Kuidas oleks üks tuumasõda
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Sidet saab korraldada kaablite ja kaugemal eemal asuvate dubleeritud antennidega, aga kuidas ventilatsioonis õhk sädeleva tolmu vabaks filtreeritakse, ma ei tea.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Minuteman rakett peab taevas lendavalt "viimsepäevalennukilt" saama stardikäsu umbes sellise antenni abil, mis asub stardishahti kõrval

Nimetatakse seda "hardened UHF antenna".
Muidu stardikäsk maa-alusest stardikeskusest, mis annab käsu 10-le stardishahtile, tuleb mööda allmaakaableid.
Stardikeskus, kus 25 m sügavusel istub 2 ohvitseri, saab presidendi käsu analoogsete antennide kaudu.
Liigne on siin vist seletada, et kui venelastel õnnestub tuumapauk piisavalt lähedale toimetada, aurustub selline antenn koos selle stardishahti ja raketiga.
St nende funktsioneerimist saab eeldada siis, kui vastane piisavalt mööda paneb. Muidu peetakse Minutemani aeguvaks süsteemiks seetõttu, et need loodi ajal, kui NSVL pani sellistel kaugustel kilomeetriga mööda ja sellise paugu elas see majapidamine üle. Olukorras, kus täna võidakse mööda panna 200-300 meetrit, mida siis kompenseeritakse suurema pauguga, on selle raketimajanduse peamine kaitse ikkagi eelhoiatus ja stardikiirus - ehk avastades VF rünnaku, tuleb raketid lihtsalt enne ära lasta, kui venelased neid baase tabada suudavad. Allveelaevalt tuleksid vene raketid ehk 10-15 min (baasid on meelega ehitatud riigi keskossa, et oleks kaugem rünnata), aga Minutemani tehniline laskevalmidus on alla 1 minuti (luugi avamine ja raketi käivitamine), koos turvalisusprotseduuridega (et oleks õige käsk jne) võtab see kuni 5 minutit.
Kui stardikeskuse võiks ehitada sügavamale ja seeläbi saada parema kaitse, siis raketishahti enda nõrk koht on selles, et luuk ulatub ikka maapinnani ja kui vastane on piisavalt täpne ja 10 miljoni kraadine tulekera ulatub sinnani, siis aurustub see koos kõigega. Umbes 100 kilotonni klassi laengu õhkimine maapinnal tekitab sulanud kraatri, mis ulatub kuni 100 meetri sügavuseni. Ehk kui vastane suudab kukutada piisavalt võimsa lõhkepea 200 meetri piires sihtmärgist, siis sellised kuni 50 m sügavuses olevad asjad aurustuvad koos pinnasega. Ja mida suurem pauk, seda sügavamalt. Minutemani stardikeskus asub muidu umbes 25 m sügavusel. Kuid jällegi - nende pildil olevate antennidega saab raketti panna startima ka lennukilt. Stardikeskus ja stardishahtid asuvad (erinevalt vene raketibaasidest) aga mitmekilomeetriste vahedega, seega tabada on vaja kõike.

Nimetatakse seda "hardened UHF antenna".
Muidu stardikäsk maa-alusest stardikeskusest, mis annab käsu 10-le stardishahtile, tuleb mööda allmaakaableid.
Stardikeskus, kus 25 m sügavusel istub 2 ohvitseri, saab presidendi käsu analoogsete antennide kaudu.
Liigne on siin vist seletada, et kui venelastel õnnestub tuumapauk piisavalt lähedale toimetada, aurustub selline antenn koos selle stardishahti ja raketiga.
St nende funktsioneerimist saab eeldada siis, kui vastane piisavalt mööda paneb. Muidu peetakse Minutemani aeguvaks süsteemiks seetõttu, et need loodi ajal, kui NSVL pani sellistel kaugustel kilomeetriga mööda ja sellise paugu elas see majapidamine üle. Olukorras, kus täna võidakse mööda panna 200-300 meetrit, mida siis kompenseeritakse suurema pauguga, on selle raketimajanduse peamine kaitse ikkagi eelhoiatus ja stardikiirus - ehk avastades VF rünnaku, tuleb raketid lihtsalt enne ära lasta, kui venelased neid baase tabada suudavad. Allveelaevalt tuleksid vene raketid ehk 10-15 min (baasid on meelega ehitatud riigi keskossa, et oleks kaugem rünnata), aga Minutemani tehniline laskevalmidus on alla 1 minuti (luugi avamine ja raketi käivitamine), koos turvalisusprotseduuridega (et oleks õige käsk jne) võtab see kuni 5 minutit.
