Demograafia

[Sho]

Kes rind kummis kuulutavad "mina ei karda kedagi, mul pole varjata midagi": ajas liikuv Overtoni aken -> 1984. Te ei pruugi sellest aru saada aga andmekaitse on ka teie huvides.

Täiesti ôige. Juba Staalin teadis, et oleks vaid inimene, küll me talle paragrafi leiame.

[Dr.Sci]

1. Mul on heameel näha, et needsamad foorumlased, kes alles mõnda aega tagasi toetasid ilma igasuguste alusuuringuteta lasterikaste perede toetuse järsku tõstmist on nüüd kirglikult uuringute poolt. Olles ise üksvahe erialaselt andmeanalüüsi vahenditele pühendunud olen absoluutselt veendunud, et stabiilselt häid otsuseid saab teha ainult usaldusväärsete andmete pealt. EPL juhtkiri toetab sama põhimõtet.

Selleks pole tegelikult uuringut vaja aga liberaallsed rahajagajad ju nõuavad - nüüd on aga uuringu tegija solgiämbrisse visatud.

2. Eamets. Kunagi oli tegemist tõepoolest õppejõuga keda tudengid hindasid kõrgelt. Pea 40 aastat akadeemilist elu on aga ilmselt pea pilvedesse tõstnud. Seda näitavad ka kommentaarid - ta ei ole oma vigadest absoluutselt aru saanud. Mina ei näe Eametsal kohtus mitte mingisugust võimalust. Kriku, kui asutus on kehtestanud korra mille alusel lepinguid sõlmitakse (ja see kord ei ole vastuolus kõrgemate õigusaktidega), siis selle korra vastu eksinu kohtust õigust ei saa.

40 aastat akadeemilist elu on 40 aastat kogemusi, ja dekaani tasemeni tõusmiseks on vaja nii organisatoorseid otsuseid kui pühendumist. Aga mis juhtus ja juhtub edaspidi - inimesed tegelikult muutuvad infoühiskonnas tähtsusetuks. Mida suuremaks kasvab see sipelgapesa seda vähem me näeme isiksusi, samas on iga ukse ette ja taha, peldikupotikaanele ja ka kodus voodis madratsi alla kleebitud insruktsioonid, regulatsioonid, ja ka ultimatiivsed kohustused millest pead kinni pidama - ja neid tuleb juurde, neid genereerib ametnikearmee kes saabki palka selle eest et mõtlevad kuidas on Sinu elu parem korraldada et nende arvates Sina end paremini tunned, või kui Sina ei tunne, siis keegi Su lähedane (või vähemalt mõni sinusuguse lähedane, teaud olukorras).
... läks esseeks kätte ära...
Lihtsalt mis tahtsin öelda - kõiksugu norme ja seaduseid on sedavõrd palju et edukas juht nii bürokraatias kui uurimisteemades saab olla selline kes ei otsusta ise mitte midagi. Selleks on alluvad amenikud kes panevad pikapeale kokku kõigile sobiva üldise möla millele juht alla kirjutab ja mis on avaldamise hetkes juba kõvasti aegunud. Muidu heal juhul lastakse lahti, halvemal korral (https://www.err.ee/336806/kohus-moistis ... misi-vangi) pannakse kinni. Kui on poliitiline seljatugi tugev siis edutatakse Euroopasse soojale ametikohale.
[/quote]

[Kriku]

Mina ei näe Eametsal kohtus mitte mingisugust võimalust. Kriku, kui asutus on kehtestanud korra mille alusel lepinguid sõlmitakse (ja see kord ei ole vastuolus kõrgemate õigusaktidega), siis selle korra vastu eksinu kohtust õigust ei saa.

Kohtus arutataksegi:
1) kui kohustuslik oli dekaanile juriidilise osakonna seisukohaga arvestamine;
2) kas sanktsioon (ametist vabastada) oli proportsionaalne. Professor Järv näiteks tehti omal ajal komandeeringuraha väärkasutamise eest dekaanist lahti, professoriks jäeti alles: https://www.postimees.ee/1374089/pettus ... aha-panema
Mina ei võta seisukohta, kohus otsustab.

3. RR-i andmete kasutatavus. Siin ennustan ma suurt tööpõldu AKI-le:
a. EU-s kehtib (otsekohalduv määrus) füüsilistele isikutele üleüldine opt-in põhimõte (isik peab elektroonilise reklaami saamiseks ise tahet näitama) aga RR-i andmete puhul on meil järsku põhimõte vastupidine (opt-out - isik peab näitama tahet mitte reklaami saada).

