Eesti ohvitserikoolitusest

[kangelaspioneer]

Nooremohvitseride kraesse on viimase paari aastaga kukkunud mitmeid ülesandeid, mida varasemalt täitsid teised (referendid, personal jne) või mida varasemalt üldse ei olnud. Tegemist on administratiivsete asjadega, mis ei pane silma särama, aga nõuavad aega ja energiat. Oma mõju avaldab see ka ajateenijate väljaõppele ning kasvatusele, sest mille arvelt täiendavate ülesannete täitmine tulla saab?
Lisaks on paljudel peale ajateenijate kantseldada ka reservüksus (selle varustus, lahinguplaanid ja koosseis), mis mõnel juhul on ise pea täiskohaga töö. Taaskord- põhitöö arvelt.
Tegemist ei ole ainsa põhjusega, aga oma mõju sel kahtlemata on. Lisaks (andku jumal, et eksin), võib peagi oodata noorema kaadri teenistusest lahkumise kasvu, mis eelpool nimetatud efekte võimendama hakkab.

[NGolf]

Ei tea, kuidas praegu on, aga mõned aastad tagasi tekitas noortele perega kadettidele meelehärmi nõue elada KVA akadeemia ühikas, mitte näiteks üürikorteris kuskil mujal Tartu peal. Mõnigi pere läks sellepärast lahku. Mõte oli vist see, et kasvatada "lennusisest kambavaimu" ja ilma pereta meestele ehk oligi hea ja toimiv lahendus. Aga mitte kõigile. Ühikakoht võiks olla võimalus, aga mitte kohustus.

[zephys]

Ma eile kirjutasin ka pika tapeedi teemadest, mida akf Fucs ja kangelaspioneer on juba avanud, kuid siis otsustas foorum mu grafomaania igavikku lasta.
Küll aga ei saa ma mainimata jätta veel kahte olulist aspekti, mis võivad olla ka madala konkursi juurte juures, nimelt:
a. tuleviku puudumine - tänapäeva noored saavad hästi aru, et neist ei saa järgmine KVJ ning kuni 1000 eurone palgatõus 10 aasta jooksul kuidagi ei kaalu neid tegevväelase elukutse kitsendusi üle.
b. Nad ei taha endasugustega tegeleda - enamik näeb ja tajub seda nooremohvitseri ereda leegiga põlemist, kus suur osa auru läheb mingile adminkäkile ning sõjavärgiks väga ressurssi ei jää. Seda vähem on tahtmist tänases kaitseväes riigi tegemata kasvatustööd teha riigikaitselaagri vormis kaheksast viieni.

[A4]

Kõik see eduraportöörlus on kena (ja A4-le omaselt paljusõnaline), aga põhiküsimus on vastamata - miks siis sel aastal polnud õiget konkurssi ja mida ette võtta, et järgmine aasta jälle oleks.

Ma saan täiesti aru, et ajateenistuse läbimise järgselt on kõik parem, AGA kui probleem on selles, et KVA-sse pole konkurssi, siis tuleb ajusid liigutada selle nimel, et see konkurss tekib, sest elu näitab, et need madala konkursiga kohad ei kipu täituma just karbi teravamate pliiatsitega.

Mina seda ajateenistuse nõuet ei fundamentaliseeriks. USA armees võib edukalt juhtida kompaniid Iraagis, olemata seda "sõdurietappi" eraldi läbinud. Veelgi enam, USA lennuväes juhib täna hävitajaid päris palju piloote, kes pole õhujõudude akadeemias päevagi käinud. Kõik see värk on tehtav tsiviilülikooli kõrvalt, ROTC formaadis, mida Eestis üldse millekski kõlblikuks ei peeta. Kui seal suudetakse, siis miks meil ei suudeta? Sõdime me ameeriklastest palju paremini? Ma ise küll kahtlustan, et USA-s on inimesed, kes paariks aastaks armeega liitudes koguvad endale ülikooliraha, on vaimuannilt natuke kirkamad kui need, kelle elu sihiks ongi sõjaväelaseks saada. Meie antud osa hõlvame peamiselt KL kaudu (väikest vähemust).

Ja ÄKKI, kui suudetakse kaasata seda ühiskonna kirkamat osa, kaob ära ka see 8-11 kuu probleem, sest tegemist polegi teismeliste lastega, kellega iga asja peale kulub meeletult aega, vaid nad õpivadki kiiremini? Kes on vaimult andekas, on andekas kõikjal, ka AK-4 puhastamises kui soovite.

No iseenesest oli (või oleks) see „aastaga ohvitseriks, kui kõrgharidus olemas ja ajateenistus läbitud“ süsteem väga mitmes mõttes Eesti vasteks USA ROTC-süsteemile, aga siin tasuks meeles pidada ka teatud erinevusi, mis on Eesti ja USA relvajõudude mehitamise süsteemis, kui ka kõrghariduse süsteemis.

Esiteks, Eestis on kõrghariduse omanadamine praktiliselt tasuta, samas kui USA-s maksab vähegi korraliku kõrghariduse omandamine sadu tuhandeid dollareid, mida USA riik on valmis USA relvajõududega liitujatele kompenseerima – ROTC programmi puhul juba enne armeeteenistusse astumist, sõdurite ja allohvitseride puhul pärast armeeteenistuse läbimist. See süsteem võimaldab USA relvajõududel oma kutselisse armeesse värvata üldiselt väga hea kvaliteediga ohvitsere kui ka reakoosseisu. Meil sellist seos ülikoolihariduse omandamisega pole, sest üldiselt makstakse see kõik eos maksumaksja poolt kinni – ja kui ka ei maksta, siis õppemaks on USA-ga võrreldes ikkagi üsna sümboolne.

Teiseks pole USA näitel minu arvates mõtet rääkida ajateenistuse läbimise mittevajalikkusest ainuüksi sel põhjusel, et USA-s sellist kohustuslikku süsteemi lihtsalt pole.

