Lennuväljade parandamine

[Leo]

Soomes ei ole mingi ime, kui tsiviillennuväljalt tõusevad ja laskuvad ÕV lennukid. Sisuliselt võib sealt ka häire peale välja lennata, torn käsib siis kogu vajaliku koridori tühjaks. Tegelikult kui torn saab ÕVst infot, et kusagil nende vastutusala lähedal on ilma transponderita tundmatud (tavalisel venelased), siis hakatakse kohe ruumi tegema, sest varsti on ÕV kurjade kavatsustega kohal. Vajadusel tulevad ka sirgemate teelõikude peale alla ja nendel teelõikudel baseerumist harjutatakse regulaarselt. Õnneks nii hullu ei ole pikalt olnud, et lihtsalt pannakse maanteel liiklus seisma hädamaandumise võimaldamiseks.

[TTA]

Soomes ei ole mingi ime, kui tsiviillennuväljalt tõusevad ja laskuvad ÕV lennukid. Sisuliselt võib sealt ka häire peale välja lennata, torn käsib siis kogu vajaliku koridori tühjaks. Tegelikult kui torn saab ÕVst infot, et kusagil nende vastutusala lähedal on ilma transponderita tundmatud (tavalisel venelased), siis hakatakse kohe ruumi tegema, sest varsti on ÕV kurjade kavatsustega kohal. Vajadusel tulevad ka sirgemate teelõikude peale alla ja nendel teelõikudel baseerumist harjutatakse regulaarselt. Õnneks nii hullu ei ole pikalt olnud, et lihtsalt pannakse maanteel liiklus seisma hädamaandumise võimaldamiseks.

Kas nad ka baseeruvad seal ja ladustavad oma laskemoona? On vaks vahet kas tehakse maandumis ja õhkutõusmis harjutusi või lennatakse korraks tankimiseks läbi ja baseerumisel.

[Kapten Trumm]

Soomes ei ole mingi ime, kui tsiviillennuväljalt tõusevad ja laskuvad ÕV lennukid. Sisuliselt võib sealt ka häire peale välja lennata, torn käsib siis kogu vajaliku koridori tühjaks. Tegelikult kui torn saab ÕVst infot, et kusagil nende vastutusala lähedal on ilma transponderita tundmatud (tavalisel venelased), siis hakatakse kohe ruumi tegema, sest varsti on ÕV kurjade kavatsustega kohal. Vajadusel tulevad ka sirgemate teelõikude peale alla ja nendel teelõikudel baseerumist harjutatakse regulaarselt. Õnneks nii hullu ei ole pikalt olnud, et lihtsalt pannakse maanteel liiklus seisma hädamaandumise võimaldamiseks.

Kas nad ka baseeruvad seal ja ladustavad oma laskemoona? On vaks vahet kas tehakse maandumis ja õhkutõusmis harjutusi või lennatakse korraks tankimiseks läbi ja baseerumisel.

Kui me SA olukorras kasutaks Tallinna või Pärnut (või mõnda maanteejuppi), siis ka ilma laskemoona ja tankimiseta või....?

[kaugeltuuriv]

Norras Sola lennuväljal Stavangeris on ka ühine rada,mida jagavad tsiviilid ja sõjaväelased.Sõjaväelased majutavad seal hoolduspersonali NATO AWACS luurelennukitele,kui need teevad seal vahepeatusi.Oma silmaga nähtud,kui need on maandumas.Selle aasta juunis,kui külastasin Stavangerit mainis sõber,et aeg ajalt maanduvad need ka praegu sinna.Stavangeris ise asub suur NATO luurebaas,mis ehitatud nn.Atlandi vallis olnud mäekompleksi sisse(teda on muidugi laiendatud aastatega).Kes linnas on käinud teab suurt masti kompleksi otsas,visuaalselt on seda hästi näha.

[TTA]

Soomes ei ole mingi ime, kui tsiviillennuväljalt tõusevad ja laskuvad ÕV lennukid. Sisuliselt võib sealt ka häire peale välja lennata, torn käsib siis kogu vajaliku koridori tühjaks. Tegelikult kui torn saab ÕVst infot, et kusagil nende vastutusala lähedal on ilma transponderita tundmatud (tavalisel venelased), siis hakatakse kohe ruumi tegema, sest varsti on ÕV kurjade kavatsustega kohal. Vajadusel tulevad ka sirgemate teelõikude peale alla ja nendel teelõikudel baseerumist harjutatakse regulaarselt. Õnneks nii hullu ei ole pikalt olnud, et lihtsalt pannakse maanteel liiklus seisma hädamaandumise võimaldamiseks.

