Õhutõrje

[Kapten Trumm]

Põhiline vene õhutõrjet takistav relv UKR-s pidi siiani olema VF enda segajad. Kuna seal maal pole kombeks eri relvaliikide omavahelist tegevust koordineerida ja UKR kasutab samasuguseid süsteeme, siis katsel ummistada UKR radarid raadimüraga ummistatakse tavaliselt ka venelaste endi omad. Ja kui selle aktiivse segamise ajal tekivad õhuruumi oma lennukid, siis pole ka ime, et mõned neist lahinguäksi täis PVO meeste poolt alla lastakse.

[ElrikThunderson]

Kogemustest: Spetsiifiliste asjade juures: Mobiilsus on märksõna. Võimalik kergvahenditega mobiilsus veel rohkem.
Kohe puusalt saan näiteks ka ÕT kohta öelda sõna sekka. Aseri-Armeenia sõda näitas ära, mida suudavad droonid teha. Kui lihtsalt ja nn elegantselt on võimalik vastase seadmeid avastada, tuvastada ja hävitada. Näitasid uut teed droonide tähtsusele lahingutes. Aga seal ei olnud droonide kasutamine nii massiline. Ka ÕT peilimiseks kasutasid aserid peibutusvahenditena veel AN-2-sid, droonid fikseerisid ÕT-tulepunktid ja seejärel need hävitati. ÕT-kontseptsioon küll püsis, aga langes surve alla. Surveks oli õhust jälgivate silmade probleem. Varem piisas ÕT-le kiirest säärte tegemisest tööpiirkonnast ja varjumisest-maskeerumisest, aga nüüd enam mitte. Jälgiti õhust kuhu põõsa alla pugesid, ja sinna siis üks hetk lajatatigi. Aga sõda Ukrainas on nüüd näidanud ära senise ÕT-kontseptsiooni aegumise. Enam ei ole jutt pelgalt silmadest, mis sind ka hiljem jälgivad, vaid nüüd käib juba ka jutt ründajatest nn "kompleksi tööajal". Kui siiamaani oli ÕT ülesehituse eelduseks, et tuleb üks-kaks märki sektorisse ja selle paariga siis tegeletakse, siis tänaseks on olukord muutunud. Tuleb näiteks 20 ja nendega tegelemiseks pole vahendeid ega süsteemi ega lõpuks ka aega.
Siia on vaja selgitust inimestele, kes pole üldsegi või on väga minimaalselt ÕT ülesehitusega kokku puutunud.
*Seireradar- tegeleb kogu ümbruskonna biitimisega omas kaugusulatuses, neid on erineva otstarbega
*jälgimisvõimekus- võimekus, millega jälgitakse seireradari poolt tuvastatud objekte ja seatakse prioriteete
*koordineerimisvõimekus- jälgimisvõimekuse poolt tuvastatud ja prioritiseeritud objektide ülekandmise seadmed tulepunktide/stardiseadmete radariseadmetesse
*märgijälgimisevõimekus- võimekus mitut märki suudab üks stardiseade samaaegselt jälgida
*raketisihitamisevõimekus- võimekus mitut raketti suudab stardiseadme raketisihitamisradar samaaegselt teenindada ja suunata märgijägimisvõimekuse poolt ette antud koordinaatidele

Seirevõimekuse lahendamine pole just suurem probleem, nende jälgimise võimekus kah on tehnika arenguga lihtsamalt lahendatav, aga vat tulepunktide arvu, nendevahelise koordineerimise ja töö tagamiseks varustamise lahendamine nõuab palju suuremat tööd, tehnikat jne. Tänase ÕT seirevõimekuse taga istub aparatuur, mille jälgimisvõimekus suudaks suht lihtsa laiendamisega katta ära Ukrainas seninähtud mahus rünnakutejälgimise, seirevõimekust ennast tuleb aga tõsta väiksemate objektide suhtes (st rohkem võrgus istuvaid väikseid piirkondlikke seireantenne), ka koordineerimise mahu ulatuslik laiendamine arvutiajastul ei tohiks enam olla ületamatu, aga vat laskeseadmetega on puuks. Senine kontseptsioon nägi ühe seireantenni taha 4-6 laskeseadet. Aga igaüks neist 4-6-st suudab sihitada oma raketti ainult ühe märgi peale. Stardiseadme raketi sihituskanalid võivad olla küll dubleeritud, aga see tähendab ikkagi ainult seda, et saab lasta küll välja teise raketi, sihitusradari teine kanal võtab selle iseseisvalt kontrolli alla ja hakkab siis vedama märgile, kuid see lendab ikkagi sinna samasse punkti, kuhu on suunatud märgijälgimisradar. Osade komplekside märgijälgimiseradarid suudavad tõesti korraga ka kahte märki eraldi biitida, aga selle juures on oluliseks piiravaks parameetriks suhteliselt kitsas töösektor kahe märgi samaaegseks jälgimiseks. (Nt kui objektid peaksid eri suundadesse sektorist välja laiali lendama siis on puuks). Nüüd on näha, et on tekkinud ja kasutusele võetud instrumendid, mis on oma olemuselt odavad ja lihtsalt toodetavad, aga võivad tuua väga suuri ja olulisi kahjustusi vastasele või tema olulisele tehnikale ja mille vastu ÕT oma senises kontseptsioonis jääb hätta ka ise enda kaitsmisega. Droonid. Ja kui neid kombineerida teiste instrumentidega (raketid jne), siis ongi ÕT võimekus ammendunud. Ka ÕT iseenda kaitsevõimekus, mitte ainult kaitstavate objektide kaitsevõimekus. Kui ikka risk on suur ja asi seda väärt, siis tuleb nad kõik alla kõmmutada. Ja kui muid vahendeid ei ole, siis ka kalli ÕT raketiga. Mis on toimetatud stardiseadmesse. Millesse on hävitatava märgi koordinaadid sisse saadetud. Aga senise kontseptsiooni järgi koostatud ÕT-üksustes neid stardiseadmeid ei ole, nende jaoks raketitransportlaadureid samuti ei ole, võimekust nii paljudele koordinaate sisse sööta kah praegu ei ole. On pelgalt seirevõimekus tuvastada, et "joppen-puhh kus tuleb kari märke!" Muideks: kogu see võimekuse laiendamise probleem muutub mõttetuks, kui ei ole toodetud rakette....
P.S. Selle sõja kohe esime(ste)l kuu(de)l, kui vere sõjaväelased nägid ÕT-kontseptsioonis probleemi, siis esimese asjana toodi kohe juurde rakettide transportlaadureid TZM-kasid. Lihtsalt tuletegevus oli nii tihe, et senise arvestusega laskeseadmete varustamine vajas kohest kiiret täiendamist.