Kolmandaks – ja see on põhiline – ei ROTC programmist, ega ka 4-aastase õppeajaga USA neljast n-ö päris sõjaväeakadeemiast (West Point, Annapolis jt) ei välju mitte valmis ohvitser, kellele erinevalt meie KVA lõpetajast antakse kohe kätte jalaväerühm vm allüksus, kuigi ka õpingute ajal ja suviti saavad seal õppijad omajagu sedasama „sõdurietappi“ ja „boot campi“. Vaid kõik need värsked nooremleitnandid hakkavad seejärel alles USA relvajõudude koolides ja kursustel omandama konkreetset eriala ja täiendavat ohvitserikoolitust, mis on üldse eelduseks sellele, et endale allüksus kätte saada ja reaalselt teenistust alustada. USA maaväes võivad need kursused olenevalt relvaliigist kesta u 5 kuud kuni terve aasta, igasugustel lenduritel vist veel kauemgi. Tulevane jalaväeohvitser – olenamata sellest, kas ta tuleb West Pointist või mõnest tsiviilülikoolist – peab alustuseks läbima u 5-kuulise ohvitseri baaskursuse, millest u 4 kuud toimub maastikul, välitingimustes. 4 kuud metsas – seda on minu teada mõnevõrra rohkem, kui Eesti keskmine ajateenija oma 8 või 11 kuust välilaagrites veedab.

Minu point on selles, et võime tulevastele ohvitseridele – olenemata sellest, kas jätkame KVA 3-aastase põhikursusega või teema mingi aastase ROTC-laadse asja – kaotada värbamisvälja laiendamiseks küll ajateenistuse läbimise nõude, kuid sellisel juhul tuleb mingi põhjalikum sõjaväelise väljaõppe moodul vms asi nende senisele väljaõppeajale juurde lisada, st 1 või 3 aastaga enam hakkama ei saa. Ja kui meil on kohustusliku ajateenistuse näol selline sõjaväelise baasväljaõppe moodi asi juba olemas + võimalus sealtkaudu välja sõeluda need, kellele sõjaväelaseelu tegelikult ei istu, siis pole minu arvates mõtet hakata tulevastele ohvitseridele mingisugust paralleelsüsteemi hakata aretama. Ehk teisisõnu – võime ajateenistuse nõude kaotada, seeläbi suurendada potentsiaalset värbamisvälja, aga inimeste väljaõppeaeg siiski pikeneb + suureneb risk, et värbame õppima inimesed, kes alles õpingute käigus või lõppedes saavad aru, kuhu nad sattunud on.

[KategorieC]

Nooremohvitseride kraesse on viimase paari aastaga kukkunud mitmeid ülesandeid, mida varasemalt täitsid teised (referendid, personal jne)

Mis need on siis koos orkestriga ära koondatud või?

[Fucs]

Avalikest allikatest leiab tonnide viisi uuringuid ajateenijate teenistusest väljalangemise kohta.
Eraldi ka naiste väljalangemise kohta. Eraldi on uuritud erinevaid asju reservväelaste kohta.
Põhiliselt on uuritud terviseprobleemide tõttu väljalangevust.
Loodetavasti on viimase 7 aasta jooksul pädevamalt uuritud ka ohvitserkonna väljalangemise põhjuseid ja Kaitseväe Akadeemiast väljalangemise või sinna mitteastumise põhjuseid.
2016 kirjutati nii:

Kaitseväes on inimvaraga seotud uuringute läbiviimine seni olnud hajutatud
mitmete ametkondade vahel, mistõttu puudub uuringute süsteemsus, ühtne
koordinatsioon ja erinevate uuringute omavaheline seos ning nende ühitamise
võimekus (Trumm jt. 2016). Seetõttu ei taga olemasolevad uuringud piisaval
määral otsuseprotsessideks vajalikke teadmisi ja järjepidevat monitooringut
riigikaitselise inimressursi kohta. Andmeallikatest mida võiks kasutada näiteks
tervise ja kaitsevõime teemade analüüsiks selgub, et erinevate ametkondade
vajadustest lähtuvalt on andmed kogutud erineva eesmärgiga, tasemega ja
detailsusega. Juurdepääs nendele andmestikele on valdavalt piiratud või andmed
on kogutud viisil, mis ei võimalda nende täiendavat analüüsi (Oja 2015).
Inimvaraga seotud andmestike komplekteerimisel on soovitatud, et andmestik
võiks olla koostatud ja andmekogumine rakendatud nii, et see võimaldaks
interdistsiplinaarset uurimistööd ja analüüsi, mis tagaks selle tulemuste
kasutamise igapäevases militaarpraktikas (Erley 2012). Samas märgitakse, et
andmestiku komplekteerimisel ja haldamisel on oluline koostada andmefail viisil,
et andmestik võimaldaks teha regulaarset seiret ja statistilist analüüsi, kuid samas
sobiks ka erinevate distsipliinide uurimisrühmadele teaduslikuks analüüsiks.

https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/249092

Otsisin võrreldavaid andmeid nt. EKV ja sisekaitsestruktuuride kaadrivoolavuse kohta.
Ainus aasta kus mõlema kohta mingeid võrreldavaid andmeid leidus oli 2013

Struktuuriüksus / Väljalangemise osakaal töötajate/teenistujate arvust
Päästeamet 5,7%
Maksu- ja tolliamet 6,7%
Häirekeskus 15,6%
Politsei- ja Piirivalveamet 8,4%
http://193.40.192.80/arhiiv/et/raamatud/22980

Kaitseväe kaadrikaitseväelased:
Ohvitserid 4,97%
Vanemallohvitserid 7,01%
Nooremallohvitserid ja sõdurid 16,77%
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste kadetid ca 22,45% ("ca" sellepärast, et ei ole antud eraldi väljalangevust just 2013 värvatute seas)
(plaanis oli värvata kadette 10 õhuväe, 10 mereväe ning 55 maaväe põhikursusele, kokku 75; tegelikult värvati õhuväe ja mereväe põhikursustele
kokku 14 kadetti ja maaväe põhikursusele 35 kadetti, kokku 49; KVÜÕA-st lahkus/jättis õpingud pooleli 11 kadetti)
https://www.kaitseministeerium.ee/sites ... s_2013.pdf

