Absurd. Ma käisin nõuka ajal, kahe kooli vahel aastajagu kolhoosis tööl (16 aastasena ja osalise tööajaga). Palk oli 94 rubla. Toitumise peale kulus päevas ära miski rubla-viiskümmend, sigarettide peale läks ka mingi 60 kopikat. See teeb umbes 45 + 24 = 69 rutsi. "Elamisväärse" elu jaoks jäi siis 25 ruublikut. Ja sellest läks ka veel maha korteriüür kolm rubla ja elekter (kuidas kunagi, kolm kuni viis rubla vms.). Riides käimise ja plikadele välja käristamise jaoks just eriti midagi järele ei jäänud. Herr Kapten, ole tubli ja ära seda jama et nõuka ajal oli hea elada, enam aja.Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2023 10:29 ...
Nõukariigis oli ka tavalise inimese elu suht elamisväärne ikka - palk oli küll väike, kuid eluase ja toit ei maksnud ka midagi ja kui päris mingi kriminaalse jamaga hakkama ei saanud, siis kuuse alla ei tõstnud keegi.
...
Nutt ja hala
- Sam Beaver
- Liige
- Postitusi: 911
- Liitunud: 09 Aug, 2017 19:54
- Asukoht: Siin & seal, põhiliselt tööl
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
Putin destroyed the pro-Russian lobby in the world with his own hands. Now acting in Putin's interests would mean admitting that you fucked a goat
Re: Nutt ja hala
Soome automaksul on pikk ajalugu, mis põhineb paljuski sellel, et Soome riik pidi NSVL-ile päris ränki sõjareparatsioone maksma. Nagu ajaloos ikka läheb, siis see mis on ajutine muutub väga lihtsalt alaliseks.Kilo Tango kirjutas: ↑25 Sept, 2023 11:13
IMHO on automaks (konkreetset rakenduskava välja jättes) täiesti mõstlik meede. Iseaasi, kas nimetatud kujul. Soomlased on aastakümneid automaksu kogunud ja ei ole nende riigiga selle pärast mitte midagi halba juhtunud.
Alguses
aga hiljemLakia säädettäessä eduskunta ilmoitti ”edellyttävänsä, että vero on vain tilapäinen ja valtion senhetkisestä poikkeuksellisen kireästä rahatilanteesta johtuva ja että verosta pyritään luopumaan etenkin halvemman hintaluokan ajoneuvojen osalta heti, kun valtiontalous antaa siihen mahdollisuuden”
Soome automaks tingis pikaks ajaks selle, et Soome autopark oli Lääne-Euroopa vanim.Marraskuussa 1967 astui voimaan uusi autoverolaki, ei enää tilapäinen vaan pysyvä. Sitä ennen autojen maahantuonti oli kokonaan kiellettyä syyskuun puolestavälistä marraskuun puoleenväliin. Tähän ajanjaksoon sijoittui myös Suomen markan devalvaatio.
Automaksu kehtestamine Eestis laseb dzhinni pudelist välja, sest automaksu määra saab olema väga kerge muuta lihtsalt valtsuse määrusega ning sellest kujuneb "mugav" võimalus eelarveaukusid lappida ilma sunnita valitsusel vaadata sügavamalt, miks eelarveaugud tekivad (nagu ka käesoleval juhtumil)
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
Riigi rahakott on riigi rahakott. Solidaarne maksusüsteem näebki ette, et maksud kogutakse solidaarselt kokku ja jagatakse vastavalt vajadustele. Äkki osa aktsiisist läheb hoopis riigikaitsele?Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2023 11:34 ...
Lihtsalt täna leiti tore rahalüpsmise koht, see juures teede ehitusega on meil pankrot varsti majas. Lisaks muidugi see pisike probleemike, et riiki tuleb auto sama hinnaga siin ja Soomes, ainult meil on ostja keskeltläbi 3 korda vaesem.
