Missugune oli Rebane11 teenistus

[Rebane11]

Muidugi, ma ei tea kas on neid kellelgi huvi lugeda. Üks mu vigadest on su ka see, et trükivea kurat tuleb sisse. Mingi aeg sai siis õpitud uue massina peale - klaviatuuriga morseaparatuuri kasutama. Aga toda võis kasutada vaid siis kui oskasid rütmist kinni pidada. Tekst pidi laulma, seega 10 sõrmega pime trükk. Laul tuli ka endale klappidesse- leidsid kohe üles koha kus eksisid. Ladina tähestikus tegutsen kiirelt 6 sõrmega ja laulu pole. Säält need vead.

[davidsoniharald]

On huvi. Jätkab samas vaimus!

[Rebane11]

Kui kõik päris ausalt ära rääkida, siis ma olen kahekordne haruldus. 1,5 aastat NA s ja teist põlve radist. Isa teenis radistina Tallinnas ja Tapal olevas Eesti rahvusväeosas ning sai mingil 195.. väeosa likvideerimise pärast paar kuud enne 3 aasta täitumist koju (pagan, andmeid pole, pilte pole, kuigi on olemas muuseumis). Asjatundjad teavad.
Ise arvasin siis 1981 viimasel minutil, et peab vist ikka paberid kuhugi viima. Viisin ja sealt EPA. EPAs tol ajal sõjalist kateedrit polnud, teadsime et pärast lõpetamist seersantide õpe, aasta teenistust ja siis kui oled vähemalt nooremseersant siis ohvitseriõpe. Varem oli EPA tudengitele bronn kuni kõrgooli lõpetamiseni. Huvitaval kombel seda tava muudeti ja 1985. aasta rebased korjati kõik samal sügisel sõjaväkke. Pidime siis ise nende rabasepiigadega kuidagi hakkama saama, poisid ju frondil.
Lõpetasin EPA 31.01.1986. Paar kuud siis teesklemist majandis, et teen tööd, aga kõik teadsid et sõjavägi ootab kohe ja halastamatult.
Kutse tuli. 09.05.kell 18.00 ilmuda Valga sõjakomissiarjaati. Sõitsin siis toakaaslasele head aega ütlema, aga kohale jõudes oli tal samasugune lipakas ette näidata, selle vahega et Türile ja 10 kuupäevaks kell 06.00. Kusjuures Valgas küsisin ja komissar lahke näoga küsis kas ma tean Moskva lähedal linna nimega Elektrostal. Ei teadnud. Igatahes kui sõber kohale jõudis, oli Arno juba luuaga teerada pühkimas.
Lasnamäe kogunemispunkti vanemad mehed teavad , aga seekord käis kähku- 10.05. õhtul oli igatahes umbes 30 meheline eesti bande Elektrostali utsebka värava taga. 1 Luua tehnikumi poiss, 2 EPA agronoomi ja täiteks lugemata arv EPA metsamehi.
Järgneb.

[Rebane11]

Tavaliselt peaks järgnema saun, aga pean lugejat kurvastama. Elekrtostali väeosa vana saun oli maha lammutatud ja uue mõnusid saime nautida alles mitu kuud hiljem. Kuskil koorisime ennast paljaks, liigsed karvad aeti maha ja siis riidelattu. Sealne prappor oli vana kala - vaatas sulle otsa ja viskas letile täpselt selle suuruse, mida vaja. Küsis vaid pea ja jala mõõtu. Nagu kella värk. Kuni. Jälle metsamees. Mundri ja mütsiga läks ladusalt. Aga jalanumbri juures ütles poiss kes kasvult vast isegi alla 180, "sorok posleedni" (49). Prappor röögatas:"Isdivajes" (mõnitad) ja hüppas oma suure vatsaga leti peale. Kahjuks poiss rääkis tõtt, millest sai NSVL võimsale armeele 4 kuuks tohutu probleem, enne kui leiti sobivad jalavarjud. Kadedaks tegi, et loodus minu vastu nii helde polnud.. Kuidas oleks ise ka tahtnud pääseda igasugusest rividrillist, ülemuste kontrollidest, narjaadidest ja muust sellisest jamast millega ülemused vaeseid sõdureid kiusavad. Kasarmutagune metsatukk oli sellel poisil teine kodu. Suvi. Marjad. Lükka kõht päikese poole ja tunned kuidas teenistusaeg lippab. Kooserdas seal oma katkiste tennistega.
Järgneb....

[Rebane11]

Huvitav, palju lugejaid on, kas võib juba panna maksumüüri taha? Või peab veel terakese ootama?

[susi]

Varem oli EPA tudengitele bronn kuni kõrgooli lõpetamiseni. Huvitaval kombel seda tava muudeti ja 1985. aasta rebased korjati kõik samal sügisel sõjaväkke.

