmine aasta, kuidas ta Tartu-Tallinn silmini täistuubitud rongiga pidevalt Tartu vahet liikles ja mis seal toimus. Kuna rongis oli pidevalt ka ikka mõni kaitseväelane kes Kaitseväe Akadeemia vahet kärutas, siis tegelesid nad seal jõudumööda rasedatele ja kohe-kohe kummuli kukkuvatele pensionäridele istekohtade organiseerimisega. Jorsid (sic!) kes istekohad olid ära hõivanud ei julenud eriti midagi vastu kobiseda ainult seepärast, et neid ajas püsti seal mõni kaitseväe ohvitseri mundris kaasreisija vaid piirdusid ainult tigedalt altkulmu jõllitamisega. Noorem seltskond, kes veel polnud jorssideks (sic!) kasvanud, reageerisid altkulmu põrnitsemise asemele enamasti ainult kohkumisega ja asi seegi.

Tuttavad maaliinide bussijuhid ja bussireisijad on jutustanud umbes analoogseid lookesi, mis pidavat olema tavapärane rutiin ülerahvastatud liinidel.
Mis nt Tallinna ühistranspordis toimub, seda ei tea.

Ja see nt ühistranspordis (või pargis või kaubanduskeskuses või kusiganes neid pinke on, kus on ka hea chillida ja hängida) vajadusel istekoha pakkumine rasedatele või vanuritele.... või ka ise taraanina tunglemise asemel vanurite/rasedate/ratastoolijate jne ustest enne sisse laskmine on üks madalamaid leveleid üldse inimese "väärtushinnangutes". See-eest tänaseks kõik, kes on vähemalt kuni 30a vanad teavad, et kui mõni "vikerkaare marss" jälle linnatänavaid ummistab, siis just see ongi ju see, et "inimesed on erinevad ja erinevate vajadustega". Aga mingile penskarile kusagil istekoha pakkumine või aitamine on mingi krdi nõukaaegne kommude ning pioneeride ja Timurlaste igand.

[Kilo Tango]

...

Majandus on kulutuuri osa ja vastupidi - kes neid suudaks lahutada. Rikkuse tõstmine muudest väärtustest ettepoole tundub nagu olevat kapitalismi paratamatu pahe. Kui ei oleks meeles NSVL aegset "sotsialismi", kus raha kummardamine oli veel hullem.
Vara kaudu enda võrdlemine ligimesega on ilmselt vanem, kui raha ise.

Ja kõik kokku on inimeste/indiviidide teatud väärtushinnangud mis akumuleeruvad ühiskonna väärtushinnanguteks.
https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 12#p790712

...

Selle viimase väitega ei ole nüüd õigupoolest mitte midagi peale hakata. Kui majanduslikud ootused oma tulevikule on väärtushinnangute osa, siis ei näita see kuskilt otsast, et need ei alluks majandusteoreetilisele mudeldamisele. Samuti ei ole olemas propagandat, mis suudaks selliseid väärtushinnanguid populatsioonis olulisel määral ümber mängida ("Tead, see sinu mõte rikkaks saada ei ole sugugi hea. Istu parem titega kodus" ei kõla kuigi veenvalt). NSVL proovis - tegid asja ainult hullemaks.

[Kriku]

Ja kõik kokku on inimeste/indiviidide teatud väärtushinnangud mis akumuleeruvad ühiskonna väärtushinnanguteks.

Selle viimase väitega ei ole nüüd õigupoolest mitte midagi peale hakata.

Nagu ka eelmisega:

Majandus on kulutuuri osa ja vastupidi - kes neid suudaks lahutada.

[Smith]

Miks te olete nii kindlad, et heas mõttes propagandaga ei saa mõjutada? Nagu korduvalt olen näiteks toonud: turvavöö ja “Eestimaa puhtaks” , samuti tänane LGBT kampaania kindlasti muudab inimeste väärtushinnanguid tulevastel sugupõlvedel.
Ega tänane propagnda pole postrid ja loosungid, vaid hoopis peenem värk: ETV saated, reality showd, influencerid, jms. Kõike seda saab ja tehakse raha eest. Prioriteedid on lihtsalt mujal hetkel, demokraafiline vetsupoti viimased pöörised on kaugemal kui üks valimistsükkel.

[Kilo Tango]

Ja kõik kokku on inimeste/indiviidide teatud väärtushinnangud mis akumuleeruvad ühiskonna väärtushinnanguteks.

Selle viimase väitega ei ole nüüd õigupoolest mitte midagi peale hakata.

Nagu ka eelmisega:

Majandus on kulutuuri osa ja vastupidi - kes neid suudaks lahutada.

Tõepoolest. Sestap võime me kogu selle väärtuste jutu prügikasti visata ja tulla tagasi majandusteoreetilise mudeldamise juurde.

[Kriku]

Parem oleks edaspidi ülal tsiteeritud mõttetute üldistuste taolistest hüüatustest loobuda. Jah, kõik inimtegevuse liigid on üksteisega seotud, aga see ei tähenda, et neid ei saaks eraldi käsitleda.