See Soome "automaks+aktsiis=teedeehitusele kuluv raha" on Soomes seadusega määratud. Meil ei ole. See, et see Soomes nii on ei tähenda automaatselt, et meil peaks samamoodi olema.
Soomes on maks alles jäänud selle pärast, et see aitab tasakaalustada asjaolu, et 100% autodest on import. Ehk siis lõppkokkuvõtteks aitab see SKT-d parandada.
Re: Nutt ja hala
Meil oli ka see seaduses nii kirjas. (nii nagu ka muud asjad - töötukassa jne.)See Soome "automaks+aktsiis=teedeehitusele kuluv raha" on Soomes seadusega määratud. Meil ei ole. See, et see Soomes nii on ei tähenda automaatselt, et meil peaks samamoodi olema.
Kuidas see SKT-d parandab? Me võiks siis endale ropud maksud peale tõmmata ja varsti oleks SKT nagu Shveitsis või?Soomes on maks alles jäänud selle pärast, et see aitab tasakaalustada asjaolu, et 100% autodest on import. Ehk siis lõppkokkuvõtteks aitab see SKT-d parandada.
Re: Nutt ja hala
Pankade „hiigelkasumid“ on tekkinud mitte Euribori kiuste, vaid justnimelt selle tõttu. Euroopa Keskpank on eelmisest sügisest saadik sihilikult tõstnud intressimäärasid, mis väljendub Euribori tõusus. Kusjuures Euroopa Keskpank = kõikide rahvuspankade esindajad, st intressimäärade tõstmine on kõigi rahvusriikide ja –panka enamvähem ühine otsus. Tehakse seda kõike mitte pankade kasumite maksimeerimiseks, vaid inflatsiooni ohjeldamiseks. Seda, et meil viimastel aastatel on inflatsiooni e hinnatõusuga pehmelt öeldes suured probleemid, ei eita täna vist enam mitte keegi. Intressimäärade tõstmine (mis meie puhul väljendub paraku hüppeliselt tõusnud eluasemelaenude tagasimaksetes) peaks suhteliselt robustsel moel eemaldama Euroopa tarbijate käest „üleliigset“ raha, sundima neid seeläbi suuremale säästlikkusele (loe – lõpetama ületarbimist) ja seeläbi ka inflatsiooni kontrolli alla tooma. St kõlab küüniliselt, aga Euribori tõus ja „pankade hiigelkasumid“ on kokkuvõttes meie kõigi huvides. Kui keegi oskab turumajanduse olukorras välja pakkuda mingit paremat, õiglasemat või efektiivsemat lahendust, kuidas kogu Euroopas hinnatõusu pidurdada, siis Euroopa keskpank, rahvuspangad ja -valitsused oleksid sellest kindlasti väga huvitatud – aga seni pole midagi paremat suudetud välja mõelda.Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Sept, 2023 12:42 https://arileht.delfi.ee/artikkel/12023 ... skeskkonda
Ma pole küll kuigi pahempoolne, aga see pankade enesepromo on imal. Mismoodi "juhuslikult" siis, kui Euribor aasta aega lausaliselt tõuseb, saavad tekkida megakasumid?
Ega seal kõrgemat matat pole, laenusid anti välja odavast rahast, aga Euribori tõus vändati kliendidele selga kohe, nagu see tuli. Nii need megakasumid tulevadki. Kuna aga odavam raha lõpeb teatud viibega, siis selle viibimise pealt, kui Euribori tõstetakse mitu korda järjest väikeste vahedega, annab kenasti liigkasu võtta.
(Jah, ka mulle isiklikult on päris mitmesaja-eurone panga tagasimakse tõus üsna tüütu, kuid saan lohutada end sellega, et eelmised 8 aastat maksin igakuiselt tagasi täpselt seda sama absoluutsummat, kuigi palganumber kerkis samal ajal kokku u 20%).