Kas nad ka baseeruvad seal ja ladustavad oma laskemoona? On vaks vahet kas tehakse maandumis ja õhkutõusmis harjutusi või lennatakse korraks tankimiseks läbi ja baseerumisel.

Kui me SA olukorras kasutaks Tallinna või Pärnut (või mõnda maanteejuppi), siis ka ilma laskemoona ja tankimiseta või....?

Jutt käis ju rahuaegsest pikemast baseerumisest, või on jälle vestluse käigus teema muutunud?

[Kapten Trumm]

Jutt käis ju rahuaegsest pikemast baseerumisest, või on jälle vestluse käigus teema muutunud?

Sõja ajal tuleb neid teisi radasid nagunii kasutada ja kõiksugu olme, laskemoona, kütuse jne küsimused lahendada. Või loobuda lennukitest.
Küsimus nüüd on, et kas peaks kasutama võimalust ja praktiseerima seda juba täna (Ämari raja remont annab hea ettekäände) või laskma edasi mugavusrutiini, ise teades (aga võibolla ka mitte teades), et sõjaolukorras pommitatakse Ämari rada Sveitsi juustuks ja siis tuleb kõiki neid küsimusi hakata käigult lahendama. Mis ei pruugi olla nii efektiivne ja võib lõppeda üldse sellega, et kuna eestlastel pole tomivat lennuväe hajutamise plaani, siis viivad liitlased lennukid siit näiteks Rootsi.

Vietnami sõja praktika oli, et maapealt tuleva appikarje korral pidid pommid kukkuma MHK 15 minuti jooksul. Rootsist tulles ei tseki antud matemaatika välja mingi valemiga.

[Kilo Tango]

Jutt käis ju rahuaegsest pikemast baseerumisest, või on jälle vestluse käigus teema muutunud?

Sõja ajal tuleb neid teisi radasid nagunii kasutada ja kõiksugu olme, laskemoona, kütuse jne küsimused lahendada. Või loobuda lennukitest.
Küsimus nüüd on, et kas peaks kasutama võimalust ja praktiseerima seda juba täna (Ämari raja remont annab hea ettekäände) või laskma edasi mugavusrutiini, ise teades (aga võibolla ka mitte teades), et sõjaolukorras pommitatakse Ämari rada Sveitsi juustuks ja siis tuleb kõik...

Moodsate rajataastevahenditega on võimalik üksik kraater muuta maandumiskõlblikuks pinnaks ca. 10 minutiga. Loodan, et Ämaril on vastavad vahendid olemas. Lisaks ei ole venelaste täpsuse korral raja muutmine "šveitsi juustuks" sugugi eriti kindel mats. Panustaks pigem, et nad ründavad rajatisi, mille hävitamine teeb rohkem kahju.

Muidugi on vaja ka varulennuvälju.

[Kapten Trumm]

Ressursid betoonradade lennukõlblikuks muutmiseks on päris suured. Näiteks külma sõja ajal oli iga Lääne-Saksa lennuvälja peale arvestatud üks (reserv)pioneeripataljon ja baasis oli selleks terve tehnikapark, mägede kaupa killustikku ja muud kraami. Arvestades, millise kraatri tekitab Iskanderi plahvatus maapinnal, siis mingist 15 minutist ei ole siin juttugi, isegi üheainsa augu täitmisega võib minna paar tundi, sest see täitepinnas tuleb ka kihtidena tihendada, kui ei soovita olukorda, et see täidetud auk on järgmisel päeval suureks ja lennukitele ohtlikuks lohuks vajunud.

Moodsad rajapurustusvahendid aga (hetkel ei meenu, et venelased neid omavad) sidaldavad submunitsioone, mis muudavad rajal suured alad betooni või asfalfi tükkide pudruks. Eesmärk mõistagi on muuta taastamine keerulisemaks. Ja eriti karm on puistada veel rünnaku ala pärast üle puistmiinidega või kasutada moona, millest osa on viitsütikuga, takistamaks kohe tööde alustamist. Või tulistada neid rakette mõningase ajavahega, mis nõuab ründeobjekti pikemat aega häires olekut, mil pole võimalik tööd alustada (ei tea ju kuhu järgmine pauk tuleb).

Ka nende pioneeripataljonide ja killustikumägedega oli Lääne-Saksamaal ca 20 kiirteede lõiku, mis olid ette nähtud lennuväljana kasutamiseks, ju siis sakslased ei arvestanud, et peale rünnakut teevad korda ja elu läheb edasi.