[Fucs]

"Tead, see sinu mõte rikkaks saada ei ole sugugi hea. Istu parem titega kodus" ei kõla kuigi veenvalt

Ei kõla muidugi.

Ma rõhuksin sellele, et küsimuse KAS kõrval arendataks väärtushinnaguid ka küsimuse KUIDAS vaatevinklist.
Asi pole väärtushinnangutest rääkides IMHO mitte selles, kas (Sinu näidet kasutades) tahe "rikkaks saada" on hea või halb väärtushinnang vaid kuidas "rikkaks saada". See, milliseid väärtushinnanguid kasutades ehk "kuidas" keegi "rikkaks saab" määrab ära ka selle, kuidas me saame hinnata väärtushinnangute hea/halb skaalal seda, et ta "rikkaks saab". Rikkus on üldse suhteline mõiste. Ja "varalisest rikkusest" rääkidest on lisaks oluline teada, kas indiviidil on ka väärtushinnangute portfellis muid põhiväärtusi, mida ta sellest ettepoole seab, või neid ei ole.

Mul ei ole kahjuks praegu ega lähiajal aega netist otsida, kas seal üldse on ja kui on, siis kus see on.... üks (oli vist prantslaste või oli brittide) uuring, mis viidi erinevate riikide, erineva kasvatusega, erinevas keskkonnas kasvanud, erinevas vanuses laste seas läbi (juba aastaid tagasi), kus uuriti laste empaatiavõimet, õiglustunnet, abivalmidust jne. Selle kohta oli mäletamistmööda kunagi ETV-s ka dokumentaalfilm. Seal siis joonistus välja erineva kasvatuse ja praktikate olulisus väärtushinnangute kujundamisel/kujunemisel juba lapse esimesest eluaastast alates. Otsiti vastuseid, miks üks laps käitub ühtmoodi ja teine teistmoodi. Miks ühest saab individualist aga teisest mitte. Miks üks jagab oma banaani ja pulgakommi teistega aga teised mitte. Rõhk, nagu ma kirjutasin, oli just inimese empaatiavõime, sealhulgas kaastunde, abivalmiduse, õiglustunde, austuse arendamisel/arenemisel.

IMHO see oli väga huvitav dokumentaal.

Ahh, see on nii keeruline ja mimetasandiline teema, et mina ei jaksa kahjuks kõigest IMHO huvitavast, mis seondub väärtushinnangute omandamisega ja läbi nende väärtushinnangute seostest lõpuks ka demograafiaga siin kirjutada ega viidata.
Kui üks põlvkond kasvab üles nt "Kingitus kõige nõrgemale", "Kiisuke auh", "Kolm sõpra Prostokvašinost" ja "38 papagoid" animat vaadates aga teine "Ketšupivampiirid", "Transformerid" ja "Kung fu Pandat", "Ämblikmeest" ning "Ninjakilpkonnasid" tarbides, siis ei saa lõpp-produkt olla samasugune. Ja asi pole selles, kas mõlemad põlvkonnad tahavad "rikkaks saada" ja kas nad on kommud või hoopis kapitalistid, vaid selles, kuidas nad selleni tahavad jõuda ja kas sellest eespool või kasvõi paralleelselt kõrval ka midagi muud väärtuspõhist on.

Diana Villemson ; Magistritöö
VÄGIVALLA KAJASTUMINE ERINEVATES MEEDIAKANALITES JA ÜMBRUSES
PÕHIKOOLI ÕPILASTE HINNANGUL
http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10 ... sAllowed=y
Muutunud on multifilmid, muutunud on ka nende sisu
https://arhiiv.saartehaal.ee/2019/01/10 ... ende-sisu/
TV3: lapsed arutlesid riigikogus multifilmide vägivalla üle
https://www.postimees.ee/50995/tv3-laps ... ivalla-ule
Ahja keskkooli 55 lapsevanemat ootavad riigikogult Eesti telekanalites näidatavate multifilmide analüüsimist, sest vanemate hinnangul sisendavad filmid lastele vägivalda.
https://epl.delfi.ee/a/50796068
Telerist on saanud lapsehoidja
https://www.ohtuleht.ee/106332/kaitske- ... valla-eest
jne

[davidsoniharald]

Kui ühiskond võtab hoiaku, et lapsed ongi rikkus ja materiaalsed hüved on siin elus teisejärgulised, siis inimesed tahavad ikka rikkaks saada, lihtsalt lasterikkaks.


Käisin kord perega ühel Kreeka saarel, mis ei ole päris tavaline turismipiirkond. Seal kolme lapsega ringi käies põhimõtteliselt igal sammul tundsin, et meid priviligeeriti. Lihtsad asjad nagu lükati supermarketi järjekorras ette poole ja aidati asju kotti pakkida, lennujaamas esmesena pardale ja maha, pagariärist mööda minnes anti lastele küpsist niisama ja nii edasi. Kogu ühiskonna suhtumisest oli tunda, et lapsed ja pered on tähtsad ja teretulnud. Meil ei ole asjad halvasti aga pikk tee on veel minna.