Mis puudutab pankade teenustasude vm laenu tagasimakse elementide samaaegset vähendamist, siis esiteks – kui kogu „harjutuse“ eesmärk on kokkuvõttes vähendada ringluses oleva katteta raha hulka, siis pole vist väga loogiline vähendada samaaegselt Euribori tõusuga muid laenumakse elemente, sest efekti ju ei kaasne. Teiseks – pangad seda võimalust aktiivselt ei reklaami, aga personaalselt panga poole lähendes on praeguses olukorras siiski võimalik muid tasusid allapoole tingimda-külmutada vms – sest kokkuvõttes pole see teps mitte pankade huvides, kui inimesed neile enam laene ei suuda tagasi maksta. Tean vähemalt kahte tuttavat, kes esimese küsimuse peale pangast kohe summad väiksemaks said.
Kui siit nüüd tulla nn pangamaksu juurde, siis eelnevat silmas pidades oleks pangamaks üks debiilsuse tipp. Saate aru: sellisel juhul nt Eesti riik ühe käega palub Euroopa keskpangal tõsta intressimakseid inflatsiooni pidurdamiseks ning teise käega võtaks ta seeläbi pankadele tekkinud „hiigelkasumid“ kohe riigikassasse, et need seejärel kohe (esmajoones läbi igasuguste vahvate toetuste) tarbimisse tagasi suunata, mille läbi inflatsioon mitte ei kahane, vaid püsib samal tasemel või isegi suureneb!
Parem las jääda need „hiigelkasumid“ erapankadele, kes märksa suurema tõenäosusega kui riik suudab seda raha investeerida päriselt tulutoovatesse, majandust kasvatavatesse ja tulevikku suunatud asjadesse, kui riik, kes, nagu öeldud – suure tõenäosusega teeks selle rahaga midagi ebaefektiivset. Heal juhul suunaks selle kaitsekuludesse, halvemal juhul aga leiaks seeläbi järjekordse ettekäände, miks toetusi ei saa vajaduspõhiseks muuta või miks riigiaparaati pole ikka vaja kärpida.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
KT, kas sa sama tuima näoga ütleks ka siis, et "ju on riigile vajalik", kui sul oleks peres näiteks 7 autot? Põhjusel näiteks, et nendest 6 on hobiautod, mis sõidavad ehk 500 km suvel. Olles staazikas RE valija olnud, ei mäleta, et valimiste ajal oleks suurtest maksutõusudest räägitud. Ja napp lauseke "korras riigirahandus" ei anna blankovekslit teha mida iganes. Aga ilmselge on, et järgmistel valimistel tuleb eelistust muuta.
Äkki seepärast Soomes allkirju ei korjatagi, et on igaühele teada, et makstav raha läheb kõik selle autosõitja hüvanguks, mitte ei kao kuskile läbipaistmatusse ühiskatlasse, kus selle eest tehakse midagi, mis autosõitjale üsna kaugeks jääb.See Soome "automaks+aktsiis=teedeehitusele kuluv raha" on Soomes seadusega määratud. Meil ei ole. See, et see Soomes nii on ei tähenda automaatselt, et meil peaks samamoodi olema.
