Kliimamuutustest

[Kriku]

Aga selles ei ole ju kahtlust, et inimkond on suurtes kohustes CO2 õhku paisanud ja paiskab praegugi? See CO2 siis ei olegi kasvuhoonegaas või mida...?

[Harald Hirmus]

Iga suurem metsapõleng ja vulkaanipurse tekitab kordades rohkem co2, kui inimkond suudaks tekitada, seega ilmselt keegi ei eita inim tekkelist co2 olemasolu, aga arvestatavat kliima mõjutamist selle läbi usuvad ainult fanaatikud ja võhikud.

[OLAVI]

... See CO2 siis ei olegi kasvuhoonegaas või mida...?

Süsihappegaasist kordades suurema mõjuga on veeaur, mida inimtegevus kontrollida ei suuda.
https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhoon ... 0hingamine).%20J%C3%A4rjest%20rohkem%20on%20s%C3%BCsihappegaasi%20tekkinud%20inimeste%20majandustegevusest%20(fossiilk%C3%BCtuste%20p%C3%B5letamine),-.%5B4%5D

Veeaur (H2O)
Veeaur on kasvuhoonegaasidest kõige olulisem ning seda on võrreldes teiste kasvuhoonegaasidega atmosfääris kõige rohkem. Veeaur tekitab protsentuaalselt kasvuhooneefekti teiste kasvuhoonegaasidega võrreldes rohkem: kui taevas on selge, siis 36–66%, ja pilvisuse korral 66–85%. Veeauru kontsentratsioon erineb küll regionaalselt, kuid inimtegevus maailma mastaabis seda ei mõjuta.[12]

Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2)
Süsihappegaas on kõige olulisem inimtegevuse tagajärjel emiteeritud kasvuhoonegaas, selle panus kasvuhooneefekti on 9–26%. Süsinikdioksiid on osa süsinikuringest, mis tekib looduslike protsesside tagajärjena (põlemine, hingamine). Järjest rohkem on süsihappegaasi tekkinud inimeste majandustegevusest (fossiilkütuste põletamine)

Kliimat mõjutavad need just infrapunakiirguse neeldumise ja kiirgamisega.
https://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhoon ... C3%A4heneb.

Kasvuhoonegaasid (KHG) on lühilainelist päikesekiirgust mitteneelavad või vähe neelavad ning pikalainelist soojuskiirgust neelavad gaasid Maa atmosfääris, mis põhjustavad kasvuhooneefekti, kuna takistavad soojusenergia lahkumist Maalt maailmaruumi pikalainelise soojuskiirgusega. Maapinnalt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris kasvuhoonegaasides ning kiiratakse uuesti atmosfääris madalamal temperatuuril kui maapind kõigis suundades, seega kiiratakse osa atmosfääri jõudnud soojusenergiast tagasi maapinnale. Nii ringleb osa pikalainelisest kiirgusenergiast maapinna ja atmosfääri vahel ning energia ärakanne planeedilt väheneb.

Kiirguse energeetiline bilanss atmosfäris:


Erinevate gaaside mõju atmosfäri kiirgus spektris:

https://en.wikipedia.org/wiki/Greenhouse_gas

Kuna kogu atmosfäri soojus tugineb maapinna ja gaaside infrapunakiirguse neeldumisel ja kiirgamisel, siis on kasulik arvestada, et lumi (mis katab suure osa maapinnast) on spektri nähtava osa jaoks küll valge aga infrapuna kiirguse jaoks must, koos kõigi sellest tulenevate kiirgusomadustega.

Maakera kliima temperatuuri tõus mõne kraadi võrra tekitab küll teatud ebamugavust suurel hulgal rannikul elavatel inimestel aga inimkonna ja looduse eksistentsile on väga ohtlik temperatuuri langemine püsivalt alla 0C, kui vedel vesi muutub tahkeks ning uue jääaja tulek.

[vanahalb]

Süsihappegaas on kasvuhoonegaasidest ainuke mida on võimalik mingi mõistliku menetlusega maksustada. Metaanile on põllumajanduse peeretamismaksu näol samuti proovitud hinnalipikut seada kuid mitte eriti edukalt. Ka Eestis kuskil EL algusaastatel.
Ülejäänud on juba lootusetu - päike paistab , kaste aurab (veeaur) või välk lööb (osoon) - kellele arve saata?

Mõned lahendused tekitavad lisaks direktiivide vahel konflikti. Mingi aeg tagasi mõõtsid soomlased Uto saare seirejaamaga laevade heitgaase ja avastasid suure metaanisaaste. Metaan on süsihappegaasisist kasvuhoonegaasina kordades ohtlikum. Ei teagi kas peaks gaasilaevad uuesti diisliteks ehitama või piletihinnale saastetasu komponendi juurde panema.
Vaja Greta käest küsida.

