Autotehnikateema

[Walter2]

Zigulidel (ja üldse vene autodel) puudus paagis bensiini paisumise kompenseerimise lahendus.

Ladal oli ilusti olemas paagi tuulutus, ilmselt Fiati pealt üle võetud. Sinakas läbipaistev voolik läks sealt paagi alla, sealt edast tankimisluugi all täitetoru ümbritsevasse kummikattesse kus oli vaba ühendus atmosfääriga.

paak2.jpg (92.53 KiB) Vaadatud 372 korda

See sinine läbipaistev volla on tuulutuseks.

[Kapten Trumm]

Kas see voolik mitte ei lähe täitetorusse natuke korgist sügavamale ja on mõeldud selleks, et bensiini valamisel õhk paagist välja tuleks...?

[Väino]

Tagaveolise Lada paagil ei ole ju täitetoru, pildilgi näha, et kork on otse paagi küljes. Sellel pole midagi õhutada. Lehtri / tankimispüstoli toru ulatub paagi keskele.

[Walter2]

Kuna tankuri ava paagis oli kordades suurem auk kui püstol (ning puudusid tänapäevased euroklapid kõrides) siis tuli õhk sealtkaudu välja. Üsna kindlasti oli see volla tuulutuseks ja mäletan, et palavate ilmadega (kuna kütus oli külm) polnud mõistlik kõriauguni täis tankida kuna selle volla kaudu võis hakata välja pressima. 2102 ja 04 ilmusid õhueemaldustorud täitetorude kõrvale.
https://www.lada.shop/en/lada-2107/7a2- ... fuel-tank/
det. 2 ja 3 seletavad asja

[OLAVI]

https://auto.howstuffworks.com/car-driv ... es.htm#pt9

Siin on autode süttimiste TOP 3 järgmine : 1) kütuselekked 2) akud (ka sisepõlemismootorite puhul) 3) lekkivad “mahlad”

Tundub usutav.

Kui tundub usutav, siis nii ongi, et "rumala lugeja jaoks on usutav", et happeakud ka põlevad.

Kes vähegi koolitarkust mäletab, see teab et auto happeaku mitte ükski koostisosa aktiivmaterjal (tina, plii, happe vesilahus) ei ole tavatingimustes põlev ega ise süttiv.
Happeakust võib ora läbi lüüa ja ei juhtu mitte midagi hullemat, kui et elektrolüüt jookseb akust välja.

Kui happeakut pikalt kõrgema pingega ülelaadida, siis eraldub sellest paukgaasi, mis on küll plahvatav aga selle eraldumises ei ole süüdi mite aku vaid aku laadimise süsteem.
Kõigil akudel on tänapäeval ava, kuhu ühendatakse voolik, mis suunab eralduvad gaasid autost välja ja kui see voolik ei ole ühendatud, siis see on aku paigaldaja viga.

[Smith]

Kui tundub usutav, siis nii ongi, et "rumala lugeja jaoks on usutav", et happeakud ka põlevad.

Kes vähegi koolitarkust mäletab, see teab et auto happeaku mitte ükski koostisosa aktiivmaterjal (tina, plii, happe vesilahus) ei ole tavatingimustes põlev ega ise süttiv.
Happeakust võib ora läbi lüüa ja ei juhtu mitte midagi hullemat, kui et elektrolüüt jookseb akust välja.

Kui võtaks virisemise, ärapanemise ja ärplemise asemel vaevaks postitatud linki lugeda paistaksid teinekord targem välja

Car batteries are problematic, and not just the hybrid and all-electric vehicle battery pack types we've already discussed. A typical car's standard lead-acid battery charging cycles can cause explosive hydrogen gas to build up in the engine bay, and the electrical current the battery provides (along with faulty or loose wiring) can produce sparks that can quickly ignite a fluid drip or leaked vapors.

[OLAVI]

Smith kirjutas: ↑03 Aug, 2023 8:38
https://auto.howstuffworks.com/car-driv ... es.htm#pt9

Siin on autode süttimiste TOP 3 järgmine : 1) kütuselekked 2) akud (ka sisepõlemismootorite puhul) 3) lekkivad “mahlad”

Tundub usutav.

Kui tundub usutav, siis nii ongi, et "rumala lugeja jaoks on usutav", et happeakud ka põlevad.

Kes vähegi koolitarkust mäletab, see teab et auto happeaku mitte ükski koostisosa aktiivmaterjal (tina, plii, happe vesilahus) ei ole tavatingimustes põlev ega ise süttiv.
Happeakust võib ora läbi lüüa ja ei juhtu mitte midagi hullemat, kui et elektrolüüt jookseb akust välja.

