Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Kriku]

Kuigi erinevalt Puškini ja Lermontovi ja Grafovi jne. tänavanimedest on selle vaesel vennikesel Eestiga siiski seos ja mõnes mõttes võiks isegi jääda, kuskile väikesele kõrvalisele tänavale, mida EW ajal ei ole olnud.

Jah. Terve Sillamäe on selline väike kõrvaline tänav.

[wolfgang]

Jah. Terve Sillamäe on selline väike kõrvaline tänav.

Misasja? Terve Sillamäe on Rumjantsevi tänav, akf arvates? terve see linn on täis vene nimedega tänavaid - Tškalovi, Pavlovi, majakovski jne jne, mis on selgelt Eest aja-ja kultuurilooga selgelt sobimatud nimed. Kui Rumjantsevit muuta siis tuleks sellised enne ära muuta. A mune pole.

[Kriku]

Pidasin silmas, et tervet Sillamäed polnud EW ajal olemas.

[wolfgang]

No oli ikka.

Tööstus tuli Sillamäele 1920. aastate lõpus, kui siia ehitati Eesti-Rootsi põlevkiviutmistehas, elektrijaam ja sadam.

Ma ütleks isegi Heereskarte 300T alusel, et Kesk tänav võis sellel ajal paigas olla ja veel mõned. Aga mu lauses olid veel tingimused "väike" ja "kõrvaline" lisaks "mida EW ajal ei ole olnud". Et mitte teemast kõrvale kalduda, ütlen, et mu meelest tuleb kogu see vene nimede orgia Eesti linnades ära lõpetada. Lisaks eelpoolmainitutele ka nt. "Peetri plats" jms. Kui need jäävad siis varsti võime saada ka "Ivan IV puiestee" või "Maljuta tänava". Kõik Eestiga seotud nimed ja vaidle siis.

[aksel90]

Peetri platsi nimi on ajalooline, sama vana, nagu see plats ise, st algusest peale ja seepärast - ehkki Peeter I-st ei sündinud Eestimaale (ja Liivimaale) midagi head - sellega ma erandina siiski nõustuks. Samas pole see midagi, mille nimel ma oleks valmis barrikaadidele minema - kui kohalik rahvas tahaks kunagi panna platsile oma aukodaniku Konstantin Pätsi nime, siis suhtuks ma sellesse üsna rahulikult

[Kriku]

No oli ikka.

Hea küll, liialdasin...

mu meelest tuleb kogu see vene nimede orgia Eesti linnades ära lõpetada

Siin ongi nüüd selliste asulate puhul kõige olulisem sõlm - kui möönda, et põhimõtteliselt võiks tänavaid nimetada kohalike arvates silmapaistvate kaaslinlaste järgi, siis ei saa vene nimedest üle ega ümbert.

[Cyberbear]

No oli ikka.

Tööstus tuli Sillamäele 1920. aastate lõpus, kui siia ehitati Eesti-Rootsi põlevkiviutmistehas, elektrijaam ja sadam.

Ma ütleks isegi Heereskarte 300T alusel, et Kesk tänav võis sellel ajal paigas olla ja veel mõned. Aga mu lauses olid veel tingimused "väike" ja "kõrvaline" lisaks "mida EW ajal ei ole olnud". Et mitte teemast kõrvale kalduda, ütlen, et mu meelest tuleb kogu see vene nimede orgia Eesti linnades ära lõpetada. Lisaks eelpoolmainitutele ka nt. "Peetri plats" jms. Kui need jäävad siis varsti võime saada ka "Ivan IV puiestee" või "Maljuta tänava". Kõik Eestiga seotud nimed ja vaidle siis.

EW katastrikaart kombineerituna tänase linnaplaaniga näitab Kesk ja Gagarini tänava olemaolu ja hulka väiksemaid krunte nende ümbruses. Tsaariaegsetel kaartidel on märgitud Sillamäe datšarajoonina. Vägagi oli Sillamäe varem olemas, nagu ka Kohtla-Järve. Lihtsalt sõjaeelset aega pole kohalikus venekeelses mälus olemas, eestikeelne on kas kustutatud või marginaliseeritud.

[Kriku]

Sillamäe Rumjantsevi tn. jääb alles: https://www.err.ee/1609020158/ministeer ... se-noudest

[Harald Hirmus]

https://twitter.com/JMnenonik/status/16 ... 5967297542

Selline situatsioon meie vanalinnas, ei osanud mujale panna...