[AndresTy]

Kuna kogu atmosfäri soojus tugineb maapinna ja gaaside infrapunakiirguse neeldumisel ja kiirgamisel, siis on kasulik arvestada, et lumi (mis katab suure osa maapinnast) on spektri nähtava osa jaoks küll valge aga infrapuna kiirguse jaoks must, koos kõigi sellest tulenevate kiirgusomadustega.

Ehk seletad veidi rohkem lahti, mida see peaks tähendama? Või annad mõne sellekohase allika.

[Kriku]

Iga suurem metsapõleng ja vulkaanipurse tekitab kordades rohkem co2, kui inimkond suudaks tekitada

2021. aastal paisati üle maailma õhku 37,9 Gt inimtekkelist CO2: https://joint-research-centre.ec.europa ... 2-10-14_en
Samal aastal sattus maastikupõlengute tagajärjel õhku 1,76 Gt: https://www.weforum.org/agenda/2021/12/ ... ords-2021/

... See CO2 siis ei olegi kasvuhoonegaas või mida...?

Süsihappegaasist kordades suurema mõjuga on veeaur, mida inimtegevus kontrollida ei suuda.

Kuidas see minu küsimusele vastas?

[Sektor gazovoi ataki]

Kliima asjades selguse saamine on üsna keeruline. Selle pärast soovitan võtta kogu seda teemat väga väikeste ampsudena, vastasel juhul on oht asjast valesti aru saada. Kunagi me siin vaidlesime Krikuga gaaside kontsentratsiooniühikute üle ja tõepoolest isegi asjaga tegelevad teadlased ei saa nende ühikute sisust aru. Kui ühikud on valed ei saa ju lõpptulemus õige tulla.

Paljudel juhtudel arvatakse üldse mingit valet asja. Üks keemik näiteks hiljuti ilmunud raamatus soovitab inimestel ise suuri (kuupmeetriseid) Zn-Cu galvaanielemente ehitada, et energiaprobleemi lahendada. See raamat siis teaduskirjanduse all ja sadu lehekülgi sellist tarka juttu. Selline galvaanielement pärineb aastast 1780! Kus see inimene elanud ja õppinud on?

Eile keegi kritiseeris Juhan Partsi kuna too räägib kasuteguritest 1 kuni 25, kui kasutatakse 1 suuremat, siis ei saa olla juttu kasutegurist.

[OLAVI]

Kuna kogu atmosfäri soojus tugineb maapinna ja gaaside infrapunakiirguse neeldumisel ja kiirgamisel, siis on kasulik arvestada, et lumi (mis katab suure osa maapinnast) on spektri nähtava osa jaoks küll valge aga infrapuna kiirguse jaoks must, koos kõigi sellest tulenevate kiirgusomadustega.

Ehk seletad veidi rohkem lahti, mida see peaks tähendama? Või annad mõne sellekohase allika.

Palun.
Enamus inimesi ei tea, et lumi on teatud tingimustes "must" ja seepärast ei suuda ka mõista looduses olevat soojusfüüsikat, kuigi nad võivad hästi korrata koolis õpitut aga tegelikult looduses toimuvast aru ikkagi ei saa.

https://ilm.ee/index.php?511255
"Must keha" on pind, millelt ei peegeldu tagasi temale langenud kiirgust ehk see kiirgus neeldub selles pinnas.
https://ilm.ee/index.php?511255#:~:text ... ks%20minna.

graafik näitab seda, et lühilainelise kiirguse peegeldab värske puhas lumi suures osas tagasi. See kehtib ka aluspinnani jõudva UVkiirguse kohta, seega ei mõju ka UV sulatavalt. Samas pikalainelises, eriti soojuskiirguses, käitub lumi peaaegu absoluutselt musta kehana - neelab praktiliselt kogu pealelangeva soojuskiirguse. See aitab vastata küsimusele, miks talvel pilves ilmaga juba null kraadi juures läheb lumi sulaks. Asi on selles, et madalad pilved kiirgavad soojuskiirgust, kusjuures pikalainelise kiirguse voog võib madalate pilvede korral olla isegi suunatud aluspinna poole. Selle aga neelab lumi väga hästi. Null kraadi juures, kuid selge ilmaga on soojuskiirguse voog pilvede puudumise tõttu atmosfäärist aluspinnale palju väiksem ja nii ei pruugigi lumi sulaks minna.

