Kliimamuutustest

[vanahalb]

... Võib olla oleks pidanud katsetama erinevaid pirne, aga mingid säästukad olid sellised, millega pikemalt raamatut lugeda ei kannatanud.

Tegelikult pole praeguseni hõõglambile, kui valguse spektri poolest kõige looduslikumale valgustile, veel senimaani võrdset asendust tootmises olemas.

Eriti ohtlik on vigane valgusspekter kasvavate laste nägemisele, kui kõik valgustid (laste)toas, on ühest samast vigase spektriga LED valgustite seeriast.
(Tegelikult on täitsa võimalik koduste lihtsate vahenditega, erinevate valgustite spektrierinevusi hinnata.)

Säästulamp oli niisugune tehnikaime mille kasutamine oleks pidanud olema ja mõnes peres oligi keelatud. See oli põhimõtteliselt ühe toruga luminofoor. Juba nõukaajal pidid luminofoorlambid olema paaris sest muidu tekib selline värelus mis keerab silmad tuksi.
Samas jälle kogu säästulambi perioodil olid isegi Prisma letis nende kõrval tavalised hõõglambid. Võib-olla on praegultki. Hõõglampide juures oli alati kiri "mitte kodukasutuseks" kuid mul jah, jäi see silt alati kahe silma vahele. Kui praegult kellelgi hõõglampe vaja on siis tööstustarvete poes on kindlasti.

LED ostmisel peaks vaatama CRI arvu. Võiks olla üle 80 või tänapäeval vähemalt 90 . Alla selle on tuba valge nagu kirikus kuid ei näe mitte halligi. Paar- kolm aastat tagasi tegime töökohtade valgustust LED-idega ja need numbrid olid lausa peksuteema. Iga müüja kinnitas et lambid on head ja kui sertifikaati küsisime polnud tal midagi näidata. Üldreegel tunduski olema et kui serti pole või karbi peal numbrit ei ole siis on alla 80 ja ei tasu ostmist.

[Madis Reivik]

Saastapirnide probleemiks on olematu toiteplokk. Sinna soklisse lihtsalt ei mahu päris elektroonikat. Sellest siis värelemine ja idiootne käivitusaeg.
Pluss veel see et neid müüdi suht valimatult, oleks pidanud ikka mainima et sobib kohtadesse kus valgus pidevalt põleb. Nt esikus või peldikus ei jõua see sodi õieti süttidagi kui juba välja lülitatakse.

Lisaks, kõik luminofoorlambid tahavad saada "burn-ini". Kui paned uued torud, siis peaks laskma ca 12 tundi järjest töötada, et elavhõbe ühtlaselt jaotuks. Kui seda ei tee siis jääbki poolpiduseks. Olen ise mõõtnud, paari tunniga valgusviljakus kasvab 1.5 -2 x

LEDidega sama jama, rämpsledid ja rämpstoiteplokid. LED pirnid on liiga odavad et neid normaalsest materjalist teha. Sama valgusjõuga LED pirn prisma riiulis vs kvaliteetne LED valgusti - hinnavahe on 10x ja enam.

[_dumbuser_]

Tegelikult pole praeguseni hõõglambile, kui valguse spektri poolest kõige looduslikumale valgustile, veel senimaani võrdset asendust tootmises olemas.

Eriti ohtlik on vigane valgusspekter kasvavate laste nägemisele, kui kõik valgustid (laste)toas, on ühest samast vigase spektriga LED valgustite seeriast.

