Just seda ma räägingi, et selline nö õigus loob olukorra, kus inimene pannakse võimatu valiku ette - kui võtad noa kätte, oled sõjakurjategija, kui keeldud, siis võivad omad su maha lüüa. Kui su ülemus on selline rets/sõjakurjategija, kes käseb oma sõduritel sõjakuritegusid sooritada, siis on üsna tõenäoline, et ta on piisavalt rets ka selleks, et karistada alluvat, kes keeldub sõjakuritegusid sooritamast, mõne asja läbi või maha lõikamisega. Kas on või ei ole, ei tea enne, kui hakata "viisakalt keelduma".
Minu arust ei saa panna inimesele peale kohustust astuda ülemuse käsule vastu, kui see tundub ebamoraalne. Kuna tegemist on elu ja surma küsimusega, siis peab selline valik jääma inimese enda teha. Sest nagu isegi ütled, siis alati leidub mõni sadist, kes noa heameelega kätte võtab, seega ei päde reaalses elus ka argument, et "kui kõik järgiksid seadust ja ei võtaks nuga, siis ei saa sinuga midagi juhtuda". Kena keeleline konstruktsioon, võid seda teises ilmas nautida. See, kas ülemuse käsu täitmine sündis hirmust või paadunud sadismist, on väga suur vahe ja selle peaks välja selgitama uurimine, mis kahtlemata ei saa lihtne olla.
Ennist toodud Prigožini näide võis ju juriidiliselt mitte pädeda, sest formaalselt pole tegemist Vene sõjaväe osaga, aga sisuliselt pädes suurepäraselt, sest oli sõdurivormis vene riigi alam, kes sooritas sõjakuritegudeks kvalifitseeruvaid tegusid, täpselt samamoodi, nagu juhtus see juriidiliselt korrektsete näidete puhul Butšas või kus iganes ja millal iganes mujal.