[Kilo Tango]

... sest see täitepinnas tuleb ka kihtidena tihendada, kui ei soovita olukorda, et see täidetud auk on järgmisel päeval suureks ja lennukitele ohtlikuks lohuks vajunud.

...

Ei käi see asi niimoodi, Trumm. Panin siia kunagi ülevaatedokumendi selle kohta, kuidas operatiivruumis lennuvälja rajataaste tänapäeval käib. Otsi üles, kui huvitab. On tehtav väga kiiresti. Ära arva, et sa esimene oled, kes selle peale tuleb, et lennuraja terviklikkus on konfliktis kriitilise tähtsusega. Keegi ei käi seal "tümpsumasinaga" killustikku kinni tampimas.

[Kapten Trumm]

Ei käi see asi niimoodi, Trumm. Panin siia kunagi ülevaatedokumendi selle kohta, kuidas operatiivruumis lennuvälja rajataaste tänapäeval käib. Otsi üles, kui huvitab. On tehtav väga kiiresti. Ära arva, et sa esimene oled, kes selle peale tuleb, et lennuraja terviklikkus on konfliktis kriitilise tähtsusega. Keegi ei käi seal "tümpsumasinaga" killustikku kinni tampimas.

Mulle näib, et sul pole kuigipalju ettekujutust pinnasetööde tehnoloogiast ja see võimaldab luua selliseid fanboy'likke ekslikke kujutlusi rajataastest "moodsate vahenditega", jättes pinnase, rasketehnika jne külma sõja vanaraua kõrvale?

Kui me räägime kraatrite taastamisest (mida tekitavad suurekaliibrilised ja betooni läbistavad moonad rajale), siis ikka, ka tänapäeval täidetakse need tihendatava pinnasega (liiv, killustik) ja tihendatakse kihthaaval. Sest muu raja alune on ju tihendatud. Alles siis saab igasugu moodsaid matte ja asju kasutada.

Kui me räägime lennuväljavastastest kassettmoonadest, mis muudavad tabamuse alad betooniklibuks, kuid ei tekita kraatreid, siis tõesti peale ala tasandamist võib rääkida mingitest mattlahendustest. Aga püsiv lahendus eeldab endiselt kahjustatud ala väljakaevet, selle tagasitäidet mineraalse tihendatava materjaliga ning rajakatte lappimist. Katsed panna rajakatet tihendamata pinnasele lõpevad selle koha lohku vajumisega.

https://fauntrackway.com/content/brochu ... Repair.pdf

Kui selle materjali läbi loed, on seal ikkagi juttu tihendamisest. Tihendamisel on tihendatava pinnasekihi paksus piiratud, tsiviilehituses kasutatava suurima, umbes 500 kg tihendaja efektiivselt tihendatav killustikukiht näiteks ei ületa 50 cm. On vastane sulle teinud 5 m sügavuse augu, siis selle taastamine eeldab omajagu käsitsitööd ja isegi nurki lõigates võtab see rohkem aega kui paar tundi.

Tasub lugeda ka USA armee vastavaid manuaale, taastamisele eelneb kindlasti ala ohutuks tegemine, sest vastane võib olla sinna puistanud ka viitsütikuga asju, eesmärgiga takistada kahjustuste taastamist. Või puistemiine. Kõik see võtab armutult aega, eriti demineerimine.

[Väino]

Vene sõjaväes (tööpatis) nägin, kuidas ehitusel kallati liiv auku ja uhuti jämedast voolikust veega. Kas see võis olla mõeldud tihendamiseks?

[Mudakoon]

Vene sõjaväes (tööpatis) nägin, kuidas ehitusel kallati liiv auku ja uhuti jämedast voolikust veega. Kas see võis olla mõeldud tihendamiseks?

Arvatavasti küll. Ka praegu kasutatakse seda varianti vahel , vähemalt "kodusektoris".

[Kapten Trumm]

Märjaks kastmise ise veel tihendaja tööd päris ära ei tee, aga kui tegemist on sellise peeneteralise "tolm" liivaga, siis niiskena saab mehhaanilise tihendamisega parema tulemuse. Vahepealse põuaga hakkasid ehitajad ka maja alust liivapatja kastma.