NB! Jutt ei käi üksnes vereorkide või Ukraina ÕT kohta. See ÕT-raketi stardiseadmete puudus ja sellekaudu kogu ÕT võimekuse puudujäägid on nüüd lihtsalt üleüldine probleem mis laiali on laotatud. Mina teadsin seda võimekusauku (tehnilise ülekoormamise nõksu) ka juba ammu varem oma väljaõppeajast, aga üldiselt ei arvestatud sellise "massmärgitamisega hävitamisega" küll siiani keegi, sest karja hävituslennukitega seda tegema minna oleks ju jabur, aga nüüd droonid lihtsalt näitasid tee kätte.

See tuleks ka ÕT alla postitusena kopeerida, et üldvoos see artikkel kaotsi ei läheks. Leian, et selle lugemine on paljudele hariv ja oluline.
(Olen PVO SV väljaõppinud PVO-komplekside operaator ja seejärgne ZRK-de hoolduse ja remondi vanemmeister. Ajateenijana väljateenitud positsioon.)

[Peeter]

https://www.delfi.ee/artikkel/120233562 ... nnuvaljale
....„Julgeolekuteenistuse ja mereväe löögid tabasid sihtmärki ja tekitasid okupantide tehnikale tõsiseid kahjustusi. Vaenlasele löögi andmiseks kasutati droone, mis koormasid Vene õhutõrje üle, ja seejärel lasti välja raketid Neptun. Huvitav, et isegi Vene Telegrami kanalid kinnitavad tõsiseid purustusi ja kaotusi, kirjutavad vähemalt 30 hukkunud sõjaväelasest,“ ütles allikas....

Täpselt see, millest eile kirjutasin: koorma ÕT üle, lase neil torud tühjaks lasta ja seejärel lajata. Ka droone on vaja tõrjuda, sest ka need panevad korraliku litaka. Kas lased neil ühekaupa järjest lennukeid, või relvaladusid või kütusemahuteid hävitada, või hakkad neid ikkagi alla tooma. Sina tiksu jälgimisdrooniga turvaliselt kuskil, loe lasud kokku ja kui õige aeg käes, siis lajata järgmise instrumendiga. Ja keegi ÕT-st ei oska öelda, kas või millal tuleb see kõige õigem purakas, mille jaoks torusid jätta. See(Need) läheb(vad) läbi, torud on tühjad ja laadida pole veel jõutud.

[Zuslik]

Jutt käib, et vatid lasid jälle endale kuuluva apastraadi alla
https://twitter.com/NOELreports/status/ ... 8306846973

Su-35 ( Mariupoli õhutõrje võttis alla.https://real-vin.com/bilja-mariupolja-p ... skij-litak )

Esimene lennuk tundus tööõnnetus, et miski rike süsteemis või nii, et S-300 ei suutnud oma uuema otsa lennukiga suhelda. Aga nüüd peale järjekordset pauku võiks järeldada, et on kasutusele võetud vanu moderniseerimatta süsteeme millele on suudetud hing sisse puhuda ja mis ei ühildugi uuemate radari(kui neid sealkandis säilinud ongi) võrkude ja lennukite datalinkidega! Kui asi nii siis peaks sellised "eksimised" muutuma järjepidevaks ning teeks Ukraina lennundusel samuti elu lihtsamaks - kui orki õhutõrje operaator kahtleb, et kas oma või võõras ning üritab oma sidekanalite kaudu kõrgemalt kinnitust saada, et ega tsoonis hetkel enda lennukid ei viibi.

[Peeter]

Jutt käib, et vatid lasid jälle endale kuuluva apastraadi alla
https://twitter.com/NOELreports/status/ ... 8306846973

Su-35 ( Mariupoli õhutõrje võttis alla.https://real-vin.com/bilja-mariupolja-p ... skij-litak )

Esimene lennuk tundus tööõnnetus, et miski rike süsteemis või nii, et S-300 ei suutnud oma uuema otsa lennukiga suhelda. Aga nüüd peale järjekordset pauku võiks järeldada....
...Kui asi nii siis peaks sellised "eksimised" muutuma järjepidevaks....
....kui orki õhutõrje operaator kahtleb, et kas oma või võõras ning üritab oma sidekanalite kaudu kõrgemalt kinnitust saada, et ega tsoonis hetkel enda lennukid ei viibi.