Kas ettepanek mitte ühegi tootega seotud alusuuringus osaleda on reklaam?

5. Kahtlustused sihitud seadusemuudatuste osas. Miks ei teki teil kahtlust, et muudatus oli seotud hoopis SA Salk tegevusega, mis oli muudatuse tegemise hetkeks selgelt teada?

Mina pole nende tegevust eriti jälginud. Kas nad korraldasid ka sotsioloogilisi uuringuid?

6. Uuringuid saab teha ilma RR-i andmeteta.

Konkreetse sihtgrupi puhul võiks selle poole pöördumise võimalus ju ikkagi olla? Muidugi on võimalik teha ka nii suur juhuvalim, et paratamatult peaks sinna sisse sattuma ka esinduslik valim sihtgrupist - aga kas see on eesmärgipärane?

[logistik76]

Siin teemas on paar korda välja toodud, et uuring ei käsitle üldse sobivas eas isade rolli.
Kui paljud mehed oleks valmis väikelapsega tema haigestumisel töölt koju jääma? Või nädalavahetuse (sõprade või garaazi asemel) vaheldumisi naisega oma lapsega veetma (kui just kogu perega kõikjal ei käida)? Pilt muutuks arvatavasti palju selgemaks.
Teisest äärmusest, minnakse lahku, laps jääb eksnaise juurde ja isale jääb alimentide maksmise "rõõm". Kui palju selline hirm mõjutab potensiaalse isa lapsesaamis soovi?
Praeguses uuringus jäävad need asjaolud peituma anonüümse "pole sobivat partnerit" taha.
Uuring on minimaalselt poolik, et mitte kasutada krõbedamat väljendit. Kui oli soov tingimata mingit vana põhja kasutada , tulnuks teha paralleeluuring sobivas eas meeste seas.

[Kriku]

Kui paljud mehed oleks valmis väikelapsega tema haigestumisel töölt koju jääma? Või nädalavahetuse (sõprade või garaazi asemel) vaheldumisi naisega oma lapsega veetma (kui just kogu perega kõikjal ei käida)? Pilt muutuks arvatavasti palju selgemaks.

Ei ole tegelikult õige. Mõni mees võib vastata, et kindlasti on valmis, aga kui tema naine seda ei tunneta, siis pole sellel ka niisugust mõju naise otsusele, nagu võiks vastuse põhjal oletada. Kordan: kui uuritakse, kuidas kujuneb naise otsus last saada, siis tuleb küsitleda naisi.

[Smith]

Samamoodi on delikaatsete isikuandmetega, ühed sallivad nende kaitstust ja teised ei salli ning üritavad endale krabada. Loomulikult sallivad kaitsjad ei saa sallida sallimatuid ründajaid.

Nimed ja isikukoodid ei ole delikaatsed andmed. Delikaatsed on siin telefoninumbrid ja meiliaadressid ning tegelikult ka laste arv (seda autor ei nimeta).

Panen siia korra veel , sest tundub, et nii mõnigi AKF ei näinud:

https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/isi ... e-liigitus

Nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaatorid (tunnused, mis sidevõrgus aitavad viia konkreetse isikuni), samuti füüsilised, füsioloogilised, geneetilised, vaimsed, majanduslikud, kultuurilised ja mistahes muud tuvastamist võimaldavad tunnused ja nende kombinatsioonid. jne ei ole delikaatsed isikuaandmed. E-posti aadressi ei loeta üldse isikuandmete hulka.

[Kriku]

Mina ei näe Eametsal kohtus mitte mingisugust võimalust. Kriku, kui asutus on kehtestanud korra mille alusel lepinguid sõlmitakse (ja see kord ei ole vastuolus kõrgemate õigusaktidega), siis selle korra vastu eksinu kohtust õigust ei saa.

Kohtus arutataksegi:
1) kui kohustuslik oli dekaanile juriidilise osakonna seisukohaga arvestamine;
2) kas sanktsioon (ametist vabastada) oli proportsionaalne. Professor Järv näiteks tehti omal ajal komandeeringuraha väärkasutamise eest dekaanist lahti, professoriks jäeti alles: https://www.postimees.ee/1374089/pettus ... aha-panema
Mina ei võta seisukohta, kohus otsustab.

