Nutt ja hala

[Kilo Tango]

Pangaturu toimimise element on keskpanga kehtestatavad baasintressid

Kusjuurest balti-riigid on ühed vähestest EL-is, kellel euribori tõus automaatselt laenumakseid tõstab

Ja vastupidi, mille vilju me oleme siin viimased ~13 aastat nautinud.

[Smith]

Pangaturu toimimise element on keskpanga kehtestatavad baasintressid

Kusjuurest balti-riigid on ühed vähestest EL-is, kellel euribori tõus automaatselt laenumakseid tõstab

Ja vastupidi, mille vilju me oleme siin viimased ~13 aastat nautinud.

Nii ja naa. Nüüd kui euribor on hakanud tõusma, sidusid need riigid kellel laenud olid euriboriga seotud (neid oli niigi alla poole alla ELi riikidest) , laenud euriboridest lahti. Seotuks jäid Balti riigid, Küpros ja Soome, kusjuures Soome pani liige kiirele euribori tõusule lae.

[Kapten Trumm]

Väide vale. Euribori viimane suurem kukkumine oli 2008 oktoobris (5,11% pealt ühe aastaga 0,43%). Selle järel läksid pangad kiirelt kahjumisse (lisandus ka majanduskliima järsu jahtumise koosmõju). Lihtsalt üks näide: https://arileht.delfi.ee/artikkel/24612 ... onit-kahju

Kuna intressitulu langes ära, siis hakkasid pangad tõstma teenustasusid, et üldse ellu jääda.

See oleks kõik õige, kui panga intress Euriborist koosneks. Aga ei koosne ju.

Pank annab siiski laenu sulle intressiga x% pluss 6 kuu euribor. Ehk kui nad selle Euriboriga ei spekuleeriks, siis laenumarginaal jääb neile alati samaks, olgu tõus või langus. Isegi muutuva intressiga saaks nad oma riskid maandatud.

Kui nad aga Euribori langusega kahjumisse jooksevad, saab olla 3-l põhjusel
1. nad spekuleerivad Euriboriga (vt eelmine lõik) ja seda jätkates kõrvetasid näppe (olid ette laenanud raha kallimalt kui nad klientidelt tagasi said)
2. kriisiperioodil pidi tekkima massiliselt hapusid laene, mis tuli korstnasse kirjutada.
3. pidi olema väga palju fiks intressiga laene ja EKP raha muutus nende jaoks kallimaks kui see, mida kliendid maksid.

Pank ju laenab ise raha (sama Euribori järgi) ja laenab seda klientidele, lisades oma marginaali.

[mulk35]

Meil laeval üks lätlasest madrus kolib aasta lõpus riiast Minskisse elama, väites, et seal tänavad kõik korras, vargaid pole ja elu üldse väga odav. Et kui tahad firmat teha endale siis korruptsiooni ka üldse polevat olemas seal. Küsisin miks tahab diktaatori riiiki elama minna vastas, et tal poliitikast savi ja kandideerima ei hakka. ei osanud peale sellist seisukohta enam midagi tarka öelda. Lisas, et tal üks tuttav seal lõpetas just ülikooli mingite elektrimasinate tehnikuna ja peab nüüd 2 aastat selles ametis töötama siis ei pea õppemaksu tagasi maksma lisaks sai see tüüp kuhugi asulasse suunamise ja tasuta korteri, kui 15 aastat sel tööd teeb saab korteri enda nimele. Tema arust pidi see väga normaalne olema.

[Smith]

Lõppude lõpuks tegelikult loebki ju see, et inimene oleks õnnelik. Kui ta seda olema saab- jumala eest, miks mitte.
Huvitav oleks tegelikult teada, mida keskmine valgevenelane oma elust arvab, mingeid objektiivseid ja laialdasi uuringuid seal ilmselgelt läbi viidud ju ei ole.

[vanahalb]

Õnnelikuks olemise kohta saab mingeid orienteeruvaid suundumusi maailma õnnelikumate riikide loetelust.
https://worldhappiness.report
Valgevenet viimases raportis enam ei ole ja eelviimases oli märge et andmed on 2019 aastast. Need võetaksegi alati tagasiulatuvalt.