Kui võtaks virisemise, ärapanemise ja ärplemise asemel vaevaks postitatud linki lugeda paistaksid teinekord targem välja

2: Electrical System Failures (Miks seda ei kopeerinud?)
Car batteries are problematic, and not just the hybrid and all-electric vehicle battery pack types we've already discussed. A typical car's standard lead-acid battery charging cycles can cause explosive hydrogen gas to build up in the engine bay, and the electrical current the battery provides (along with faulty or loose wiring) can produce sparks that can quickly ignite a fluid drip or leaked vapors.

Kas sellist hämamist E-autode akupõlengute õigustamiseks, nagu "Gotlandi armee saagas" on nüüd vaja?
Panen ekraanitõmmise ka siia välja, siis saame kampas koos lugeda, et mis seal siis ikkagi kirjutatud oli.
Puudulikule füüsikatundmisele või sihilikule hämamisele tähelepanujuhtimist ei saaks vist küll ärplemiseks nimetada?

Nr.2 on selgelt kirjutatud, et süttimise põhjustena on teisel kohal elektrisüsteemi rikked, mitte et "akude põlemine on autopõlangute põhjusena 2 kohal".
Igaüks võib sinu poolt antud lingilt kontrollida, et kuidas seal on kirjas ja võrrelda minu kirjutatuga:
https://auto.howstuffworks.com/car-driv ... es.htm#pt9

[Smith]

Nr.2 on selgelt kirjutatud, et süttimise põhjustena on teisel kohal elektrisüsteemi rikked, mitte et "akude põlemine on autopõlangute põhjusena 2 kohal".

Hoopis väljapeetum ja rohkem argumentidele, mitte emotsioonidele rõhuv vastus, akf Olavi. Sul on õigus,
mu tsiteeritav postitus oli ebaõnnestunud, elektrisüsteemi rikked on korrektne, aga ütlen ausalt, ei teinud seda sihilikult. Pidasin silmas seda, et ka tavalised autoakud on sageli üheks osaliseks põlengu tekkimisel. Ilmselgelt on see punkt laiem ja hõlmab kõiksugu elektrisüsteemi rikkeid igat tüüpi autodel.

[Peeter]

Nr.2 on selgelt kirjutatud, et süttimise põhjustena on teisel kohal elektrisüsteemi rikked, mitte et "akude põlemine on autopõlangute põhjusena 2 kohal".

Hoopis väljapeetum ja rohkem argumentidele, mitte emotsioonidele rõhuv vastus, akf Olavi. Sul on õigus,
mu tsiteeritav postitus oli ebaõnnestunud, elektrisüsteemi rikked on korrektne, aga ütlen ausalt, ei teinud seda sihilikult. Pidasin silmas seda, et ka tavalised autoakud on sageli üheks osaliseks põlengu tekkimisel. Ilmselgelt on see punkt laiem ja hõlmab kõiksugu elektrisüsteemi rikkeid igat tüüpi autodel.

Teen siia ääremärkse, et (ikka väga-väga) valdav enamus elektrisüsteemide riketest areneb tulekahjuks edasi ikka põhjusel, et kärssavasse kohta aku annab jätkuvalt voolu (ampreid) edasi peale senikaua, kuni on kuhu minna ja midagi kärsatada. Kui lühis ahelas maha põleb ja likvideerub, siis võbki kahju ainult kärssama läinud kohaga piirneda, aga võib ikkagi ka kogu auto maha põleda. Akude tühjakskäiamist, näiteks starterdamist st akust energia väljavõtmist viisil, millega kaasneb ülemäärase soojusenergia kumuleerumine ja/või eraldumine mõnes vooluahela osas või muudmoodi lihtsalt tühjaks tarbimist on ka kõik akf-id elu jooksul ikka korduvalt näinud ja pole keegi trehvanud nägema kuidas aku sellest tingituna põlema läheb, küll aga võivad tuliseks või isegi põlema minna tarbijad(starterid), kaabeldus, kontaktid. Et kõrvalt ääremärkusena see "Gotlandi-saaga" laadne jutt tagasi loogilise rea peale aidata, siis on vaja meelde tuletada rahvakeelset käitumisjuhendit tulekahju ohu korral: esimese asjana ürita eemalda akult juhtmed. Seda teevad ka päästjad. Ja seda just nimelt põhjusel, et aku on kenasti elus ja kütab aga lühistele voolu selga edasi. Nn "tavalise aku" süttimine ei ole auto elektrisüsteemist tingitud põlengute põhjuseks, vastupidi, aku on tavaliselt jätkuvalt täiesti töökorras ja kas säilib kasutatava seadmena, või lihtsalt hävineb juba hiljem tulekahju käigus.
Tehniliste aspektidega kursis olija vaatevinklist saab öelda, et lausest "elektririketest tekkinud põlengud on 2. kohal" meelevaldse tõlke abil jõudmine lauseni "akude (ka sisepõlemismootorite puhul) süttimise põhjustena 2. kohal" (nb konkreetne sõnapaar akude süttimine on põhjus), ei ole mitte pelgalt ebaõnnestunud tõlge(ndus), vaid on hoopis teksti tegelikule sisule ja mõttele hoopis teistsuguse ja originaalist oluliselt erineva sisu andmine. Isegi kui nüüd akude süttimine asendada sõnadega tavalised autoakud on sageli üheks osaliseks põlengu tekkimisel jääb see ikkagi teksti sisule uue meelevaldse sisu loomiseks. Täpselt sama loogikast (demagoogikast) lähtudes võiks jõuda selle punkt2 all süüdistama põlengute tekkes ka hoopis mitte akudeni, vaid liiga kergesti süttivate (isolatsiooni)materjalideni, nende tootjateni ja nende toodangus kasutajateni.