Ma olen siin juba ammu ja korduvalt kirjeldanud, kuidas PVO ZRK kompleksid töötavad. Ja ma olen ka juba ammu märkinud, et ma ei habla biiti, kuidas toimub koodivahetus ZRK-s, st kuidas toimub just lahingolukorras igapäevane või veelgi erakorralisem koodivahetus ja kuidas jõuab see IGA, rõhutan IGA piirkonnas tegutseva või oma tegevusraadiusega piikonda ulatuva ÕT kompleksini. Sellega, kuidas see toimub tavaoludes koos protseduuridega (nii tehnilise, kui eriosakonna poole pealt) olen kokku puutunud. Aga vat just lahingolukorras? Kui seda koordineeritult toimima ei saa, siis sealt edasi ongi ainult komandirski tasemel kooskõlastamine, või siis kõige lendava alla põmmutamine. Kooskõlastamine võtab aega ja võib võrduda just selle sama kompleksi pihta lastud raketiga, mida enam ei jõuaks siis tõrjuda. Mis üle jääb: kõik mis lendab, saab tina.

[Zuslik]

Ma olen siin juba ammu ja korduvalt kirjeldanud, kuidas PVO ZRK kompleksid töötavad. Ja ma olen ka juba ammu märkinud, et ma ei habla biiti, kuidas toimub koodivahetus ZRK-s, st kuidas toimub just lahingolukorras igapäevane või veelgi erakorralisem koodivahetus ja kuidas jõuab see IGA, rõhutan IGA piirkonnas tegutseva või oma tegevusraadiusega piikonda ulatuva ÕT kompleksini. Sellega, kuidas see toimub tavaoludes koos protseduuridega (nii tehnilise, kui eriosakonna poole pealt) olen kokku puutunud. Aga vat just lahingolukorras? Kui seda koordineeritult toimima ei saa, siis sealt edasi ongi ainult komandirski tasemel kooskõlastamine, või siis kõige lendava alla põmmutamine. Kooskõlastamine võtab aega ja võib võrduda just selle sama kompleksi pihta lastud raketiga, mida enam ei jõuaks siis tõrjuda. Mis üle jääb: kõik mis lendab, saab tina.

Eks TOR-ide ja S300/400 vahel ole vaksa jagu vahet ka aga kui on nüüd ladudest käima aetud mingid kompleksid, mis seal 40 aastat seisnud ja digitaal sidest ja andmetöötlusest teavad samapalju kui siga pühapäevasest päevast siis polegi siin imestada miskit. See oli küll soomustehnika kohta aga eelmine suvi lugesin verelaste hädaldamist maapealse digitaal side kohta, et suurtüki meestel ja kohati jalaväel võivad ju olla digitaal side lahendused aga kui tulevad laost toetussoomukid milledel on 50 aasta tagused sideseadmed siis ongi kogu pataljonide side tase 70-nendate tasemel ja seda kah parimal juhul .

[Peeter]

Ma olen siin juba ammu ja korduvalt kirjeldanud, kuidas PVO ZRK kompleksid töötavad. Ja ma olen ka juba ammu märkinud, et ma ei habla biiti, kuidas toimub koodivahetus ZRK-s, st kuidas toimub just lahingolukorras igapäevane või veelgi erakorralisem koodivahetus ja kuidas jõuab see IGA, rõhutan IGA piirkonnas tegutseva või oma tegevusraadiusega piikonda ulatuva ÕT kompleksini. Sellega, kuidas see toimub tavaoludes koos protseduuridega (nii tehnilise, kui eriosakonna poole pealt) olen kokku puutunud. Aga vat just lahingolukorras? Kui seda koordineeritult toimima ei saa, siis sealt edasi ongi ainult komandirski tasemel kooskõlastamine, või siis kõige lendava alla põmmutamine. Kooskõlastamine võtab aega ja võib võrduda just selle sama kompleksi pihta lastud raketiga, mida enam ei jõuaks siis tõrjuda. Mis üle jääb: kõik mis lendab, saab tina.

Eks TOR-ide ja S300/400 vahel ole vaksa jagu vahet ka aga kui on nüüd ladudest käima aetud mingid kompleksid, mis seal 40 aastat seisnud ja digitaal sidest ja andmetöötlusest teavad samapalju kui siga pühapäevasest päevast siis polegi siin imestada miskit. See oli küll soomustehnika kohta aga eelmine suvi lugesin verelaste hädaldamist maapealse digitaal side kohta, et suurtüki meestel ja kohati jalaväel võivad ju olla digitaal side lahendused aga kui tulevad laost toetussoomukid milledel on 50 aasta tagused sideseadmed siis ongi kogu pataljonide side tase 70-nendate tasemel ja seda kah parimal juhul .