Kaitsevägi kokku 8,66%
(Tegevväelaste lahkumine oli 2013 aastal 24% väiksem kui 2012. aastal. Võrreldes 2012. aastaga vähenes ohvitseride lahkumine (2012.a lahkus 69 ning 2013.a lahkus 50 ohvitseri). Ohvitseride hulgas oli suurenenud vabatahtliku voolavuse osakaal. Vanemallohvitseride statistika oli sarnane 2012. aastale ning nooremallohvitseride/sõdurite lahkumine Kaitseväest oli vähenenud (2012. aastal oli lahkujaid 180, 2013 oli 133))

2014 oli tegevväelaste lahkumine oli 5% suurem kui 2013. aastal.
https://kra.ee/wp-content/uploads/sites ... s_2014.pdf

2015 kirjutati

Kõrgemad ohvitsere kokku 12
Vanemohvitsere 547
Nooremohvitsere 507
Vanemallohvitsere 1182

Tegevväelaste värbamist hakkab üha rohkem mõjutama tööjõuturul toimuv, kus tööealine osa
elanikkonnast väheneb järgneva kuue aasta jooksul hinnanguliselt 6% (ca 52 000 töötajat). Samuti
mõjutab värbamist üldhariduskoolide lõpetajate (peamine värbamisväli Kaitseväe ühendatud
õppeasutuste põhikursustele) arvu langus tänaselt 7400-lt 5950-ni 2017. aastal. Selles olukorras tuleb
enam pöörata suuremat tähelepanu juba teenistuses olevate tegevväelaste süsteemis hoidmisele.

https://kra.ee/wp-content/uploads/sites ... s_2015.pdf

2016

Kõrgemaid ohvitsere kokku 9
Vanemohvitsere 552
Nooremohvitsere 542
Vanemallohvitsere 1094

2016. aastal värvati Kaitseväkke ja Kaitseliitu kokku 308 tegevväelast (2015. aastal oli värvatute hulk
384), teenistusest lahkus 285 tegevväelast (2015 lahkus teenistusest 253 tegevväelast). Vabatahtlik
personalivoolavus tegevväelaste hulgas kasvas 2016. aasta lõpuks 8,9%-ni.

2017

Kõrgemaid ohvitsere kokku 12
Vanemohvitsere 582
Nooremohvitsere 526
Vanemallohvitsere 1134

2017. aastal kogu personalivoolavus tegevväelaste hulgas oli 10% ning vabatahtlik voolavus 8,4%

2018

Kõrgemaid ohvitsere kokku 11
Vanemohvitsere 590
Nooremohvitsere 550
Vanemallohvitsere 1177

2018. aastal värvati Kaitseväkke 359 tegevväelast (2017. aastal oli värvatute hulk 305 ja 2016.
aastal 306). Võrreldes varasemate aastatega on värbamine olnud suurem vaid aastatel 2012 ja 2008.

Lahkunud on aasta jooksul 223 tegevväelast, mis on võrreldes 2017. aastaga 40 võrra vähem ehk -
15%. Lahkumine on olnud väiksem vaid aastal 2012 ning majanduskriisi mõjuga aastatel 2009–
2010.

2018. aastal oli tegevväelaste hulgas vabatahtlik voolavus 5,3%.

2019

Kõrgemaid ohvitsere kokku 11
Vanemohvitsere 581
Nooremohvitsere 576
Vanemallohvitsere 1231

Võrreldes viie viimase aasta sama perioodiga on 2019. aastal tegevväelaste värbamine
olnud kõrgeim.

Samas on ka tegevväelaste lahkumine olnud 2019. aastal viie aasta kõrgeim. Aasta jooksul lahkus
299 tegevväelast, mis on võrreldes aasta varasemaga 76 võrra rohkem. Peamisteks lahkumiste
põhjusteks 2019. aastal oli pensionile jäämine (37), parem pakkumine väljaspool kaitseväge (35),
perekondlikud põhjused (27) jms. Samas moodustavad märkimisväärse osa need tegevväelased, kes
oma lahkumise põhjust ei avalikusta (69). Lahkujatega vesteldes tuuakse probleemina esile suurt
töökoormust ja töö- ning eraelu tasakaalu püüdmist.
Lahkumiste osas on kõige murettekitavamaks trendiks nooremohvitseride lahkumine, mis avaldab
negatiivset mõju kaitseväe arengule pikemas perspektiivis. Kui aastatel 2010–2018 lahkus
keskmiselt 21 nooremohvitseri aastas, siis 2019. aastal oli lahkujaid 32.

2020 järsku enam ohvitseride jaotust aruandes kõrgem- vanem- nooremohvitseride ega ka vanemallohvitseride kohta ei ole.

Ohvitsere kokku 1207 [2019 oli 1168]

Võrreldes viimase kuue aasta sama perioodiga on 2020. aastal tegevväelaste värbamine olnud kõrgeim.

2020. aastal lahkus tegevteenistusest 288 tegevväelast, mis on võrreldes aasta varasemaga 11 võrra
vähem. Tegevväelaste seas peamisteks lahkumiste põhjusteks oli tähtajalise lepingu lõpp, ei
avaldanud teenistusest lahkumise põhjust (58), perekondlikud põhjused (50) ja tegevteenistuse
nõuetele mittevastamine (43). Lahkujatega vesteldes tuuakse probleemina esile madalat palka
(eelkõige IT-sektor), suurt töökoormust ja töötingimusi (sh asukoht).

Lahkumiste osas on kõige murettekitavamaks trendiks tegevteenistuse nõuetele mittevastavus, s.t,
tegevväelased ei soorita ettenähtud üldfüüsilisi katseid või ei läbi Kaitseväe arstlikus komisjonis
terviseseisundi vastavuse hindamist.