Viimati muutis Kapten Trumm, 25 Sept, 2023 14:43, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
See, mis toimunud on, meenutab minu majandusteadmiste juures liigkasuvõtmist. Ja seepärast ei oleks ma vastu ka selle maksustamisele.A4 kirjutas: ↑25 Sept, 2023 14:25 Pankade „hiigelkasumid“ on tekkinud mitte Euribori kiuste, vaid justnimelt selle tõttu. Euroopa Keskpank on eelmisest sügisest saadik sihilikult tõstnud intressimäärasid, mis väljendub Euribori tõusus. Kusjuures Euroopa Keskpank = kõikide rahvuspankade esindajad, st intressimäärade tõstmine on kõigi rahvusriikide ja –panka enamvähem ühine otsus. Tehakse seda kõike mitte pankade kasumite maksimeerimiseks, vaid inflatsiooni ohjeldamiseks. Seda, et meil viimastel aastatel on inflatsiooni e hinnatõusuga pehmelt öeldes suured probleemid, ei eita täna vist enam mitte keegi. Intressimäärade tõstmine (mis meie puhul väljendub paraku hüppeliselt tõusnud eluasemelaenude tagasimaksetes) peaks suhteliselt robustsel moel eemaldama Euroopa tarbijate käest „üleliigset“ raha, sundima neid seeläbi suuremale säästlikkusele (loe – lõpetama ületarbimist) ja seeläbi ka inflatsiooni kontrolli alla tooma. St kõlab küüniliselt, aga Euribori tõus ja „pankade hiigelkasumid“ on kokkuvõttes meie kõigi huvides. Kui keegi oskab turumajanduse olukorras välja pakkuda mingit paremat, õiglasemat või efektiivsemat lahendust, kuidas kogu Euroopas hinnatõusu pidurdada, siis Euroopa keskpank, rahvuspangad ja -valitsused oleksid sellest kindlasti väga huvitatud – aga seni pole midagi paremat suudetud välja mõelda.
Kui Euribori tõus on klientide laenulepingutes sees (lisaks panga marginaalile), siis Euribori tõusuga kaasnev äkiline kasumitõus viitab sellele, et pangad, kas nähes ette või omades siseinfot, laenasid aegsasti kokku odavama intressiga raha (samalt Euroopa Keskpalgalt), lükates end jaoks intressitõusu edasi, kuid klientidele kärutati see kohe selga.
See ei ole valges ilmas heakskiidetud tegevusviis. Rääkides, kuidas "see kõik majandust aitab", siis mõõgal on 2 tera. Kui eraisiku majaostu või autoliisingu saab edasi lükata (pole eluks hädavajalik), siis ettevõtlusele on see järjekordne kivi turjal, mis asju allamäge veab.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
Meie autopark on veel vanem kui Soomes (koos maksuga). Neid autosid, mida kannataks nimetada "uus" või "uuemapoolsem", on kergesõidukite hulgas vähem kui viiendik.Soome automaks tingis pikaks ajaks selle, et Soome autopark oli Lääne-Euroopa vanim.
Automaksu kehtestamine Eestis laseb dzhinni pudelist välja, sest automaksu määra saab olema väga kerge muuta lihtsalt valtsuse määrusega ning sellest kujuneb "mugav" võimalus eelarveaukusid lappida ilma sunnita valitsusel vaadata sügavamalt, miks eelarveaugud tekivad (nagu ka käesoleval juhtumil)
Et Eesti keskmine auto on "VW Passat, 10+ aastat vana, diisel, metallik" pole mitte seepärast, et inimesed oleks Teslade vastu, vaid enamiku autoomanike eelarve auto ostuks ongi piiratud suurusjärguga mõned tuhanded eurod. Sellelt "kandepinnalt" üritada mingit olulist tuluallikat tekitada näitab majandushariduse puudust. Maksimum võib siin loota uute autode soetus- ja aastamaksule. Niigi kütuseaktsiini makstakse niiet pane katust.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Nutt ja hala
Võtsin selle fakti kontrollida ja tuleb välja, et Trummil on õigus ACEA andmetel on Eesti ja Kreeka autopargid ühed uniooni vanimad. Eesti sõiduautode keskmine vanus on 16,8 aastat. Soomes näiteks 12,6.Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2023 14:40 ...
Meie autopark on veel vanem kui Soomes (koos maksuga). Neid autosid, mida kannataks nimetada "uus" või "uuemapoolsem", on kergesõidukite hulgas vähem kui viiendik.
...
Keda huvitab, siis siit: https://www.acea.auto/files/ACEA-report ... e-2023.pdf lk 10.