Kui stardikeskuse võiks ehitada sügavamale ja seeläbi saada parema kaitse, siis raketishahti enda nõrk koht on selles, et luuk ulatub ikka maapinnani ja kui vastane on piisavalt täpne ja 10 miljoni kraadine tulekera ulatub sinnani, siis aurustub see koos kõigega. Umbes 100 kilotonni klassi laengu õhkimine maapinnal tekitab sulanud kraatri, mis ulatub kuni 100 meetri sügavuseni. Ehk kui vastane suudab kukutada piisavalt võimsa lõhkepea 200 meetri piires sihtmärgist, siis sellised kuni 50 m sügavuses olevad asjad aurustuvad koos pinnasega. Ja mida suurem pauk, seda sügavamalt. Minutemani stardikeskus asub muidu umbes 25 m sügavusel. Kuid jällegi - nende pildil olevate antennidega saab raketti panna startima ka lennukilt. Stardikeskus ja stardishahtid asuvad (erinevalt vene raketibaasidest) aga mitmekilomeetriste vahedega, seega tabada on vaja kõike.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5717
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
USA tuumaheidutus pole kunagi põhinenud ootusel, et mingid paugud võetakse sisse ja siis lastakse vastu. Eelhoiatus on alati olnud tuumaheidutuse oluline osa.
Samuti - täna asub umbes pool tuumalõhkepeaga rakkettidest allveelaevadel. 25+25 on maismaaraketid + õhuväe käes olevad tuumarelvad. Seega kui ka mõned raketid kunagi ühegi Minutemani šahtini jõuavad, siis vastus on juba kohal, või saabub kohe.
Samuti - täna asub umbes pool tuumalõhkepeaga rakkettidest allveelaevadel. 25+25 on maismaaraketid + õhuväe käes olevad tuumarelvad. Seega kui ka mõned raketid kunagi ühegi Minutemani šahtini jõuavad, siis vastus on juba kohal, või saabub kohe.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Minuteman kui relvasüsteem on mõeldud justnimelt olukorra puhuks, kui vastasel õnnestub saavutada taktikaline üllatus. See paistab väga selgelt välja 1. rakettide kõrges valmisolekus (5 min käsust - sellist valmisolekut pole ei allveelaevadel ega lennukitel) 2. võimes elada üle lähedal toimuvaid tuumaplahvatusi (200+ m). 3. baasid asuvad väheasustatud aladel, kus inimkaotused on väikesed. USA-s nimetati seda "tuumakäsn" (nuclear sponge), mis pidi olema valmis "sisse imema" enamiku vastase löögijõust.
Taktikaline üllatus võib eelkõige lähtuda vastase allveelaevadelt, mille rakettide lennuaeg on 10-15 min. Sellise kiiruse korral pommitajad hävitatakse koos lennuväljadega (vähesed jõuavad õhku tõusta). Kui aga üllatusrünnak sisaldab allveelaevade juhtimise hävitamist (kaks pikalaine saatejaama ookeanide rannikul ja kaks lennuvälja), siis ei pruugi allveelaevad üldse sellest teada saadagi.
GPS eelsel ajastul (enne Lahesõda) oli Minuteman ühtlasi peamine counterforce süsteem, kuna see oli piisavalt täpne tabamaks punkreid ja stardishahte, allveelaevad olid toona veel kättemaksurelv, kuna nende täpsus lubas tabada linnu, aga mitte punktsihtmärke. GPS tulekuga on raskuspunkt muutunud, kuna Tridentid on piisavalt täpseks muutunud, siis nende lühike eelhoiatus (10-15 min) võimaldab neutraliseerida VF statsionaarseid rakette.
Allajäämist allveelaevades kaaluvad venelased üles mobiilsete maismaarakettidega, paraku aga, erinevalt USA-st on need liiga ebatäpsed ja sobivad peamiselt kättemaksu korras linnade hävitamiseks.
