Ussisõnad 2023

[affa]

...

Aga tahaksin saada selgust sellest, et miks rühmasid ei saadud 100% komplekteeritud? Kutsuti juba palju rohkem kui oli vaja, ikka ei saadud rühmasid täis. Kas kõik kutsutud ei saanud mingil põhjusel kutsed üldse kätte, või ei saanud piisavalt vara?

Palju Saaremaal osalemisprotsent oli?

[Juhani Putkinen]

Mul sõber põllumees ja ütles, et sügiskülvi tõttu ei saa osaleda.

Jah 10 päeva või nädal on pikk aeg, sest sügisel ilmad on mis on. Aga lühikeses ajas läheb ka osa õppuse ajast lihtsalt raisku. Mulle meeldivat sellised pikad õppused. Ise olin Ussisõnade tõttu kodust Eestis 17 päeva järjest.

[Juhani Putkinen]

...

Aga tahaksin saada selgust sellest, et miks rühmasid ei saadud 100% komplekteeritud? Kutsuti juba palju rohkem kui oli vaja, ikka ei saadud rühmasid täis. Kas kõik kutsutud ei saanud mingil põhjusel kutsed üldse kätte, või ei saanud piisavalt vara?

Palju Saaremaal osalemisprotsent oli?

Ei tea kas mul on õigus seda avaldada.

Rühmade vahel tehti korrigeerimisi, et kõigidest rühmadest saadi "lahinguvõimelised". Ikka jagusid ei saadud täis. Aga sama häda on ilmselt ka Kaitseväe õppustel.

[Martin Herem]

17 päeva õppuste pärast kodust JÄRJEST eemal - miks? Ilma naljata - miks? Minu arvates ülepingutatud.
Ja selle taustal küsimused; miks ei saanud kõiki kokku ... miks te malevas neid küsimusi ei esita? Mitte et siin ei saaks vastata aga ... 17 päeva õppusel aga teadmised õppusest vajavad parandamist avalikus foorumis?
Ma ei kritiseeri siin foorumis küsimist aga ma imestan ikka ja jälle - miks te oma malevast neid vastuseid ei saa?
... ja aina leian õigustust oma osalusele sotsmeedias ...

[affa]

...
... ja aina leian õigustust oma osalusele sotsmeedias ...

No mis see Saaremaa osalusprotsent siis oli kah?

[Kriku]

Mitme akf-i soovil ja selleks, et SecureChat kohta käiv mõttevahetus jääks kergesti leitavaks ega mattuks siin muude oluliste teemade alla, sai see liigutatud side eriala ja vahendite teemasse: viewtopic.php?p=809539#p809539

[Juhani Putkinen]

Mina ei küsi militaarnetis oma maleva numbreid Ussisõnade kohta - ma tean need numbrid piisavalt hästi.

Ma tean, et kutseid tehti suure ülekattega ja ikka ei saadud komplekteeritud jagusid ja rühmasid täielikult. Täpsed numbrid pole oluliselt, vaid mind huvitab põhjused - miks ei saadud komplekteeritud üksuseid täielikult? Äkki on mingi suur põhjus, mille saab kõrvaldada kui üksused kutsutakse näiteks Kevadtormile.

Kui üksus on kõvasti alakomplekteeritud juba enne esimest lahingut, siis on midagi valesti, ega tohi teha nägu, et kõik on korras.

Kui näiteks suur osa kutsutud reservistidest ei saanud kutset kätte, siis on vaja uurida põhjus ja teha asi korda.

[isonts]

KT on pigem üksuste suuremastaabiline koostööharjutus .
KV ei jaksaks siis panustada instruktorite ja puudu oleva varustusega, et selle sees ka ussisõna levitada...
Küll võiks mõned pädevamad ussisõnalased KT sees mingit tegevust leida

[Martin Herem]

Palju häid mõtteid ... aga miks Juhani Putkineni või isontsi omad praktikasse ei ole jõudnud?

[isonts]

Ma ei taha küll mõelda selliselt, et minu 26 aastat KVle jagatud häid mõtteid ei ole praktikasse rakendunud. On asju, mis ei ole õnnestunud, kuigi mõte oli hea, aga on ka asju, mille eest kätt surutud.

[strateegiline sõdur]

Mul sõber põllumees ja ütles, et sügiskülvi tõttu ei saa osaleda.

Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügiga on Eestis hõivatud 2,58% kõigist töötajatest. Nende kolme valdkonna inimesi on 17 500. Kokku on Eesti erinevate tegevusaladega hõivatud 677 400 inimest. Agraarühiskonnale iseloomulikult suur hulk hõivatuid põllumajanduses lõppes ära koos nõukogude korra kokkuvarisemisega.

Ma ei kahtle, et Ussisõnadele kutse saajatest oli neid kes ei osalenud põllumajanduslike sügistööde pärast. Ülalolevast statistikast tuletades peaks neid olema 13 700 kutse saanu seas suurusjärk 150 inimest. Kui kalandusvaldkonna sügisene unnapüük juurde arvata siis saaks pisut rohkem. Isegi kui põllumehed kõik kohale ei tulnud on koguarvust neid tähtsusetu hulk.

Esimese hooga tuli eelnevaid postitusi lugedes vähemalt neli küsimust mille üle tuleb pikemalt mõelda.
1. Kuidas mõjutab reservväelase töö tegevusalade kaupa reservõppekogunemisel osalemist?
2. Kuidas mõjutab reservõppekogunemise toimumisaeg reservväelaste osavõttu?
3. Kas õppekogunemise toimumisajal ja reservväelaste tööl on seos?
4. Kas ja kuidas reservõppekogunemise pikkus mõjutab osalust? Kas teha üks 17 päeva pikkune õppus iga 20 aasta tagant või nt neljapäeva õhtul algav ja pühapäeva õhtul lõppev õppus iga aasta tagant. Midagi vahepealset?

Mina ei küsi militaarnetis oma maleva numbreid Ussisõnade kohta - ma tean need numbrid piisavalt hästi.
Mind huvitab põhjused - miks ei saadud komplekteeritud üksuseid täielikult

Ühte suurt põhjust mitte osalemiseks ei ole. Oli 7300 põhjust miks osaleti ja 5900 põhjust miks ei osaletud. Enamasti on veel keerulisem, sageli on 7300 x 3 või mõni muu arv põhjust osalemiseks või 5900 x 100 põhjust mitte osalemiseks. Neid põhjusi ükshaaval uurides hakkavad välja joonistuma suuremad põhjuste grupid. Vahel on keeruline teada saada, et mis oli tegelik põhjus. Nt hirm, et ei tule füüsiliselt toime või ärevus metsas ööbimise osas. Samas on häbi seda põhjusena välja tuua ning vastusena ütled hoopis midagi muud. Või viha kaitseväe vastu, kuna ajateenistuses oli ülemus värdjas. Või ei tulla kohale selle tõttu, et kohale mittetulemisest räägitakse liiga palju. Inimkäitumises tuntud fenomen, et asjast rääkimine hakkab tegevust iseenesest normaliseerima.

Paar suvalist küsimust tuli veelde meelde mille üle peab samuti mõtlema.
1. Kes oli see rühmaülem või –vanem kelle juhitud ajateenijate rühmast tuli kõige rohkem kutsutuid kohale?
2. Kas ajateenistuse aegsete ülemate juhtimine mõjutab hilisemat reservõppekogunemisest osavõtmist või see taandub mõne aastaga põhjustest välja?

[Juhani Putkinen]

Väga hea kommentaar strateegiliselt sõdurilt - aitäh.

Ajateenistuses toimunul on kindlasti oma mõju - kas positiivne või negatiivne. Samuti kui reservisti on vahepeal käinud kordusõppusel - kuidas seal läks. Aga need on ainult väiksed mõjud - väiksed plussid või miinused.

Majanduslik olukord võib mõjutada - jääb vähem raha kätte - aga ka see ei saa olla peamine süü. Tuled kui tahad, ei tule kui ei taha.

Seda analüüsi on vaja jätkata, teha põhjalik uuring.

[Martin Herem]

Teeme hr Putkinen, teeme. Selleks on üks analüütik eraldi ülesande saanud.
Aga komplekteerimata üksustest ka. See oli sisuliselt MKRi ülema otsustada, kas teeb vähem rühmi või komplekteerib jagusid alla 100%. Mõlemal on plussid ja miinused.
Kui rühm on loodud ja sealt on puudu 6 võitlejat, siis saab need järgmistel aastatel ju täita. See plaan meil ongi.
Kui rühma ei tehtudki, siis tuleb sinna määrata 30 võitlejat, kellel puudub igasugune ühtekuuluvus või kollektiivne kogemus.
Me uuendame oma SA struktuure igal aastal üle 3000 ajateenijaga. Puuduv 2000+ võitlejat saab lihtsasti juba sealt määrata. Seda "kuidas" pole täna veel otsustatud, kuid igaks järgmiseks õppuseks kavatseme need rühmad ikkagi 100% komplekteerida.
Ja loomulikult peame vaatama statistikasse ning selgitama vastused teiegi poolt esitatud küsimustele.

[gooligan]

See on probleem jah, samas näen omast käest, et neil huvi oleks, samas see äkki paneks nii mõnegi mehe liituma KLga, on vaja väikest tõuget ja see annaks ka signaali, et teid on vaja meile. Samas kriisisituatsioonis antakse neile relv ja 10 päevaga oled rindel. Ega see ettevalmistus parem pole. Pigem annaks neile rahuajal võimaluse nuusutada veidike süsteemi, muidu on neid nn. paadipõgenikke kordades rohkem.

Meil on tegelikult tänu 30 aasta pikkusele ajateenistusele piisavalt mehi kes on mingisuguse sõjalise väljaõppe ikkagi läbinud. Kõiki mehi ei saa ka rindele saata, riik peab sõjaaja tingimustes teatud osas ikkagi ka toimima jääma.

Iga terve Eesti mees ja naine peaks endale ühe vabatahtliku "hobi" või organisatsiooni leidma, kuhu jõudumööda oma aega ja oskuseid panustada. Kui püssipaugutamine ei kõneta või ajateenistus läbimata (praegu parimas eas 40ndate põlvkond ntx), saab leida endale meelepärase tegevuse nt vabatahtliku päästja, abidemineerija, abipolitseinik, vabatahtlik võistluste korraldaja (väga hea kogemus kuidas korraldada toitlustamist, turvat, meditsiini jms), vabatahtlikute MTÜd (nt kadunud inimeste otsijad, koerajuhid) jne.
Imestan, miks pole veel Elektrilevi loonud vabatahtliku organisatsiooni, mis suurtormide järel aitaks liinide ümbrust puhastada, annaks oma eritehnikat jms.

Kõik need organisatsioonid on ülivajalikud ka kriisiolukorras (mitte ainult sõja ajal).
Veel mõni aeg tagasi oligi KL ainus organiseerunud ja toimiv suurem vabatahtlik organisatsioon, mida kutsuti appi kõikvõimalike sündmuste lahendamisel. Täna on ka muud organisatsioonid oluliselt oma võimeid antud valdkonnas kasvatanud. Ja see on ainult hea.

Kõik nad pakuvad oma spetsiifilist väljundit kus inimene saab panustada ühiskonda ja saada sealt ka midagi tagasi (uued sõbrad, organisatsiooniline kuuluvus, oskused). KL ei peaks nende inimeste pärast võistlema, vaid võtma vajadusel koordineeriva rolli (kui suurim ja organiseerituim omasuguste seas).

[1uudistaja]

Varsti saabuvate maksutõusude raames tuleb nii mõnelgi endale tõesti lisatöö muretseda, et üldse peret üleval pidada. Mingit igavusest tasuta tööd teha on pigem üksikute või suunamudijate teema.