Aastate lõikes on slaavi kolmik olnud alati Valgevene-Venemaa-Ukraina ehk kõige parem oleks neist elada Valgevenes. Balti riikidest vastavalt Leedu-Eesti - Läti. Ükskõik milline Baltikumi riik on siiski paremal positsioonil kui Valgevene, rääkimata Venemaast või Ukrainast.
Metoodika üle võib muidugi vaielda.

Mingi näitaja on ka tööjõud mis läheb riigist välja paremat elu otsima. Valgevenelasi ma polegi eriti kohanud.
Batka trump oli mõneti sama kui Putinil - saavutas pärast NSV Liitu riigis taseme kus inimene võis hakata palgapäeva ja rahapalgaga arvestama. Kuritegevus oli 1990-ndate alguses Valgevenes tõsine probleem sest oluline kaubatee läks Lääne- Euroopast läbi Valgevene Moskvasse. Alates Brestist oli see kaukaaslaste ja igasuguste muude jõukude valduses. Batka võttis võimule saades kohe kasutusele meetmed kus niisugused inimesed hakkasid sohu kaduma. Võimud kehitasid lihtsalt õlgu et mägede poeg ja ju ta jõhvikale minnes laukasse uppus. Harjumatu keskkond ikkagi. Või vedas karu metsas oma koopasse ja ega sealt enam kätte ei saagi. Kaukaaslased tõmbusid selle peale Moskvasse. Rahvas mäletab niisuguseid asju kaua ja hea sõnaga.

[Kapten Trumm]

See on kõikide autoritaarsete reziimide tunnus, et kuritegevus pole märkimisväärne probleem. Lihtsalt võtete arsenal sellega toime tulekuks on üsna mitmekesine ning sisaldab ka seda, mida valges ilmas ei tunta ("kaukaaslased kadusid sohu").

[Kapten Trumm]

Lõppude lõpuks tegelikult loebki ju see, et inimene oleks õnnelik. Kui ta seda olema saab- jumala eest, miks mitte.
Huvitav oleks tegelikult teada, mida keskmine valgevenelane oma elust arvab, mingeid objektiivseid ja laialdasi uuringuid seal ilmselgelt läbi viidud ju ei ole.

Nõukariigis oli ka tavalise inimese elu suht elamisväärne ikka - palk oli küll väike, kuid eluase ja toit ei maksnud ka midagi ja kui päris mingi kriminaalse jamaga hakkama ei saanud, siis kuuse alla ei tõstnud keegi.

Lihtsalt küse on, kui jätkusuutlik see Valgevenes (või Venes) oleks. Kui asjadel pole õiget hinda, kuskilt makstakse varjatult peale jne. Nõuka riigis hoiti elujärge üleval ka suuresti loodusressursside müügist - nagu 80ndatel Reagani ajal naftahinnad langusesse läksid, oligi jama majas. 1973 Yom Kippuri sõda ja üldine naftakriis oli ju nagu taeva kingitus - araablastele antud sõjakraami raha saadi kuhjaga tagasi.

[Kapten Trumm]

Ja kolmandaks - mis kuradi kommunismi levitamisega see valitsus on hakanud tegelema? Kuradi pursuid, las maksavad. Ma saaks aru kui sotsid seda ajavad, aga oravate suust tundub selline jutt imelik.

Pole ju mingit vahet kes seal pukis tilberdab. Valitsus ei saa sulle anda mitte midagi mida ta pole sult enne ära võtnud. Sotside puhul on tähele pandud, et see ongi selline kooslus kellel pole mitte midagi aga nad nõus seda kõikidega jagama. Aga järgmine aasta hakkab veel hullem nutt peale, siis lükatakse ka KM 22% peale.

Valitsuse arusaam kodanikuühiskonnast on selline - et kui autoomanikud koguvad 77 tuhat allkirja, reageeritakse sellele nii, et antakse pool aastat ajapikendust ja siis lajatatakse topelt, pangamaksu laualt maha saamiseks oli vaja pankuritel korra Stenbocki väisata. Mõlema maksu skaala eelarves on üsna ühesugune.

[Kilo Tango]

...
Nõukariigis oli ka tavalise inimese elu suht elamisväärne ikka - palk oli küll väike, kuid eluase ja toit ei maksnud ka midagi ja kui päris mingi kriminaalse jamaga hakkama ei saanud, siis kuuse alla ei tõstnud keegi.
...