Taktikaline üllatus võib eelkõige lähtuda vastase allveelaevadelt, mille rakettide lennuaeg on 10-15 min. Sellise kiiruse korral pommitajad hävitatakse koos lennuväljadega (vähesed jõuavad õhku tõusta). Kui aga üllatusrünnak sisaldab allveelaevade juhtimise hävitamist (kaks pikalaine saatejaama ookeanide rannikul ja kaks lennuvälja), siis ei pruugi allveelaevad üldse sellest teada saadagi.
GPS eelsel ajastul (enne Lahesõda) oli Minuteman ühtlasi peamine counterforce süsteem, kuna see oli piisavalt täpne tabamaks punkreid ja stardishahte, allveelaevad olid toona veel kättemaksurelv, kuna nende täpsus lubas tabada linnu, aga mitte punktsihtmärke. GPS tulekuga on raskuspunkt muutunud, kuna Tridentid on piisavalt täpseks muutunud, siis nende lühike eelhoiatus (10-15 min) võimaldab neutraliseerida VF statsionaarseid rakette.
Allajäämist allveelaevades kaaluvad venelased üles mobiilsete maismaarakettidega, paraku aga, erinevalt USA-st on need liiga ebatäpsed ja sobivad peamiselt kättemaksu korras linnade hävitamiseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5717
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Tridentid ei kasuta GPS-i, samuti mitte Minuteman. Sel lihtsal põhjusel, et tuumasõja korral ei pruugi mingit GPSi signaali ollagi.
Minuteman - puhas inertsiaaljuhtimine. Trident II Inertsiaaljuhtimine astronavigatsiooni abiga. Sellest hoolimata mõlemad piisavalt täpsed nii ennetava kui II löögi andmiseks.
Tridentil katsetati GPS juhtimist seoses nn konventsionaalse Tridenti projektiga, kuid kuna sellest projektist loobuti, siis pole ka seda katselist GPS juhtimist enam kasutuses.
Minuteman - puhas inertsiaaljuhtimine. Trident II Inertsiaaljuhtimine astronavigatsiooni abiga. Sellest hoolimata mõlemad piisavalt täpsed nii ennetava kui II löögi andmiseks.
Tridentil katsetati GPS juhtimist seoses nn konventsionaalse Tridenti projektiga, kuid kuna sellest projektist loobuti, siis pole ka seda katselist GPS juhtimist enam kasutuses.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
INS-ga maandada lõhkepea 30 minutise lennuga 240 m täpsusega pole lihtsalt tehniliselt kuigi võimalik.
Allveelaevade rakettide lennuaeg on tõesti lüheb, aga seal lisandub valemisse ka teine INS viga - allveelaeva ehk stardikoha asukoha määramisega. Trident II täpsust aga reklaamitakse juba 100 m.
Arvan, et nad GPS siiski kasutavad, kuid süsteem on tehtud sellest mitte sõltub, et kui GPS pole saadaval, siis läheb INS järgi ja on ebatäpsem. Astronavigatsioon aga pole selliste lennuaegade puhul sugugi täpsem.
Parimate INS-ide täpsuseks peetakse 1 miil (1,6 km) tunniajase lennu kohta. Ehk siis pooletunnise kohta 800 meetrit. Ja Tridenti 15 min lennu kohta 400 meetrit eeldusel, et allveelaeva asukoht on täpne, mitte INS-i ei korrigeeritud viimati 4 tundi tagasi ja seepärast on stardikoha andmed pluss-miinus kilomeetrid. Antud täpsused on kindlustatud raketipositsioonide hävitamiseks ebapiisavad, selleks on vajalik 500 kilotonni klassi laeng maandada mitte kaugemal kui 200 meetrit shahti kaanest ja kindluse huvides peab tabamusi olema 2 tükki.
