Eesti ohvitserikoolitusest

[strateegiline sõdur]

Tallinn vs muu Eesti teema põhjalikum uurimine andis tulemuseks, et Eesti tegevväelastest ohvitseridest on 29 % sündinud Tallinnas. Ehk veendunult oletades tehtud tõdemus sai kinnitust ning suurest linnast tuleb ohvitsere vähem kui rahvastiku jaotuse puhul võiks eeldada.

Tartu Ülikooli tehtud hiljutine uuring prognoosib Tallinna elanikkonna kasvu kuni 100 000 elaniku võrra järgneva 25 aasta valguses.

Mõned tähelepanekud eesoleva veerandsajandi vaates:
- 20 aasta pärast teenistusse tulla saavate noorte (poiste) aastakäigud on väiksemad kui täna (~10% väiksemad)
- kuna rahvastik koondub rohkem Tallinnasse siis pikemas perspektiivis kaitseväe värbamisvõimalus raskeneb üldisest rahvastiku vähenemisest kiiremini
- järgmised 5 aastat teenistusse tulevate noorte aastakäigud on suuremad kui täna (tipp on umbes 2028. aastal kui valik on 25% suurem kui täna)
- peale 2028. hakkab järjekordne vähenemine
- nii et tänavune Kaitseväe Akadeemiasse astumise anomaalia võib eesoleval viiel aastal iseeneset kaduda rahvastikuprotsesside tõttu ja me oma edevuses võime selle paratamatult juhtuv kirjutada iseenda hea töö arvele
- värbamise vaates on võimalus järgnevad viis aastat "paremad" kui täna, sealt edasi hakkab järk-järgult kuni kolmandiku võrra minema keerulisemaks

Eelviidatud uuring:
https://uuringud.tallinn.ee/uuring/vaat ... WpDx3apjTE

[Smith]

Äkki Tallinnas on palju venelasi ja inimesed muidu realistlikumad?

Julgen siinkohal eriarvamusele jääda. Igasugu elust võõrdunud hipsterite ja suunamudijate protsent elanikkonnast on Tallinnas minu arvates suurem kui mujal Eestis. Tavaline talumees kohaneb tõenäoliselt kaevikueluga kiiremini kui mõni Kalamaja vegekohviku püsiklient või Viimsi itimees.

[Kapten Trumm]

Aga ikkagi, viskan järgmise granaadi kapsa-aeda - et MIKS siis sel aastal see konkurss sedasi alla käis? Mis meil teistmoodi oli?
Ma ei tee üldse nalja seejuures.

[A4]

Jääb vaid vastata see pisuke küsimus, et miks see konkursi KVA-sse sel aastal alla tõi. Põuane suvi? Aga võibolla viimase aastaga tekkinud teadmine, et lõpetanul on arvestatav võimalus sõtta sattuda? Kui see viimane tõeks osutub, siis oh häbilugu, selle "muu Eesti" suur kaitsetahe osutus siiski deklaratiivseks, kui saabus aeg panna rahapakk sinna, kus on suu, oli proovijaid vähe. Äkki Tallinnas on palju venelasi ja inimesed muidu realistlikumad?

Tulles tagasi tõsisema asja juurde - mis siis sel aastal teisiti on?

See läbitud ajateenistuse nõue pole ju kivisse raiutud, vaid vajaduspõhiselt muudetav. Nõuka sõjakoolides polnud ajateenistuse nõuet (vabandan siinkohal näidet), ajateenistuse osa läbiti sõjakoolis (kool oli ka mitte 3, vaid 4-5 aastat) ja kes enne kahte aastat jättis mees pooleli või visati välja, sel tuli ülejäänud aeg nühkida ajateenijana, tavaliselt sama sõjakooli teeninduspataljonis, ikka ära. Et seda "teenistuse nuusutamist" saab edukalt pakkuda ka ilma ajateenistuse läbimise kohustuseta ja seeläbi suurendada värbamisvälja.

Muide, see PPA tegelase kommentaar on paras iroonia, kuidas nüüd kitsa värbamisvälja ja ühest kriisist teise triiviv PPA nüüd niipalju kandidaate saab?