Graafik näitab mõningate pindade spektraalseid signatuure (van Leeuwen, 2009)
b) Lühilaineline kiirgus - meile nähtav valgus, lainepikkus 0,38 µm<λ<0,76 µm, sellest väiksema lainepikkusega on ultraviolettkiirgus, aga suuremaga infrapuna-, ka soojuskiirgus (0,76 µm<λ<3000 µm).
c) Absoluutselt must keha - selline keha, mis neelab kogu talle langeva kiirguse. Lumi käitub absoluutselt mustale kehale sarnaselt infrapunakiirguse piirkonnas, vt allpool olevat graafikut.


https://ilm.ee/client/failid/UP_1364994808.jpg

[OLAVI]

... Üks keemik näiteks hiljuti ilmunud raamatus soovitab inimestel ise suuri (kuupmeetriseid) Zn-Cu galvaanielemente ehitada, et energiaprobleemi lahendada. See raamat siis teaduskirjanduse all ja sadu lehekülgi sellist tarka juttu. Selline galvaanielement pärineb aastast 1780! Kus see inimene elanud ja õppinud on? ...

Kui kasutada kaasaegseid Li-Ion akusid meie kliimas ja meie oludes ühe eramu talvevaruks
10 000kWh elektrienergia salvestamiseks, oleks vajalik akude ruumala ca 25m3 kogukaaluga ca 66 tonni.
https://et.wikipedia.org/wiki/Liitiumio ... 0%20Wh/dm2

(Mitu neegrilapse tööpäeva kuluks ühe sellise aku tootmiseks vajaliku toorainekoguse maakera seest väljaurgitsemiseks?)

[AndresTy]

Tänud, OLAVI!

[Kilo Tango]

... Üks keemik näiteks hiljuti ilmunud raamatus soovitab inimestel ise suuri (kuupmeetriseid) Zn-Cu galvaanielemente ehitada, et energiaprobleemi lahendada. See raamat siis teaduskirjanduse all ja sadu lehekülgi sellist tarka juttu. Selline galvaanielement pärineb aastast 1780! Kus see inimene elanud ja õppinud on? ...

Kui kasutada kaasaegseid Li-Ion akusid meie kliimas ja meie oludes ühe eramu talvevaruks
10 000kWh elektrienergia salvestamiseks, oleks vajalik akude ruumala ca 25m3 kogukaaluga ca 66 tonni.
https://et.wikipedia.org/wiki/Liitiumio ... 0%20Wh/dm2

(Mitu neegrilapse tööpäeva kuluks ühe sellise aku tootmiseks vajaliku toorainekoguse maakera seest väljaurgitsemiseks?)

Selle energiatihedusega otse pole midagi peale hakata, kuna sellises suuruses aku vajab ka jahutust jms.
Sisuliselt me räägime antud juhul kolmest Tesla Megapack konteinerist. Kokku ~11,7MW ja maksumisega >$5mil. Massi tuleb tsipa üle 100 tonni (üks konteiner on ~38 tonni)

Igaüks võib siin hindu jooksutada: https://www.tesla.com/megapack/design

[Kriku]

Saksamaa loobub plaanist EH40 ehitusstandard kehtestada: https://www.err.ee/1609112162/saksamaa- ... itusnormid
Euroopa Komisjon kehtestas sõidukitele leebemad normid, kui algselt plaanis oli: https://www.err.ee/1609111970/el-i-mini ... vaid-norme

[LupusII]

Mõistus hakkab koju tagasi tulema.

[blueant]

Süsihappegaasist kordades suurema mõjuga on veeaur, mida inimtegevus kontrollida ei suuda.

Võib mõelda nii, et veeaur on tagajärg, mitte põhjus. Atmosfäär mahutab veeauru vastavalt õhutemperatuurile, mida soojem, seda rohkem. Veeauru atmosfääris viibimise tsükkel on lühike, paar päeva kuni paar nädalat ja siis ta sajab maha. CO2 tsüklid on pikemad, veerand neeldub 20-30 aastaga, aga osa sellest jääb atmosfääri püsima aastasadadeks ja -tuhandeteks.

Kui sõrmenipsuga atmosfäärist kogu veeaur kaotada, siis, kui ma õigesti mäletan, on see 30 päevaga kõigis atmosfäärikihtides samas mahus tagasi.

[teeline35]

https://www.err.ee/1609118267/juhan-par ... t-laskmist

Mina olen võtnud vaevaks ja lugenud neid ÜRO kliimapaneeli tuhandete lehekülgede pikkusi hindamisraporteid, mitte neid kokkuvõtteid, mida ajakirjanduse vahendusel presenteeritakse. Nendes raportites on palju ebakindlust, andmete puudulikkust, kuna kliimaprotsessid on väga pikaajalised. Põhjuslikud seosed on tihti tõestamata. Suur osa sotsiaalmajanduslikest mõjudest ja pakutavatest niinimetatud lahendustest on pigem arvamuslik, mitte teaduslik. Ma rõhutan, et need lahendused pole teaduslikult evalveeritud. Mingit universumi katastroofi sealt küll ei leia.

Võtab kliimamuutuse ümber toimuva aziotaasi hästi kokku. Ka muu lugemine üllatavalt sisukas.