[AndresTy]

Kuidas Eesti vene koolides asjad siiamaani käivad. https://novaator.err.ee/1609040045/vene ... -karuteene

Venemaa taustaga õpetajad ei võta tõenäoliselt Eesti haridusreforme omaks. Intervjuudes märkisid vene õpilased dotsendi sõnul kriitiliselt, et "Eestis ei olegi mingit oma haridussüsteemi, vaid kõik on Ameerikast üle võetud, ja see ei meeldi kellelegi". Ersil tekkis kohe küsimus, kust õpilased seda kuulnud on. "Tõenäoliselt on see käsitlus, mida nad kuulevad, kui õpetajad omavahel räägivad. Võib-olla arutlevad nad isegi õpilastega nendel teemadel," pakub ta.

Ei ole ju olemas muud võimalust, kui et eestlased on USA tallalakkujad! Ja see on kõigest üksainus näide, missugust punajama seal koolides pedagoogide poolt viljeldakse. Jäämäe tipp.

Artiklis ka muud huvitavat. Kuidas Vene kool taastoodab inimesi, kes rusikas taskus ringi käivad.

[wolfgang]

Mingi kiun. Eriti veider väide artikli lõpust:"Õppekeele muutumine üksi kindlasti koolikultuuri süvastruktuure ei muuda. Mitte juhul, kui me ei ürita aru saada, millised on muud kultuurilised erinevused, mis praegu tegelikult töötavad vene õpilaste kahjuks"
Esiteks, mis siis artikli autor ette paneb? Ajupesu laagreid korraldada?
Teiseks, just õppekeele muutumine üksi koolikultuuri süvastruktuure muudabki, JUHUL KUI õppekeele muutus nii resoluutselt läbi viia, et tundides reaalselt õppetöö ka eesti keeles käib. Veatus eesti keeles. Siis kukuvad need ussitavad vandid haridussüsteemist välja, kus need aastakümneid on saanud segamatult vegeteerida ja end taastoota. Venekeelsed ei ole, üldnuhul, meist kultuuriliselt eriti kaugel ja nende toomine meie inforuumi, mida vaid hea keeleoskus võimaldab, toob suure osa sellest kambast meie poole üle.

[Lemet]

Suuresti toetab sellist asja ka venekeelne ja -meelne kodu.

[Kriku]

Dotsent soovitab uue moodsamate väärtustega vene õpetajate põlvkonna üles kasvatamist...

[Health]

Sellised mõtteviisid jooksevad läbi mitmetest seda teemat käsitlevatest uurimustest. Allikates on mõningaid viiteid ntks venekeelsete õpetajatega tehtud uuringutele mida on ka võimalik lugeda. Eks lõpeks on küsimus mida peetakse idealiks, millegipärast kahtlen et dissertantide eelistus on monokultuurne EV. See kas see on hea või halb, eks ole omaette asi.

Toredal kombel tundsin sealt artiklist ära ka oma füüsika õpetaja, seega osutus heaks lugemiseks.

[aksel90]

Kohati jäetakse selles tekstis mitmed olulised taustad arvestamata. Ahastatakse, et 30 aasta jooksul pole koolitatud õpetajaid spetsiaalselt vene koolidele, andmata aru, et sellist asja ei saagi olla, sest kogu selle 30 aasta jooksul on olnud eesmärgiks paralleelse venekeelse koolisüsteemi likvideerimine. Et sellel eesmärgil on lastud lohiseda nagu mõisa köiel, on iseasi. Teisalt ei saa öelda, nagu poleks venelastele mõeldud õpetajaid üldse koolitatud. Nii Tartus, Tallinnas kui Narvas õpetatakse eesti keele teise keelena õpetajaid, häda on, et neid jõutakse koolitada vähem, kui tegelikult tarvis.

Mis puutub õpetajate rahvusse, siis tegelikult peaks normaalsetes oludes olema sellel sama palju tähendust, kui sool või välimusel, st see annab kindlasti õpetamisele mingi varjundi või nüansi (üks rohkem, teine vähem), aga katse selle kaudu süsteemimuutust esile kutsuda on rumal. Teisisõnu - vana- ja venemeelsetest vene õpetajatest johtuva probleemi lahendamiseks pole vaja hakata üles kasvatama mingit uuendatud väärtushoiakutega vene õpetajate kaadrit, vaid kõiki õpilasi, sõltumata rahvusest, tuleb õpetada koolis, kus töötavad head ja eetilised õpetajad, ükskõik, mis rahvusasest nad seejuures ka poleks. See võtab kindlasti aega, kindlasti tuleb tagasilööke, aga mulle näib vähemalt, et pärast mitukümmet aastat molutamist on lõpuks selles suunas reaalselt liikuma hakatud.