Siis kui kaob vool!

[davidsoniharald]

Mul viie aasta küttepuud kuuri all. Mootorsaag läks lõplikult katki. Nüüd on tormise ilmaga kirves autos.

[Rebane11]

Mis sae mark oli ja mis läks katki?
Viie aasta küttepuud. Vaata ei kütad õigest otsast, ära jäta liiga kauaks.

[davidsoniharald]

Stihl 170. Sai teisele valu antud südamest. 179 oiro eest jätkus kümneks aastaks. Arvan, et hea diil.

Küttepuid on ca 80 ruumi. Reegline läheb ca 15 ruumi aastas.

Aga sel nädalal on elekter ära olnud viis korda. See on rohkem kui kümne aastaga ennem seda. Mul oleks savi aga karja lastega tuleb pesta lapsi, pesu, nõusid jne. Tüütu on olnud lihtsalt.

Genekaga jõudsin poolele koduteele, siis tuli elekter tagasi. Ja kui olin geneka rendipunkti tagasi viinid, läks jälle ära.

[Smith]

Igasugu lolluste jaoks on (EU vahendeid) toetust jagatud ja võrguteenuse varustuskindluse parandamine maksab roppu raha. Riik võiks jagada toetust generaatorite paigaldamisel, analoogselt hajaasustuse programmiga. Tekib pikemas perspektiivis rohkem pädevaid tegijaid, rohkem tüüplahendusi ja konkurents vähemalt võiks hindasid alla tuua.

[Health]

See eeldab ikkagi kas vaba raha olemasolu või mingit EL-i suurt ideead kuidas on vaja hajaasustust subsideerida. Mõlemad tunduvad hetkel ebatõenäolised.

[kalvis]

Igasugu lolluste jaoks on (EU vahendeid) toetust jagatud ja võrguteenuse varustuskindluse parandamine maksab roppu raha. Riik võiks jagada toetust generaatorite paigaldamisel, analoogselt hajaasustuse programmiga. Tekib pikemas perspektiivis rohkem pädevaid tegijaid, rohkem tüüplahendusi ja konkurents vähemalt võiks hindasid alla tuua.

See on üsna koormav riigieelarvele. Kui sul oleks elektrikatkestuse puhul otsesed kahjud (loomad saavad hukka) siis on genekas juba olemas. Riigi roll peaks olema ikkagi seadusandlus võrguettevõtjaga - kui kaua tohib elektrikatkestus olla ja kuidas käib hüvitamine. Põhjus selles - elektrivõrk on loomulik monopol ja võrguettevõtja pole ju huvitatud oma kohustustest.

[Madis Reivik]

Võiks alustada bensujaamadest. Eelmine nädal oli Rocca statikas kottpime, inimesed kratsisid kukalt ja ei saanud aru miks törlönti ei tule automaadist.

Laiendame seda kogu Tallinnale ja ausalt öeldes oleks siis asi päris tõsine.

Iseenesest võiks selle teha teatud asukohtades kohustuslikuks, riik ei pea kinni maksma kõike, piisaks mingist präänikust.

[Peeter]

https://www.espa.ee/et/autonoomse-elekt ... ga-tanklad
Eks kui elektri ärakäimise-asi äri segama peaks hakkama, siis tuleb neid tanklaid ise juurde. Senikaua käib asi ikka sundimise/erikokkulepete kaudu.

[parkija]

Kas 7. oktoobri tormi tõttu elektrita jäänutel on nüüd elekter tagasi ?

[Leino]

Jah. Aga uus torm on tulekul. Sai üks 3f 7.5kw genekas võetud ning nüüd vaja kilbis ühendused ära teha. ABB ümberlüliti, paraja pikkusega kaabel ja korras. Peaasi, et pumbad/boiler ning lambid töötaks.

[Benjy]

Võibolla oleks hea mingi ecoflow moodi inverter/akupank ja automaatstardiga genekas. Läheb käima siis, kui aku hakkab tühjaks saama.

[Kriku]

Ilma toetuseta külmetame!

Külmeta või maksa. Ametnike aeglane töö jättis väikeelamu omanikule kehvad valikud Tanel Raig, tanel.raig@arileht.ee

Kliimaministeeriumi venitamine väikeelamute rekonstrueerimistoetuse taasavamisega on pannud elamu omaniku ebameeldiva valiku ette – külmetada ja oodata riigilt toetussumasid või maksta tuhandeid eurosid.

Ühel mai kuu õhtul maja kraanidest enam sooja vett ei tulnud. Ka põrandad olid külmad. Põrandaküte ei töötanud. Lähemal uurimisel selgus majaomanik Helenile, et maaküttepump, kust kogu soojus pidi majja tulema, on vait. Sooja vee sai kraanidesse tagasi, sest seda andis varuks olev soojavee elektriboiler. Radiaatoritesse ja põrandaküttesse aga sooja enam ei saanud. Helen sai vaid õnne tänada, et see juhtus kevadel, kui ees seisis soe suvi ja majas kannatas elada ka ilma kütteta.

Spetsialistid ütlesid, et katki on maasoojuspumba kompressor. Kompressorite tööeaks hinnatakse umbes 15 aastat ja see aeg oligi kohe täitumas ka Heleni maasoojuspumbal. Kompressori vahetus on pea pool pumba hinnast. Seega oleks ehk mõistlik soetada uus ökonoomsem pump – võtab vähem elektrit, oskab vajadusel jälgida ja oma tööd optimeerida elektri hinna järgi jne. Pealegi, riik oli avanud väikeelamute rekonstrueerimismeetme, millega toetas majade ümberehitusi energiaefektiivsemaks. Selle alla mahtus ka maasoojuspumba vahetus.

Helen asus koguma hinnapakkumisi maasoojuspumba pakkujatelt, kuni juuni alguses jõudis meediasse teade rekonstrueerimistoetust jagavalt KredExilt. Anti teada, et alates juulist toetuse taotluste vastuvõtmine peatatakse. Teates oli lauseosa, mis nüüd kõlab Helenile juba iroonilisena: „Selleks, et keegi toetusest ilma ei jääks, peatame alates 1. juulist praeguse vooru ...“. Käimasolevast toetusvoorust saadud rahaga pidid tööd olema valmis hiljemalt aasta lõpuks. Kes selleks ajaks ei jõua, jääb ka lubatud toetusest ilma. Seega otsustasid toetuse jagajad, et juuli on viimane aeg, millal praegune toetus peatada, et kellelegi ei tekiks töödega mittevalmissaamise riski. Küll aga lubati, et aasta teises pooles avatakse väikeelamute rekonstrueerimistoetus taas juba uuest rahastusallikast. Rahagi selleks oli juba leitud – 28,9 miljonit eurot pidi olema rekordiline summa, mis on panustatud väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks. Boonusena lubas kliimaministeerium muuta toetuse tingimused leebemaks. Jäi mulje, et tegemist on väikese börokraatliku ümberkorraldusega. Kuna teates oli ka hoiatus, et toetuse saamiseks ei tohi töödega alustada enne uue vooru algust ja taotluse esitamist, ei tahtnud Helen riskida. Ta jäi ootama rekonstrueerimistoetuse taasavamist. Uskusin, et toetus, millega küttesüsteeme renoveerida avatakse ikkagi enne külmade tulekut, lausub Helen. Tegemist ei ole ju ka uue toetusega, mille tingimusi peab hakkama väljamõtlema nullist, vaid lihtsalt olemasoleva meetme kohendamisega, uskus ta.

Septembri lõpuks ei olnud aga endiselt toetuse avamisest midagi kuulda. Kütteta majas oli juba niiske ja kiskus üha jahedamaks, kuna suvesoe oli möödas. Maasoojuspumpade pakkujad helistasid Helenile juba mitmendat korda ja uurisid, millal läheb tööks. Õnneks nad lubasid, et üle kahe päeva pumba vahetus aega ei võta ja olid valmis oma pakkumised säilitama, kuni toetusmeede avatakse. Isegi pankadega oli renoveerimistööde jaoks laenuandmise lahendused kokkulepitud. Riik aga oma toetusmeetmetega valmis ei saa.

Valikud on Heleni jaoks üsna keerulised. Uus maasoojuspump maksab ligikaudu 10 000 eurot. Toetusega saaks sellest summast umbes 3000 eurot kaetud. Aga enne toetusmeetme avamist ei tohi ühtegi liigutust küttesüsteemi vahetamiseks teha. Nii ongi Helen kokku ostnud elektriradiaatoreid ja -puhureid ning kui kuskil ruumis temperatuur jahedaks kukub, siis üritab seda elektrikütte vahenditega jälle üles turgutada. Hea, et elektrihind on tänavu odavam, sest ilmselt ei ole taoline kütmisviis kuigi ökonoomne, kardab Helen.

[kalvis]

Võibolla oleks hea mingi ecoflow moodi inverter/akupank ja automaatstardiga genekas. Läheb käima siis, kui aku hakkab tühjaks saama.

MA ei tea kas on just väiketarbijatele aga suurtarbijatele on täitsa müügis. >40 kW osta - tuuakse konteiner kohale ja tehakse ka automaatika. Põhipapp on siis automaatkäivitusega diiselgeneraator. Muu osa on suht lihtne vaja pingekontrollirelee pinge kadumiseks ja kontaktor ümberlüliti. Ainus küsimus - kas on piisavalt pappi!
Akupank koos inverteriga samuti müüa. Aga see tuleb kah üsna kallis, enamus on akude hind aga muugi väga odav pole. Diiselgenekas tuleb odavam.

[Madis Reivik]

Kui uus pump võtta liisinguga siis see tasub (võrreldes elektri otseküttega) mingi 1-2 aastaga ära või veel kiiremini.

Seega jah, toetuste mõju ei ole kuigi positiivne üldisele majanduslikule mõtlemisele.

[MeelisV]

Kui uus pump võtta liisinguga siis see tasub (võrreldes elektri otseküttega) mingi 1-2 aastaga ära või veel kiiremini.

Seega jah, toetuste mõju ei ole kuigi positiivne üldisele majanduslikule mõtlemisele.

Seda kalkulatsiooni vaataks küll.