Tor ja S300-S400 ja ka Buk on ühtse võrgu masinad. Probleem pole mitte nendes masinates, vaid kuidas kood või koodimoodul masinasse jõuab. Ja ma olen sellest ju varem kirjutanud, soovitan lugeda. PVO masinad lähevad liikvele, vastavalt oma ülesandele sinna või tänna, orkide omad on suutelised töötama ka iseseisvalt, st ei vaja keskset juhtimist nagu lääne analoogid. Läheb oma komandirski võrgust välja, ja siis temani uued koodid ei tule lihtsalt. Siia näitena see juhtum eelmisest aastast, kui selgus, et (sõja!)laevad vajavad õhutõrjet ja ainuke kiire viis oli paigutada laeva tekile autonoomne TOR, aga ta töötabki siis autonoomselt (võrguta) ja koodid sinna temani ei jõua ei nii ei naa... Seda juhtumil, kui see Tor on üldse võrguvõimekusega, sest kõik Torid ei ole. Teine teema on see, mida veelkord pean üle selgitama. Osadel PVO-seadmetel käib koodivahetus plokivahetuse teel. Plokk on plommitud, ja seejärel plommitud stoikasse, selle vahetamine toimub ainult üle ossoobõi otdelli, tavakoosseis seda (plomme) näppida ei või. St uue koodi saad siis, kui tuleb ossoobõi otdelli töötaja või volitatud käskjalg, kes siis sisestab uue mooduli, või kodeerib kohapeal üle. See on julgeolekukaalutustel nii. Ja nagu ma selgitasin, peab see jõudma iga viimase kui ZRK-ni, kes kus kaugel pärapõrgus ka ei ole. PVO SV-sse mingi võrgu kaughalduse kaudu koode sisse ei tule. Ja seda ma just kirjutasingi juba varem. Et kõik on küll nn. maru vinge ja änksa, aga see on rahuaja seades, nii, kui läheb aktiivseks andmiseks, nii selgub, et iga PVO SV ZRK-ni see koodindus küll õigeaegselt ei pruugi jõuda. Täpselt sama lünk tekkib (ja ka siin Ukraina sõjas oli see juba näha ja ma kirjeldasin seda siin ÕT-teemas kah) ZRK-de laadimisvõimekusega, st nagu läheb mölluks, ja droonid on seda ka näidanud kuidas läheb, nii on TZM-idest(transpordi-laadimis-masinad) kohe puudus käes. Kui neid veel ära lastakse, siis seda enam.

Siia juurde veel üks aspekt/märkus. Ükskord õnnestus rääkida ühe meie sõjaväelasega, kes kuskil promos rahvale meie mingit ÕT-relva. Vestluse väitis mulle, et selle relvaga Nato lennukeid lasta ei saa. Et blokeering peal. Et kui tuleb oma-võõras signaal omana, siis seade lihtsalt ei lase raketti välja saata. Et vaat kui vinge ja tark masin. Et välistab selle nn. friendly fire. St, et siis meie relvade oma-võõras süsteem on blokeeriv süsteem. On see nüüd nii, või ajas mees lihtsalt ekslikku jutt, seda ma ei tea. Orkidel on aga süsteem teistpidi. Oma-võõras on informatiivne. On mis on, aga kui käsk on ja vaja on, siis tina peab saama antud. Siin on ka see konks kuidas said jaanipäevased muusikandid Moskva peale minnes omi orki helikoptereid ja lennukeid põmmutada, ja täpselt samamoodi peab saama iga relvaga Moskva (vmt) peale mineva pommitaja pihta põrutada. Tänases ja sellesse postitusse haakudes aga oleks küsimus, et kuidas siis selle meie õlalt lastavasse ÕT-relva küll uued koodid sisse saavad? Üks asi, kuidas nad saavad "tavaliselt", aga kuidas nad saavad sõjaseisukorras? Ja kui kiiresti? Mingit kaughaldusega võrguvõimekust neil seadmeil küll ju ei ole?

P.S. Ka selle võiks kopeerida Õhutõrje-teemasse. (Mul hea linkida siis sinna)

[Peeter]

