Kertši sild 8.10.2022 ja hiljem

[Inxs]

lihtsalt üks tähelepanek: Hersoni mahajätmisele eelnes auk sillas.
vaatasin seda öövideot veelkord, kahele plahvatusele eelnes kaheksa lasku (kogu kaitse). Kui oli kaks drooni siis 2/2

[Kilo Tango]

Mõte rünnata pealveedroonidega silla madalamat osa on ilus, kuna seal ei ole plahvatuse hajumiseks piisavalt ruumi. Seekord tundub taastamine olevat keerulisem, sest selleks tuleb:
1. Eemaldada viga saanud plaat
2. Eemaldada selle vastas olnud plaat, mis küll jäi terveks, kuid segab tala parandamist
3. Puhastada vigastada saanud sillatala
4. Siduda uus sillatala osa vanaga. Betoneerida.

Betoon teatavasti vajab vähemalt 2 nädalat normkõvaduse saavutamiseks. Sestap võib oletada, et see taastamine võtab ideaaltingimustes aega vähemalt 1 kuu. Juhul, kui seda ei segata. Kui segatakse, siis läheb vastavalt kauem. Arvestades eelmise lõigu taastamisele kulunud aega (~5 kuud) võib seal minna kuni pool aastat. Samas võisid venkud sellest ka õppida - nad ei saanud ometi eeldada, et uut rünnakut ei tule.

[Fuchs]

Vene geograafiliste iseärasuste tõttu (palju suuri jõgesid) on vene sillaehitus igati tasemel. Kunagi kaheldi ka selles, et VF selle silla üldse valmis teeb. Näed, tegi küll.

Ei maksa seda vene sillaehitust nii pimesi ikka kiita. Seal oli suuresti ikka lääne know-how mängus ja kriitilise tähtsugsega sõlmed ja ehitusmaterjalid tulid ilmselt samuti piiri tagant.
Jutt ei olnud minu mäletamist mööda sellise silla ehitamise võimatusest vaid, et sellist silda ei ole võimalik mõistlike kuludega valmis teha kuna mere põhi on seal piirkonnas üsna ebapüsivas olekus. Normaalses maailmas kaalutletakse selliste projektide juures alati põhjalikult kui tasuv antud ehitus on. Kuna selliste propaganda- ja militaarotstarbeliste projektide pealt seal riigis raha kokku ei hoita siis tehtigi valmis see analooge mitte omav sild. Tasuvusaeg ei huvita kedagi.

[kaugeltuuriv]

Kaua nad seda eelmist laksu parandasid,paar kuud?
Raudteeosa jäi seekord terveks ja usun,et sinna on lähiajal oodata järgmist laksu.Peale seda,kui ATAMAC-id kohale saabuvad,väidetavalt on see paari nädala küsimus.Ma igatahes Vene remondimeeste asemel vaataks hoolega taevasse ja nii kindlalt enam ei remondiks nagu esimesel korral.
Svitan arvas,et lisaks sillale võetakse ette ka see praamiühenduse asukoht.
Viljatehingut pakun ei hakata segama,see on üks võimalustest,kus venelased saavad natuke oma tähtsust näidata ja imidz on Putlerile tähtis.
Huvitav aga on sillale laksu andmise tsenaarium,kui kaasfoorumlased on vaadanud,mis hiljuti toimus Sevastoopoli mereväebaasi kohal ja vetes,siis vast silla laksu taustal hakkab selgeks saama,et see oli nii õelda pettemanõõver.Kogu tähelepanu tõmmati baasi kaitsmisele ja sild jäeti nii õelda nelja tuule kätte.Ma pakun,et just seda eesmärki,pettemanõõvrit,Sevastoopoli mereväebaasi rünnak ka sai.
Mul on küsimus inseneriharidusega kaasfoorumlastele.Kuidas mõjutavad sellised laksud kogu silla konstruktsiooni,kas ühe sektsiooni lagunemine tekitab pingeid ja ka pragusid teistesse konstruktsiooni elementidesse ja kui ohtlikud võib olla sillale pidevalt sellised laksud?

[Ironman]

Mõte rünnata pealveedroonidega silla madalamat osa on ilus, kuna seal ei ole plahvatuse hajumiseks piisavalt ruumi. Seekord tundub taastamine olevat keerulisem, sest selleks tuleb:
1. Eemaldada viga saanud plaat

teine plaat on ka nihkunud. Või isegi ka selle vastas olnud plaadid on nihkunud pilti uskudes

[Kapten Trumm]

Vaevalt seda silda ja Sevastopoli sama õhutõrje katab. S-400 võib mõlemani ulatuda küll (positsioonid asuvad mägedes), kuid igasugu väiksemate ründevahendite vastu on vaja Tore-Pantsire. Tundub, et probleem on pigem selles, et venelased ei suutnud ründajaid avastada või siis õhutõrje on nii ära kulutatud, et tagala objektidele enam ei jätku.