2021.... no sealt pole enam midagi vaadata. 18 lehekülge on pühendatud ajateenistusele ja kutsealustele.
Väärtuslikumad andmed on ilmselt lisas ("Aruande Lisas 1 on toodud välja statistilised võtmenäitajad 2021. a kohta ja võrdlus eelnenud aastaga") aga see aruande lisa avalik ei ole.
Ainus mingit käesoleva teema vaatevinklist infoväärtust omav lõik on

Kaitseväe Akadeemias asus põhikursusele õppima 91 kadetti. 51 inimest asus õppima organisatsiooni
väliselt (ajateenistus 39 inimest + reservteenistus 12 inimest) ning 40 inimest liikusid õppima
organisatsiooni siseselt. Värbamiskeskuse KVA täidetud tellimustest 51 olid kadetid, kes asusid õppima
maaväe, õhuväe või mereväe põhikursustele.

2022

tegevväelaste arv: 2021 = 3536 ; 2022 = 3536

Perioodil 01.01-31.12.2022 lahkus tegevteenistuses 449 tegevväelast ja teenistusse asus 345.
Vabatahtlik tegevväelaste voolavus oli 6,6%. Võrreldes 2021. aastaga on tegevväelaste voolavus
jäänud samasse suurusjärku. 2022. aastal ajateenistuse lõpetanutest 178 jätkas tegevteenistuses (2021.
aastal 139). 2022. aastal kandideeris Kaitseväe Akadeemias maa-, mere- ja õhuväe põhikursustele
kokku 185 inimest ehk konkurss oli keskmiselt 2,1 inimest ühele õppekohale. Konkursi kasvule aitas
kaasa suvisest kandideerimisest eraldiseisvalt vastuvõtukatsete korraldamine ajateenijatele aasta
alguskuudel. Ajateenijad on Kaitseväe Akadeemia jaoks oluline värbamisväli, mistõttu on nende
sidumine akadeemiaga juba ajateenistuse jooksul positiivse mõjuga. Kahel viimasel aastal (2021- 92
kadetti ja 2022- 91 kadetti) on olnud Kaitseväe Akadeemiasse läbi aastate suurimad vastuvõtud.
Kaitseväe Akadeemias õpinguid alustavate kadettide suurem hulk tagab lähitulevikus, koolituse
lõppedes, uute võimetele vajaliku juhtivkoosseisu ja instruktorid.

https://kra.ee/kodanik-ja-riigikaitse/u ... -aruanded/

OK. Uurime siis KVA kohta ise....

2023

Täna said Tartus rakendusliku kõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastmetunnused Kaitseväe Akadeemia 54 maa-, õhu- ja mereväe põhikursuse lõpetajat ...

brigaadikindral Vahur Karus: „Täna lõpetab 54 põhikursuse lõpetajat. Sellest majast ei ole kunagi varem nii palju ohvitsere välja läinud."
https://www.kvak.ee/uudised/kaitsevae-a ... -tunnused/

Need on siis kadetid kes astusid KVA-sse 2020

2020

Eile alustasid Kaitseväe Akadeemias õppetööd 2020. aasta maaväe, õhuväe ja mereväe põhikursustele immatrikuleeritud 83 uut kadetti.
https://www.kvak.ee/uudised/kaitsevae-a ... ohikursus/

83-54=29 langes välja. See teeb 34,94%

2022

Täna said Tartus rakendusliku kõrghariduse sõjaväelises juhtimises ja nooremleitnandi auastmetunnused Kaitseväe Akadeemia 34 maa-, õhu- ja mereväe põhikursuse lõpetajat
https://www.kvak.ee/uudised/president-a ... etunnused/

Need on siis 2019 sisseastujad

Kiiruga 2019 kohta pädevamaid andmeid ei leia, aga eeldades, et kõik õppekohad täideti...

Rakenduskõrghariduse tasemel saab Kaitseväe Akadeemias õppida maa-, mere- ja õhuväe õppesuundadel ohvitseriõppes kokku 75 õppekohal,
https://www.kvak.ee/uudised/uus-algas-d ... deemiasse/

75-34=41 langes välja. See teeb 54,67%

**********

Riigikontroll 2022

Kaitseväe hinnangul tähendab aastas 4000 ajateenija teenistusse kutsumine vajadust värvata juurde umbes 50 tegevväelasest instruktorit. Kuigi kehtivas Riigikaitse arengukavas nähakse ette tegevväelaste arvu kasvu 2031. aastaks 300 võrra, ei tähenda see automaatselt, et suureneb nende tegevväelaste arv, kes otseselt igapäevaselt tegeleks ajateenijatega.

Potentsiaalne kitsaskoht on instruktorite koolitamine ja värbamine, sest juba praegu ei ole kõik ametikohad täidetud, mistõttu instruktoritel on ettenähtust suurem koormus. Ajutise lahendusena on Kaitseväes seni rakendatud jaanuarikuus teenistust alustanud ja nooremallohvitseride kursuse läbinud ajateenijaid, kes aitavad läbi viia sama aasta juunis-juulis teenistust alustavate ajateenijate sõdurioskuste baaskursust. Samas ajateenijatele ei tohiks panna veel täit vastutust uute ajateenijate kõigi väljaõppe-eesmärkide saavutamise eest.