Lisaks veel õhutõrjest: otsisin üht konkreetset videot näitlikustamaks mida tehniliselt tähendab õhutõrjesüsteemi moderniseerimine (madalalt lendavate väikeobjetide avastusvõime suurendamist), aga selle käigus trehvasin Ukraina õhutõrje-poiste tänasele lahingolukorras töötamise kirjeldusele. Täpselt see, mida ma siin ise olen juba ammu kirjutanud ja selgitanud: Juba enne oled sa sihtmärk, aga nagu sa "võssookoje" sisse lülitad, nii oled kohe surmalapse-kandidaat, sul on aega täpselt nii kaua, kui rakett lendab. Seda olen ma ka siin foorumis ÕT töö kirjeldamisel korduvalt kirjutanud.
Ja nüüd rääkisid mehed, et töötame "võssookoje"-ga 30 (kolmkümmend) sekundit. (Lisan tehnilise selgituse: selle ajaga (4sekundit ring) teeb SOTS-ringantenn koos käivitumisega 6 ringi, kõigis kolmes kõrgus-sektoris kaks ringi. Selle ajaga:
*leiad objektid (asimuut, kõrgus, kaugus) (minimaalselt kulub 4-12 sekundit),
*tuvastad objekti (st teisel Sots-antenni ringil samal kõrgusel, kõige kiiremini saaksid info 8. sekundil) liikumissuuna ja kiiruse,
*analüüsid objekti ohtlikuse taseme ja võtad peale kolmandat ringi vastu otsused:
a) kas anda kellelgi teisele meeskonnale üle koordinaadid,
b) otsustad ise märgi hävitada kui on sinu raketi tööpiirkonnas (siis lisandub veel maks 20 sekundit tööaega aktiivsete sisselülitatud saatjatega),
Seejärel "võssookoje" välja ja kohe sellest positsioonist minekut, järgmisesse. Seal jälle koordineerituna õhutõrjejuhtimises ettenähtud ajal 30 sekundit tööd ja jälle minekut. Selle 30 sekundise töö jooksul ei ole sul aega enam midagi arutada või kooskõlastada- selline ongi lahingvalve. Sa kas lased raketi välja, või ei lase. Võibolla saad selleks 30 sekundiks (kellegi teise püütud) märgi koordinaadid ja ülesande see hävitada. Saad konkreetse ülesande. Et kui seda (30 sekundi reeglit) ei täida, siis arvesta, et oled välja šikaitatud ja sinu pihta tuleb rakett või BPLA, ja siis on hoopis sinu endaga "pizdaa". Ei mingit ilustamist- otse ja konkreetselt. Sellise tööintensiivsuse ja mobiilsuse juures mõistan täiesti, kui õhutõrjesüsteemide lähikaitse üksused ei pruugi ZRK jänesehaakidele järele jõuda. Ja mingist maskeerimisest pole mõtet üldse rääkida. ZRK ongi kõikse aeg liikumises ja valmiduses vastavalt käsule kasvõi koheselt oma 30 sekundi-ülesannet täitma.
Mina saan täiesti selgelt aru mida sellise kompleksiga töötamine tähendab, ja mõistan seeläbi ehk ka kõige selgemalt mida tähendab töötamine sellise tempoga ja millise pinge ja vastutuse all need mehed oma maad, oma inimesi ja omi kamraade kaitsevad. (Mina tegin samasugust rabelemist simulaatoris, seal munema jäämise korral ei juhtu veel meeskonnaga midagi, õppeprotsess ja iganädalane vilumuste harjutamine lihtsalt. Ilma elude eest vastutamata, aga ikkagi võttis läbi). Sügav kummardus neile ukraina poistele.

Lisan veel juurde seostumaks nende bravuurikate ja märgiliste vere-orki lennukite alla võtmisega. Sa peadki mõtlema kastist välja, mõtlema mingi uue knihvi ja lahenduse ÕT kasutamisel. Ega sa muidu vereväe lendureid ja muid õhuteenistusi üllatada ei suudaks. Ka nemad on ju seda õppinud ja teavad samu asju. Sirgjoonelise primitiivse paugutamise ja vastase poolt ette ära loetavate meetoditega selliseid tulemusi ei saavuta. Tuletan meelde, et kui nüüd need esimesed kolm verelaste lennukit siin ühe portsuna alla võeti, siis oli orki-jutt umbes taoline, et üllatusmoment oli nii suur, et meeskonnad ei jõudnudki enam reageerida. Eeltuvastus info, koordineeritud laskeseadise eelhäälestus "võssookojet" kasutamata märgile, ja seejärel kui märk on käeulatuse siis seadmete aktiveerimine, kiire "zahvat" ja "kindlapeale minekuga" pauk.

[Kapten Trumm]

Uuemad vene lennukid ei paista enam kasutavat seda nõuka aegset oma-võõras süsteemi (läänes kutsutakse IFF Odd Rods), kaks kolmplekti antenne lennuk, üks lennuki peal ja teine all - nagu kolm eripikkusega sõrme. Sorisin netis hulka fotosid, ei paista. Su-27 ja tema derivaatidel asus üks antenn lennuki nina all natuke enne esitelikut ja teine sabapoomi peal.

[ElrikThunderson]

Rusti lennu arutelu liikus juba olemasoleva teema jätkuks siin: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 26#p828226

[Peeter]

Rusti lennu arutelu liikus juba olemasoleva teema jätkuks siin: https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 26#p828226

Rusti lendu võib tõepoolest arutada mujal, aga "oma-võõras" kodeerimissüsteem ja/või arutelu selle kokkupuutumusest ÕT-vadkonnaga pole seda mitte. See on just selle valdkonna teema ja mina just selle pärast selle siia kirjutasingi, et ÕT-aspektist seda lahata ja selgitada lugejaile. Ma soovitaks need postitused (või nende postituste selle teema jaoks olulised osad), mis on seotud just kodeerimisega ÕT-vaatevinlist siia tagasi tuua. Mula võib jah sinna jätta. Ja kui oluline on, et siin teemas Rusti nime näha ei oleks, siis võib ju Rusti nime asendada postitustes tärnidega (****) või kriipsudega (----), et teemadevahelisi segadusi siis mitte tekitada.

P.S. Ma just mõtlesin (oma algatuslikult oma väikese peakesega), et koondan kõik ÕT-aspekte puudutavad postitused, segitused vmt, mis olen ka mujal teemades teinud, dubleerituna siia ÕT-d katusena katvasse teemasse. Et oleks kõik koos, kui keskil on soovi lugeda ja selgust saada, kuidas tegelikult süsteemid toimivad. Et mitte vähestest teadmistest tingituna mingit järjekordset jura kuskil kokku kirjutataks. Päris ebameeldiv on avastada, et mingite pinnapealsete teadmistega vaheleseletajate pärast on ÕT-postitused minema jalutatud......