Muidu see UKR meredroonide edu kinnitab minu arusaama rannakaitse teemas, et panustada tuleb väikestele ja madalatele alustele, kuna nende avastamine lainetaval merel on suure laevaga võrreldes tõsine probleem. See tähendab, et taoliselt pääseb vastasele ligidale (juba teine juhtum) ja siis pole vaja super-puper relvastust (mida osta ei jõua), vaid kasutada saab ka lühema ulatusega asju. Kui UKR meredroonid kasutaks nt Penquin tüüpi tiibrakette (kuni 25 km), siis võibolla räägiks me enamikest Musta mere laevastiku peaveevimplitest juba minevikus. Venelaste õnneks pole UKR-l paatide peal relvastust, vaid tegu on suitsiidirünnakuga (lõpeb drooni hävinguga), mis annab kaitsjale rohkem aega. Tiibrakett nii palju ei anna.

[_dumbuser_]

Piltide põhjal paistab nagu üks suund oleks ainult katki ehk siis see mille kaudu autod Krimmist välja liiguvad. Ja mõnedel piltidel paistab, et teine suund oleks ka pihta saanud. Sillapiirded teevad kerge jõnksu aga sillaplaat ise pole nähtavalt viga saanud. Ja siis on veel mingid pildid kus teise suuna plaatidel on miski suur vahe sees. Et siis kokkuvõttes on hetkel mõlemad suunad mitteläbitavad ?

[Kilo Tango]

Kaua nad seda eelmist laksu parandasid,paar kuud?
...

~5 kuud. Tasub lugeda ka teiste akf-de postitusi. Pauk käis oktoobris ja liiklus taastati täielikult veebruaris.

[PaganHorde]

Peaks üritama need spets sillaehitus laevad ära lasta.

[lamba-ants]

Kui nüüd vastavad tõele jutud, et seekord tuli pauk merd mööda, siis sellega tekib mitu huvitavat küsimust. Odessast ümber Krimmi "purjetada" on optimistlikult 600 km. Kas Ukraina meredroonid suudavad selliseid distantse märkamatult läbida? Või lasti droonid vette hoopis mõnelt kaubalaevalt? Võimalust, et Ukraina eriväelased koos massiivsete meredroonidega kuhugi Aasovi mere rannikule infiltreerusid ja sealt aparaadid teele saatsid, ma kuigi tõenäoliseks ei peaks.

[Gideonic]

Kui nüüd vastavad tõele jutud, et seekord tuli pauk merd mööda, siis sellega tekib mitu huvitavat küsimust. Odessast ümber Krimmi "purjetada" on optimistlikult 600 km. Kas Ukraina meredroonid suudavad selliseid distantse märkamatult läbida? Või lasti droonid vette hoopis mõnelt kaubalaevalt? Võimalust, et Ukraina eriväelased koos massiivsete meredroonidega kuhugi Aasovi mere rannikule infiltreerusid ja sealt aparaadid teele saatsid, ma kuigi tõenäoliseks ei peaks.

Minu esimene mõte oli allveedroon

[Walter2]

Huvitav küsimus on et kui mööda merd tulnud pauk lõhkus ära sõidutee plaadid siis mis jäi järgi silla postidest? Kuidas see pauk oli suunatud?

[Kilo Tango]

Huvitav küsimus on et kui mööda merd tulnud pauk lõhkus ära sõidutee plaadid siis mis jäi järgi silla postidest? Kuidas see pauk oli suunatud?

Videote ja piltide pealt tundub, et plahvatus toimus ilmselt silla all otse tala juures. Silla rajad toetuvad T-kujulistele tugedele selles madalamas osas. Ma ei tea, kas need kuidagi sarnanevad kõrgema osa taladega. Igatahes paistab, et ehkki postid ei pruugi olla kannatada saanud, siis kindlasti on kannatada saanud T-toe üks õlgasid.

[Rebane11]

viewtopic.php?p=793155#p793155

Umbes täpselt kuu aega tagasi Mereväe ja rannakaitse teemas arutati neid uusi UKR droone. Nüüd vast katsetati?
Kusjuures see sild on kindla tsükliga ehitis - 5 kuud remondis, siis 5 ekspluatatsioonis. Remont siis võiks ju jälle 5 kuud võtta

[Turist 47]

Ukraina julgeolekuteenistus teatas, et kõik detailid 17. juulil Krimmi sillal toimunud plahvatuse kohta avalikustatakse pärast Ukraina sõjalist võitu.

Praegu jälgib SBU professionaalse huviga, kuidas üks Putini sümbolitest järjekordselt sõjale "alla jäi".
... "rahvusvahelise õiguse normid, operatiivolukorra analüüs ja sõjapidamise traditsioonid võimaldavad vastase logistilised marsruudid ära lõigata".
( A.Dehtjarenko - https://www.youtube.com/watch?v=9dG-u85 ... %D0%B8ICTV)