Ära hakka jälle seda nõuka aega kiitma. Ei olnud seal elamisväärset eriti midagi. Asjad võisid odavad olla, kuid sisuliselt oli NSVL kodanikul 2 valikut: kas rahulduda poest saada oleva odava rämpsuga või hankida endale "tutvuste kaudu" midagi paremat. Viimane tegevus tähendas pea tingimata enda alandamist kellegi ees. Mida paremini kodanik nõuka ajal elas, seda paindlikum oli tema selgroog. Eriti Brežnevi aja lõpus oli see majandusmudel ikka omadega 100% urruaugus.

[Kilo Tango]

...
Valitsuse arusaam kodanikuühiskonnast on selline - et kui autoomanikud koguvad 77 tuhat allkirja, reageeritakse sellele nii, et antakse pool aastat ajapikendust ja siis lajatatakse topelt, pangamaksu laualt maha saamiseks oli vaja pankuritel korra Stenbocki väisata. Mõlema maksu skaala eelarves on üsna ühesugune.

IMHO on automaks (konkreetset rakenduskava välja jättes) täiesti mõstlik meede. Iseaasi, kas nimetatud kujul. Soomlased on aastakümneid automaksu kogunud ja ei ole nende riigiga selle pärast mitte midagi halba juhtunud. See, et kogutakse allkirju mingi maksu vastu - kui kõiki neid asju tõsiselt võtta, siis ei saagi makse koguda. Vean kihla, et kui praegu teha küsitlus, kus küsida, kas peaks käibemaksu langetama, siis leiduks vähemalt sama palju inimesi, kes annaksid allkirja langetamise poot. Maksumuudatuste kohta allkirjade kogumine on puhtakujuline populism.

[Castellum]

Nõukariigis oli ka tavalise inimese elu suht elamisväärne ikka - palk oli küll väike, kuid eluase ja toit ei maksnud ka midagi ja kui päris mingi kriminaalse jamaga hakkama ei saanud, siis kuuse alla ei tõstnud keegi.

Jälle need legendid...

Nõuka-aegu ENSV-s läks inimese sissetulekust ikka oluliselt suurem osa toidule kui praegu. Jah, kui vaadata ENSV 50-ndaid ja 80-ndaid, sisi on märgata küll, et toidule kulub vähem raha - ehk siis, sissetulekud ja elatustase tõusid natuke kiiremini kui tõusid toiduainete hinnad. Aga ikkagi, ka 80-tel oli toidukulutuste osakaal sissetulekutes oluliselt suurem kui praegu.

Eluase ei maksnud midagi - aga kuidas saada seda "mittemidagimaksvat" eluaset? Kui riik andis, oli tore.

Aga kui riik ei andnud? Era- ja kooperatiivehitus nõudis ikka väga suuri sääste/sissetulekuid. Said krundi, võisid nt 20 aastat oma erakat ehitada, õhtuti ja nädalavahetusel. Sellel oli oma hind, tervis ja purunevad inimsuhted. Üks hea jutustus selle koha pealt on Villem Grossi "Müüa pooleliolev individuaalmaja".

Üks eluaseme saaga värvikaid näiteid tuli kohe meelde laulja Urmas Alendri näol. Hiljem, kui UA läks Rootsi majanduspagulaseks, kinnitas ta intervjuus, et kui hea on saada regulaarselt korralikku palka ja elada normaalse mahuga korteris (mida tal ENSV-s polnud)...

Nii et varude puudumisel ja töökohast korteri saamise võimatusel oli noorel perel ENSV-s uue kodu loomisega üsnagi nutune seis.

[Peeter]

Ja kolmandaks - mis kuradi kommunismi levitamisega see valitsus on hakanud tegelema? Kuradi pursuid, las maksavad. Ma saaks aru kui sotsid seda ajavad, aga oravate suust tundub selline jutt imelik.

Pole ju mingit vahet kes seal pukis tilberdab. Valitsus ei saa sulle anda mitte midagi mida ta pole sult enne ära võtnud. Sotside puhul on tähele pandud, et see ongi selline kooslus kellel pole mitte midagi aga nad nõus seda kõikidega jagama. Aga järgmine aasta hakkab veel hullem nutt peale, siis lükatakse ka KM 22% peale.