Ohvitseriks saamiseks ja rohkem kui 30-liikmelise rühma eesotsas teenimiseks vajalik väljaõpe kestab Kaitseväe Akadeemias kolm aastat ning rühmavanemate ja instruktorite väljaõpe vanemallohvitseride kursusel kestab üks aasta. Potentsiaalsete õppurite hulk ja õppeasutuste vastuvõtu võimekus on paraku piiratud. Riigikontroll soovitab ajateenijate arvu suurendamisega seotud kulud võimalikult terviklikult selgeks teha ning tagada ajateenijate arvule vastaval hulgal tegevväelaste värbamine ja väljaõpe.

https://www.riigikontroll.ee/Suhtedaval ... fault.aspx

Madis Toomla
PERSONALI VOOLAVUS EESTI ÕHUVÄE NOOREMOHVITSERIDE SEAS NING SELLEST TINGITUD VÄLJAKUTSED
Magistritöö
Tallinn 2023
https://digikogu.taltech.ee/et/Download ... ca8a3801a8

[strateegiline sõdur]

Avalikest allikatest leiab tonnide viisi uuringuid ajateenijate teenistusest väljalangemise kohta.
Eraldi ka naiste väljalangemise kohta. Eraldi on uuritud erinevaid asju reservväelaste kohta.
Põhiliselt on uuritud terviseprobleemide tõttu väljalangevust.
Loodetavasti on viimase 7 aasta jooksul pädevamalt uuritud ka ohvitserkonna väljalangemise põhjuseid ja Kaitseväe Akadeemiast väljalangemise või sinna mitteastumise põhjuseid.

Alustuseks meenutus 20 aasta tagant:

„Kandidaatide arvu vähenemine näitab noorte huvi vähenemist ohvitserikutse omandamise vastu, õppima pääsemise nivoo langus aga ka seda, et huvi on langenud konkursis tugevamate puhul. Õppima pääsemiseks piisab vaid minimaalse positiivse tulemuse saavutamisest kõigis testides. Pole teada, kas sellise olukorra on põhjustanud ohvitserikutse madal prestiiž noorte silmis, KVÜÕA vähene reklaam, läbimõtlemata mainekujundus või infopuudus.“

Üldist:
Esimene Sõjateadlase eelane ilmus aastal 2003 ehk 20 aastat tagasi. See oli mulle üllatav, et kogu perioodi jooksul pole ühtegi artiklit, mis keskenduks eelkõige tegevteenistusele. Spetsiifilisemalt kadettide sisseastumiskonkursi kohta kaks artiklit leidsin. Link on allpool olemas. Sealt ka alguse tsitaat. Ehk ei midagi uut. Kakskümmend aastat tagasi samad mured.

Konkreetsemalt:
Uuringute osas pean üldiselt Sinuga nõustuma. Ajateenijate ja ajateenistuse ning reservväelaste kohta on uuringuid palju ja neid on tehtud järjepidevalt. Kaitseväe Akadeemia Sõjateadlases (militaarteaduse tippväljaanne Eestis, varasema nime all KVÜÕA tometised) on neil teemadel kirjutatud lausa terve eraldi numbri jagu (nr 6/2018). Hiljem – ja ka varem – on veel lisandunud sama heal tasemel töid ja uuringuid. Ma ei tea, et oleks midagi samaväärset olemas tegevteenistuse või spetsiifilisemalt kadettide ning ohvitseride kohta. Kogu see valdkond on veel suuresti läbiuurimata.

Mõned asjakohased, mis leidsin:
1. KVÜÕA toimetised nr 2/2003 oli artikkel „KVÜÕA kadettide akadeemilise edasijõudmise prognoosimisest sisseastumiskonkursi alusel“
https://www.kvak.ee/files/2020/11/KVUOA ... _nr__3.pdf
2. KVÜÕA toimetised nr 3/2003 oli artikkel „KVÜÕA sisseastumiskonkursist ja selle seostest edasiste õpingutega
https://www.kvak.ee/files/2020/11/KVUOA ... _nr__3.pdf
3. Sõjateadlane nr 3 oli artikkel, mis vaatas veteranide („missioonisõdurid“) toimetulekut teenistusest lahkudes.
4. Sõjateadlases nr 4 oli artikkel, mis vaatles üliõpilaste väljalengevust kõrgkoolist, kuid sel polnud mingit otsest seost Kaitseväe Akadeemia väljalengevusega ja käsitles teemat kogu Eesti kõrghariduse kontekstis.

Lõpetuseks, mis veel 20 aasta tagusest ajast silma jäi:
„Õppeaasta lõpuks on tugevaim seos edukusega esimesel semestril läbitaval matemaatikal. Sisuliselt saab 60–65% aasta keskmisest hindest ennustada talvel sooritatava matemaatikaeksami järgi. Nõrk tulemus selles õppeaines annab üldjuhul signaali kursuseülematele, et kadeti õpingutes võib ka teistes õppeainetes raskusi tulla.“

Kuidas tänastel kadettidel matemaatikaga läheb ja mis õppeaine või õppeainete kombinatsioon võiks ennustada õpiedukust ja nt kasvõi hilisemat edukust – kõik see on veel minu teada uurimata.

[Fucs]

Alustuseks meenutus 20 aasta tagant...

..ja 27 aasta tagant

Eesti ohvitseridest on sõjaline kõrgharidus vaid üheksal protsendil, Kaitseväekolledzhi lõpetab esimene lend, Väljaõpe välismaal, Kaitseväe Lahingukoolis õpib armee koorekiht, Kool on karm, Haritud allohvitserkonna algus, Eesti ohvitseri ajendab tegutsema.

Eestis on kokku ligi 650 ohvitseri (siia on arvestatud nii kaitseväe, Kaitseliidu kui ka piirivalve ohvitserid), neist 100 on arvatud reservi. Igal aastal lahkub kaitseväest peamiselt perekondlikel põhjustel 50 ohvitseri. Kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülema kapten Ahti Põldma sõnul on see arv peaaegu sama suur kui ohvitseride kursuste lõpetajate arv.

Praegune ohvitserkond moodustab 29% vajalikust. 63% ohvitseridest on keskharidus, 28% kõrgharidus ja 9% sõjaline kõrgharidus.

Kaitsejõudude peastaabi personaliosakonna ülema kapten Ahti Põldma sõnul tuleb Eesti kaitseväe ohvitseride sõjaväelisest haridusest rääkides silmas pidada, et see võib olla omandatud kolmel viisil: endises N. Liidu armees, mõne teise võõrriigi armees ja Eesti kaitseväes, kusjuures kaitsejõududes pidavat olema ka kahe maailmasõja vahel Tondi sõjakoolis hariduse saanud mehi.