[Kapten Trumm]

Pliiaku liigsel laadimisel (kui nt laadimispinge on liig kõrge) toimub aku nn tühjaks keetmine, kus elektrolüüt aurub tuulutuste kaudu vaikselt minema.
Iga korralikul autol, kus aku asub suletud ruumis (nt pagasnikus või istme all) on need kaks aku otsas asuvat tuulutusava varustatud peenikeste voolikutega, mis suunduvad auto alla. Mis juhtub tuulutuseta suletud ruumis, kindlasti olete lugenud allveelaev Lembit seiklustest Utö saare juures.

Kapoti all oleval autol neid tarvis pole, kuna sõidutuul (mis siseneb stange ja iluvõre avadest ja väljub klaasipuhastite juurest ning mootori tagant põhjakatte avadest) tuulutab need gaasid minema.

Mis saab siis, kui elektrolüüt otsa saab? Tõenäoliselt tekivad enne probleemid aku tühjenemise ja nõrga käivitusvooluga kui see juhtub. Aku lihtsalt ei anna enam voolu piisavalt ja starter jääb jänni. Või ei keera üldse.

Suhteliselt lollikindel asi, võrreldes liitiumakude iseeneslike lõhkemiste ja süttimistega on pliiaku üsna töökindel asjandus.

[AMvA]

Nr.2 on selgelt kirjutatud, et süttimise põhjustena on teisel kohal elektrisüsteemi rikked, mitte et "akude põlemine on autopõlangute põhjusena 2 kohal".

Kas aku ei olegi elektrisüsteemi osa?

[Kapten Trumm]

Kui need elektriautod saavad ka 10-20 aastaseks, hakkavad nende elektrisüsteemid samuti kärssama. Juhtimeisolatsiooni väsimise, projekteerimisvigade, amatöörsete elektritööde jne jne tõttu. Paneme siis need põlengud ka liitiumakude arvele?

[AMvA]

Kui need elektriautod saavad ka 10-20 aastaseks, hakkavad nende elektrisüsteemid samuti kärssama. Juhtimeisolatsiooni väsimise, projekteerimisvigade, amatöörsete elektritööde jne jne tõttu. Paneme siis need põlengud ka liitiumakude arvele?

Kaudselt tulevad probleemid liitiumakude olemusest. Suur mahtuvus, suured voolutugevused. Väike AAA patarei ei suuda sellist kahju tekitada.

[Kapten Trumm]

Pliiakud kui tehnoloogia oli allveelaevadel kasutusel mõnikümmend aastat ja ei saa kuidagi väita, et akude iseeneneslikud plahvatused oleks mingi läbiv teema olnud. Tuumaallveelaevadel on need vist tänaseni mingis ulatuses kasutusel. Mis see väike AAA patarei siia puutub? Tüüpses 12V 55Ah pliiakus on piisavalt energiat, et rohkem kui üks auto maha põletada.

[Smith]

Tehniliste aspektidega kursis olija vaatevinklist saab öelda, et lausest "elektririketest tekkinud põlengud on 2. kohal" meelevaldse tõlke abil jõudmine lauseni "akude (ka sisepõlemismootorite puhul) süttimise põhjustena 2. kohal" (nb konkreetne sõnapaar akude süttimine on põhjus), ei ole mitte pelgalt ebaõnnestunud tõlge(ndus), vaid on hoopis teksti tegelikule sisule ja mõttele hoopis teistsuguse ja originaalist oluliselt erineva sisu andmine.

Panen tsitaadi:

A typical car's standard lead-acid battery charging cycles can cause explosive hydrogen gas to build up in the engine bay, and the electrical current the battery provides (along with faulty or loose wiring) can produce sparks that can quickly ignite a fluid drip or leaked vapors.

Kas siin konkreetses tsitaadis ei ole põhjuseks aku ? Aku laadimisel tegib plahvatusohtlik kaas (vesinik+hapnik) ja piisab sädemest , et see plahvataks.
Säde võib tulla mitte ainult vigasest kaablist vaid ka mingi relee vms. Tõesti, ma ei ole elektriinsener ega füüsik , aga inglise keelest sain ma nii aru ega sigilikult midagi ei hämanud.