[Peeter]

Lisan veel juurde seostumaks nende bravuurikate ja märgiliste vere-orki lennukite alla võtmisega. Sa peadki mõtlema kastist välja, mõtlema mingi uue knihvi ja lahenduse ÕT kasutamisel. Ega sa muidu vereväe lendureid ja muid õhuteenistusi üllatada ei suudaks. Ka nemad on ju seda õppinud ja teavad samu asju. Sirgjoonelise primitiivse paugutamise ja vastase poolt ette ära loetavate meetoditega selliseid tulemusi ei saavuta. Tuletan meelde, et kui nüüd need esimesed kolm verelaste lennukit siin ühe portsuna alla võeti, siis oli orki-jutt umbes taoline, et üllatusmoment oli nii suur, et meeskonnad ei jõudnudki enam reageerida. Eeltuvastus info, koordineeritud laskeseadise eelhäälestus "võssookojet" kasutamata märgile, ja seejärel kui märk on käeulatuse siis seadmete aktiveerimine, kiire "zahvat" ja "kindlapeale minekuga" pauk.

Tundub, et justkui siit oleksid mul "delfistid" seda lugemas käinud. Ma olen seda siin foorumis ikka mitmes postituses selgitanud. Ja piisavalt ammu juba, ega see 1. veebruari postitus polnud esmakordne. https://forte.delfi.ee/artikkel/1202723 ... ennukisaju

[Kapten Trumm]

Plaanisin just sama artiklit kommenteerida. Antud võte (venelased nimetavad seda "õhutõrjevaritsus") võeti kasutusele NSVL PVO poolt Vietnami sõjas ja väidetavalt kasutas seda ka Iraagi ÕT 1991 Lahesõjas liitlaste vastu. Ukraina sõjas on seda eri variatsioonidest kasutatud üsna algusest alates - variatsioonid on seejuures näiteks sellised, et UKR on kasutanud üksikut hävitajat söödana, mida siis ülekaalus VF üksus (nt lüli) tormab taga ajama ja seejuures sõidab sisse UKR ÕT tapatsooni.

Antud võte pole mingi Patrioti ainuomane asi, vaid seda saab teha kõikide ÕT süsteemidega. Ka taburetiga Mistraliga kui soovite. Lihtsalt konks on selles, kuidas vastane meelitada vajalikku kohta. Patrioti eelis UKR kasutuses olevate NSVL aegsete S-300 rakettidega on pikem laskekaugus.

Et venelased lasevad ennast 100+ km kauguselt hävitada, räägib kahest probleemist:
1. vene lennukite vilets RWR (ehk siis radarihoiatuse süsteem), mis ei anna piloodile piisavat ülevaadet, kes teda vaatab, sest Patrioti enda radari käivitamine peaks olema viimane punane tuli.
2. vene pilootide nadi väljaõpe/taktikalised oskused. 100 km kauguselt lendab rakett sinuni ikka tükk aega, 3 Mach kiirusega 1 km sek, poolteist minutit - väidan, et olles 100 km kaugusel Patrioti radaripildi servas on võimalik raketist pääseda nii, et pikeerida järsult alla ja seejärel väljuda ohtlikust alast ülimadalal kõrgusel, 100 km kaugusel on radarihorisont juba nii 200 m kõrgusel (kes huvitub täpselt, arvutab ise) ja pimedat ruumi on piisavalt. Pommitajatel võib juhtuda, et tuleb pommid alla heita, et parandada lennuki manööverdusomadusi. Üllatusmoment ei saa suur olla - võimalik ainult siis kui RWR ei tööta või paneb segast.

[Peeter]