Kapten Põldmalt saadud andmete järgi on 650 ohvitserist ligi pooled ette valmistatud ohvitseride kursustel (varem viidi kursusi läbi Eesti Riigikaitse Akadeemia juures, praegu Paldiskis kaitseväe väljaõppekeskuses).

Tänaseni on kursused lõpetanud üheksa lendu, esimene lend alustas detsembris 1991 ja lõpetas veebruaris 1992. Kapten Põldma sõnul oli alguses õpiaja pikkuseks kursustel neli kuud, siis kuus ja kaheksa ning äsja alanud kursus kestab üheksa kuud. Neist üheksast kolme vältel teevad kadetid Meegomäel lahingukoolis läbi allohvitseride kursused.

Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitseväekolledzhi lõpetab tänavu esimene lend. Kapten Põldma andmetel peaks sealt tulema 27 haritud ohvitseri, kellest üheksa läheb piirivalvesse. Kaitse-väekolledzhi lõpetanud saavad üldjuhul lipniku auastme ja parimad nooremleitnandi oma.

Kaitseministeeriumi riigikaitselise hariduse büroo juhataja Urmas Rennit rääkis kaitseväekolledzhist rahuloluga. Tema sõnul tulevad sealt intelligentsed ohvitserid, kes saavad ka rakendusliku kõrghariduse, kadette koolitavad teiste seas Tallinna kõrgkoolide aktsepteeritavad õppejõud. Renniti arvates tuleb lähemas tulevikus nii kiiresti kui võimalik lõpetada kiirustamine ohvitseride ettevalmistamisel.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Illo-Mati Pilvet pidas vajalikuks lisada, et kadettide õppetöö on väga tihe, nad on tegevuses 14 tundi. Pilveti sõnul on õppeplaanis ka sellised ained nagu etikett ja kohustuslikud tantsukursused.

Kapten Põldma pidas kaitseväekolledzhi haridust eriti oluliseks just seetõttu, et ohvitseride kursused ei anna piisavalt üldhariduslikku ettevalmistust. Kaitseväe peainspektor kapten Harri Ints rõhutas vestluses «Postimehega», et ohvitser on paljuski ka pedagoog ning pedagoogilisi ja psühholoogilisi aineid saavad korralikus mahus just kaitseväekolledzhi kadetid. Intsi sõnul ei saa teha kaheksa-üheksa kuuga kursustel pedagoogi.

Kapten Põldma sõnul on kaitsejõududes väga suur puudus erinevate spetsialistide järgi (juristid, arstid, insenerid). Seda arvestades on viimasel ajal hakatud parimatele ohvitseridele andma ka tsiviilharidust. Nii näiteks õppivat Tartu Ülikoolis kaks ohvitseri ja Tallinna Tehnikaülikoolis üks ohvitser.

Ülikoolis õpingute ajal säilib ohvitseridel nende põhipalk, õppemaksu tasub peastaap ning tagamaks pärast kõrgkooli lõpetamist ohvitseri jäämist kaitseväe teenistusse on neil kohustus pärast stuudiumi teenida kuus aastat armees, rääkis kapten Põldma.

Väga oluliseks ohvitseride koolitamise võimaluseks on nende väljaõpe välismaa sõjakoolides. Kaitsejõudude peastaabi andmetel õpib praegu erinevates sõjakoolides välismaal 53 kadetti, kaitseministeeriumi andmetel aga 40 ringis. Mõned näited: tänavu lõpetavad 15 eesti meest Soomes Santa Hamina kadetikooli, kaks kadetti õpivad USA mereväeakadeemias, üks USA maaväeakadeemias ja üks samas õhuväeakadeemias, Saksamaa erinevates sõjakoolides on 13 eestlast ja Poolas Wroclavi Kõrgemas Ohvit-seride Koolis kaks.

Kapten Põldma sõnul on suureks probleemiks välismaal õppides nõrk tase võõrkeelte valdamisel. Kapteni sõnade kohaselt pidurdavat see muuseas ka kaitsejõudude väliskontakte. Tema selgitusel on suur raiskamine, kui välismaale õppimaminejad selle maa keelt eelnevalt sama sõjakooli juures õpivad. Kokkuhoidlikum olevat võõrkeel enne Eestis selgeks teha. Sellele teele olevat ka mindud.

Urmas Rennit kinnitas, et kõik välismaal õppivad kadetid on oma tuleviku sidunud Eesti kaitseväega. «Postimehe» täpsustusele, kas nende kõigiga on sõlmitud ka vastavad lepingud, ütles Illo-Mati Pilvet, et kahjuks päris kõigiga pole ning see olevat tema sõnul olnud kaitseväe kasvuaja suur möödalaskmine.

https://www.postimees.ee/2473745/eesti- ... -tegutsema

[Martin Herem]

Eelkõige kangelaspioneer aga teised ka (kui teavad) - palun nimetage need täiendavad adminülesanded, mis nüüd on ohvitseridele kaela langenud.
Minu teada on tegemist hoopis ülesannetega mida ei saagi keegi teine peale SA ülema teha.
See et need ülesanded varem tehti ära riigitöötajate poolt või staabi(all)ohvitseride poolt, ei tähenda et nüüd oleks midagi valesti.
Aga veel kord - palun nimetage need ülesanded.

[Martin Herem]

... suur osa auru läheb mingile adminkäkile

- zephys ja kangelaspioneer, kas te jääte oma loosungute juurde või tuleb mõni konkreetsem vihje ka? Minu arvates on üsna totakas, kui selliseid "vihjeid" õhku visatakse aga konkreetselt midagi öelda ei oska/taha. Kui te juba teema üles võtsite, minge siis lõpuni. Minu aadress on teil ka olemas. Või pean mina teile kirjutama ja paluma teil selgitada anonüümsena avalikult esitatud umbmääraseid etteheiteid?