Mida imet sa selle täieliku spektriga peale hakkad ? Kuskil filmitööstuses või mingil maalinäitusel vast on mõtet. Muul juhul ei tee vbl isegi pooled kasutajad mingit vahet kas seal on CRI95+ või CRI70. Ja neil on ka täiesti pohlad kas see dioodihunnik mahub MacAdam-1 või MacAdam-5 sisse või paneb ka üle MacAdam-7 piiride. Kui kliendi ainuke parameeter on hind siis ta saabki siukest saasta mille garantiiaeg on mitte tehase välisukseni ega ka mitte tsehhi välisukseni vaid heal juhul tootmisliini lõpuni ning mõistlikus kohas nimetatakse seda asja mitte praagiks vaid lihtsalt tootmisjääkideks. Ja FullSpecter vidinad on 6+ aastat olemas. Kuna aga see kohalik riik on tehnika suhtes ikka täielik perifeeria ning kõikvõimalikud lollakad eeskirjad ja määrused ja tollimaksud ja krt teab mis jama veel teevad hinna mittesöödavaks siis neid ka siin pakkuda väga ei ole. FullSpectrum (päriselt siiski oli mõõtmisel CRI99) ribasid näiteks võin ise pakkuda.

[AMvA]

Tegelikult pole praeguseni hõõglambile, kui valguse spektri poolest kõige looduslikumale valgustile, veel senimaani võrdset asendust tootmises olemas.

Ma natuke kahtlen selles väites, sest tööstuses, kus oli vaja hinnata värvi värvust (trükitööstus, värvimine jne) ei kasutatud hõõglampe.

[OLAVI]

Tegelikult pole praeguseni hõõglambile, kui valguse spektri poolest kõige looduslikumale valgustile, veel senimaani võrdset asendust tootmises olemas.

Ma natuke kahtlen selles väites, sest tööstuses, kus oli vaja hinnata värvi värvust (trükitööstus, värvimine jne) ei kasutatud hõõglampe.

Ei hakkaks siia pikalt vanemast ajast kirjutama, sest huvilistel on võimalik osta "Valgustustehnika käsiraamat", kuna füüsika alused on jätkuvalt samad:
https://www.google.com/search?newwindow ... 17&dpr=1.5
Ega peale selle raamatu ja Tallinna Tehnikakõrgkooli valgustustehnika lektor T. Tamm poolt kirjutatu ning valgustitootjate kataloogide, Eesti keeles suurt rohkem valgustuse alast teatmekirjandust ei ole leida.
http://www.tiiutammib.ee/

[Gideonic]

Intervjuu teeneka kliimateadlase Dr. Janes Hanseniga:

https://www.youtube.com/watch?v=6L6cEf87Jyc

Tegu siis ühega esimestest teadlastest, kes 35 aastat tagasi ka kasvuhoonegaasidele probleemile tähelepanu juhtis.

21. minutist alates seletab, miks Greenpeace ja analoogid on nii rangelt tuumaenergia vastu (olles suhelnud selliste organisatsioonide juhtidega). Tema sõnul kaotakisd pea kõik neist gruppidest rahastajaid, kui nad asuks tuumaenergiat toeatama. Osaliselt kuna saavad kütusefirmadelt pappi (just tuumaenergia vastu), osaliselt sellepärast et mitmed toetavad miljardärid, kes on ülesse kasvanud 70ndatel, on eluaeg olnud tugevad tuumaenergia vastased.

47. minutist alates räägib miks ta arvab meie praegusest CO2 kvootide kauplemise süsteemist (ta ise pooldab lihtsat üldist CO2 maksu millega ei annaks nii haigelt skeemitada ja spekuleerida nagu praegu tehakse).

Mõnevõrra huvitav oli ka 54. minutist alates jutt, kuidasDemokraatide senator USA NRC juhtimime kaaperdati ideoloogide poolt (Gregory Jaczko) demokraadist senaatori Jack Reed abil. Jackzko hüsteeriliselt käitumiset Fukushima ajal (ning selle kaudsetest mõjudest).

Hoiatus ka, et Kanal kus ta sõna võtab on muidugi äärmiselt tummaenergiameelne (et mitte öelda lobist).