Aga see kõik viib mind taas mõtteni, et võibolla tasuks kaaluda senise 3-aastase põhikursuse kõrval või isegi selle asemel uuesti seda skeemi, mida vist kokku 2-3 aasta jooksul u 2010. aasta paiku prooviti. Ehk aastaga ohvitseriks eeldusel, et sul on olemas varasem, tsiviil-kõrgharidus ja läbitud ajateenistus.

Mis see ajateenistus seal täpsemalt annab? KV personalivärbamise alternatiivlahendus sellele on need (kuri)kuulsad reservohvitseride kursused, see aasta ilma ajateenistuse nõudeta annab igal juhul palju parema tulemuse kui miski ROK.

Ei usu eriti, et Ukrainas juba 500 päeva tagasi alanud sõda ja „hirm surmasaamise“ ees on põhjustanud kandidaatide arvu langust. Kui see võiks olla mingi põhjus, siis oleks see „hirm“ pidanud veel teravamini välja lööma eelmisel aastal, st 2022. aasta kevadel, mil sõja algamine, sellega seotud teatud ühiskondlik ehmatus või šokk olid veel väga värsked ning kus ka pilt rindel toimuvast (võrreldes tänasega) näis kõvasti süngema ja lootusetumana. Aga tegelikult olid 2022. aastal KVA-sse veel n-ö normaalsed kõrged numbrid. Samuti oleks see „hirm“ pidanud välja lööma ajateenistusest kõrvale viilimises (sest ka ajateenija-reservväelane oleks pidanud justkui aru saama, et sõjas võib tõesti surma saama), aga pole ka seal minu teada mingit negatiivset muutust toimunud, pigem vastupidi.

Aga miks KVA numbrid tänavu siiski nii palju kasinamad on – mina kah ei tea. Ju KVA ja värbamisspetsialistid analüüsivad. Kaitseväe enda sees, teenistuse korralduses, tasustamises, väljaõppe läbiviimises jms pole minu teada mingeid järske muutusi toimunud, mis võiksid edasi kanduda KVA sisseastumiskonkursite numbritesse. Üldine foon peaks olema ju positiivne – riigikaitsesse tuleb raha juurde, tuleb uusi ja põnevaid võimeid juurde jne.

Võibolla on mingit muutused ja põhjused toimunud selles, kus, kuidas ja mismoodi käesoleval aastal tulevaste kadettide värbamist ja kampaaniat läbi viidi. Olen kuulnud teooriat, et eelnevate aastate kõrgete numbrite taga oli senisest aktiivsem ja sihipärasem töö väeosade endi sees teenistusest lahkuvate ajateenijate seas – äkki on see asi viimase aastaga kuidagi muutunud või ära vajunud? Ei tea, loodetavasti leitakse põhjus ülesse ja tehakse järgmisel aastal teistmoodi.

Ajateenistuse läbimise nõudest tulevastele ohvitseridele – minu arvates pole vahet, kas jutt käib tulevastest „rivi-tegevväelastest-ohvitseridest“, või tulevastest „eriala-ohvitseridest (vahet pole, kas tegev- või reservteenistuses), vaid kõigi nende gruppide puhul küsiks pigem vastu, et MIKS NAD EI PEAKS ENNE OHVITSERIKS ÕPPIMIST-HAKKAMIST AJATEENISTUST LÄBIMA?

Minu arust peaksid. Esiteks, puht-põhimõttelistel, n-ö filosoofilisel põhjustel. Meil kehtib juba 30 aastat kohustuslik ajateenistus kõigile tervetele meeskodanikele, kes on vähemalt 9 talve koolis käinud ja kellel pole tõsisemaid kriminaalkaristusi vms asju kaelas + naistele sama võimalus vabatahtlikult tänaseks juba 10 aastat. Põhimõtteliselt küsin niimoodi, et kui inimene mingil põhjusel ajateenistusse ei taha või ei suuda minna, siis miks ta peaks tahtma ja suutma olla (reserv)ohvitser? Ainsaks seaduses fikseeritud (ja minu arust igati mõistlikuks ja põhjendatud) erandiks on meditsiinitudengid, kuna valdav osa nendest hakkavad ka sõja korral töötama oma tsiviilhaiglates, ja paarisajale KV SA-struktuuri jaoks vajalikku arsti-õde pole nende tsiviilõpingute pikkust (5-10 aastat) mõtet koormata veel täiendava, kuni aastase ajateenistusega.