Valitsuse arusaam kodanikuühiskonnast on selline - et kui autoomanikud koguvad 77 tuhat allkirja, reageeritakse sellele nii, et antakse pool aastat ajapikendust ja siis lajatatakse topelt, pangamaksu laualt maha saamiseks oli vaja pankuritel korra Stenbocki väisata. Mõlema maksu skaala eelarves on üsna ühesugune.

uus aeg, uued mõtteviisid.... ja meil ju selle uue mõtteviisi valitsus kenasti toimetamas. Nii nagu kaovad ebameeldivad uudised ja artiklid, nii saavad patsiga poisid ja tüdrukud ka need 75 tuhat digiallkirja lihtsalt mõne klikiga kuskil toimetades "ära deliitida". Ja poelgi enam. Netikögisemine on nagu üks peeretus. Käis ära ja kogu moos,niipea rohkem ei tule... Või vähemalt tundub, et moodne valitsus mõtleb nii. Siin lööbki välja see vahe, et 75 tuhat digiallkirja ei ole võrdväärne (või kasvõi poole või ka kümnendiku neist 75-st) 75 tuhande tänavatele tulnud ja organiseerunud automaksuvastasega. Kui ikka Vabaduse väljak oleks äärest ääreni rahvast täis, või üleval mõni lossiesine, siis automaksust rääkijad oleksid ikka palju "tagasihoidlikumad". Mitte ei laiaks praegu ühiskonnale sõnumeid saata, et kui julgesite netis kögiseda midagi, siis okei, saate lihtsalt pea kaks korda vingema litaka selle eest. See on see koht, kus praegu tehakse jõujooni selgeks: kas rahva tahe jääb peale, või jääb peale valitsuse tahe ja suhtumine, et kui kögiseda julged, siis saad topelt. Ja eks ülejäänud maksulitaka saajad vaatavad seda etendust praegu pealt ja siis teevad selle järgi omi otsuseid protestimiseks, kas nii või naapidi. Arstid ja päästjad ja õpetajad vaatavad pealt, et kui sõna hakata võtma, siis võib juba hoopis palgalangetusega arvestada jne. Arvestage, et 400 milline kirves on üles tõstetud ja kukkuma seatud ja selle sisse see juba 200 milkut autoraha ei kuulu. Ja keegi ei tea, kelle pihta see 400-ne kirves kukub.

[Kapten Trumm]

...
Valitsuse arusaam kodanikuühiskonnast on selline - et kui autoomanikud koguvad 77 tuhat allkirja, reageeritakse sellele nii, et antakse pool aastat ajapikendust ja siis lajatatakse topelt, pangamaksu laualt maha saamiseks oli vaja pankuritel korra Stenbocki väisata. Mõlema maksu skaala eelarves on üsna ühesugune.

IMHO on automaks (konkreetset rakenduskava välja jättes) täiesti mõstlik meede. Iseaasi, kas nimetatud kujul. Soomlased on aastakümneid automaksu kogunud ja ei ole nende riigiga selle pärast mitte midagi halba juhtunud. See, et kogutakse allkirju mingi maksu vastu - kui kõiki neid asju tõsiselt võtta, siis ei saagi makse koguda. Vean kihla, et kui praegu teha küsitlus, kus küsida, kas peaks käibemaksu langetama, siis leiduks vähemalt sama palju inimesi, kes annaksid allkirja langetamise poot. Maksumuudatuste kohta allkirjade kogumine on puhtakujuline populism.

Kui meil kuluks kütuseaktsiis ja automaks tervenisti teedele nagu Soomes (ja jääks puudugi), siis poleks ka erilist protestimist.
Täna läheb meil pool kütuseaktsiisist "erakorralisele pensionitõususele" ja muule taolisele.

Lihtsalt täna leiti tore rahalüpsmise koht, see juures teede ehitusega on meil pankrot varsti majas. Lisaks muidugi see pisike probleemike, et riiki tuleb auto sama hinnaga siin ja Soomes, ainult meil on ostja keskeltläbi 3 korda vaesem.

[Lemet]

Toiduainete hind peaks ka kõige umbsrmal vatnikul numbrites kohale jõudma- enna viimast hinnatõusu oli näiteks suhkur täpselt samas numbris- vene alal 78 kopikat(või oli 72??), uuel ajal samuti 78 eurosenti. Keskmine palk aga oli toona 170 rubla vrs 1500 eurot. Sama keeduvorstiga- uhha, gorlo, nos, hu..., piz...a i hvost maksis 2.20 kilo, täna saad keeduvorsti Grossist 1.48 kätte. Etc, etc.Nii et jutt nõukaaja odavast toidust on totaalne hülgemö...jutt