Professor Eametsa kirjast kolleegidele:

Kõigepealt lükkab Eamets enda kaitseks ümber väite, et ta pani teadlikult toime toimingupiirangu rikkumise lepingu sõlmimisel Pere Sihtkapitaliga. „Vastab tõele väide, et küsisin enne lepingu sõlmimist nõu ülikooli juristilt. Küll aga ei vasta tõele, et jurist oleks andnud „selge vastuse“ seda lepingut mitte sõlmida. Vastus oli, et lepingut ei tohiks sõlmida vaid juhul, kui koostöö Sihtkapitaliga ei oleks sisuline. Iseenesestki mõistetavalt oleks ülikooli koostöö Sihtkapitaliga olnud sisuline, sest lepingu järgi kuulusid andmed hiljem ülikoolile üleandmisele,“ põhjendas Eamets kirjas. Samuti kirjutas Eamets, et tema ainus motiiv lepingu sõlmimisel oli edendada Tartu ülikoolis rahvastikuteadust.

Antud Aliis Liini e-kirja on ülikool Eametsa sõnul hiljem nimetanud õiguslikuks hinnanguks. „Mitte kordagi ei maininud jurist meie kirjavahetuses, et minu allkiri koostöölepingul oleks olnud mittekehtiv. Juristi kohus oleks olnud mind informeerida võimalikust toimingupiirangu rikkumisest. Õiguslikust hinnangust oleks pidanud see kindlasti nähtuma,“ kirjutas Eamets.

Eamets lisas, et sarnaste lepingute sõlmimine ei ole dekaani volituste ületamine ning dekaanil on õigus ülikooli nimel koostöölepinguid sõlmida oma valdkonnas. „Madala iibe põhjuste uurimise ja andmete saamise eesmärgil sõlmitud lepingud, et ülikool saaks neid teadustöös kasutada, on sotsiaalvaldkonna pädevus,“ põhjendas Eamets.

„Ülikool kindlasti ei keelanud mul lepingu allakirjutamist, ta ei informeerinud mind ka võimalikust toimingupiirangu rikkumisest, kuigi tegin sellesisulise järelpärimise,“ heitis Eamets ülikoolile ette ning lisas, et vale on väita, et ta oleks oma volitusi ületanud.

Eamets lükkas kirjas ümber ülikooli väite, et koostööleping Pere Sihtkapitaliga oli fiktiivne ja õigusvastane. „Minu nägemuses oli see selgelt koostöö leping. Ülikool teadis lepingust, mida tõestab ka fakt, et eetikanõukogu andis nõusoleku sama uuringu alla kuuluva lasterikaste perede küsitluse alustamiseks. Koostöölepingut nimetab ülikool õigusvastaseks, mis pole siiski korrektne,“ kirjutas Eamets.

Ülikooli sõnul rikkus Eamets ülikooli dokumentide menetlemise korda. Seda Eamets ümber ei lükka. „See vastab tõele ja tunnistan selles küsimuses omapoolset hooletust, sest unustasin korraldada lepingu registreerimise dokumendihalduse süsteemis,“ tunnistas Eamets.

https://www.delfi.ee/artikkel/120224218 ... ikkumisest

Nii et siis vaidluskoht on, mida tähendab antud juhul "sisuline koostöö". Nagu öeldud, las vaidlevad kohtus.

Politsei alustas toimingupiirangu rikkumise suhtes väärteomenetlust: https://www.err.ee/1609064012/politsei- ... tsa-suhtes

[Kriku]

Sotsioloogide liidu juhil küsimustikule erilisi etteheiteid ei ole, aga talle põhimõtteliselt ei meeldi sihtgrupiuuring:

Sotsioloogide liidu juht Mai Beilmann märkis Delfile, et kitsaskohti leidub uuringu puhul küll. Kuid paljulaidetud küsimused ise nende alla tema hinnangul täielikult ei kvalifitseeru. „Mis puudutab küsimusi, siis tegelikult eriti mingit omaloomingut tehtud pole: need on suuresti võetud üle varasematest uuringutest – näiteks Eesti naiste terviseuuringust, mille viisid läbi naistearstid,“ sõnas ta. Millest siis kogu see kära? „Arvan, et probleem pole mitte niivõrd üksikutes küsimustes, kuivõrd foonis, mis juba enne nendele küsimustele vastamist tekib.“

Võrdluseks tõi Beilmann kohe kõrvale sellesamuse naistearstide uuringu. Küsimusi küsiti võrdväärselt kõigi naiste käest ja seda tehti nende tervise kontekstis. Lastetute naiste uuringu puhul keskenduti aga ühele kindlale sihtgrupile, mistõttu paigutusid küsimused selgelt sündimuse konteksti – vastajat adresseeriti kui lastetut naist, märkis Beilmann.

