Me võime lõputult vaielda, kui palju mõjutavad suurusjärk mõned sajad miljonid pankasid, kes likviidsuse teemal opereerivad miljarditega.
Kogu asja idee on selles, et mingit väidetavat panganduse kuivale jäämist ja majanduse allakäiku see ei tekita.
Ja noh, tunnistad ju ka ise, et lõppeks on pangamaks ka pankadele tervislikum kui "erakorralised dividendid".
Minu jaoks on õigluse küsimus - need hiigelkasumid on välja lüpstud tegelikult rihma pingutavatelt kodulaenu võtjatelt ja ettevõtjatelt ning oleks viisakas ja aus, kui see raha maanduks kuidagi Eesti majandusse, mitte rootsi aktsionäridele.
Pretsendendi loomine on siin ehk kõige tugevam vastuargument.
Ja kui jutt eelarve peale läks, siis kordan eelarve teemas avaldatud mõtet - ei ole paremat mõtet häälestada avalikkus riigikaitsekulude kasvu vastu kui kehtestada "julgeolekumaks", mida juba välja töötatakse. Näen siin sellist motivatsiooni, et poliitikutele ei meeldi see kaitsekulude privilegeeritud seisund juba mõnda aega (kadunud raha laiali külvamiseks) ja sellise spinniga üritatakse avalik arvamus häälestada kaitsekulude vastu - et ise saaks puhaste kätega seda kraani sulgema asuda - "aga avalikkus pole ju nõus".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ju nad siis hindavad, et euribor tõuseb veel omajagu ja see üldine laenuraha intress koos sellega?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Õiglane oleks lasta mäng lõpuni mängida alguses poolte vahel vabal tahtel kokku lepitud reeglite järgi. Ei ole kohe kuidagi õiglane teisel poolajal 5:0 eduseisus oleva meeskonna 3 mängija eemaldamine põhjendusega "et mäng oleks võrdsem".
LHV puhul on tegemist allutatud võlakirjadega. Viite juba panin kus muuhulgas selgitatakse ka riske. Peamised erinevused "tavalise" võlakirjaga on:
1. allutatud võlakirjade omanike nõuded rahuldatakse eelviimasena, selja taha jäävad vaid aktsionärid. Panganduse ajaloos on esinenud olukordi, kus ka allutatud võlakirjade omanikud jäävad kas päris tühjade pihkudega või kaotavad vähemalt osa investeeringust.
2. panganduse regulatsioonid lubavad teatud pikkusega allutatud võlakirju arvata omakapitali sisse. Omakapitali jälle vaja kapitaliseerituse nõude täitmiseks.
Need 2 punkti koos on ka põhjuseks, miks allutatud võlakirja % on tüüpiliselt pisut kõrgem. 16-kordne ülemärkimine näitas, et turg hindab riske (hetkel) siiski suhteliselt madalaks. SIin on muidugi veel ka teine võimalus: LHV läks teadlikult püüdma võimalikult suurt hulka investoreid. 16000+ investorit tähendab ühtlasi, et on 16000+ häält, kes võivad kisa tõsta kui regulaatoril "liiga huvitavad mõtted" tekivad. Ma näiteks olen pea-aegu kindel, et see oli omal ajal peamine põhjus miks Olympic börsile läks.
Pangad võivad raha välja laenata oluliselt rohkem kui neil omakapitali on. Erinevatel aegadel on erinevaid kordajaid kasutatud aga ütleme nii, et see 35MEUR@10,5% võimaldab LHV-l välja laenata 250MEUR@6%. Jääb neile veel nii leiva kui ka vorsti jaoks.
Ma vaidlen ikka vastu - et maksab ka olulisus. Et kui ainuüksi swed opereerib 15 miljardi enamvähem likviidse varaga, millest 2,5 miljardit on rahas arvetel, siis suurusjärk mõned sajad miljonid kogu kompoti likviidsust (rääkimata siis kogu pangandussektori likviidsust) oluliselt ei kõiguta.
Mille vastu mina protesteerin, on sellise pealiskaudsele lugejale orienteeritud jama meedias kuulutamine. Pangandussektor tervikuna on likviidsete varade mõttes meil tunduvalt rikkam kui riik ise ja raha on riigil vähem kui ainuüksi swedil. Kui jagada 15 miljardit eelarvetulu 12 kuu peale, siis jämedalt on keskmine jääk alla 2 miljardi. Mis ei tähenda üleskutset valimatule maksustamisele. Eriti kurb on, kui peaministri enda kanalid üritavad seda esitleda kui majanduspäästmist - kas nad peavad valijat tõesti päris idioodiks?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Trumm,
sa ei saa ikka aru, milistest summadest me räägime.
Kui riik tahab pankade dividendi TM-i pealt saada 100MEUR, siis 14/20 määra tõttu läheks pankade omakapitalist ainuüksi dividendide ja TM-i tõttu maha >700MEUR. Kuivõrd pank võib omakapitali vastu välja anda oluliselt rohkem laene, siis juba siin kasutatud kordajat 7 appi võttes näeme likviidsuse kokkutõmmet tubli 5 MILJARDI võrra. See ei tähenda ainult vähem uusi laene. See tähendab ka olemasolevate krediidilepingute pikendamisest keeldumist.
Nõudmiseni (ega tähtajalistel) hoiustel olev raha ei ole panga omakapital ega isegi mitte vara - need on kohustused ja selle vastu ei saa pank sugugi samasuguse kordajaga laene välja anda ega saa ka selle arvelt dividendimakseid või tulumaksu maksta.
Ainuke pisut päästev asjaolu on, et erakordsete kasumite tõttu on pangad hetkel pisut üle kapitaliseeritud. Samas on see majanduslanguse ja järsult tõusnud baasintresside ajal pigem hea - see on turvavaru mida pangad saavad kasutada, kui järjest hapuks läinud laenude kahjumeid sisse tuleb võtta.
Eesti tööstusettevõtted augustis püsivhindades 11,9 protsenti vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 26,2 protsenti, töötlevas tööstuses 9,3 protsenti ning mäetööstuses 41,5 protsenti.
Olulisematest tegevusaladest vähenesid puidu töötlemine (15,8 protsenti) ning elektriseadmetete (7,2 protsenti), metalltoodete (8,1 protsenti), elektroonikaseadmete (18,9 protsenti) ja toiduainete tootmine (7,1 protsenti).
Saan ma õieti aru, et töötlev tööstus on mahult langenud 2015a tasemele? Huvitav, kas maksude tõstmine aitab majandust jälle elavdada - saab rohkem raha ringlusesse paisata?
Loomulikult ei aita. Minu negatiivne arvamus maksutõusudest on just sellepärast negatiivne, et see on vastuolus sellega, mida ma koolis õppinud olen.
Majandustsükli põhjas on vaja teha kõik selles, et "tunneli lõpus paistab valgus", mitte alustada oma exceli tasakaalu saamist. Küsimus pole mitte ainult selles, kuipalju näiteks käivet mõjutab 2% KM tõusu, vaid ka üldises sõnumis ja foonis. Kui valitsus hakkab paaniliselt rabistama, siis suurendab see ebakindlust ja hirmu veelgi.
Aga majandustsükli tipus me reserve koguda ju ei suuda (raha on vaja valija häälte peale laiali loopida), sestap tuleb kärpeid teha tsükli põhjas.
Lisaks veel: see on minu enda arvamus ega tugine millelegi - senikaua kui meil pole lahendusi fundamentaalsetele kasvueeldustele (nt tööjõu puudumine), hakkabki meil ka tulevikus majandus mullitama ja kukkuma, st kõikumised on tunduvalt suuremad kui arenenud riikides, kus taolisi probleeme pole/on vähem. Peale tööjõu puuduse hakkab lähiajal tunda andma materiaalsete ressursside puudus/kallidus (kodumaine populistlik-roheline puidutööstuse suretamine metsa päästmise sildi all) ja tegelikult ka maapuudus. Viimane siis selles mõttes, et planeeri teha mida tahes, alati leidub mingi NIMBY grupp, "meie oleme vastu". Eesti on taolise kultuuri poolest juba kuulus välismaal ja populistide õhku lastud tööstusprojekte uurivad potentsiaalsed investorid hoolega kui "lessons learned".
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Läbivalt ja jätkuvalt on igal pool puudus käeliste oskustega töötegijatest, samas mingite magistertibide osas jätkub suur üleproduktsioon vanaviisi.
Sama probleem on ka mujal läänes, kõik tahavad olla "kontorimüügimehed", kuid keegi ei taha olla prügiauto juht. Kui keegi hakkaks täna rääkima 2000 töötajaga ettevõtte avamisest siin, siis esimene küsimus oleks, aga kuskohast võtta tööjõud. Eesti oma asukoha tõttu on odavdoonor Skandinaavia tööjõuturul, kus käib tööl jämedalt 1/5 tööealistest. See ajab palkasid üles ja sunnib üldse kellegi leidmiseks maksma palkasid, mida toodang või teenus tegelikult maksta ei võimalda (või võimaldab hädapärast). Seepärast ongi meil kasv pidevalt lühiaegne, kuniks eeldused ammenduvad. Ka ei kipu tootlikkus tõusma, kuna piltlikult öeldes ei viitsita uusi asju õppida, vaid lihtsam on Soome labidameheks minna.
Üks variant on minna immigratsiooni lihtsustamise teed. Näiteks nõuka võim oli 70ndatete lõpus samade probleemide ees - kõik vähegi kõlbulikud olid juba tööga hõivatud ja ainus võimalus majanduskasvu jätkata (ehk rohkem toota) oli massiliselt importida vähese tegevusega Venemaa ja Siberi elanikke siia, et need tööd tegema hakkaks. Et hakkaks ja teeks, oli vaja privileege (põlisrahva arvelt).
See, et meil on puudu käeliste oskustega inimestest räägib ehk tõsiasi, et täna on normaalsele töömehele vaja maksta 2000+, samas õpetaja keskmine palk on meil seal 1600 kandis. Soomes näiteks taolisi kääre pole. Kuigi kedagi vägisi siin hoida ei saa, siis pole 20 aasta jooksul ka lille liigutatud selleks, et vähemalt pidurdada kallite erialade tööjõu tasuta Soome koolitamist (nt meditsiinitöötajad). See muidugi eeldab ebapopulaarsete otsuste tegemist nagu osade erialade tasuliseks muutmist (siis saab inimeste Eestisse jäädes tema õppelaenu/maksu tasapisi kustutada).
Ettevõtjad kräunuvad sellest juba viimane 10a, et rohkem rahvast kutsekasse ja vähem ülikooli (eriti üldistele humanitaaraladele), aga keegi ei tee midagi, sest see nõuab ebapopulaarseid otsuseid ja seda naljalt ükski poliitik teha ei võta.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tuleb nõustuda , neid oma kätega midagi teha suutvaid tehnikat tundvaid napib , haridusminister soovib teha täiskasvanute kutseõppe tasuliseks , kuidagi elukauge plaan .
Meditsiin , see jah võiks olla kas tasuta ja kohustusega mingi aeg kodumaal töötada või tasuline , maksad õppe eest täismahus ja mine kuhu hing ihkab , kuigi teadmata palgavahe suurust skandinaavia meedikutega on ilmselt reaalne õpinguteks laenatud raha seal praktiseerides kiiresti tagasi maksta .
Kutseõppe juurde tagasi : plaatija koolitusele oli soovijaid üle neljakümne , õppima pääses 16 .Kuidas teiste erialadega on ei tea .
Haridusministri plaani toetab statistika, et kutsekooli minnakse tihti teist korda lihtsalt vahelduse ja ajaviite mõttes, tööturule sellega panustamata.
Siiski arvan, et lühinägelik mõte - lihtsalt teistkordset koolitamist tuleb teha aladel, millele on reaalne tugev nõudlus ja sinna tööle minek reguleerida ka koolituslepinguga.
Muidu läheb laps koos pesuveega üle parda. Paljud alad pole lihtsalt õpitavad ilma aastatepikkuse õppetööta, näiteks kokaks saamine. Seda pole võimalik kuidagi mingitel 2-nädalastel soustikeetmiskursustel õppida.
Ja immigratsiooniga on meil alati julgeoleku "teema". Mis teema on moslemitega, on juba teada. Kuidas aga sorteerida ukrainlasi (Ukrainas on piir venelase ja ukrainlase vahel tihti tinglik, kuna seal on vene võim olnud 1920 alates), kes on lojaalne ja kes venemeelne?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kapten Trumm kirjutas: ↑05 Okt, 2023 14:19
Haridusministri plaani toetab statistika, et kutsekooli minnakse tihti teist korda lihtsalt vahelduse ja ajaviite mõttes, tööturule sellega panustamata.
Siiski arvan, et lühinägelik mõte - lihtsalt teistkordset koolitamist tuleb teha aladel, millele on reaalne tugev nõudlus ja sinna tööle minek reguleerida ka koolituslepinguga.
Muidu läheb laps koos pesuveega üle parda. Paljud alad pole lihtsalt õpitavad ilma aastatepikkuse õppetööta, näiteks kokaks saamine. Seda pole võimalik kuidagi mingitel 2-nädalastel soustikeetmiskursustel õppida.
Isegi kui minnakse kutsekooli "vahelduse ja ajaviite" mõttes siis isegi selline kutsekooli lõpetanu on reklaamiks kutseharidusele. Kui seltskonnas keegi räägib nõukaaja või uljaste 90ndate kutsekatest siis on keegi kes teab ja on oma silmaga näinud kuidas aeg on edasi läinud.
Samas, riigi efektiivsuse vaatevinklist, võiks "vahelduse ja ajaviite"na hoopis abipolitseinikuks hakata, nagu reklaamid jooksevad.
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
See, et meil on puudu käeliste oskustega inimestest räägib ehk tõsiasi, et täna on normaalsele töömehele vaja maksta 2000+, samas õpetaja keskmine palk on meil seal 1600 kandis.
Plekksepp ja õpetaja saavad umbes sama palju Soomes palka, 4000 euro ümber kuus. Kutsekoolides õpetatavatel erialadel saabki seal elamväärset palka, meil reeglina mitte.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
