Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

[Manurhin]

Ma täpselt aastat ei mäleta, aga ükskord tööle minnes olid absoluutselt kõik laoruumid ja koridorid maast laeni täis mingeid kaste. uurisime, et mis jama see siis nüüd on. Tuli välja, et tegemist on USA-st saadud kanalihaga.

Ega neil kanalihakastidel mõnd aastaarvu ei paistnud kuskil? Ma mäletan, et nende kohta räägiti ikka igasuguseid linnalegende. Kõige leebem oli, et need olla juba mitu aastat vanad. Kuni selleni välja, et lausa veel sõjaaegne toodang, mis mõnes Alaska igikeltsa ehitatud laos tubli pool sajandit seisnud. Aga mingid '90 alguspoole Soome kanaviinerid olid päris head. Räägiti küll, et sinna pidavat isegi suled ja muu rämps sisse pandama, aga ühtki sulge ma sealt seest igatahes ei leidnud ja koos ketšupiga polnud probleemiks terve pakk (oli vist 10 tk.) korraga nahka panna. Tekstuuri poolest olid ikka lihaviinerid, mitte silikoon.

[vanahalb]

1990 ndatel Eestis selliseid mõisteid nagu "parim enne" või "kõlblik kuni" eriti ei tuntud. Lääne ja põhja pool teati küll.
Seepärast saigi müüa praeguses mõistes imeodavalt ,3 krooni pakk jms mingit söögikraami. Üldiselt tuleb tarbimisaja lõppu jõudnud kaup utiliseerida ja see maksab raha. Kui keegi on nõus ilma rahata ära viima ja transpordikulu kinni maksab on müüja juba puhtas võidus. Kui see edasimüüja veel krooni viineripakilt teenib on tema ka igati kasumis.

Seepärast ka kauplustes õhtuti -30% soodukad, kui lubatakse siis kraam toidupangale jms sest see on ikka odavam kui jäätmekäitlus.

[Fucs]

Ega neil kanalihakastidel mõnd aastaarvu ei paistnud kuskil? Ma mäletan, et nende kohta räägiti ikka igasuguseid linnalegende. Kõige leebem oli, et need olla juba mitu aastat vanad. Kuni selleni välja, et lausa veel sõjaaegne toodang, mis mõnes Alaska igikeltsa ehitatud laos tubli pool sajandit seisnud.

Meil räägiti (fakte ja tegelikkust ei tea), et see on USA sõjatagavarade varudest mille parim enne hakkab läbi saama mida siis odavalt realiseeritakse ja uute varudega asendatakse.

Aasta - paar hiljem 1996 kirjutati nn "Bushi koibadest" meil nii
Ameerika tibu kasvab eestlasele kõhutäieks
https://www.postimees.ee/2473099/ameeri ... ota-kehtiv
«Bushi koivad» tekitavad USA-Vene kaubandustüli
https://www.aripaev.ee/uudised/1996/03/ ... bandustuli

Meil "räägiti" üldse igasuguseid asju. Et Soome HK Ruokatalo ostis 1998 RLK enamusaktsiad ära peamiselt, või muuhulgas, just oma Soome turu kaitseks, et meie odavam ja maitsvam toodang HK tooteid Soome turult välja ei tõrjuks... sest siin tehti suuri plaane oma toodanguga Soome (ja EU) turule minemiseks ning 1997 taotleti vastavaid lube ning sertifikaate... ja, et HK Ruokatalol käis Soome turul niigi äge konkurents Atria Group`iga ja veel ühte suurt lihatööstust konkureerima nad sinna ei tahtnud...

1990 ndatel Eestis selliseid mõisteid nagu "parim enne" või "kõlblik kuni" eriti ei tuntud.

No vähemalt RLK toodangul oli küll kõigil oma "kõlblik kuni". Kas ka "Parim enne" ei mäleta, kas toona oli või mitte.

Üldise pideva defitsiidi tingimustes, nii kaua kui see kestis, mingeid probleeme "ületootmisega" ei olnud.
1998 kui HK Ruokatalo RLK enamusaktsiatest ära ostis ütles HK Ruokatalo tegevdirektori Simo Palokangas, et Rakvere lihakombinaadi toodangut on võimalik suurendada vähemalt poole võrra.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/50759 ... mbinaadist

1995 kui mina sealt ära läksin, siis tapatsehh veel töötas, mis tähendas seda, et tooteid valmistati enamuses veel värskest lihast.
Pärast seda millalgi hakkas tapatsehh töötama alguses poole võimsusega ja hiljem mingi aeg pandi üldse seisma ja sisse osteti sügavkülmutatud rümpasid. Siis jälle mingi aeg pandi tapatsehh uuesti tööle aga vist ainult osalise võimsusega.

Enne HK Ruokatalo poolt enamusaktsiate äraostmist
17. juuni 1998

Rakvere LK tapatsehhi tootmisvõimsus on 120 tonni vahetuses, tegelikult toodetakse 50-60 tonni päevas. Vorstitsehhi projektijärgne tootmisvõimsus on 64 tonni päevas kuid praegu toodetakse keskmiselt 75 tonni valmistooteid päevas. Selgituseks üle võimsuse tootmise võimalikkuse kohta, et vorstitš ehhi tootmisvõimsus- 64 tonni päevas, on arvestatud teatud kindla tootesortimendi vahekorra puhul. Olukorras, kus toodetakse vorste teistsuguses vahekorras (kui arvestuslik vorstitoodete vahekord), võib tegelikult toodetava toodangu hulk olla suurem kui arvestuslik võimsus. (Näiteks kasutatakse keeduvorstide ja sardellide tootmiseks samasuguseid tehnoloogilisi seadmeid, kuid keeduvorsti tootmine on seadmete võimsuse kasutamise poolest soodsam. Seega toodangus keeduvorsti osakaalu suurendamine sardellide tootmise vähendamise arvel võimaldab toota üle arvestusliku võimsuse)....

...Rakvere LK ostab liha nii kodu- kui ka välismaistelt tootjatelt. Välismaine liha on hinna poolest sageli soodsam Eestis pakutavast kuid kuna tooraine kvaliteedi poolest hinnatakse rohkem jahutatud liha siis ostetakse põhiline tooraine Eestist. Kui 1997 aastal osteti 80% vajaminevast toorainest Eestist ja 20% imporditi, siis käesoleval aastal on vastavad arvud 70% ja 30%. Import on suurenenud just USA-st ja Kanadast imporditava linnuliha arvelt. Olulisemad välismaised tarnijad on USA, Kanada, Taani, Leedu ja Soome....

...Esimese astme lihatööstuse nimetuse, annab Euroopa Liidu Veterinaar- ja Fütosanitaarinspektsiooni ja kontrolli Büroo. Selle saamiseks suunati suurem osa 1996. ja 1997. aasta 16,6 miljoni suurusest investeeringu kogusummast.

https://www.nasdaqbaltic.com/files/tall ... 210798.htm

27. august 1998
Eesti siga ei lähe kaubaks

Eesti lihatootjad on kimpus oma loomade müümisega, sest soomlaste kätte läinud Rakvere Lihakombinaat ei osta neilt enam toorainet.

"Lihakombinaat teatas just eile, et septembris ei võta ta meilt ühtegi siga ega lehma vastu," rääkis osaühingu Kaiu LT farmijuhataja Leili Petersoo....

..."Karree lihatööstus on samuti kokkuostu vähendanud, aga lubas 140 siga meilt siiski võtta," jätkas Petersoo. "Kõik kombinaadid ostavad liha mingil määral väljast sisse, aga Rakvere täieliku äraütlemise taga ei saa küll olla midagi muud kui kombinaadi müümine soomlastele. Eks nad too nüüd liha sealt."

Soome suurim lihatöötleja HK Ruokatalo omandas juulis 80% Rakvere Lihakombinaadi aktsiatest. Põhjanaabrite ajakirjanduse järgi saab omamaine tootja tehinguga avarama müügivõimaluse. Sama on väitnud ülelahe talunikud: Ruokatalo lubab Eesti toodete sissetoomise asemel hakata kasutama Soomest pärit liha oma Rakvere kombinaadis....

https://www.ohtuleht.ee/26686/eesti-sig ... he-kaubaks

[Some]

Lõpetasin just Matsimoka naturaalse kallerdisega süldi söömise. Maitses nagu päris.

Koostis: joogivesi, seakoot, porgand (2,4%), sibul (2,4%), keedusool, must pipar, loorber. 100g süldi valmistamiseks kasutame 140g seakooti.

[Rebane11]

Sülti teen ma viimased aastad päris ise - 2 kooti, neli jalga. Kamararulaad oli ka mu hitt, aga seda kamarat liigub vahel ainult Lätis. Eestis pole näinud müügis.

[Che Latino]

Lisaks seakoodile ja -jalgadele panen mina veel süldi sisse veisesabajuppe ja kanatiibasid. Väga hea on saanud!

[maksipoiss]

Lõpetasin just Matsimoka naturaalse kallerdisega süldi söömise. Maitses nagu päris.

Koostis: joogivesi, seakoot, porgand (2,4%), sibul (2,4%), keedusool, must pipar, loorber. 100g süldi valmistamiseks kasutame 140g seakooti.

Eks ta maksa ka nagu päris, võrreldes teistega. Maitseb nagu päris, maksab nagu päris, järelikult ongi päris

[Rebane11]

Lisaks seakoodile ja -jalgadele panen mina veel süldi sisse veisesabajuppe ja kanatiibasid. Väga hea on saanud!

Vot vot, hakkab looma. Nagu Rannarootsi veiseliha konservigagi.
Mul sealihasült ja sinna muudel karvastel ja sulelistel asja pole. Aga ega tee maha ka, maitse asi.

[Che Latino]

Õige! Ongi maitse, mitte põhimõtte küsimus...

[lugeja]

Lisaks läks süldi sisse ka seapea - vanaema pani alati sea varuosasid puhastama ja see detail kindlalt meeles

[Sho]

Te kirjeldate samasugust rasvast jôledust, nagu vanasti süldi nime all süldipidudel ôgiti. Et alla läheks, tuli ohtralt äädikat lisada ning viina peale kallata.
Tänapäeval on ônneks müügile tulnud ka Delikatess-süldid, puhas tailiha mittesulavas tarrendis. See on juba nii hea, et kôlbab paljaltki pugida, aga köömneleivaga muidugi veelgi parem.

[Walter2]

Tänapäeval on ônneks müügile tulnud ka Delikatess-süldid, puhas tailiha mittesulavas tarrendis.

Säilitusainete peal? Pane mõne koostis siia kirja.

[vanahalb]

1990 ndatel Eestis selliseid mõisteid nagu "parim enne" või "kõlblik kuni" eriti ei tuntud.

No vähemalt RLK toodangul oli küll kõigil oma "kõlblik kuni". Kas ka "Parim enne" ei mäleta, kas toona oli või mitte.

Üldise pideva defitsiidi tingimustes, nii kaua kui see kestis, mingeid probleeme "ületootmisega" ei olnud.
1998 kui HK Ruokatalo RLK enamusaktsiatest ära ostis ütles HK Ruokatalo tegevdirektori Simo Palokangas, et Rakvere lihakombinaadi toodangut on võimalik suurendada vähemalt poole võrra.
https://arileht.delfi.ee/artikkel/50759 ... mbinaadist

Ma pean silmas neid aegu kui viinereid müüdi vitriinist kasti seest meetri või kiloga ja vorst osteti nii et "200 grammi ja lõigake viiludeks". Päris nõukaajast ma küll mingeid "kõlblik kuni" silte ei mäleta. Ainult hinnasilt oli vorstilati sisse naelaga püsti löödud. Siis polnud ka muidugi vahet, kõik mis ette anti osteti kohe ära.
Peale krooni tulekut kadus defitsiit kuid tekkis uus mure - kauppa on küll kuid pole raha et osta. Siis hakkas kraam poepidajale kätte jääma ja vorstide ning salatite pesemine oli isegi soliidsetes kohtades päris tavaline. Seismajäänud vorstilatid läksid libedaks ja neid tuli pesta. Salat mida ära ei jõutud müüa pesti samuti õhtul läbi. Muidu polnud salatil häda midagi, vaid majonees läks halvaks, see pesti sõela peal välja ja hommikul läks uue kastmega jälle müüki. Tänapäeval vist keegi niimoodi ei tee.... või krt teab, võib-olla mõni oma kulinaarialetiga väikepood veel praktiseerib. Mul enam kauplustes tutvusi pole.
RLK toodangu kaubadokumentides võis muidugi olla "kõlblik kuni" aga kas see tollal müümist segas?

Koos eesti krooniga tulid ka välismaa kaubad, tihti dumpinghindadega või suht kahtlase kvaliteediga. Sellega on ka RLK-s tekkinud alakoormus seletatav. Jällegi, et tule silma ette et keegi sealt "kõlblik kuni" kirjasid otsis. Kui neid üldse oligi. Vaadati ikka hinda ja Uncle Bens riis, mingi kastmelöga sinna peale ja Usa kanakoivad olid odavad ning igavesti säilivad. Tollest ajast on ka legend et saksa küpsised ning keeksid on nii keemiat täis et põlevad vaikse sinise leegiga ehk Saksamaal ei osatagi toitu valmistada. Osatakse küll kuid Ida-Euroopas ei jõudnud tollal kvaliteetsemat kraami keegi osta.
Isegi eestikeelsed sildid ning teave tuli suure viivitusega. Ükskord hakati kära tegema et kaubal peab eestikeelne info peal olema, kaupmehed vaidlesid vastu et siis läheb 3 kroonise kilohinnaga vorst kohe terve krooni võtta kallimaks ja lõpuks hakati neid käsitsi kleepima. Poodi toodi mingi kast kaupa ja peatäis kleepse mis purkidele peale liimiti.

[Rebane11]

Igal pool nende sildikeste kaasa andmisega ei piirdunud . hulgilaos pidi eestikeelne etikett peale kleebitud olema. Taimekaitsevahendid. Ja seda vaatamata sellele, et ilma luba omamata neid osta ei saanud ja osteti aluste või siis sadade liitrite kaupa. Kunagine alluv tuli kontrollima ja näitas näpuga suure virna kõige alumist kasti. Higistasin, et ümber laadida kogu see lasu, aga teadsin milline pedant ta on ja häbenema ei pidanud, sildid kleebitud.

[OLAVI]

Te kirjeldate samasugust rasvast jôledust, nagu vanasti süldi nime all süldipidudel ôgiti. Et alla läheks, tuli ohtralt äädikat lisada ning viina peale kallata.
Tänapäeval on ônneks müügile tulnud ka Delikatess-süldid, puhas tailiha mittesulavas tarrendis. See on juba nii hea, et kôlbab paljaltki pugida, aga köömneleivaga muidugi veelgi parem.

"Mittesulav tarrend" on erinevaid paksendajaid kasutades tekitatud.
Mina väldin selliste toodete ostmist, millele on kirjutatud sõna "Delikatess", sest sellised tooted on tuunitud spetsiaalselt "maitsesõltlastele", keda huvitab ainult maitse, mitte see mida söövad.

Õnnetuseks on tänapäeval kadunud müügilt korralik sealihasült, just see kus on see pekitükid ja rasvakiht peal.
Mõistlikku "Eesti seapeekonit" ei ole ka letil nägema trehvanud, ainult lihuniku käest küsides, siis tagaruumist mõnel päeval heal juhul saab.

See müügil olev "peekoni nimeline toode" (Ingliskeelest tõlgitud) on ju tegelikult "nibudega kõhunahk", ega pole Eestis ajalooliselt peekonina tuntud lihatükk.

Rääkisin ühe "salasea" kasvatajaga ja see kurtis, et tänapäevastele sigadele ei õnnestugi pekki selga kasvatada ning läbi kasvanud peekon on tänapäeval ise delikatess ja defitsiit.