Loomulikult ei ole see mingi uus trikk. Lihtsalt sul on vaja lahendada sihitamise süsteem kui ise vaadata (kõrgsagedust sisse lülitada) ei saa.
Nüüd täiendused ja/või vastulaused.
Trummi jutt: 1. vene lennukite vilets RWR (ehk siis radarihoiatuse süsteem), mis ei anna piloodile piisavat ülevaadet, kes teda vaatab, sest Patrioti enda radari käivitamine peaks olema viimane punane tuli. Panen siia veelkord selgituse tõenäolisest tegevusest: Patrioti stardiseade M-901/M-902/M-903 veeti kuskile rindelähedale, nii kaugele kui risk lubas, et saada võimalikult kaugele põmmutada. Edasi on vaja kuskile lähedale sokutada ka raketisihitamisradar AN/MPQ-53 või -65. Nüüd on vaja neile lihtsalt andmed sisse sööta. Ütlen veelkord, et AN/MSQ-d ja OE-d ei pea üldsegi selleks sinna samasse lähedale vedama, sest datalingiga saab sellesse sihitamisradarisse andmed sisse saata kasvõi seal samas (st tegelikult samas ka hoopis mujal) Rumeenia või Musta mere kohal tiirlevast AWACS-ist. Sihtmärgiks oleva orki-lenduri jaoks on mingi ülikauge pingimine, mida ei loeta ohukski, aga saadud 3-D-koordinaadid põrgatuvad hoopiski ringiratast juba kenasti reservigagi temani küündivasse stardiseadmesse ja sihitusradarisse. Ja need põrutavad ära. Ja tulemuseks ongi, et ootamatu litter kümpi ja lennukist on ainult hunnik suitsevaid polte ja plekitükke alles.
Nüüd selgitan seda Trummi räägitud 100 sekundi-poolteise minuti juttu: Trumm eeldab, et piloodil on poolteist minutit aega. Selgitus: eeldatavalt lendavad Patrioti raketid Pac2&3 1100-1200 meetrit sekundis. Pac-2 raketi tegevuskaugus on 160km ja Pac-3 oma 120 km. Nüüd võtame sihtmärgiks lennuki, mis läheneb või lendab kiirusel meie käsitletaval näitel (mis on täiesti meelevaldne ja valitud lihtsama peast kaasa arvutamise aspektist) 600km/h. Kui me suudame oma stardiseadme ja sihitusradari viia sellisesse kohta, kus sihtmärgi planeeritud tegevuspiirkonna servgi on näiteks isegi ca 80 km kaugusel siis käivitub järgmine stsenaarium. Hetkel, kui lennuk on näoga meie poole, st põgenemismanööver oleks kõige pikema ajaga, aktiveeritakse sihitusradar, lukustatakse ja põmaki. Nüüd loeme aega selle lihtsa ja sirgjoonelise, lihtsalt nihutatud stardiseadmega ÕT-operatsiooni läbiviimisel. 80 sekundi pärast on rakett seal punktis, kus lennuk praegu. Samal ajal lennuk liigub kiirusega 600km/h, mis teeb 10 km minutis, mis teeb, 6 sekundiga kilomeeter, mis teeb 166,6 meetrit sekundis. Kui lendur suudab reageerida koheselt ühe sekundiga, ja on lisaks juba seljaga raketi suunas, siis suudab sihtmärk lennata selle talle jäänud aja ja kiirusega 13,3 km. Kohtumispunkt on selliste arvutuste korral 96 sekundil. Kompleksi tegevusraadiusest väljajõudmine on lootus, et "ehk ei ulata enam minuni" aga siinse näite korral on näha, et varu on isegi 120 km ulatuses veel ca20km, 160 km korral, aga juba oioi-kui-palju. Meie antud näite korral olles ÕT-kompleksi operaatorite ja ründeplaneerijatena selle näitajate korral teame juba ette, et see ongi pelgalt piloodi lootus....
Aga:
*Rakett ei lenda mitte 1000 meetrit sekundis vaid 1100-1200 meetrit sekundis, st lennuaeg on mitte 80 sekundit, vaid 66-72 sekundit.
*Piloot ei reageeri sekundiga
*Lennuk ei pruugi olla tavaliselt sellises põgenemise"soodusasendis" ega ka mitte põgenemiskonfiguratsioonis ja/või situatsioonis, kokpitis võivad muud tegevused toimuda, mis segavad pilooti keskendumaks põgenemisele. Kui piloot kaotab reageerimisele ja sellele järgnenud manöövrite algatamisele nt 5 sekundit (mis on väga kiire reaktsioon!) ja peab samas tegema veel 180 kraadise või isegi enama pöörde ja selle käigus üritada pikeerida alla, ja enne seda tahta panna veel teele nt need liugpommid, siis on juba praegu näha, et iga sekund on arvel. Aga kui tal kulub hädaolukorra info kuvamisest tegeliku õhuolukorra ja ründeasimuutide hindamisele, seniste tegevuste lõpetamisele ja põgenemisstrateegia valimisele näiteks kokku 15 sekundit (mis on ka ikka veel kiire)? Liugpommitaja-Su-ga või siis eriti juba A-50 või selle komandopunti-IL-iga nüüd kümne kilda pealt alla 200 meetri peale tulla võtab kah ikka kenasti-kenasti sekundeid aega. Selle koha peal võib igaüks nüüd ise arvutada neid sekundeid. Näiteks, et mitmekümne sekundiga Su või siis A-50-Il-76/vmt 8-10 kilda, või siis teise variandi korral nt 5kilda pealt alla-200 meetri kõrgusele madallennule jõuab. Teed kolmnurga kõrgusega 10km ja arvutad suurima antud lennukitüübi(kere)le lubatud piirkiiruse juures mitme sekundi ja mitme kilomeetri kaugusel ta niimoodi ise veel ühestükis tervena alla jõuab (sh vertikaalkiiruse/langemise aeglustamine kõrguseni 150 meetrit et mitte vastu maad laiaks lennata). Isegi otsejoones alla vastamaad laiaks prantsatamine selliselt kõrguselt võtab mõnusa portsu sekundeid- Aga siin on ju eesmärgiks lennuk stabiliseerida kõrgusele ca150 meetrit. Ja siis samal ajal jääb ainult loota, et ehk vast ikka jõuab nii ruttu alla ja ehk-vast Patriot ei saa mind siis madalalt kätte... Mina ÕT-mehena sellele ei panustaks. Üritama piloot ikka peab, aga mina oma ÕT-väljaõppega ütlen seda sekundi-rehnuti tehes, et enne kui see tjblavant koheselt reageeritud saab ja üritabki ülevalt alla saada, siis enne on need sekundid tal jubaotsas... Vaja on ennast(stardiseade) lihtsalt heasse kohta sokutada ja asjalikult plaani pidada ja hea ründemoment valida/ajastada.
P.S. siia juurde: Olen siin kuskil ka kirjeldanud, kuidas ma poliitzanjaatijete ajal aju välja lülitamiseks peastarvutamisena just selliseid asju tegin. Et kuidas ja mis viisil pääseks käest sihtmärk ja kuidas ja mida ja kuhu peaks selle sihtmärgi laskma, et ta enam kindlasti raketi eest minema ei saaks.