Kui ehitusel midagi vajub, siis põhjuseks on tavaliselt puuduv/vilets tihendamine või kehv täitematerjal. Osad asjad on kehvad täitmiseks üllatuslikult - näiteks paetükke sisaldav pinnas põhimõtteliselt jääbki vajuma, sest täitmisel jäävad suurte tükkide alla tühikud, kuhu peenem pinnas muudkui vajub.
Olen näinud sellist "talupojatarkust", kus tee mulle ehitati paeläbust ja see jäigi vajuma. Põhjendus oli, et "see on ju sama paekivi". Tegelikult näiteks killustik tiheneb suurepäraselt (lõpuks hakkab isegi 500 kg tihendaja põrkama seal peal) - aga selleks tuleb see paeläbu killustikuks jahvatada ning sealt välja pesta savi (mille kihid on paekivis olemas).

Lennuväljadel tekib selle tabamisel kahte sorti probleeme - kui tegemist on kraatritega (plahvatuslehtritega), siis visatakse sealt plahvatuse mõjul tihendatud (ehituse ajal) pinnas välja, kraatrite tagasitäide tuleb teha tihendamisega. Kõigepealt liivast (dreeni)kiht, siis killustiku kiht ja kate peale.
Kiirkorras loomulikult aetakse sinna väljavisatud läbu tagasi, kuid see paranduskoht jääb vajuma.

Kui rada on rünnatud spetsiaalse lennuväljade vastase moonaga, mis muudab suured alad betoonitükkide läbuks, siis võib tõesti olla, et kui aluskihti ei kahjustata kuigipalju, saab hakkama nii, et sõita see buldooseriga tasaseks (sahaga lükates ja roomikutega tallates) ja sinna panna mingid matid peale.
Kuna nende tükkide all on siiski tihendatud pinnas, siis väga hullu vajumist ei teki.

Kõige lihtsam lennuväljade kahjustamise relv on rasked "raudpommid", tonnine pomm tekitab ikka päris suure augu. Venelased näikse neid siiani kasutavat. Ei ole täheldanud, et venelastel oleks taolisi relvi kasutusel olnud, nagu läänes lennuradade vastu kasutatakse. Raudpommide kasutamisel tuleb neid aga heita piki rada ja üsna palju, üksikut kraatrit võib olla võimalik vältida, muutes õhkutõusu ja maandumise asukohti. Hävitajate lennuväli on tavaliselt 2,5 km pika rajaga (Eestis olemasolevad on kõik sellised), kuid hävitaja hoojooks võitab tänapäeval ehk 600 m ja pidurdusjooks ehk 1000 m.

Gruusia sõja ajal üritasid venelased Tu-22M3-ga ühte lennuvälja rada rünnata, kuid kas vene meeste hirm allatulistamise ees või valed luureandmed - pommitaja lendas hoopis põiki üle raja ja lõpuks tabas rada üksainus pomm.

[Kilo Tango]

Ei käi see asi niimoodi, Trumm. Panin siia kunagi ülevaatedokumendi selle kohta, kuidas operatiivruumis lennuvälja rajataaste tänapäeval käib. Otsi üles, kui huvitab. On tehtav väga kiiresti. Ära arva, et sa esimene oled, kes selle peale tuleb, et lennuraja terviklikkus on konfliktis kriitilise tähtsusega. Keegi ei käi seal "tümpsumasinaga" killustikku kinni tampimas.

Mulle näib, et sul pole kuigipalju ettekujutust pinnasetööde tehnoloogiast ja see võimaldab luua selliseid fanboy'likke ekslikke kujutlusi rajataastest "moodsate vahenditega", jättes pinnase, rasketehnika jne külma sõja vanaraua kõrvale?

...

Ei leidnud seda dokumenti enam üles, kuid põhimõte oli seal see, et kraater täidetakse kiirkõveneva vahuga ja pinna tugevdamiseks kasutatakse klaasfiibermatte vms. On vaks vahet raja muutmisel lennukite vastuvõtu võimeliseks ja täielikul rajataastel.

Lisaks sa eeldad halvimat võimalikku stsenaariumi, kuid samas oled sa ise varemalt viidanud et venelastel on rajale pihta saamisega tõsiseid raskusi. Iskander ja Kalibr on (elu näitab) piisavalt kehva tabamusega, mistõttu kasutatakse unitaarlõkepäid, mitte raja hävitamiseks mõelduid. Lisaks ei võta ma tõsiselt võimalust, et venelased pääsevad vabalt oma maandumisradade hävitamiseks mõeldud pommidega Ämari kohale tuiama. Ka ei tea ma Ukrainast ühtegi juhtumit, kus kaugemal olev lennurada oleks pikaks ajaks rivist välja viidud.

[Väino]

Märjaks kastmise ise veel tihendaja tööd päris ära ei tee ...

Ma ei rääkinud kastmisest, vaid uhtumisest.