Lisaks Hansenile veel Kliimateadlasi, kes on üsna vokaalselt tuumaenergia pooldajad:

• Michael Oppenheimer (atmospheric physicist, Environ. Defense Fund)
• George Woodwell (Director, Woods Hole Research Centre)
• Syukoro Manabe (National Oceanic & Atmospheric Admin)

[mart2]

Loeme, analüüsime, rahuneme ...
https://keskkonnaportaal.ee/sites/defau ... ts2021.pdf
https://www.stat.ee/et/avasta-statistik ... kkond/mets
https://eestimets-digi.ohtuleht.ee/1030 ... -piisavalt

Olukord pole ideaalne (millal ta seda ongi?), kuid paanikaks pole põhjust.
Puupõldudega trummi taguda on "kõva sõna", kuid unustatakse, et täiskuusikuid on Eestis suht vähe ja sellised on enamuses kujundatud peamiselt alles peale põimendusraiet, kui teised ise levinud liigid, peamiselt kask, on vahelt välja raiutud. Lihtsalt lehtpuu saabki varem "vanaks".
Vanade kroonikate järgi oli ennem Väikest Jääaega meie aladel valitsevaks laialehised metsad, kuuse mass "tuli koos külmaga". Nüüdne soojenemine toob aeglaselt tagasi selle mis olnud...

Aga mida minu metsanduse diplom ja praktika tänase internetihariduse vastu saab ?

[Smith]

Majandusmetsades on alla kümnaastaseid puistuid 20%, ehk iga viiendal hetkaril on olnud viimasel kümne aasta jooksul lageraie. 80% meie puidutoodetest on elueaga alla kümne aasta, metsa all mädaneb puit kauem. Aga noh, mida see Tartu ülikooli teadur Raul Rosenvald ka teab. Ka professor Aveliina Helm väidab, et Eesti metsandus eritab tänasel päeval süsihappegaasi rohkem kui seob.

[Kriku]

8 teemavälist postitust kärbitud.

[mart2]

Majandusmetsades on alla kümnaastaseid puistuid 20%, ...
... Aga noh, mida see Tartu ülikooli teadur Raul Rosenvald ka teab. Ka professor Aveliina Helm väidab, et Eesti metsandus eritab tänasel päeval süsihappegaasi rohkem kui seob.

Nagu kirjutasin - tasub lugeda ja analüüsida...
10-aastased puistud on istutatud raiutute asemele. Millal tekkisid need raiutud puistud ja millisele maale? Kuhu tekkisid praegu raieküpseks saavad puistud? Milline on nende koosseis?
Metsamajanduses on ikka rohkem teadlaseid kui ainult sobivate artiklite kirjutajad...

[Smith]

https://www.err.ee/1609044512/teisipaev ... ta-normist

Tallinn-Harku jaama mõõtmistulemuste kohaselt sadas seal 24 tunniga 67,3 millimeetrit vihma.

Lahenduseks võiks olla veel rohkem betooni ja afalti nagu Tallinnal kombeks.

[Kapten Trumm]

Metsamajanduses on kaks täitsa eri koolkonda, neid Eesti lagedaks raiumise hirmujutte evitavad peamiselt Tartu Ülikooli teadlased, Maaülikooli omad seevastu paistavad suutvat seda raiumist rohkem elu konteksti asetada (noh et maal tuleks millestki elada kah).

Ja pole vist vaja lisada, et TÜ teadlaste argumente kasutavad kõikvõimalikud rohetegelased, jättes Maaülikooli omad miskipärast tähelepanuta.
Minu pakkumine on, et TÜ tegeleb metsaga ainult bioloogia kontekstis, metsa majandamise oskusi tuleb otsida MÜ-st. Ja rohetegelased suudavad väga osavalt valetada ning sobivaid argumente leida, seda olen juba õppinud.

Roheröökurlus tähendabki, et enamasti linnas kontoritööd tegevad aktivistid otsivad erinevast argumentatsioonist endale sobivad jupid välja ja kuulutavad seeläbi mööda (neti)meediat Eestile kadu. Paraku aga, metsa pind kogu aeg kasvab, kuid roheliste jutu järgi peaks ammu lage juba olema.
Ja kuna enamik publikumist on süvenemisvõimetud lambad, siis lihtsalt piisavalt kõva kisa korral õnnestub juurutada endale sobivaid seisukohti ning seda on poliitikud ammu märganud. Keskkonnaministrit huvitab rohkem 20 000 jälgijat facebookis kui 250 kohaliku puidutööstuse pankrotiga tööta jäävat maainimest. Seepärast on poliitikutel end otstarbekam siduda raievastase protestiliikumise vankri ette, kuna hääli toob see rohkem.

Praegu on aktivistidel moekas paari viimase suve ilmasid tuua kui kliimasoojenemise praktilisi näiteid. Ekstreemset ilma on meil olnud ka varem, meenutame nt mingit 1967. a tormi meil. Youtubes on lausa eraldi kanal NSVL katastroofidest, millest kolmandiku moodustavad kliimaõnnetused ajal, mil soojenemisest midagi ei teatud.

[OLAVI]

https://www.err.ee/1609044512/teisipaev ... ta-normist

Tallinn-Harku jaama mõõtmistulemuste kohaselt sadas seal 24 tunniga 67,3 millimeetrit vihma.

Lahenduseks võiks olla veel rohkem betooni ja afalti nagu Tallinnal kombeks.

See on ametlikult mõõdetud kogus Tallinn-Harku jaamas, mis asub linnulennult Reidi teest (kus oli suurem uputus) 11km kaugusel.
Minu sadememõõtja asub 11km teiselepoole ja see näitas selle ööpäeva sademetehulgaks ainult 25mm, mis ei ole mul sugugi selle aasta sademeterohkeim päev.
Ehk tegelikud ilmaandmed võivad ametlikust kohati päris palju erineda, nii nagu Tartu ametlikku ilma mõõdetakse koguni 20km kaugusel Tõraveres.

[OLAVI]

Metsamajanduses on kaks täitsa eri koolkonda, neid Eesti lagedaks raiumise hirmujutte evitavad peamiselt Tartu Ülikooli teadlased, Maaülikooli omad seevastu paistavad suutvat seda raiumist rohkem elu konteksti asetada ....
... Paraku aga, metsa pind kogu aeg kasvab, kuid roheliste jutu järgi peaks ammu lage juba olema.
Ja kuna enamik publikumist on süvenemisvõimetud lambad, ...

Igasuguseid uurimusi saab usaldada ainult niivõrd, kui usaldatavad on uuringu alusandmed.

Ükskord selgus maamaksu teatiselt, et mu tütre eramukrundist on kuulutatud metsamaaks 1/3 ehk umbes 1500m2 krundist kuigi tervel sellel krundil kasvab ainult 1 puu ja seegi piiril, mida võiks "suureks puuks" nimetada. (Kuna maamaks oluliselt ei muutunud, siis ei hakkanud surkima.)
Aga sõbral kuulutati pool tiheasustusalal asuvat linnakrunti metsamaaks ja selle juures jäi pool elumaja looduskaitse alasse.
Tema võitles küll pikalt, et elumaja elamumaale tagasi saada.
Tõenäoliselt paljud maaomanikud ise ei teagi, et nende krundist on osa elamumaast, metsamaaks muudetud, sest kodualune maa on hetkel maksuvaba ja vähesed kes dokumente uurivad.

Seni kui metsamaa ja kasvava metsa arvestus käib aerofotode ja nendel olevate puude varjude järgi ning metsamaaks loetakse isegi elamumaal asuvad niidetud muru ja ilupõõsad, ei saaks mina küll selliseid alusandmeid usaldusväärseks pidada olenemata uuringu tulemustest.

[Kriku]

Maa sihtotstarve "metsamaa" ei ole mitte kuidagi seotud sellega, kui palju seal parajasti puid kasvab.