„Juba see pöördumine demonstreeris uuringutegija empaatia puudumist oma sihtgrupi suhtes,“ kritiseeris ta. „Kindlasti on naisi, kes on tahtlikult lastetud, kuid on palju ka neid, kes südamest tahaksid last saada, kui neil oleksid asjaolud teisiti. Kui pöördud nende kui lastetute naiste poole, toob see esile sellised sügavad isiklikud traumad ja valusad läbielamised. See on kindlasti uuringutegija poolt läbimõtlematu oma sihtgrupi suhtes ja tekitab edasiste küsimuste suhtes valulisi reaktsioone, mis muul juhul võiksid kõlada ehk veidi neutraalsemalt.“

Nii et siis lastetutelt justkui ei võikski küsida, miks neil lapsi ei ole


Arvab, et samasisulise uuringu võiks teha kõigi fertiilses eas naiste hulgas:

Arutasime kolleegidega ja meile jäi arusaamatuks, miks tehti uuring eraldi vaid lasteta naiste seas. Pigem tunduks loogiline uurida fertiilses eas naisi suurema valimiga, kus hulgas oleks nii lasteta naisi kui ka erineva laste arvuga naisi. See muudaks sihtgrupi laiemaks ning küsimused sellevõrra vähem tundlikuks ja ühe kindla sihtgrupi suhtes vähem teravaks. See võimaldaks ka erinevaid gruppe omavahel võrrelda.

https://www.delfi.ee/artikkel/120224218 ... ikkumisest

Selle kohta professor Eamets:

Samuti kirjutas Eamets, et lasteta naiste küsitlus oli osa suuremast uuringust, mille käigus küsitleti ka lasterikkaid naisi. „Kolme ja enama lapsega naiste küsitlus oli saanud juba ka Tartu ülikooli eetikakomisjonilt loa, mistõttu polnud ei minul ega ka Pere Sihtkapitalil põhjust arvata, et leping Tartu ülikooliga oleks mittekehtiv,“ kirjutas Eamets. „Miks alustas Sihtkapital järgmise küsitlusega enne eetikakomitee vastust ära ootamata, tuleks küsida nendelt,“ kirjutas Eamets ning lisas, et võib eeldada kuna eelmine küsitlus oli heakskiidu saanud, siis arvati, et nii läheb ka järgmise etapiga.

https://www.delfi.ee/artikkel/120224218 ... ikkumisest

[2korda2]

Kriku,
miks Eametsa vabatekstilised tõlgendused olukorrast kõlbavad tõendiks aga TÜ omad mitte?
1. Eamets juristi poole pöördus. Järeldus: Eametsal puudub pädevus juriidilistes küsimustes mis puudutab TÜ lepinguid.
2. Jurist ütles millistel puhkudel lepingut sõlmida ei tohi. Kui küsijal jäi miskit ebaselgeks, oleks tulnud juurde küsida.
3. Eamets pole sõnagagi kommenteerinud lepingu DHS-is mittekajastamist. See on päris kindlasti rikkumine - võttis tööandja nimel kohustusi tööandjat sellest teavitamata.
4. Eamets väidab, et lepingus on TÜ-le andmete üleandmine. Lepingut aga ju sisuliselt pole - DHS-i on kandmata! Lisaks - "me teeme uuringu, analüüsime. Lõpetuseks anname andmed ka TÜ-le" ei ole SISULINE koostöö. Analoogselt tuleks uuringu sisuliseks partneriks lugeda trükikoda, kes voldiku lõpuks välja trükib?

Kui 20 aastat tagasi mõni professor kergemalt pääses, ei ole see argument tänases päevas. Piisavalt ajas tagasi minnes leiame tõenäoliselt ka mõne kolleegile/tudengile tahtlikult kehalisi vigastusi tekitanud ja ikkagi ametikoha säilitanud õppejõu. Ehk tuleb selleks minna suisa Roootsi aega (duellid) aga oma narratiivi toetamiseks kõlbab kõik?

Lastetutelt naistelt sobib küsida kõike sama, mis lastega naistelt. Keegi pole väitnud vastupidist.

Kas ettepanek mitte ühegi tootega seotud alusuuringus osaleda on reklaam? - ei, see ei ole reklaam. Põhimõtteline võimalus RR-i abil reklaami saata aga on olemas ja see on vale.