[Kapten Trumm]

Esiteks, Eestis on kõrghariduse omanadamine praktiliselt tasuta, samas kui USA-s maksab vähegi korraliku kõrghariduse omandamine sadu tuhandeid dollareid, mida USA riik on valmis USA relvajõududega liitujatele kompenseerima – ROTC programmi puhul juba enne armeeteenistusse astumist, sõdurite ja allohvitseride puhul pärast armeeteenistuse läbimist. See süsteem võimaldab USA relvajõududel oma kutselisse armeesse värvata üldiselt väga hea kvaliteediga ohvitsere kui ka reakoosseisu. Meil sellist seos ülikoolihariduse omandamisega pole, sest üldiselt makstakse see kõik eos maksumaksja poolt kinni – ja kui ka ei maksta, siis õppemaks on USA-ga võrreldes ikkagi üsna sümboolne.

Teiseks pole USA näitel minu arvates mõtet rääkida ajateenistuse läbimise mittevajalikkusest ainuüksi sel põhjusel, et USA-s sellist kohustuslikku süsteemi lihtsalt pole.

A4, sa argumentatsioonis keskendud taaskord olemasoleva lahenduse kui ainuõige kuulutamisele. Katsuks mõelda natuke ilma taoliste piiranguteta.
Minu küsimus on, et milles seisneb see ajateenistuse antav lisandväärtus ja miks on vaja selleks kulutada noore inimese elust aasta, kui sama asja saab ka kiirendatud korras sõjakoolis ära teha. Ja äkki, kui KVA suudetakse gümnalõpetaja paremikule ahvatlevaks muuta, siis suudetakse see ettevalmistav osa läbida ka väga kiiresti, kiiremini kui nendega, kes seal oma 8-t kuud täis venitavad.

Täna lihtsalt SKA ja teised (tsiviil)kõrgkoolid võtavad koore, seepärast et KVA sisseastumise lävend on mingitel põhjustel tõstetud kõrgemale. Osa neist on kindlasti vajalikud, aga osa võivad olla "aga kogu aeg on sedasi olnud"-põhjusel.

Teiseks, see tasuline ülikool USA-s pole valiidne argument. Kuna meil on tasuta, siis võime vahest pakkuda muid hüvesid? Nomaeitea, näiteks eluasemelaenu kustutamist mingis osas? Pole praegu ühtegi head mõtet,aga küllap leiab.

Küll AGA on selle "ülikoolivärgi" üks boonus selles, et USA armee on üks maailma haritumaid. Tuleneb sellest, et nad oskavad/tahavad kaasata populatsiooni kirkamat osa, mitte niiväga neid, kes gümna hädaga läbi vedasid. Sama soovitaks meilegi. Miskipärast arvan, et gümna medaliga, eriti veel kullaga lõpetanu on täna KVA sisseastumisel suht erandlik nähe? Küll aga näeme neid (kuld)medaliste hordide kaupa tsiviilülikoolide uste taga, TÜ juura, TTÜ majandus jne jne jne. Mis tähendab, et parimad pead jooksevad KV-st mööda.

Ülalkirjutatu põhjal leian, et me peaks olema inimeste kaasamisel paindlikumad ja mitte üle tähtsustama neid kasarmu koridorides toimuvaid relvapuhastuse-tukkumisi ja jao patrullimise oskusi. See on loomulikult vajalik, aga mõistlikes piirides.

Edit: lõpprepliigina arvan, et ka Eestis pole tasulisest ülikoolist pääsu, isegi kui poliitikud üritavad populaarsuse pärast vastuvoolu ujuda -sest praegu ülikoolitamises toimuv omab vaid lõtva seost reaalmajanduse vajadustega ja maksumaksjaid, st raha ja õppejõude, jääb tulevikus aina vähemaks.

[mart2]

... Minu küsimus on, et milles seisneb see ajateenistuse antav lisandväärtus ja miks on vaja selleks kulutada noore inimese elust aasta, kui sama asja saab ka kiirendatud korras sõjakoolis ära teha. Ja äkki, kui KVA suudetakse gümnalõpetaja paremikule ahvatlevaks muuta, siis suudetakse see ettevalmistav osa läbida ka väga kiiresti, kiiremini kui nendega, kes seal oma 8-t kuud täis venitavad...

Üritan vanainimesena meenutada aastate tagust arutelu selle ohvitseriks õppe eelse ajateenistuse kohta.

Algselt vaadati sellega Rootsi poole, sest seal nii tehti - põhjuseks oli siis tulevaste õppurite täiendav selektsioon.
Kui meil selline asi sisse viidi, siis töötas päris hästi, sest üllatus-üllatus, peale ajateenistust mõnigi algne soovija loobus juba tagatud kadetikohast ja samas ilmus neid, kellel tekkis just ajateenistuses soov ohvitseriks õppida.
Oletan, kuid ei saa kinnitada, et sama asi töötab ka nüüd ja seoses sellega on õpingute aegseid väljalangejaid vähem kui teiste kõrgkoolide mitmetel erialadel.
Iga väljalangenu on kulutatud ressurss!

[Kapten Trumm]

Ma seepärast rääkisingi USA taolisest süsteemist - kui eelselektsioonita kadeti mott oligi vaid kaitseväelaseks saada, siis pettumuse ilmnedes kaob see mott ka sama kiirelt kui hommikune udu ja langetaksegi kergelt välja. Kui aga asja mõte on trampida see 5 või mis iganes aastat ära, et seejärel saada pilet ellu - võib see mott olla vähe kangem. Või ma eksin?

Muidugi USA relvajõududes on märksa "motiveerivamaid" ameteid kui meil eales leiaks ja nende täitmine nõuab rohkem vaeva. Eelkõige just teenistuskohad täielikus perifeerias.