Huvitav on see, et 825 936 sõidukist 578 209 on vanemad, kui 10 aastat. Mis võib viidata sellele, et kuna meil ei ole automaksu, vedeleb terves Eestis kümnete tuhandete kaupa mingeid vanu ronte, mis on registris, aga mis viimati liikusid KST mitu aastat tagasi ja mille kohta omanik ei pruugi isegi tihti osata öelda, kus tal see auto täpselt vedeleb. Seda kinnitab ka vaatepilt, mis avaneb maapiirkondades ringi sõites, kuis üsna tihti seisab õuede peal mitu rohtu kasvanud masinat.
Mis SKT-d muudutab, siis seda suurendab:
1. Lisanduv maksutulu
2. Romude ümbertöötlemisest tekkiv majandusaktiivsuse kasv
3. Mõnetine uute sõidukite impordi vähenemine
EDIT: lisatud allikas
Viimati muutis Kilo Tango, 25 Sept, 2023 15:10, muudetud 1 kord kokku.
Re: Nutt ja hala
Kui selle mõttega, et neil, kel läheb hästi halval ajal, ja nood peaksid ühiskonnaga rohkem solidaarsed olema, mängida, siis võib-olla oleks õiglasem aluseks võtta mitte kasumi absoluutnumber, suur raha hulk, vaid rentaablus. Nt omakapitali tootlus. Kõigil, kel ROE on nt suurem kui 25%, davai, üle selle maksa solidaarsuseks ( pankad teenivad hästi aga küllap on ka muid ärisektoreid, kellel veelgi paremini läheb; LHV-l on ROE seal 30% ja Coop Pangal 25% kandis), oleks nagu õiglasem või? Jumala eest, see on vaid mõttemäng. Või siis võtta asi ette maksureformina - ettevõtetele tulumaks ja sotsmaks allapoole.
Automaks, kui see tuleb, siis 2 positiivset mõju on juba olemas. 1. romudest püütakse lahti saada (ise võitlesin KOViga ühe rüsa äraviimise eest umbes-täpselt 3 aastat, ja ma olin vastikult tüütu KOViga suheldes. 2. fantoomsõidukitest eriti midagi ei tea, aga huijaritel on nüüd mõtteainet, kuidas ebaseaduslikult käideldud masinatest edaspidi lahti saada.
Re: Nutt ja hala
Soomlased on aastakümneid automaksu kogunud ja ei ole nende riigiga selle pärast mitte midagi halba juhtunud.
See, et Soomes on automaks ei tähenda automaatselt, et meil peaks samamoodi olemaSee Soome "automaks+aktsiis=teedeehitusele kuluv raha" on Soomes seadusega määratud. Meil ei ole. See, et see Soomes nii on ei tähenda automaatselt, et meil peaks samamoodi olema.
Pidevalt siin erinevates teemades, kui tuleb jutuks maksustamine jms, võrreldakse meid Soomega.
No Soome maksusüsteemi tuleb vaadelda võrdlustes (kui nii väga tahetakse meid soomlastega võrrelda) tervikuna, mitte nokkida sealt ükshaaval välja mingi agenda õigustamiseks või toetamiseks üksikuid jupikesi. Soome maksusüsteem on ikka totaalselt meie omast erinev ja pole eriti midagi võrrelda.
"Tahaks elada nagu Soomes, aga makse maksta nagu Eestis" ei päde.
https://www.infofinland.fi/et/work-and- ... e/taxation
http://www.ratonell.ee/
Eesti maksusüsteemi võrdlev analüüs Soomega 2010
Vaadeldakse ja võrreldakse tulu- ning omandimakse.
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y
Maksukoormuse tulumaksult omandimaksule nihutamise võimaluste hindamine Eesti näitel 2020
Vaadeldakse omandimaksude kehtestamise võimalusi ja selle võimalikke tulemeid samaaegse tulumaksu ja tarbimismaksude vähendamisega
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y
*
Järgnev sobib vast rohkem sinna "nõuka aja" teemasse...