SALK korraldas pmst sama, mida varem oli tehtud suuremas mastaabis. Seejuures sobib SALKi tegevus ajaliselt oluliselt paremini põhjendamaks lisatud kitsendusi.

Veelkord - seadusandja ja AKI peavad selle RRS-is oleva üldsõnalise "õigustatud ootuse" taha oluliselt täpsema sisu kirjeldama. Hetkel oleva sõnastuse korral võib iga poliitiline pööre (meil paraku täitesaatev võim sõltub otseselt seadusandlikust võimust) sinna uue tähenduse taha tõlgendada ja see ei ole hea. Sa võid küll halduskohtus endale saabunud "Miks sa juba gei ei ole" küsimustiku vaidlustada aga selleks ajaks on ussid (andmed) juba purgist väljas.
Põhimõtteliselt võiks RR-s olevaid andmeid kasutada teadustöödes Eesti riigi hüvanguks. Kas seda võiks teha mingid eraldi "kehad", on minu isikliku hinnangu kohaselt juba oluliselt kahtlasem. Oluliselt turvalisem tundub olevat selle tegevuse usaldamine akrediteeritud õppeasutuste ja/või tunnustatud ametite/asutuste hoolde.

[Runkel]

Isamaa skeemid.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120224017 ... pa-imbusid

Mu meelest on silmapaistev, kuidas (teadus)uuringute raha liikus mingite Solmanide kaudu haridusminister Lukasest kaarega mööda.

[aksel90]

Isamaa skeemid.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120224017 ... pa-imbusid

Mu meelest on silmapaistev, kuidas (teadus)uuringute raha liikus mingite Solmanide kaudu haridusminister Lukasest kaarega mööda.

Lukas on Isamaa liige, st kui see raha oleks ka otse läbi Lukase tuhisenud, toetaks see ikkagi Martin Laine juhtmõtet, et Isamaa on salamisi haaranud enda kätte perepoliitika EV-s. Ma juhiks siiski tähelepanu, et tegemist on Martin Laine arvamuslooga, mitte uuriva ajakirjandusega ja edastab sellisena ajakirjaniku (maailmvaatelist) vaatenurka kogu teemale ega ole erapooletu katset tõde päevavalgele tuua.

P.S. Minu arvates on Eesti kahe olulisema päevalehe üha selgem maailmavaateline positsioneerimine üks kõige negativsemaid arenguid Eesti ajakirjandusmaastikul.

[Kriku]

Kriku,
miks Eametsa vabatekstilised tõlgendused olukorrast kõlbavad tõendiks aga TÜ omad mitte?

Kus ma olen midagi sellist öelnud? Teemasse on postitatud nii rektor Asseri kui professor Eametsa tekst. Kohus otsustab, hinnates kogumis tõendeid, millest suurem osa ei ole meile kättesaadavad.

1. Eamets juristi poole pöördus. Järeldus: Eametsal puudub pädevus juriidilistes küsimustes mis puudutab TÜ lepinguid.

Tõenäoliselt on tegu standardse protseduuriga, kõik lepingud peaksid juristi käest läbi käima.

2. Jurist ütles millistel puhkudel lepingut sõlmida ei tohi.

Ülikooli juristi tekst ka sealtsamast professor Eametsa kirjast:

Me saaksime [Pere Sihtkapitali -toim] volitada küll, kui nad teeksid neid uuringuid kas meie tellimusel või meiega koostöös.

Aga kui ma seda kirja ja lepinguprojekti vaatan, (vabandust, ütlen otse välja) tundub mulle see koostöö fabritseerimisena eesmärgiga saada enda eesmärkide täitmiseks lihtsamini juurdepääs isikuandmetele.

Minu seisukoht on küll, et ülikool võiks neid enda nimel tegutsema volitada üksnes siis, kui meil on ka tegelik puutumus nende uuringutega. Selle koostöölepinguga me ju võtame kaudselt vastutuse kogu selle tegevuse eest, mida nad uuringute korraldamisel teevad. Kuni selleni välja, et kui ilmneb, et metoodika ei ole adekvaatne, siis peab ülikool selle eest aru andma.

Ühesõnaga – minu meelest peaks oleme nii, et me kas tegelikult teeme neid uuringuid koostöös nendega (ja siis anname neile ka küsitava volituse) või kui me seda ei taha teha, siis ei anna ka fake volitust.