Vastulöök ja esmalöök, need on poliitilise retoorika terminid. Suure kindlustusastmega stardipositsioonide garanteeritud hävitamiseks on vajalik teatud täpsus ja kui see pole piisav, siis pole ka counterforce löögist suuremat kasu, peale pauke lastakse raketid ikkagi välja. Raketishahtide vastupidavus lihtsalt on nii suur, et selle hävitamiseks on põhimõtteliselt vajalik tükk maapinda koos raketishahtiga aurustada, selleks aga peab tulekera tekkima piisavalt lähedale. Praegu kasutatavate ca 500 kT lõhkepeadega on vajalik, et lõhkepea ei satuks shahtist mitte kaugemale kui 200 m. Tuumasõja esmane eesmärk on alati viia esimesena rivist välja vastase tuumajõud, Venemaa puhul tähendab see ca 130 raketishahti ja nende juhtimiskeskuste enamvähem kindlat hävitamist. Näiteks SS-18 ja tema järeltulijate shahtidele, mil on ülikõva vastupidavus, ei tee 400 m kaugusel toimuv 475 kilotonnine pauk suurt häda. Kuna need raketid on vedelkütusega, siis tõenäoliselt on venelased arvestanud, et ameeriklased jõuavad enne, kuid nad pole piisavalt täpsed ja peale tankimist lendavad vähemalt osad Satanad ikkagi USA poole teele.
Samal põhjusel pole kuigi võimalik, et nt Iskander lendab 10 min lennuga 50 m täpsusega ainult INS-ga. Eriti kui rakett muudab lennu ajal korduvalt kurssi.
Allveelaevade rakettide lennuaeg on tõesti lüheb, aga seal lisandub valemisse ka teine INS viga - allveelaeva ehk stardikoha asukoha määramisega. Trident II täpsust aga reklaamitakse juba 100 m.
Arvan, et nad GPS siiski kasutavad, kuid süsteem on tehtud sellest mitte sõltub, et kui GPS pole saadaval, siis läheb INS järgi ja on ebatäpsem. Astronavigatsioon aga pole selliste lennuaegade puhul sugugi täpsem.
Parimate INS-ide täpsuseks peetakse 1 miil (1,6 km) tunniajase lennu kohta. Ehk siis pooletunnise kohta 800 meetrit. Ja Tridenti 15 min lennu kohta 400 meetrit eeldusel, et allveelaeva asukoht on täpne, mitte INS-i ei korrigeeritud viimati 4 tundi tagasi ja seepärast on stardikoha andmed pluss-miinus kilomeetrid. Antud täpsused on kindlustatud raketipositsioonide hävitamiseks ebapiisavad, selleks on vajalik 500 kilotonni klassi laeng maandada mitte kaugemal kui 200 meetrit shahti kaanest ja kindluse huvides peab tabamusi olema 2 tükki.
Vastulöök ja esmalöök, need on poliitilise retoorika terminid. Suure kindlustusastmega stardipositsioonide garanteeritud hävitamiseks on vajalik teatud täpsus ja kui see pole piisav, siis pole ka counterforce löögist suuremat kasu, peale pauke lastakse raketid ikkagi välja. Raketishahtide vastupidavus lihtsalt on nii suur, et selle hävitamiseks on põhimõtteliselt vajalik tükk maapinda koos raketishahtiga aurustada, selleks aga peab tulekera tekkima piisavalt lähedale. Praegu kasutatavate ca 500 kT lõhkepeadega on vajalik, et lõhkepea ei satuks shahtist mitte kaugemale kui 200 m. Tuumasõja esmane eesmärk on alati viia esimesena rivist välja vastase tuumajõud, Venemaa puhul tähendab see ca 130 raketishahti ja nende juhtimiskeskuste enamvähem kindlat hävitamist. Näiteks SS-18 ja tema järeltulijate shahtidele, mil on ülikõva vastupidavus, ei tee 400 m kaugusel toimuv 475 kilotonnine pauk suurt häda. Kuna need raketid on vedelkütusega, siis tõenäoliselt on venelased arvestanud, et ameeriklased jõuavad enne, kuid nad pole piisavalt täpsed ja peale tankimist lendavad vähemalt osad Satanad ikkagi USA poole teele.
Samal põhjusel pole kuigi võimalik, et nt Iskander lendab 10 min lennuga 50 m täpsusega ainult INS-ga. Eriti kui rakett muudab lennu ajal korduvalt kurssi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5717
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Mine õpeta ameeriklasi, kuidas nad peavad oma rakette juhtima.
