Missile vs. rakett

[Kriku]

Siin me jõuame raketi ja lennuki vaheteoni, mis on ka mõlemat pidi hägune: https://en.wikipedia.org/wiki/Rocket-powered_aircraft

[Kilo Tango]

Siin me jõuame raketi ja lennuki vaheteoni, mis on ka mõlemat pidi hägune: https://en.wikipedia.org/wiki/Rocket-powered_aircraft

Miks? Lennuk on maakeeli defineeritud järgnevalt:

Lennuk (varem ka aeroplaan) on inimest kandev õhust raskem õhusõiduk, mis püsib õhus jäigalt kinnitatud kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade.

NB! Selle definitsiooni järgi purilennuk ei ole lennuk, aga jätame selle praegu kõrvale. Igatahes selle definitsiooni järgi jõuseade lennukit ei defineer. Võib vabalt olla ka rakettmootor. Nii või teisiti on lennuki roll inimest vedada ja selle eristajaks muudest lennuvahenditest on jäigad tiivad tõstejõu tekitjana (vastandina tiivikule, ventilaatorile või lödidele kandepindadele - näiteks paraplaanil). Tiibraketil on küll tiivad, aga mitte inimene. Jõuseadme kaudu masina definieerimine on veider.

[Kriku]

Tänapäeval, kui kõiki mehhanisme saab distantsilt juhtida, on vähemalt niisama veider väita, et lennuk pole enam lennuk, kui selles pilooti ei istu.

[Kilo Tango]

Tänapäeval, kui kõiki mehhanisme saab distantsilt juhtida, on vähemalt niisama veider väita, et lennuk pole enam lennuk, kui selles pilooti ei istu.

Olgu, kuidas on, kuid päris kindlasti on lennuk defineeritud jäikade kandepindade kaudu ja EI OLE defineeritud jõuallika kaudu. Viimane väide on oluline just käesoleva teema kontekstis.

[Juhani Putkinen]

Lisan veel võrdluse:

Rakett on nagu kivi millega püütakse tabata 500 m kaugusel olevat vaenlast pähe, viskades seda kive.

Missile (ohjus) on vastavalt nagu sniperpüss Sako TRG kaliibris .338 Lapua Magnum.

Missilele on vaja leiutada eesti keelne nimetus - siiani parim ettepanek on täppisrakett.

Soomekeelne nimi ohjus on selles mõttes hea, et see on lühike. Panssarintorjuntaohjus, ilmatorjuntaohjus, jne.

[Kriku]

Tänapäeval, kui kõiki mehhanisme saab distantsilt juhtida, on vähemalt niisama veider väita, et lennuk pole enam lennuk, kui selles pilooti ei istu.

Olgu, kuidas on, kuid päris kindlasti on lennuk defineeritud jäikade kandepindade kaudu ja EI OLE defineeritud jõuallika kaudu.

Jah, kui raketti defineerida jõuallika kaudu, võib mõni objekt olla ühekorraga olla nii rakett kui lennuk. Kui on suurt täpsust vaja, võib selliseid ju nimetadagi rakettlennukiteks.

[Kilo Tango]

Tänapäeval, kui kõiki mehhanisme saab distantsilt juhtida, on vähemalt niisama veider väita, et lennuk pole enam lennuk, kui selles pilooti ei istu.

Olgu, kuidas on, kuid päris kindlasti on lennuk defineeritud jäikade kandepindade kaudu ja EI OLE defineeritud jõuallika kaudu.

Jah, kui raketti defineerida jõuallika kaudu, võib mõni objekt olla ühekorraga olla nii rakett kui lennuk. Kui on suurt täpsust vaja, võib selliseid ju nimetadagi rakettlennukiteks.

Noh, selle loogikaga on praeguse nimega "tiibrakett" lihtsalt lennuk. Ei aita vist kuigivõrd edasi. Tunnistan, et endal pole ka praegu ühtegi head ideed tulnud. Parim on siiani "täppetabaja", aga see kõlab natuke lapsikult. Muus osas sobib, kuna on:
1. Täpne
2. Tabab
3. Ja kui tabab, siis on TÄPE

[ElrikThunderson]

Juhitav rakett ehk juhtrakett?

Kuskilt nagu "missile" vastena varem silma jäänud...

[Kilo Tango]

Juhitav rakett ehk juhtrakett?

Kuskilt nagu "missile" vastena varem silma jäänud...

Jälle see "rakett". Juhtrakett või täppisrakett - vahet pole. Rakett on sõnause probleemne osa.

[ElrikThunderson]

Juhik või juhtik siis, soomekeelse "ohjus" eeskujul

[Kilo Tango]

No soome tüvi (nii palju, kui mina aru saan), lähtub osalt sõnast "ohjelma", mille vaste meie keeli on "programm".

Programm-moon? See viib tagasi jaotuse "tarkmoon" ja lihtsalt laskemoon juurde. Iseenesest ega me ei peakski vbl. inglise keele struktuuri selles mõttes jälgima. Liitsõnadega on see häda, et neid uuesti liites millegagi saame tulemuseks tobeduse. Antud puhul siis tiibraketti asendaks "tiib-tarkmoon". Selles kontekstis on ka täppetabaja enam, kui koomiline. Näiteks soomlastel on tiibrakett "risteilyohjus". Ehk siis ristlev programm-moon toortõlkes. Juhani ehk aitab nende soomekeelsete sõnade algupärad lahti mõtestada. Minu soome keel on selleks liiga puine.

[Juhani Putkinen]

Äkki püüaks liita sanale nuti midagi järele? Nutikett. Tankitõrjenutikett. Grrr...

[Madis Reivik]

Isetappur

[Juhani Putkinen]

No soome tüvi (nii palju, kui mina aru saan), lähtub osalt sõnast "ohjelma", mille vaste meie keeli on "programm".

Programm-moon? See viib tagasi jaotuse "tarkmoon" ja lihtsalt laskemoon juurde. Iseenesest ega me ei peakski vbl. inglise keele struktuuri selles mõttes jälgima. Liitsõnadega on see häda, et neid uuesti liites millegagi saame tulemuseks tobeduse. Antud puhul siis tiibraketti asendaks "tiib-tarkmoon". Selles kontekstis on ka täppetabaja enam, kui koomiline. Näiteks soomlastel on tiibrakett "risteilyohjus". Ehk siis ristlev programm-moon toortõlkes. Juhani ehk aitab nende soomekeelsete sõnade algupärad lahti mõtestada. Minu soome keel on selleks liiga puine.

See risteilyohjus on otsetõlge inglisekeelest cruise missile.

[Madis Reivik]

Nutimõrvik ?