Nagu öeldud - küsimus on "koostöö" tõlgendamises.

3. Eamets pole sõnagagi kommenteerinud lepingu DHS-is mittekajastamist.

On küll:

Ülikooli sõnul rikkus Eamets ülikooli dokumentide menetlemise korda. Seda Eamets ümber ei lükka. „See vastab tõele ja tunnistan selles küsimuses omapoolset hooletust, sest unustasin korraldada lepingu registreerimise dokumendihalduse süsteemis,“ tunnistas Eamets.

https://www.delfi.ee/artikkel/120224218 ... ikkumisest

4. Eamets väidab, et lepingus on TÜ-le andmete üleandmine. Lepingut aga ju sisuliselt pole - DHS-i on kandmata!

Lepingule annab õigusliku jõu ikka allkirjastamine, mitte ülikooli DHS-i sisse kandmine.

Kas ettepanek mitte ühegi tootega seotud alusuuringus osaleda on reklaam? - ei, see ei ole reklaam.

Järelikult ei puutu reklaami küsimus teemasse.

SALK korraldas pmst sama, mida varem oli tehtud suuremas mastaabis. Seejuures sobib SALKi tegevus ajaliselt oluliselt paremini põhjendamaks lisatud kitsendusi.

Küsin uuesti - kas SALK korraldas Eestis sotsioloogilisi uuringuid? Kas SALK kasutas selleks rahvastikuregistri andmeid, kui see võimalus veel oli?

[Runkel]

Isamaa skeemid.
https://epl.delfi.ee/artikkel/120224017 ... pa-imbusid

Mu meelest on silmapaistev, kuidas (teadus)uuringute raha liikus mingite Solmanide kaudu haridusminister Lukasest kaarega mööda.

Lukas on Isamaa liige, st kui see raha oleks ka otse läbi Lukase tuhisenud, toetaks see ikkagi Martin Laine juhtmõtet, et Isamaa on salamisi haaranud enda kätte perepoliitika EV-s. Ma juhiks siiski tähelepanu, et tegemist on Martin Laine arvamuslooga, mitte uuriva ajakirjandusega ja edastab sellisena ajakirjaniku (maailmvaatelist) vaatenurka kogu teemale ega ole erapooletu katset tõde päevavalgele tuua.

Ei. Kui mõni erakond on pannud perepoliitika oma prioriteediks, on see väga hea. Minu repliigi mõte on, et need paganama SA-d ja MTÜ-d on erakonna siseringi hoovaks. Mul poleks midagi selle vastu, kui teadusuuringute raha oleks käinud valdkonna ministri Lukase kaudu ülikoolidele instituutidele. Me ju nutame, et haridusse ja teadusesse, mis on Eesti vara, läheb vaatamata kõigele vähe raha. Mingid kitsa ringi onud ja tädid keerutavad seda oma inimestele.

[Runkel]

Kohtus arutataksegi:
1) kui kohustuslik oli dekaanile juriidilise osakonna seisukohaga arvestamine;

Jur. osakonna nõu tähtsus tulevases kohtuvaidluses on teo tahtlikkus - anti nõu, Eamets võttis teadmiseks ja tegi oma teo. Miks küll!?

[aksel90]

Lukas on Isamaa liige, st kui see raha oleks ka otse läbi Lukase tuhisenud, toetaks see ikkagi Martin Laine juhtmõtet, et Isamaa on salamisi haaranud enda kätte perepoliitika EV-s. Ma juhiks siiski tähelepanu, et tegemist on Martin Laine arvamuslooga, mitte uuriva ajakirjandusega ja edastab sellisena ajakirjaniku (maailmvaatelist) vaatenurka kogu teemale ega ole erapooletu katset tõde päevavalgele tuua.

Ei. Kui mõni erakond on pannud perepoliitika oma prioriteediks, on see väga hea. Minu repliigi mõte on, et need paganama SA-d ja MTÜ-d on erakonna siseringi hoovaks. Mul poleks midagi selle vastu, kui teadusuuringute raha oleks käinud valdkonna ministri Lukase kaudu ülikoolidele instituutidele. Me ju nutame, et haridusse ja teadusesse, mis on Eesti vara, läheb vaatamata kõigele vähe raha. Mingid kitsa ringi onud ja tädid keerutavad seda oma inimestele.

Sellega olen nõus. Oleks Martin Laine selle sama selgelt välja öelnud, poleks üldse õiendama hakanudki.