Aga panen siia veelkord oma eelpool öeldud ja rõhutatud lause: Sirgjoonelise primitiivse paugutamise ja vastase poolt ette ära loetavate meetoditega selliseid tulemusi ei saavuta. Need kõik eespool olid mul selgitused sirgjoonelise primitiivse ja lihtsalt loetava ründevektori korral. Kasutades ainult trikki, et alternatiivsel sihitamisel jätad saatjate aktiveerimise ja lukustamise sihtmärgile võimalikult viimasele hetkele. Jättes vastasele selle maksimum ca100 sekundit reageerimisaega. Justnagu jahieetika. Et jahitavale loomale tuleb kah anda šanss pääsemiseks.... Kas orkile kah või? ... Sõja ajal barbaarsele röövkallaletungijale ja rahulike elanike vägistajaile-mõrtsukaile ?.... Aga ma olen ka siin foorumis juba kirjeldanud kuidas seda saab teha ka niimoodi, et piloodile ei jää sedagi ca 90 sekundit. Selgitan veelkord: saabub info sihtmärgi kohta, lased raketi välja, aeg läheb jooksma. NB! Mitte selle sihtmärgi peale vaid lihtsalt sinna suunda. NB! Sihtmärgi kokpitis ei süti hoiatuskirjet, et ta on mingi ohtlikult lähedal oleva raketisihitusradari poolt märgile võetud. Sest kompleks ei ole veel suunatud ega lukustatud sellele sihtmärgile. Rakett lendab, sinna kuskile kuhu sihitamisradar teda veab. No just nagu muu relvastusegi eelpositsioneerimine. Lased tal no näiteks (sõltub asjaoludest ja kogemusest/vilumusest) 40-50-(...isegi 60?) sekundit lennata..... ja nüüd aktiveerid need õiged sihtmärgi koordinaadid raketi sihitamiseks. (Vajadusel saad kasvõi AWACS-i kaudu uusima viimase positsiooni täpsustuse). AN/MPQ hakkab koheselt vedama raketti sellele uuele asimuudile ja tõusunurgale. Rakett suunatakse märgile. Nagu sihitamisradari kiir on märgile jõudnud, peaks süttima sihtmärgil kokpitis hoiatus märguanne. Rakett on juba nii lähedal jäänud ehk 30 km. Ehk siis ca 25 sekundit. Reageerimine, põgenemismanööver... Aeg jookseb. Selle järgi jäänud ajaga ei lähe sa kuhugile enam.
P.S. Patriot MIM-104 on selleks üle sati-lingi andmete sissevõtmiseks võimeline.
Ise tegin esimest korda seda raketivedamist simulaatoris juhuslikult, pärast juba harjutasime teadlikult sellist asja. Justkui kiirkorras mitme üheaegse erinevalt ründevektorilt tuleva rünnaku tõrjumine. Pole enam aega lukustada, vaid veadki käsitisi ja "zahvat"-id lukustada alles raketi lennu ajal. St lasime raketi välja, lukustus ei tominud, siis vedasime käsitsi raketi sihtmärgile järele juba uuele asimuudile ja siis lukustasime sellele. Välja kukubki see niimoodi: lased raketi välja. Hoiad sinnapoole, venitad niiakaua, kui arvestad oma riski ja kogemuse/oskustega, siis vead sihitamise märgile, lukustad, ja tüüp ei jõua ehk isegi enam kõige esmast asja peibutisigi ära välja lasta, kui litter juba ära käib.
Ukraina-sõjast oleme näinud analoogseid episoode, kui mingi "õlaltlastavaga" võeti tjblavandi helikoptereid alla. Lasti tükk aega lennata tiba kõrvale ja siis viimasel hetkel keerati juht-vidikon otse helikopteri peale. Pauhh ja kopteri jaoks suht hoiatuseta maha võetud. Ei midagi uut. Juba ammu läbitud võtted, kuidas lahingus vastane üle kavaldada. Kasuta oma tehnilisi võimalusi ja oskusi. Aga sa pead ise teadma neid kasutusvõimalusi. Ja oskama neid kasutada.

[Peeter]

Lisan oma eelnenud pikale postitusele veel ühe lähimineviku seiga näitamaks, et see tõesti pole "uus ja nüüd-leiutatud" kasutusvõimalus. Nii, nagu praegu kirjeldasin MIM-104-ga opereerimist, opereeriti juulis 2014 orkide poolt ka BUK-iga. Operatsioonialale toodi ainult kompleksi üks osa- iseseisev stardi- ja sihitamisseade 9A310. Ülejäänud kompleksi kohalolu polnud oluline. Kuna aga sihitamisinfo oli ekslik, siis tabas rakett sõjalise sihtmärgi asemel reisilennukit MH17.
Nagu siingi olen juba varem selgitanud, et Buk-il on stardialus- ja sihitamisradar ühildatud ühe šassii peale, aga Patriotil on need eraldi erinevatel alustel. S-300-l on kah need sõlmed eraldi alustel.

NB! Tegin oma eelmisse pikka postitusse ka veel täiendusi juurde.

P.S. Tea nüüd kas ongi vaja seda teemat enam edasi lahata. Vahepeal on tunne nagu ainult iseendale kirjutaks, või parandaks/täiendaks Trummi nägemusi.