Mina sain täiskasvanuna täistöökohal 80-ndate keskel madalapalgalisena 120 ruublikut.AKF kirjutas:Ma käisin nõuka ajal, kahe kooli vahel aastajagu kolhoosis tööl (16 aastasena ja osalise tööajaga). Palk oli 94 rubla.
1966AKF kirjutas:Toitumise peale kulus päevas ära miski rubla-viiskümmend, sigarettide peale läks ka mingi 60 kopikat.
19751966 kirjutas:Oma sööklas saab odava raha eest korraliku kõhutäie. Lõuna (supp ja praad) maksab keskelt läbi kolmkümmend kopikat.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------
19821975 kirjutas:Kolhoosnike laste lõuna eest maksab majand , teised saavad selle kooli kulul , katseaiast laekuvate ja piima normaliseerimisest ettenähtud summadest . Lõuna maksumus on 25 kopikat . See koosneb kahest roast — supp ja magustoit või praad ja magustoit . Toidu valmistavad kooli kokad . Toit on maitsev , portsjonid küllalt suured .
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------
1990 koolides hinnad tõusid (rubla ei maksnud enam midagi ja palka maksti rahapakkide ning kilekotitäitega)1982 kirjutas:Kolhoosnikele on väga meelepärased meie sööklad. Neid on kaks ja kolmekäiguline tõsine maamehe lõuna (supp, praad, magustoit) läheb maksma 45 —50 kopikat. Kes siis veel tahaks, eriti kibedal tööajal, hakata ise kodus toitu vaaritama.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------
1990 oktoobrist Tartu Ülikoolis uued hinnad ja kisa lahti1990 kirjutas:1. keskkool kompenseeris saadud summaga kõigi laste jaoks 20-kopikase vahe, mis tähendab, et õpilased söövad 80 kopika eest ja maksavad 60 kopikat — novembri eest 12 rubla. Paljulapselistel peredel kompenseeritakse veel pool summat — maksavad 30 kopikat päevas. Täiesti tasuta eine võimaldatakse umbes kümmekonnale lapsele, kelle majanduslikud olud eriti kehvad. 2. keskkoolis maksid 323 lapse vanemad 40 kopikat päeva eest.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------
80-ndatest enne rubla kollapsit rääkides...1990 novembris kirjutas:ÜLIKOOLI SÖÖKLAS PRAAD KUNI RBL 1.40.
Juba kolm nädalat sööme kallist toitu. Harva võib tudeng lubada endale restoranieinet, ka sööklas peab sageli arvutama, mida süüa. Isegi nn. odavate ühikatoitude (praekartul) tegemisega on raskusi, sest kartuli hind on tõusnud ligi 6 korda. Millised on väljavaated söönuks saada Tartu Linnavalitsuse munitsipaalettevõtte «Ülikool» asutusis, uurisin kõige esimesel uue hinna päeval, 15. oktoobril. Tol päeval oli «Ülikooli» direktor Virve Pärn üsna mureliku moega. Istus kogu ennelõuna köögis ja vaatas, mis toidud seal ülepea välja tulevad. Hinna poolest üllatas ülikooli söökla nii mõndagi, sest guljašiports maksis 50 kopikat. Samal ajal anti EPA sööklas 2.30 maksvat kooreklopsi. Kes arvas, et ülikooli sööklas nii odavalt süüa saama hakkabki, pidi pettuma, sest tol päeval kasutati veel vana järge sees olevat liha. Uute hindade raamat aga annab 2.60-se veisefilee uueks kilohinnaks 13,50 ja 2.50-sel seafileel 7.50. «Ülikooli» direktor Virve Pärn ja asedirektor Maire Ojamaa silmitsesid esimest korda tõsisemalt uusi hindu. Võttis päris vanduma. «Me peame kõik lepingud ümber tegema ja hakkama vist üle päeva searaguud pakkuma,» arvas Virve Pärn. «Ilmselt kaotame me ka käibes.» «Kallimad toidud nagu böfstrooganov peaks koos kartulitega maksma kuni 1.40»....