Astronavigatsiooni kasutataksegi Trident II puhul stardiasukoha täpsustamiseks ning õige algkoordinaadi sisestamiseks ning vajadusel ka lennu ajal trajektoori korrigeerimiseks.. Minutemani puhul pole seda vaja teha.
https://en.wikipedia.org/wiki/Missile_g ... l_guidance
Ja - nagu juba kirjutatud - strateegilised tuumaraketid ei kasuta GPS juhtimist.
Astronavigatsiooni kasutataksegi Trident II puhul stardiasukoha täpsustamiseks ning õige algkoordinaadi sisestamiseks ning vajadusel ka lennu ajal trajektoori korrigeerimiseks.. Minutemani puhul pole seda vaja teha.
https://en.wikipedia.org/wiki/Missile_g ... l_guidance
Ja - nagu juba kirjutatud - strateegilised tuumaraketid ei kasuta GPS juhtimist.
-
Madis Reivik
- Liige
- Postitusi: 4761
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Ma arvan et allveelaevade asukoha täpsus on ikka päris kõrge. Sinna kuradi suurde tünni mahub oluliselt karmim INS, lisaks merepõhja skaneerimised, tähtede vahtimine jne jne. Ei imestaks kui nende asukoht oleks paarimeetrise täpsusega teada.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
1980ndatel oli Tridentide täpsus piisav kättemaksurelvaks (linnade aurustamiseks). Täna (ja juba mõnda aega) on Tridentid peamine counterforce relv (ehk raketipositsioonide täpsustabamine). Mis vahepeal muutus?
Kõik need merepõhja skännimised ja tähtede vahtimised tulenevad laeva asukoha reetmise hinnaga. Selleks et põhja skännida, on vaja aktiivset sonarit ja isegi rakettide tulistamise hetkeks ei tule alus periskoobisügavusele (rakette lastakse sügavamalt).
Minu teooria, kuidas see on võimalik, on üsna lihtne - loomulikult ei sõltu USA täielikult GPS-ist, kuid süsteem on ehitatud üles nii, et kui GPS on saadaval, kasutavad raketid seda naviatsiooniks (niipea, kui rakett merest väljub) kuni lõhkepeade eraldumise hetkeni. Lõhkepea oma plasmapilves pole praktiliselt juhitav ja sinna või sealt ei saa sidet - ehk siis viimane hetk korrigeerida on siis, kui lõhkepea kandurist vabaneb. Ja kui GPS pole saadaval, on sitt päev - lihtsalt siis on täpsus kehvem ja rohkem vene rakette jääb terveks (ja rohkem tabab neid USA-d ja liitlasi).
INS on asi, mis vajab pidevat asukoha täpsustamist, muidu viga iga miiliga kuhjub ja lõppeks on päris suur. Keset Atlandi ookeani navigatsiooniks pole ehk nii kriitiline.
Üks isik, kes väidab, et on USA mereväes seda õppinud, kirjutab nii
Ehk siis - GPS on primaarne ja INS on tagavaravariandiks.
Selleks, et tabada suure kindlusega 200x200 m ruutu 5000 km kaugusel, on minu teadmiste kohaselt INS pakutav ebatäpsus liiga suur - ja error stardikohas mutliplikeerub ju lennu ajal.
Kõik need merepõhja skännimised ja tähtede vahtimised tulenevad laeva asukoha reetmise hinnaga. Selleks et põhja skännida, on vaja aktiivset sonarit ja isegi rakettide tulistamise hetkeks ei tule alus periskoobisügavusele (rakette lastakse sügavamalt).
Minu teooria, kuidas see on võimalik, on üsna lihtne - loomulikult ei sõltu USA täielikult GPS-ist, kuid süsteem on ehitatud üles nii, et kui GPS on saadaval, kasutavad raketid seda naviatsiooniks (niipea, kui rakett merest väljub) kuni lõhkepeade eraldumise hetkeni. Lõhkepea oma plasmapilves pole praktiliselt juhitav ja sinna või sealt ei saa sidet - ehk siis viimane hetk korrigeerida on siis, kui lõhkepea kandurist vabaneb. Ja kui GPS pole saadaval, on sitt päev - lihtsalt siis on täpsus kehvem ja rohkem vene rakette jääb terveks (ja rohkem tabab neid USA-d ja liitlasi).