Väike täpsustus. 1985 keskkooli lõpetajad läksid kõik samal sügisel kroonusse 2-e aastat teenima. Ükski ülikool siin ei päästnud. Teadsime juba koolis käies, et ükski kõrgkool teenistust kroonus edasi ei lükka. Olime selles mõttes esimesed, kes läksid peale keskat kohe sõjaväkke.
Nii et bronni tühistamine tabas kõiki kõrgkoole , mitte ainult EPA- t.

[Rebane11]

Kusjuures vilksamisi kohtasime lätlaste punti, kes oli väkke kutsutud 1986 aasta juuli alguses. See oli meedejääv sündmus ja tuleb veel juttu. Korjati nad vaesekesed siis ilmselt kohe peale keskkooli lõpupidu kokku.

[Peeter]

86 kevadel keskkooli lõpetades korjati meil ikka päris mitmeid kohe kevadisse ära, kõige esimene läks kohe peale lõpupidu. Ei mäleta nüüd enam kas kohe hommikul peolt komissariaati, või jäi ikka 24 tundi vahele. Mina jäin sügisesse ja sealt venitus kevadiseks 87-prizõõviks. Läksime siit Bogoduhhovisse 7-kesi, kolm "tavalist" st peale keskkooli ja ca 18-19 vanuselised, aga ülejäänud 4 olid EPA lõpetanud, meist ca 5 aastkest vanemad ja 1,5-aasta mehed. Nendest kaks eestlased ja ülejäänud üks venelane Miša oli vist ja teine siis see värvikas kuju Kiki (või kes ta oli), see ca151 cm pikk kärbeskaallasest (või helves- või mis sellist väikest ka veel on) kaukaasia päritolu poksija, mingi meister või kandidaat poksis kui mälu alt ei vea. (Utšebkas enesekehtestamise perioodil andis ta ühele nii ca190 sele tülinorijale üleshüppega vastatatti niimoodi ära, et rohkem keegi ei soovinud kontrollida kas ta ikka oskab poksida .
Tean, et vähemalt üks eestipoiss sai 1,5-ga ära koju. Teisest ei tea kontaktegi, et küsida.

[Rebane11]

See 5 aastat vanusevahet kodukasarmus andis pärast palju juurde, kui oskasid seda kasutada.Esimene kontakt on paar minutit kasarmu uksel ja kes need paar minutit maha magas seda ei aidanud pikkus, seerupaelad ega vanus. Paratkast ei jäänud mõnel mehel mälestuseks sokkegi. Mulle ujus ka kohe mingi vant külje alla, et talle meeldib mu sinel. Ja siis, mulle meeldib ka. Aga tema minevat aasta pärast koju. Ja siis, mina lähen ka aasta pärast koju. See võttis mehed kokutama ja see oli määrav. Nii sai ikka omi asju lõpuni kanda, pilotkat kaaperdati öösel 2 korda, aga leidsin ikka uuesti üles. Number 59 polnud venelaste ja päikesepoegade hulgas kuigi populaarne mütsi suurus.

[Rebane11]

Selja taga on Moskva.png (82.46 KiB) Vaadatud 1406 korda

Mina ja mees metsast..png (99.97 KiB) Vaadatud 1406 korda

[Rebane11]

Said siis need 2 ainukest pilti mis mul tollest ajast järel on. Selja taga on Moskva, sest töötasin tol hetkel Moskvaga. Eksida seal ei tohtinud.
Mees metsast. See kompaktsem tegelane mina, pikem siis metsamees Toomas. Kuna kontakti temaga pole, siis tema silmi te ei näe. Pöörake tähelepanu vormile. Paelad pagunitel punased. Jalas plätud. Nii kõlbas ka suitsule minnes kindralist mööda uisutada. Peakatet ja vöörihma polnud maa all tarvis kanda ka tavavormiga aga selle vormiga üldsegi mitte. Aga palja pea juurde vene kroonus kätt ei tõstetud. Seda vormi kandsime ainult lahinguvalve ajal. Kui ohvitser või kindral sisenes, siis reageerima töökohal olev radist ei pidanud.

[Rebane11]

Ma viisin mingil 1991 aastal oma exi ja soomlannat Hillkkat Tallinnasse laeva peale. Hillkka jahvatas nagu tatraveski. Aga enne Viljandit käratas mu exile, et sa ei kuulagi. Kuulan ikka, aga mida ma tegema pean? Ütlema Jo- oli Hillkka varmas vastama.

[Rebane11]

Ma osakonna juhatajaks läksin majandisse, siis ametiautoks sain kiirabist maha kantud 20 +vana Buhhanka. Aasta oli 1988 ja midagi pole muutunud. Nalja polnudki, kui Kolka (pardamehhaanik) Buhhankat joonel hoida ei suutnud, siis mu varuauto oli GAZ- 51.

[toomas tyrk]

Jo

[Rebane11]

Natuke sõltub ka Pegasusest. Ma sündmusi välja mõtlema ei pea, aga niimoodi teksti kirjutada on esmakordne kogemus. Teksti tihendamise ja parendamise suhtes eriti - see võimalus on piiratud. Kirjamärkide suhtes ei põe - on nagu on, parema äranägemise ja kõhutunde järgi.