[Madis Reivik]

"Kingitus kõige nõrgemale", "Kiisuke auh", "Kolm sõpra Prostokvašinost" ja "38 papagoid"

see oli nüüd see "vedamise" pool. Aga kui õhtul ei vedanud siis pidi kasvama "Viimase jahi", "Klaasikillumängu" ja

"SUURE TÕLLU"

saatel. Uhuh... Päris kole lugu.

Ja teises klassis käisin koolikinos, näidati mingit vene krimifilmi kus laibal kisti näonahk maha.
Ning seintel olid plakatid tuumaseentest ja gaasimaskidega hobustest ja vene poisid tahtsid kogu aeg molli sõita.

Nii et keskkond ei ole hullemaks läinud

[Poti soldat]

See kuidas ja millised väärtused sündivust mõjutavad on üsna keerukas teema, ma olen näinud mingit uuringut kus toodi esile et Euroopas alla keskmise iibega riikide paarisuhetes naised tahtsid esimest/järgmist last tuntavalt vähem kui mehed, ning need olid ka riigid kus meeste panus laste eest hoolitsemises oli kõige madalam.

[Kilo Tango]

Kui ühiskond võtab hoiaku, et lapsed ongi rikkus ja materiaalsed hüved on siin elus teisejärgulised, siis inimesed tahavad ikka rikkaks saada, lihtsalt lasterikkaks.

...

Nii naiivne ka ei maksa olla.

[Grillep35]

Lugesin huvi pärast kogu teema läbi ja mõtlen, et probleem pole mitte majanduslik vaid pigem sotsiaalne. Tõsi, 2 ja 3 lapse puhul määrab majanduslik olukord päris palju aga kui 1 laste sünd on vähenenud, siis on see puhtalt sotsiaalne. Ei ole lihtsalt piisavalt paare, kellel 1 laps võiks sündida. Ja sellel on mitmeid põhjusi. Esmalt distants. Mees Võrust ei saa tõenäoliselt kokku vaba naisega Tallinnast kui ta ei otsusta kolida jne. Teiseks haridus ja taust. Naised on meie riigis pigem kõrgema haridusega ja partnerit valitakse ka päris palju selle põhjal, mis haridus tal on. Kolmandaks on nõudmised vastassoole. Pigem ei lähe loosi partner, kellel on puue, ülekaal, üldine geeniloteriis mittevõitnud välimus, kiilaspäisus jne. Tahetakse võimalikult parimat. Ja neid põhjuseid on veel, miks meil on päris palju suhtevabasid mehi-naisi. Olles ise 10 aastat erinevates tutvumisportaalides olnud, siis silma on jäänud, et selle aja jooksul tugev 25% on olnud samad mehed-naised. Hulgi on naisi, kellel vanuseks 37-40 pole ühtki last ja ega nad pole ka teab mis karjääri teinud, et sellega põhjendada.
Lisaks on veel see, et eesti naine on ka välismaa meestele väga meeldiv valik ja paljud naised ongi lahkunud välismaale ning loonud seal oma elu. Meeste puhul ei tundu olema sellist nõudlust.

Kokkuvõtteks seis on pehmelt öeldes kehv. Lisaks demograafiale on see oht ka julgeolekule, sest sõja korral kerkib teravamalt esile kaks probleemi : kes kaitseb ja keda kaitseb. Väheneva sündimuse puhul pole lihtsalt mingi hetk võtta piisaval arvul kaitsjaid. Ja mis motivatsioon on võidelda mehel, kel pole peret selja taga. Kuna ohu korral paljud naised üritavad lahkuda, siis suureneb ka tõenäosus, et sama teevad ka mehed.

Kindlasti on sellele arvamusele tulihingelii vastuvaidlejaid aga see on ainult üks vaatenurk probleemile.

[Kriku]

Ei ole lihtsalt piisavalt paare, kellel 1 laps võiks sündida. Ja sellel on mitmeid põhjusi. Esmalt distants. Mees Võrust ei saa tõenäoliselt kokku vaba naisega Tallinnast kui ta ei otsusta kolida jne. Teiseks haridus ja taust. Naised on meie riigis pigem kõrgema haridusega ja partnerit valitakse ka päris palju selle põhjal, mis haridus tal on. Kolmandaks on nõudmised vastassoole. Pigem ei lähe loosi partner, kellel on puue, ülekaal, üldine geeniloteriis mittevõitnud välimus, kiilaspäisus jne. Tahetakse võimalikult parimat. Ja neid põhjuseid on veel, miks meil on päris palju suhtevabasid mehi-naisi. Olles ise 10 aastat erinevates tutvumisportaalides olnud, siis silma on jäänud, et selle aja jooksul tugev 25% on olnud samad mehed-naised.

Statistika aga väidab, et suhtlemisportaalide eelsel ajal saadi kaaslase leidmise ning järeltulijate hankimisega hoopis paremini hakkama...