INS on asi, mis vajab pidevat asukoha täpsustamist, muidu viga iga miiliga kuhjub ja lõppeks on päris suur. Keset Atlandi ookeani navigatsiooniks pole ehk nii kriitiline.
Üks isik, kes väidab, et on USA mereväes seda õppinud, kirjutab nii
https://www.quora.com/How-does-inertial ... rate-is-itMy training in the U.S. Navy taught me about SINS. The ships inertial navigation system. It measured direction, speed and pitch (tilt.) Why? To consistently and accurately deliver the weapons system to distances in excess of 2500 nautical miles if you are maintaining radio silence for the entire patrol and underwater unable to use normal navigational methods. SINS provides to a ships fire-control systems the precise location of the ship in the event other mechanisms are unable to do so. In my training the primary method of telling yourself where you are would be to send a signal to DOD's navigational satellites, receive the signal back and allow the computers to determine the amount of time it took for the signal to come back to tell fire-control where the ship is located. That signal would go up to three orbiting satellites. SINS is a back-up system. It is a combination of acceleromators measuring speed, gyrometers measuring direction and pitch. In the U.S. Navy submarine force the concept of triple redundancy is used. That means if there were one line carrying say, hydraulic fluid to a particular place, an American submarine willhave two lines with the second line acting as a backup to the first line. Then those two lines will be duplicated twice somewhere else.
Ehk siis - GPS on primaarne ja INS on tagavaravariandiks.
Selleks, et tabada suure kindlusega 200x200 m ruutu 5000 km kaugusel, on minu teadmiste kohaselt INS pakutav ebatäpsus liiga suur - ja error stardikohas mutliplikeerub ju lennu ajal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5717
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
EEe, nagu väike loogikaviga ei ole sees selles arutelus? Lõhkepea plasmapilves ei saa mingit signaali ei sisse ega välja, aga GPS on saadaval?Kapten Trumm kirjutas: ↑04 Sept, 2023 11:11 Minu teooria, kuidas see on võimalik, on üsna lihtne - loomulikult ei sõltu USA täielikult GPS-ist, kuid süsteem on ehitatud üles nii, et kui GPS on saadaval, kasutavad raketid seda naviatsiooniks (niipea, kui rakett merest väljub) kuni lõhkepeade eraldumise hetkeni. Lõhkepea oma plasmapilves pole praktiliselt juhitav ja sinna või sealt ei saa sidet - ehk siis viimane hetk korrigeerida on siis, kui lõhkepea kandurist vabaneb. Ja kui GPS pole saadaval, on sitt päev - lihtsalt siis on täpsus kehvem ja rohkem vene rakette jääb terveks (ja rohkem tabab neid USA-d ja liitlasi).
-
Madis Reivik
- Liige
- Postitusi: 4761
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Sel hetkel kui kandurist vabaneb, peaks kiirus olema päris väike ja kõrgus kole suur. Plasmapilv tekib atmosfäärist läbi kihutades.
Seega, GPS võiks toimida küll.
Seega, GPS võiks toimida küll.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5717
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Mis kasu ainult selles faasis GPS annab? Sihtmärk on veel kaugel ja suurem osa lõpptrajektoorist tuleb ikkagi läbida ilma GPSita.
-
Madis Reivik
- Liige
- Postitusi: 4761
- Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
Kuidas suurem osa, üle poole juba läbitud ju
Ning, kui maks kõrgus on paartuhat km, siis plasma tekib reaalselt ikkagi atmosfääris,ca 60km kõrguselt alates.
https://en.wikipedia.org/wiki/Ballistic ... ght_phases
Ning, kui maks kõrgus on paartuhat km, siis plasma tekib reaalselt ikkagi atmosfääris,ca 60km kõrguselt alates.
https://en.wikipedia.org/wiki/Ballistic ... ght_phases
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5717
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas oleks üks tuumasõda
No ma ju rääkisin mitte kogu- vaid lõpptrajektoorist.
Ja Trident II vaatab seal atmosfäärist väljaspool tähti, mitte ei otsi GPSi signaali ja Minuteman ei tee kumbagi.
Ja Trident II vaatab seal atmosfäärist väljaspool tähti, mitte ei otsi GPSi signaali ja Minuteman ei tee kumbagi.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist