Nutt ja hala

[Lemet]

...saab, aga tulemuseks ei ole haritud inimesed

Mmm...näiteks Kevade läbilugemise kohta saab selge indikatsiooni. Sest teatavasti lõi Toots saunaukse külge mitte säga, vaid hoopis värvikirevamad räimed (silgud). Et oleks nagu ilutulestik. Ja gepard on teatavasti ainus kaslane, kes ei suuda küüsi sisse tõmmata. Ning kaunikesti kenasti saab sellisel kombel teada, kas kohustuslik kirjandus on läbi loetud või eelmises tunnis kaslaste teema käsitlus omandatud. Kuivõrd kooliskäimine aga haritud inimese tunnus on, jääb minu teada ja akfi välja nuputada.

Muideks- gepardi üldnimi Acinonyx tuleneb tõenäoliselt kahe kreekakeelse sõna kombinatsioonist : ἁκινητος ( akinitos ), mis tähendab 'liikumatut' või 'liikumatut', ja ὄνυξ ( oonüks ) , mis tähendab 'küüs' või 'sõrg'. Ligikaudne tõlge on "liikumatud küüned", mis viitab gepardi piiratud võimele oma küüniseid tagasi tõmmata..
Aga loomulikult võib küsida näiteks ka seda, kas gepardi tiinus kestab keskmiselt kolm kuud...jah või ei? Kas akf suudab sellele küsimusele ilma abi otsimata kohe lambist vastata? Ja siit loogiline järelküsimine- kas akf on ikka ülepea haritud inimene?

[andrus]

Mingite juhuslike faktide teadmine on nüüd äkki harituse kriteerium? Halloo?
Parimal juhul ehk hea mälu tunnus, kui need faktid ikka õigesti meeles on, mitte aga moonutatult

[Lemet]

Mingite juhuslike faktide teadmine on nüüd äkki harituse kriteerium? Halloo?
Parimal juhul ehk hea mälu tunnus, kui need faktid ikka õigesti meeles on, mitte aga moonutatult

Loomulikult...näiteks Hardi Tiidus, kes teadis massiliselt "juhuslikke fakte", polnud mõistagi mingi haritud inimene...nagu pole seda ka ükski mälumängukorüfee läbi aegade olnud.

[AndresTy]

Harituse tunnus on see, et oskad kõiki kõigil elualadel õpetada....

[Lemet]

Harituse tunnus on see, et oskad kõiki kõigil elualadel õpetada....

Kindlasti mitte, aga siin pole ka jutt ju sellest. Vaid valulisest kiljatusest, et polevat võimalik. Aga näikse, et vast ikka on. Sest mis on õpetaja ülesanne? Seletada lahti tunni teema ja kontrollida, kas eelnevate tundide ainega on iseseisvalt tegeletud. (Mentoreid keda suure tähega õpetajaks kannatab pidada, on meil koolides paraku olematult) Ja seda viimast, millega õpetajad väidetavalt varajaste hommikutundideni tegelevat, saaks ilmselt vähemalt jutustavates ainetes sel kombel tõesti palju lihtsamaks teha.

[AndresTy]

Mida arenenum on ühiskond, seda enam eeldab see seda, et inimesed usaldaksid teineteist. See pidada lausa lääneliku, vaba (võib lugeda ka: liberaalse) demokraatia võimalikkuse eeltingimus olema. Põhjendamatu usaldamatus on takistuseks ka ühiskonna, teaduse jms arengus. Et kui keegi on ikka oma ala spetsialist, siis usaldatatakse teda tema elualal. See aga, et sa saaksid inimest usaldada, et neil keda sa usaldad ei tekikski soovi sinuga manipuleerida, nõuab jälle garantiiks sinu enese haritust ja intelligentsust.

Praegusel juhul kahtlevad siin siis mitte just eriti asjas sees olevad isikud (ehk siis amatöörid), pedagoogkonna (professionaalide) usaldusväärsuses ja kompetentsuses. Ses mõttes on see pilt kuidagi, võrreldes sellega, mis ma eelnevas välja tõin, kuidagi eriti liimist lahti.

[iFly]

Loomulikult...näiteks Hardi Tiidus, kes teadis massiliselt "juhuslikke fakte", polnud mõistagi mingi haritud inimene...nagu pole seda ka ükski mälumängukorüfee läbi aegade olnud.

No see on elementaarne loogikaviga - ei väidetud ju, nagu oleks faktiteadmine haritust või intelligentsust välistav - ent kindlasti pole ta neist mitte kummagi põhitunnus.
Vast pigem see, kas teadmistega - või nende puudumisega - ka midagi ette võtta osatakse.
Aga haridusel on see hea omadus, et lolli ta siiski ei riku.

[andrus]

Lisaks iFly nimetatud loogikale soovitaks omalt poolt juhuslikufaktiharitutel tegeleda veel kahe asjaga:
1. funktsionaalne lugemisoskus
2. statistika (siis ei tuua loodetavasti enam neid üksiknäiteid vastuargumendiks, kui räägitakse üldisest trendist)

[MadMan]

Lisaks iFly nimetatud loogikale soovitaks omalt poolt juhuslikufaktiharitutel tegeleda veel kahe asjaga:
1. funktsionaalne lugemisoskus
2. statistika (siis ei tuua loodetavasti enam neid üksiknäiteid vastuargumendiks, kui räägitakse üldisest trendist)

Kasuks tuleb ka tagasihoidlikkus oma arvamuste esitamisel ning lugupidamine foorumikaaslaste suhtes ka siis kui nad ilmselgelt eksivad. Kellegi poetaguseks nimetamine ise valeväiteid esitades jätab veidra mulje.

[Lemet]

Praegusel juhul kahtlevad siin siis mitte just eriti asjas sees olevad isikud (ehk siis amatöörid), pedagoogkonna (professionaalide) usaldusväärsuses ja kompetentsuses

Vaadates seda, millised õigekirja- ning loogikavead ning üleüldine harimatus halastamatu selgusega kõikjalt sotsiaalmeediast, kommentaaridest ning paraku ka õpetajate endi hulgast vastu vahib, võiksid need asja sees olijad häbelikult nurgas vaikida. Suuresti oma tegemata töö pärast.

[AndresTy]

Vaadates seda, millised õigekirja- ning loogikavead ning üleüldine harimatus halastamatu selgusega kõikjalt sotsiaalmeediast, kommentaaridest ning paraku ka õpetajate endi hulgast vastu vahib, võiksid need asja sees olijad häbelikult nurgas vaikida. Suuresti oma tegemata töö pärast.

Sotsiaalmeedia on oma olemuselt peldikusein, kuhu saab kritseldab seda, mida kusi parasjagu pähe tõi. Sotsiaalmeedias avaldatu järgi ei saa teha adekvaatseid üldistusi ühiskonna kui terviku kohta. Samamoodi nagu ei saa seda teha Delfi kommentaariumi järgi, kuigi seda proovitakse sedasi pahatihti serveerida.

Ma ei tea, mina sain ise inimeseks - õpetajate osa selles polnud küll määrav - kas seda varianti enam tänapäeval olemas polegi? Ikka-ja-jälle kuuleb seda, et nagu ainult õpetaja ülesanne ja kohustus oleks lapsed väärikateks-väärtuslikeks kodanikeks kasvatada. Ka Sinu väitel on sotsmeedias vohavas debiilsuses süüdi õpetajad? Ja kusjuures õpetajaid kõiges süüdistama on eriti varmad just sellised lapsevanemad, kellest Sa ise siin eelnevalt taunivalt kirjutasid

Kena kindlasti mitte, kui arvestada seda, mida õpilased ja nende vanemad endale täna õpetajate suhtes lubavad ja mis veel hullem- lubada võivad. Seda ei korva ka suurema palgaga mitte. Kuigi- nagu ütles Pontus De la Gardie Russowile- nende respekt käiks mõistagi nende rahaga koos. Täpselt sama teema, miks vähegi terve mõistusega tipptasemel tegelased poliitikasse ei taha minna. Igahommikune solgipange kaelasaamine pole intelligentsele ja endast lugupidavale inimesele eriti motiveeriv tegevus.

[Lemet]

Et siis need Delfi debiilikud pole ülepea koolis käinud, vaid om imelisel kombel lihtsalt Kuu pealt ühiskonda kukkunud. Nagu ka need vanemad...(ja vaevalt nüüd saab peldikuseina selles süüdistada, et sinna jäädvustatu ei kannata väga ÕIGEKIRJA kriitikat) Ning nende harimatuses on süüdi kõik teised, aga mitte grammigi professionaalidest õpetajad. Minge õige vahelduseks Nursipalu lehele ja tutvuge seal ühe koolidirektori sõnavõttudega. Ei teadmisi, ei loogikat, aga proff on kõva...

[AndresTy]

Milleks utreerida, Lemet? Keegi ei ole seda väitnud nagu poleks õpetajal mingit rolli inimese üleskasvatamisel. Külla aga oled sina mõista andnud, et kui õunapuu kõveraks kasvab, siis on selles süüdi ikkagi põhiliselt pedagoog.

Vaadates seda, millised õigekirja- ning loogikavead ning üleüldine harimatus halastamatu selgusega kõikjalt sotsiaalmeediast, kommentaaridest ning paraku ka õpetajate endi hulgast vastu vahib, võiksid need asja sees olijad häbelikult nurgas vaikida. Suuresti oma tegemata töö pärast.

Kui too Maarika N. ajabki seal Nursipalu lehel täielikku sõnnikut suust välja (ja seda ta tõepoolest teebki) ei pruugi see ta pedagoogiline profesionaalsuse kohta midagi öelda. Pealegi ei tähenda koolidirektori ametkoht seda, et tegemist peab olema tingimata pedagoogiga. Ma küll ei tea kas too Maarika N. on sedapsi või mitte. Üksiknäidete varal teha järeldus, et kogu eluala on pekkis ja valel teel...no-ma-ei-tea. Kuidagi jälle jõuame välja sinna "ülitarkade" lastevanemate peenramaale.

Kui lennunduses on mõni mehaanik või piloot mölakas, kas siis kanname kogu eluala prügikasti ja hakkame diletantidena neid õpetama?

[Lemet]

...kui õunapuu kõveraks kasvab, siis on selles süüdi ikkagi põhiliselt pedagoog.

Kui mälu ei peta, siis viibib õpilane ärkveloldud ajast üle poole pedagoogide käpa all, miska võiks tõdeda, et pedagoogide osalus on teemas üpris suur, märksa suuremgi kui vanematel. Sest nende töö ongi lapsi õpetada.

Kui lennunduses on mõni mehaanik või piloot mölakas, kas siis kanname kogu eluala prügikasti

Loomulikult mitte, küll aga annab mehaanikute süü läbi ärajäänud või tühistatud reiside arv ja pilootide käpardlikuse tõttu toimunud õnnetuste ning katastroofide arv üpris hea pildi lennufirma professionaalsusest.

Aga ülepea- mida see jaur omab puutumust küsimusega, kas jutustavates ainetes saab õpilasi "jah-ei" meetodil kontrollida? Kui õpilane vastab ajalootunnis küsimusele, kas bolševikud said veebruarirevolutsiooni käigus võimule "ei"-ga, siis kas tegu on tähtsusetu faktiteadmisega või võiks oletada, et kabajantsik on siiski viitsinud teemaga tutvuda? Või kui küsimusele, et kas Palestiina riik eksisteeris juba enne Iisraeli riigi väljakuulutamist vastatakse "ja", siis järsku indikeerib see pisiasja, et teemast suurt midagi ei teata ja teadmisi tuleks ka vastavalt hinnata miinusega.

[aksel90]

Enne, kui need õpetajate õpetamised veelgi pöörasemaid tuure võtavad, meenutaks akf Lemetile vanasõna "Vaikimine kuld, rääkimine hõbe". Antud juhul hõbe kaugeltki mitte.