Igasuguste reserv-erialaohvitseride puhul oli ajateenistuse läbimise nõude peale vilistamine pikka aega suht-koht paratamatu, sest Kaitseväel oli vaja kõrgharidusega inimesi erialaohvitserideks, kuid praktiliselt kõik 1990. aastatel ülikoolis õppinud inimesed said nende samade õpingute tõttu toona kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse alusel suht-koht automaatselt vabastuse ajateenistuse läbimisest. Alates u 2000. aastast sellist „erisust“ tudengitele enam pole, mistõttu olen mina aeg-ajalt nendelt VROK-i kursuste kaudu ohvitseriaustme saanud noorematelt poistelt küsinud, et miks sa ajateenistusest ei käinud – ja pole ausalt öeldes mõistlikku vastust saanud.

Teiseks, ja see on minu arvates põhiline – ajateenistuse läbimine, ükskõik millisel ametikohal, annab inimesele siiski 8-11-kuu pikkuse põhjaliku, üsna kvaliteetse sõjalise baas- ja erialaväljaõppe, lihasmälusse sööbinud vajalikud rutiinid ja oskused, vahetu arusaama sellest, mida sõduri elu ja teenistust eriti välitingimustes tegelikult tähendab jne. Samuti aitab see (ideaalis) välja sõeluda inimesed, kellel see teenistus või elukutse tegelikult ei istu ja ei sobi.

Ohvitseride väljaõppe kontekstis on see 8-11 kuud sõjaliste (baas)oskuste omandamiseks vajalik aeg, mida ajateenistuse läbimise korral pole enam vaja hiljem ohvitseri õppele lisada. Kui meil täna KVA-sse sisseastumiseks poleks ajateenistuse läbimise nõuet, siis tuleks see täiendavalt lisada (mitte küll tingimata 8 või 11 kuu ulatuses) ohvitseride enda väljaõppele. 3 aastaga siis enam välja ei venitaks. Sama värk on nende eelmise aastakümne „aastaga ohvitseriks“ kursustega, kus sellisel juhul oleks aastast saanud ilmselt kaks aastat.

Sinu toodud Nõukogude Armee sõjakoolide näide seda tegelikult ka kinnitab. Õppimisaeg 4-5 aastat oli muuhulgas seotud ka sellega, et ajateenistust mitteläbinud kursantidele esmalt anda tavapärased sõjaväelase elukutseks vajalikud oskused ja väljaõpe. Lisaks oli ka Nõukogude Armee sõjakoolide kursantide (eriti õppimise esimestel aastatel) teenistustingimused, kasarmukord ja -distsipliin, sotsiaalne staatus ja „sissetulekud“ väga lähedased tavalise ajateenija omadele, samas kui KVA kadett on sisuliselt tegevteenistusse ja palgale võetud üliõpilane, kes elab ja õpib kolm aastat täitsa viisakas ühiselamus. Lisaks, kui ma ei eksi, siis kui Nõukogude ajal leidus selliseid ohvitseriks tahtjaid, kellel oli ajateenistus juba varem läbitud, siis sõjakooli sisse astudes määrati nad vist suht kohe 2. kursusele vms.

Igasuguste eriala reserv- ja tegevohvitseride puhul – jah, otsest ajateenistuse läbimise nõuet minu teada endiselt pole. Võibki teatud mõttes öelda, et neid inimesi ei koolita me mitte kaeviku kaevamiseks või jalaväerühma juhtimiseks, vaid mingi individuaalse ja erialase sooritamise tegemiseks. Aga olgem ausad – ega see ajateenistuse läbimine ka nende gruppide puhul tuleb ainult asjale kasuks.

[Kapten Trumm]

Kõik see eduraportöörlus on kena (ja A4-le omaselt paljusõnaline), aga põhiküsimus on vastamata - miks siis sel aastal polnud õiget konkurssi ja mida ette võtta, et järgmine aasta jälle oleks.

Ma saan täiesti aru, et ajateenistuse läbimise järgselt on kõik parem, AGA kui probleem on selles, et KVA-sse pole konkurssi, siis tuleb ajusid liigutada selle nimel, et see konkurss tekib, sest elu näitab, et need madala konkursiga kohad ei kipu täituma just karbi teravamate pliiatsitega.

Mina seda ajateenistuse nõuet ei fundamentaliseeriks. USA armees võib edukalt juhtida kompaniid Iraagis, olemata seda "sõdurietappi" eraldi läbinud. Veelgi enam, USA lennuväes juhib täna hävitajaid päris palju piloote, kes pole õhujõudude akadeemias päevagi käinud. Kõik see värk on tehtav tsiviilülikooli kõrvalt, ROTC formaadis, mida Eestis üldse millekski kõlblikuks ei peeta. Kui seal suudetakse, siis miks meil ei suudeta? Sõdime me ameeriklastest palju paremini? Ma ise küll kahtlustan, et USA-s on inimesed, kes paariks aastaks armeega liitudes koguvad endale ülikooliraha, on vaimuannilt natuke kirkamad kui need, kelle elu sihiks ongi sõjaväelaseks saada. Meie antud osa hõlvame peamiselt KL kaudu (väikest vähemust).

Ja ÄKKI, kui suudetakse kaasata seda ühiskonna kirkamat osa, kaob ära ka see 8-11 kuu probleem, sest tegemist polegi teismeliste lastega, kellega iga asja peale kulub meeletult aega, vaid nad õpivadki kiiremini? Kes on vaimult andekas, on andekas kõikjal, ka AK-4 puhastamises kui soovite.

[Smith]

miks siis sel aastal polnud õiget konkurssi ja mida ette võtta, et järgmine aasta jälle oleks.

Minu arvamus ei selgita järsku muutust, aga proovin siiski:
me oleme tasapisi jõudnud heaoluriigiks. Ma näen oma igapäevatöös aina enam, et meil on probleeme 3D (Dirty, dangerous and demeaning) ametikohtade täitmisega eestlastega. Ohvitser olla pole küll alandav, kuid noore vaimusilmas räpane ja ohtlik küll. Mida aeg edasi , seda raskemaks läheb, noored tahaks arvutit klõbistada ja teisi käsutada. Näeme seda muret ju kõigis arenenud lääneriikides: nii USA, Prantsusmaa kui UK sõdurite ja ka ohvitseride hulgas on palju immigrantide järglasi. Eesti on tegelikult teinud päris kõva arengu viimase 10 aaastaga ja heaoluriikide mured jõuavad aina enam ka meie töölauale.
Tuleb hakata tegema rohkem heas mõttes propagandat, mis muud.

[Kapten Trumm]

Küsimus on selles, et päästeametnik pole sugugi vähem must ja ohtlikum, seal on konkurss 3 korda kõrgem.

[strateegiline sõdur]

Ohvitser olla pole küll alandav, kuid noore vaimusilmas räpane ja ohtlik küll.

Kas ma saan õigesti aru, et politseiniku amet ei ole räpane töö ja ohvitseri amet on? See on nüüd küll üllatav väide. Kas mõni uuring või küsitlus ka seda kinnitab, et ohvitser ametit peetakse Eesti noorte seas räpaseks ja ohtlikuks?

3D argument oleks asjakohane siis kui kogu jõuametkondade koolidesse sisseastumisega oleks probleeme. Sel juhul oleks sellel väitel selgitus- ja üldistusjõudu. Või ka sel juhul, kui suuta näidata, et politseiniku ja ohvitseri maine on noorte silmis kuidagi oluliselt erinev.

Mis puudutab 3D (Dirty, dangerous and demeaning) ametikohti, siis siia hulk ei loeta ei politseiniku ega ohvitseri töid.
3D ametikohtade täitmise probleemid heaoluühiskonnas on hoopis muud – madal palk, füüsiliselt raske ja ohtlik töö, päevast-päeva korduvate liigutustega tegevused, mis ei nõuna mingeid erilisi oskusi ning sotsiaalselt häbimärgistatud või devalveerunud tööd. Nt liinitöölised, maasikakorjajad, koristajad jne. Kui on muid alternatiive siis keegi neid töid ei valigi ja miks peakski.

[Lemet]

Viimaste aegade valguses peetakse ohvitseri hukkumist ilmselt märksa tõenäolsemaks kui politseiniku puhul. Lihtsalt hakkab see noortele astujatele nüüd mõningase ajalise viitega kohale jõudma.

[taara]

Küsimus on selles, et päästeametnik pole sugugi vähem must ja ohtlikum, seal on konkurss 3 korda kõrgem.

Kui eelnevalt oli Su argument Tallinn vs perifeeria (Tartu), siis selles kontekstis unusta päästja ära. Nemad õpivad suuremas osas Väike-Maarjas. Küllap on sellel ikkagi mingi muu põhjus kui pelgalt asukoht.

Ma pakun, et politsei ja pääste vs kaitsevägi on pigem selles kinni, et KV töö on raske, palju kodust ära ja iga kell võidakse sind mujale üle Eesti ära saata. Politseinikuna või päästjana oled peaasjalikult kodu juures. Kui inimese südames on riigi ja inimeste jaoks millegi ära tegemine, siis politseiniku või päästjana on su panus käega katsutavam kui KV-s olles. KV-s olles vegeteerid riigipalgal seni kuni tuleb see üks hetk, mida me keegi tegelikult ei oota.

[Kapten Trumm]

Väike-Maarjas õpivad (enamasti) need kes omandavad päästja kutse, maakeeli tuletõrjujad.
Nagu õpivad Paikusel tulevased patrullpolitsinikud. Või Kupi-s vanemallohvitserid (KVA elik KVÜÕA kontekstis).
Sisekaitseakadeemia kõrgkooli tähenduses tähendab natuke midagi muud kui tulekahju kustutamist või kiiruse mõõtmist.
Nende õpe toimub ikkagi Tallinnas, erandi moodustavad vanglaametnikud, kelle "õpibaas" asub Ida-Virus.
See kõik ei välista kuskil "põllul" käimist, kuid akadeemia tähenduses on õpikoht ikkagi Tallinn, Kase tee.

Päästja või patrullpolitsenik on umbes sama level mis KV-s vanemallohvitser - ehk kutseõppe tase.
See, mida õpetatakse Tartus Riia maanteel (või Tallinnas Kase teel) on ikkagi akadeemiline kõrgharidus.

[taara]

Politseinikud õpivad nii Paikusel kui Tallinnas. Mõlemas õpivad üht moodi kiirust mõõtma. Politsei- ja piirivalvekolledzi kõrgharidus ei ole mingi eriline õpe, kus mehed ja naised lähevad peale kooli lõpetamist kohe jaoskonna juhtideks või "rühma"ülemateks. Enamus lähevad tänavale kiirust mõõtma. See on lihtsalt kõrgharidus millega nad saavad uusi uksi lahti teha, juhul kui neile seda võimaldatakse. Pelgalt kutseharidusega seda ei saa. Nii kutse- kui kõrghariduse omad õpivad nii Paikusel kui Tallinnas. Vanglaametnikud ei moodusta mingit erandit. Nemad õpivad rahumeeli Tallinnas nii kõrg- kui kutseharidust. Või mis Sa selle Ida-Viru õpibaasi all mõtlesid?

Vahetevahel võiks enne sõna võtmist ennast asjadega kurssi viia, mitte niisama targutada. Alustuseks võta lahti Sisekaitseakadeemia erialade kirjeldused. Ma annan viite kätte.
https://www.sisekaitse.ee/et/sisseastuja

[Smith]

Küsimus on selles, et päästeametnik pole sugugi vähem must ja ohtlikum, seal on konkurss 3 korda kõrgem.

Ega on ikka küll- päästeteenistuse lõpetanud kadettidest saavad ikkagi kontori - ja parketiinimesed.
Ma ainult arvan, et noored eeldavad, et Kaitseväe Akadeemia lõpetanutest saavad “võllid”, aga käivad ikkagi põllul, on kusagil telgis , loevad kaarte ja annavad käsklusi.

Kas soolist koosseisu on ka keegi võrrelnud? Ka seal võib kala olla. Politseis ja Päästeametis on päris palju naisi, seal ju ajateenistuse nõuet pole. Miks see aasta midagi teisiti on, ei tea.

[Fucs]

Telefoniga pikalt ei kirjuta.