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d= ... ----------
Ma autobaasi autojuhina pidin iga tööpäev lõunat sööma mõnes teeäärses sööklas.
Tulenevalt põhimaršruutidest sattusid need enamjaolt olema Aseri, Rannu, Sonda, Kiviõli, Erra, Püssi, Jõhvi, Kohtla-Järve sööklad.
nn "pool suppi" (väiksem supitaldrik), praad, magustoit ja kaks klaasi piima või keefiri (leib oli tasuta) maksis samas hinnaklassis nagu ülal toodud, ehk 40-60 kopikat. Toitude ja portsioni suuruste üle ei kurtnud.
Poissmehena ise sai kodus vaaritatud harva. Peamiselt praekartul, praevorst ja praemuna.
Hommikuti paar võileiba-saia. Vormileiva päts maksis 16 kop, põrandaleiva päts 20 kop, kilo juustu või keeduvorsti 2...3rbl (oli ka alla 2 rublast), pakk võid 65...70 kop.
Õhtuti peale tööd "linnapeal luuslanki lüües" sai käidud linna sööklates või kohvikutes ja piimasaalides õhtustamas.
Mingi praad + piim/keefir, magustoitu ega suppi tavaliselt ei võtnud, läks lisaks kusagil 10-20 kopikat.
Restoranis muidugi rohkem
1988-1990 maksis Soome firmas töötades siinses soomlaste "töölissööklas" ehk Työmaa Ruokala`s (Soome kokad, ca 50%...60% Eesti toore - piim, liha, ja kartul kohalik) komplekslõuna 1.50 ja 2.00 rbl. Kohvipausil sai kohvi ja kaks-kolm saiakest/pirukat või kohvi ja pisikese salatikese 40...60 kopikaga.
Restorani baaris oli pilet 1,20 ... 1,50 rbl olenevalt kohast. Pileti sees oli enamasti kas pokaal lahjat alkoholi (vein, sampus vms) või klaas mahla, tass kohvi ja kokteilisalat.
Peielaud restoranis maksis 2-3rbl inimene.
Sigaretid maksid:
Tuluke 10 kopikat; Priima 14 (triibuta paber) ja 16 (triibuline paber) kopikat; Vana Toomas ja Aegna 18 kopikat; Ruhnu 24 kopikat; Astra ja Belomorkanal 25 kopikat, Orient ja Kännu kukk (sai ainult Kännu-Kuke restost) 30 kopikat; Stewardess, Rodopi ja Tu-134 35 kopikat; Rumba, Leek ja Ekstra 40 kopikat, Tallinn, Djubek ja Kosmos 60 kopikat.
Kui see ruubel 90-ndate alguses kokku kukkus, siis sai taksojuhina neid sigarette, mida aga kätte üldse kusagilt sai, kastidega kokku ostetud ja "taksoviina" kõrval läks lahti ka "taksosigarettide" müük
Re: Nutt ja hala
Automaks mõjutab neid ronte ainult siis kui rondid maksustatakse. Uuema autopargiga Soomes ei ole registrist ajutiselt maas rondid ja kõik muud autod (hobiautod jms) maksustatavad. Mõnel mehel on sada ronti ümber talumaja, kõigil registrikanne peatatud ja maksuvabad.Kilo Tango kirjutas: ↑25 Sept, 2023 15:00 Mis võib viidata sellele, et kuna meil ei ole automaksu, vedeleb terves Eestis kümnete tuhandete kaupa mingeid vanu ronte, mis on registris, aga mis viimati liikusid KST mitu aastat tagasi ja mille kohta omanik ei pruugi isegi tihti osata öelda, kus tal see auto täpselt vedeleb.
Registrist ajutiselt kustutamine on 17 EUR ja uuesti registrisse võtmine tasuta (või oli see vastupidi) ja seda saab teha oma telefoniga.