Aga noh, kindel on vaid see, et õppijaid jääb järjest vähemaks ning konkurents kandidaatidele aina kasvab. Ja tänapäeva inimenesed pole kuigi kannatlikud või järjekindlad, et kannatada ära sõjakooli 3a, seejärel teenida kuskil, enamasti mitte tõmbekeskuses asuvas väeosas 10a ja seejärel 2a keskastet ja alles seejärel (ja mite kohe) tekib sissetulek ja staatus, mis on arvestatav.

[zephys]

Ma siis alustan viivituslahinguga, et kangelaspioneerile aega võita.
Kindlasti on kõik allpool toodu absoluutne imho ning ühel või teisel moel laetud isiklike traumadega. Ja ma ei laienda oma arvamust üks-ühele kogu kaitseväele, sest isegi brigaadide pataljonide vahel on erinevusi, rääkimata siis veel diviisi üksikpataljonidest ja erialaväeosadest ning mikro-pseudo väeliikidest.

Mina tajun kolme põhilist valdkonda, kus RÜ koormus on kas tahtlikult / teadlikult või olude sunnil märkimisväärselt kasvanud/ muutunud:
Tahvel ja selle päevikud. Kaugemalt vaadates ei tundu see ikka veel normaalse töövoo osana. Tunniplaan ja tunnijaotusplaan vist toimivad, samas rühmadesse / õppekoosseisudesse määramine läbi kogu ajateenistuse ning väljaõppesündmuste lõpetamine tundub endiselt puine. Sekka veel õppekavade puudumise/ uuendamise seis, aga see vast nii RÜ / KoÜA tase pole.

Personali- ja muude tugiteenuste tsentraliseerimine, see ka ampsab tüki RÜ ajast kõiksugu sisendite kogumiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks. Kahjuks tihti korduvalt ja erinevates keskkondades. Jällegi väeositi täiesti erinev.

Kursusepõhine VÕ, mis ühelt poolt lahutab ülemat üksusest ning teisalt on suureks proovikiviks valitutele. Ettevalmistuste jaotus staapide ja allüksuse vahel jällegi väeositi erinev, kuid lõpp-koormus on ikka kursuseülemal ning ka tihti põhitegevuste arvelt. Ntx autojuhikursus koostöös tsiviilpartneriga või erinevad relvaliigi baas- ja erialakursused kas väeosa/ linnaku üleselt või relvaliigi koolis.

Mis veel sööb noore ülema aega ja tahet:
VÕ sündmuste ettevalmistamine - väljaõppealade valikust kuni taktikaliste käskude koostamiseni välja konkreetse sündmuse tarvis.

SA üksuse teemad - jällegi väeositi erinev, kuid nt iseformeerumine ning materiaalse lahingivalmidusega seotud vastutus ja tegevused võivad olla väga koormavad. Maastikuluured, kaardiharjutused, õppepäevad, riviülevaatused jms toimuvad ikka nädala sees ja konkureerivad RA VÕ tegevustega.

Erinevad valmidusüksused - mehitamisse peab ilmselgelt panustama, kuid kahjuks toimub see oma ülesannetest vabastamata. Väga sõltub muidugi üksusest ja ametikohast.

Distsipliinaarvõimu rakendamine - menetlused, karistused ja ergutused. ÕK mitteilmujad sinna sekka.

Korrapidamine - mis tähendab kahe päeva kadu nädalas. Kui just 36 tundi jutti isamaa eest tööd ei lõhuta. Aga jällegi linnaku põhiselt ja väeositi erinev.

Ideaalis peaks üks rühmaülem veetma maksimaalselt aega oma üksusega, mitte olema kabinetis peidus pidades veretuid lahinguid dokumenditega.
Kas VÕ-d läbi viimas, seda kontrollimas või ette valmistades. Sekka siis üks päev kuus lahinguvalmidusele ning üks päev iseendale.

Reaalsus on aga paraku selline, et muuhulgas ka personalipuudustest tingitud, ülesannete rohkus käib noorel RÜ-l plaksuga üle pea. Ja seda märkavad ning tajuvad ka ajateenistuses olevad tulevased võimalikud ohvitserikandidaadid. Ja kui 21 aastaselt lastetuna ning vaba mehena on igati OK teha tööd niipalju kui jaksab ja elada ühiselamus või sõita päevas kolm tundi maha, siis isegi samas vanuses aga vähemalt ühe lapse isana või lihtsalt omades kohustusi teise pereliikme ees, ei tundu see enam nii atraktiivne, eriti veel kui cvkeskuses on kuni topelt summaga pakkumisi noorele mehele valida küll ja veel.

[Martin Herem]

Tahvel ja selle päevikud. Kaugemalt vaadates ei tundu see ikka veel normaalse töövoo osana.

- ma kuulen selle kohta ühte ja teist. Hetkel ei oska kommenteerida.

Personali- ja muude tugiteenuste tsentraliseerimine, see ka ampsab tüki RÜ ajast kõiksugu sisendite kogumiseks, kontrollimiseks ja edastamiseks

- arusaamatu ikkagi: Mida teeb täna RÜ või RV personalitöötaja asemel? Võimalik, et enne tegi midagi personalitöötaja, kes poleks pidanud seda tegema. Täpsemalt palun.

Kursusepõhine VÕ, mis ühelt poolt lahutab ülemat üksusest ning teisalt on suureks proovikiviks valitutele.

- ei ole kindlasti midagi mis NÜÜD on tekkinud. Kas see on hea,halb, õige, vale - ma ei aruta.

Edasi jääb mul aga suu lahti ... päriselt!

VÕ sündmuste ettevalmistamine

- kas see on uus asi? Kes seda tegema peab? Mida saab ära teha KÜ ja PÜ (staap)?

SA üksuse teemad

- elukutse valikul ja tänasel päeval ikka mõtlesite natukene? Selleks on isegi eraldi päevad määratud.

...- konkureerivad RA VÕ tegevustega.

- lubage selgitada: RA teemad konkureerivad SA teemadega.

... ja edasi ei viitsi. Need ei ole uued asjad ega "adminkäkk".