IMO
EKV ohvitseri töökoht ja töö on ikka kardinaalselt erinev politsei(ohvitseri) või (juhtiva)päästeametniku tööst.

Juba ühte või teist teenistust reguleerivas Avaliku teenistuse seaduses ja Kaitseväeteenistuse seaduses on olulised erinevused.

Politseiametnik või päästetöötaja tõmbab juhtme stepslist välja, kui ettenähtud tööpäev või vahetus läbi, EKV ohvitserid (eriti nooremohvitserid) üldiselt valdavalt mitte.

EKV ohvitseir võib saata tahtest olenemata ja pikemaks ajaks teise Eesti otsa uude teenistuskohta, tema teenistuskoht võib olla muutuv, politseinik ja päästeametniku töökoht/teenistuskoht on valdavalt kindel, töökoha saab ise valida.

See mõjutab eriti noorperesid ja lastega peresid (võimalik pidev ümberkolimine + abikaasa töökoha vahetus ja laste koolid/lasteaiad, keerulised pikemat perspektiivi mõjutavad otsused nt eluaseme hankimisel / eluasemelaenudega seoses jms, ja/või olenevalt valikutest suurema osa ajast perest lahus elamise perspektiiv jne).

Kaitseväelase regulaarselt perest eemalolek on üsna tavaline ja pidevalt esinev (õppused, välilaagrid, korrapidamised, lähetused jms) mis politsei- või päästeametniku töös ei esine. Kaitseväelase füüsiliselt (aga ka vaimselt) raske teenistus/rasked tööpäevad (õppused, välilaagrid, rännakud, patrullvõistlused, polügoonid/lasketiirud jne) pärast mida "muuks pereeluks", hobideks jne aega ega jaksu enam ei jagu ja "lõpuks koju jõudes" lihtsalt üritatakse välja magada ja puhata järgmiseks tööpäevaks/tööperioodiks. Vanemohvitseridel ametikohtade muutusega see hiljem küll vbl veidi leeveneb, aga pärast sõjakooli terendab aastaid just selline elu.

Vastutus, vastutus ja veelkord vastutus - alluvate eest, eriti kutsealuste eest ja nende väljaõppel (kutsealuste ohutus, tervis, olmeprobleemid, ohutus lasketiirudes, välilaagrid, õppused, varustus, tehnika, moon, relvad jne). Ja kui üks "sats" kutsealuste väljaõppes saab läbi siis hakkab uutega otsast peale. Korduvalt ja korduvalt. Politseitöös ja päästeameti töös vastutusemäära spetsiifika analoog ja
erinevate sündmuste juhtumise tõenäosus puudub. Alluvad on väljaõppinud spetsialistid ja ka ise ametnikud/päästetöötajad.

Kaitseväelane peab arvestama piirangutega, mis politsei- või päästeametnikule ei kehti.

Siia juurde võib lugeda Kaitseväeteenistuse seadusest nt:

§ 104. Töö- ja puhkeaja erandid
§ 114. Riigisisene lähetamine
§ 121. Tegevväelase asendamine
7. jagu Tegevväelase teenistusalased piirangud
§ 123 - 127

Lisaks sellele, et EKV ohvitseri VS politsei(ohvitseri) või (juhtiva)päästeametniku töökohustused ja töötingimused on täiesti erinevad, on täiesti erinev ka õpe (ja õppeprogramm), koormus ning raskus erinevates koolides.

Sellepärast valitaksegi rohkem lihtsamaid ning kergemaid variante nii õppimiseks kui edasiseks tööeluks, mitte kõige raskemat ja keerulisemat. Kaitseväe Akadeemia kasuks otsustajates on erinevalt alternatiivide kasuks otsustajatest lisaks see "miski", mis neid kallutab tegema mitte kõige lihtsamat ja kergemat valikut vaatamata kõigele, mida eespool kirjutatud sai. See "miski" võib olla erinevatel meestel/naistel erinev, aga neil kõigil see on.

[Smith]

Fucsi postituse kokkuvõtteks võib öelda, et KVAsse lähevad kõvad mehed, mõtlen seda siiralt ja positiivselt. Äkki kõvasid mehi on meil amiga aasta aina vähem?