Rontidega võitlemiseks on Soome vahel rondihävituskampaaniaid korraldanud kus makstakse auto vanarauaks andmise eest mingi summa. Enne koroonast oli kampaania et 2000 EUR uue auto ostu puhul panustab riik. Vana pidi olema ülevaatusega auto ja vist mingi aeg viimase omaniku nimel. Samas üks inimene võis ära anda ka mitu tükki. Üks meiekandi taat viis seitse prantslase laipa, kõik hädavaevu ülevaatuselt läbi saanud, sai 14 000 ning selllest piisas et uus väike Citroen laost välja kirjutati
Re: Nutt ja hala
Kilo Tango kirjutas: ↑25 Sept, 2023 15:00Võtsin selle fakti kontrollida ja tuleb välja, et Trummil on õigus ACEA andmetel on Eesti ja Kreeka autopargid ühed uniooni vanimad. Eesti sõiduautode keskmine vanus on 16,8 aastat. Soomes näiteks 12,6.Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Sept, 2023 14:40 ...
Meie autopark on veel vanem kui Soomes (koos maksuga). Neid autosid, mida kannataks nimetada "uus" või "uuemapoolsem", on kergesõidukite hulgas vähem kui viiendik.
...
Keda huvitab, siis siit: https://www.acea.auto/files/ACEA-report ... e-2023.pdf lk 10.
Huvitav on see, et 825 936 sõidukist 578 209 on vanemad, kui 10 aastat. Mis võib viidata sellele, et kuna meil ei ole automaksu, vedeleb terves Eestis kümnete tuhandete kaupa mingeid vanu ronte, mis on registris, aga mis viimati liikusid KST mitu aastat tagasi ja mille kohta omanik ei pruugi isegi tihti osata öelda, kus tal see auto täpselt vedeleb. Seda kinnitab ka vaatepilt, mis avaneb maapiirkondades ringi sõites, kuis üsna tihti seisab õuede peal mitu rohtu kasvanud masinat.
Fucs kirjutas: ↑02 Aug, 2023 12:18 Eestis registris olevate sõidukite statistika
https://www.transpordiamet.ee/soidukite-statistika
*Fucs kirjutas: ↑02 Aug, 2023 19:22 Registris 965503 sõidukit (ise erinevad kategooriad kokku liites saab 965491)
Nendest
20+ vananuseid 307624 (automaksu mõistes nn "uunikumid")
10-20a vanuseid 342952
Vanemaid sõidukeid kokku 650576
(Kogu sõidukipargist Harjumaal regatud 404025 sõidukit ehk peaaegu pooled.)
See näitab IMO ilusti meie elanike (auto)ostuvõimekust ja piiritut rikkust.
Väga rammus põld ju kust koort riisuda...
Toompealt ei paista vist eriti kaugele.
Automaksust
viewtopic.php?p=798196#p798196
Re: Nutt ja hala
Kui sa juhuslikult ka mind silmas pidasid (propateemas), siis vabanduseks ütlen, võrdlesin parteimaastikku. Aga maksusüsteemide pinnapealse võrdluse mõttekusega olen täiesti päri.
Tänases Olukorrast Ajakirjanduses ehk vanamehed viinavabriku kõrvalt toovad ka Soome ja Eesti võrdluse letti, seda siis riigieelarve kujundamise vaatest. https://kuku.pleier.ee/podcast/olukorra ... ses/162837
Re: Nutt ja hala
Väga lihtsalt. Otsid mõne eluheidiku, kel muud vara peale seljas olevate riiete ei ole, ja mõne pudeli viina eest kirjutad ARK-i e-teeninduses kõik oma fantoomid tema nimele. Sina oled oma fantoomidest lahti ja eks riik nõudku siis automaksu selle asotsiaali käest, kel ehk õiget elukohtagi pole. Vangi maksuvõla eest ikka ei panda, eks siis kohtutäitur üritagu võla katteks neid nähtamatuid autosid maha müüa
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline