Stsenaarium: sissid invasiooni vastu

[alari]

Alari, ole nii kena ja ära palun too sisse sissiteemase, kus räägitakse parasjagu varitususest, autosid 90km/h.
Sa lood ise oma ajus uue konteksti, sead selle kahtluse alla, omamata elementaatrseid teadmisi teemast, ja siis jahud mulle siin sellest,et ma räägin teemast mööda.

Mina ei toonudki maanteekiirusel sõitvaid autosid teemasse, seda tegi hr Putkinen.

Kui välklamp sähvatab sõidugi kohal, siis sai tabamuse - ka M14 miini ja elektridetonaatoriga. On saadud väga hästi tabamusi palju suurematelgi sõidukiirustel kui ülalmainitud 40 km/h. Isegi 80 km/h sõiduauto pihta näiteks Tallinn-Tartu maantee ääres ja paljudel teistel kohtadel.

Ükski siss ei läheks sõiduautot püüdma m14-ga, kuidas sa selle peale tuled?!

See mu point oligi, et ühe M14-ga ei ole mõtet maanteel sõiduauto varitseda. Liiga suur tõenäosus, et sa ei taba sihtmärki. Sa nõustud sellega, aga samas vaidled mulle vastu.

[Juhani Putkinen]

Polnud mõte sõiduautot varitseda M14-külgmiiniga, vaid harjutada distantslõhkeseadmete kasutamist. Suurel teel sõidab palju autosid peaaegu pidevalt - välklambiga saab harjutada küll ja küll ja see ei maksa praktiliseld mitte midagi. Saab vilunud õhkijaid.

Kui sõiduauto saab orientiiri kohale - hea küll natukese enne - vajutad nupule. Kogu lugu.

[Kjen1]

Jah, kiirmarsil kolonnist midagi välja noppides pead kiire poiss olema.

[HeiniR]

Nagu akf Putkinen ütles, siis 90km/h maanteel sõitvaid sõidukite/veokate jahtimine annab hea trenni. Tegelikkuses ei sõida enamus venkude masinaid sellise kiirusega, rääkimata lahingolukorrast. Tegelikkuses jäävad kiirused, eriti soomusüksustel, vähemalt ca 2 korda madalamaks.
90km/h kiirusega ongi hea harjutada, näiteks kahe initsieerija puhul (üks nt ühe puldiga, millel ühendus 3 miiniga ja teine 2 miini puldiga) võttis juba ainuüksi algse vilumuse tekkimine aega terve 1 tööpäev praktilist harjutamist. Hiljem on vaja seda korrata, mida suurem kiirus, seda tundlikum.
Aga üks oluline nüanss on minu arvates siinsest varitsuse taktikast välja jäänud.
Akf Putkineni teoorias ja praktikas on tegelikult sees lisaks varitsusmeeskonnale (loe: lõhkamismeeskonnale = 2-3 meest) ka julgestusmeeskonnad, kes jälgivad varitsetaval teelõigul lähenevaid sõidukeid - kindlasti 1-2km piki varitsetavat teed vähemalt vastase ohtlikus suunas, kuid kui mehi rohkem, siis ühel ja teisel pool varitsusmeeskonda. Antud julgetusmeeskonna roll on anda andmesidega teada vastase üksuse liikumisest (nemad tuletegevuses otseselt sel hetkel ei osale). 1-2 km annab piisava ajavaru, et varitsusmeeskond end valmis seab.
Täna saab julgestusmeeskonna tööd muidugi asendada ka droonidega (kui ilm lubab), hea ilmaga võimalik norm taseme tsiviildrooniga näha drooni asukohast juba ise ca 10km + drooni enda liikumisperimeeter (küll aga risk suurem segamisvõimalus vastase EW poolt, sest SecureChati puhul on signaal väga lühike võrreldes drooni signaaliga).

[Juhani Putkinen]

Jah, kiirmarsil kolonnist midagi välja noppides pead kiire poiss olema.

Miinivaritsusest vaenlase suunas on vaja olla oma luuraja, kes teatab, et nüüd on tulemas vaenlase kolonn. Siis õhkija saab lülitada lõhkesaatja sisse ja olla juba põidlad valmiks kahel nupul.

Teatamine võib toimuda ka tava käsiraadiojaamadega, lihtsalt vajutab saadenupule kaks korda - pole vaja ütelda midagi.

[Kjen1]

Teatamine võib toimuda ka tava käsiraadiojaamadega, lihtsalt vajutab saadenupule kaks korda - pole vaja ütelda midagi.

Jah, see on tähtis info teada. Aga :
Varitsuses on tüüpselt umbes selline vaade teele. See vaade on paratamatult piiratud, kui ma soovin varjatud olla ja varjatult lahkuda oma positsioonil.

Ma näen ainult kitsast riba teel.
Kui varitsuse ülesanne on ära lasta kolonni sees kõrge prioriteediga objekt, siis nupuga siss peab järjest lugema: uaz ... bmp ...ural ... kamaz - KAS SEE ONGI RAKETIKANDJA ??? - VAJUTAN!!!
See mõttehetk: " kas see ongi " tuleb teha siis väga sekundi murdosaga.

Noh ilmselt laekuvad koheselt õpetussõnad, et varitsus tuleb teha üle põllu kohe metsa servast, vaade väga hea
Aa kui pole põllumajanduspiirkond?

[Juhani Putkinen]

Aa kui pole põllumajanduspiirkond?

Eestis on päris palju ka lageraiega metsa, turbasoosid, jne. Ka harva männimets kuidagi sobib.

Ma eeldan head nähtavust.

[HeiniR]

Akf Kjen1, te räägite akf Putkineniga erinevatest asjadest tegelikult.
Putkineni variandi puhul tuleb valida hoopis teistsugune asukoht kui sellises võssis/metsas, kus vahemaa saabki olla vaid suhteliselt väike.
Visandasin kiirelt pildile.

[Juhani Putkinen]

Väga hea pilt Heinilt - Aitäh.

MK1 teatab ühel või teisel viisil õhkijale (või kahele), et kolonn saabub.

Kui oleks luureandmeid SecureChatiga veel kaugemalt (nt. 10 km) kolonni koosseisust, siis õhkija saaks teha korraliku lahingplaani, et mis miiniga ja mille sõidugi pihta lastakse esimene laeng. Selline varitsus on edukalt teostatud.

[Martin Herem]

Ma hakkan vist vaikselt mõistma KLi väljaõppes toimuvat puudulikku tõkestamist.

Unustame korraks sissid, eriüksused ja võitlusgrupid. Unustame ka "rindejoone taga" tegutsevad üksused.
Räägime tavalistest kergejalaväelastest ja maakaitsjatest. Neid on meil umbes 15000. Nende üks ülesanne on manööverüksuste ees, küljel ja taga kujundada vastast - aeglustada, kurnata, suunata, petta, ...

Selleks on neil peamiselt oma 7,62, kaitselaengud, TT miinid. Neile hangime ka C90 Instalaza. Lisaks võib neil kasutamiseks olla nn võitlevat taristut (tõkestust). Kindlasti peavad nad kasutama kohapealseid materjale. Tegevuskohaks konkreetne piirkond umbes 50km läbimõõduga ala.
Selliste võitlejate väljaõpe varieerub 14 päevast aastas kuni 5 päevani kolme aasta jooksul.

Palun öelge mulle põhjused, miks ei peaks nad kasutama vastase luure, julgestuse või manööverüksuse vastu tõkestust mis a) suunab tehnika konkreetsele tee kitsamale lõigule (N:vasakpoolsele rajale), b) aeglustab tehnika edasiliikumist tõkestusest üle või ümber sõitmisel, c) sunnib eritehnika või jalaväe tõkestust kontrollima (demineerima)?

Samuti palun öelge, kui ohtlik on sellise mitmesajameetrise kolonni vastu, kes antud piirkonnas on esimest korda elus ja kes ootavad igast põõsast pauku ja künkast plahvatust, lasta 5el teineteisest kümnete meetrite kaugusel ja erinevates suundades olevatel võitlejatel oma 7.62 AK4st 1-5 sihitud lasku vastase jalastuva jalaväe või tehnika vastu?

Ja seda kõike loomulikult umbes 5 TT miiniga ja 3-5 suundlaenguga.

Elektroonilise sõja ja droonide vaastlusega tegeleksin veidi hiljem. Tõkestuselementidest räägiksin samuti hiljem.

[lamba-ants]

Kui oleks luureandmeid SecureChatiga veel kaugemalt (nt. 10 km) kolonni koosseisust, siis õhkija saaks teha korraliku lahingplaani, et mis miiniga ja mille sõidugi pihta lastakse esimene laeng. Selline varitsus on edukalt teostatud.

Olen siinsetest postitustest välja lugenud, et SecureChat on äge asi ja saadab "kiire piiksu" mida on vastasel raske märgata.
Tekkis aga paar praktilist küsimust.
1. Kas SC süsteemis on automaatne tagasisidestus, et sõnum jõudis kohale? Kui ei jõudnud, kas saatja proovib mingi aja jooksul n korda uuesti saata?
2. Kui kaua kulub tegelikult aega sõnumi sisestamisele lahingutingimustes (maasse kaevunud, külm, sajab)? Nutiseadmete ekraanid ei ole külmas ja märjas kaugeltki nii mugavad ja vastuvõtlikud kui tavaolukorras.

[Juhani Putkinen]

Tekkis aga paar praktilist küsimust.
1. Kas SC süsteemis on automaatne tagasisidestus, et sõnum jõudis kohale? Kui ei jõudnud, kas saatja proovib mingi aja jooksul n korda uuesti saata?
2. Kui kaua kulub tegelikult aega sõnumi sisestamisele lahingutingimustes (maasse kaevunud, külm, sajab)? Nutiseadmete ekraanid ei ole külmas ja märjas kaugeltki nii mugavad ja vastuvõtlikud kui tavaolukorras.

Aitäh küsimuste eest.

1. SecureChatis on automaatne tagasiside. Teade saatja näeb oma ekraanilt, et sõnum on kohale jõudnud. Kui sõnumit vastuvõttev jaam on ühe sammu kaugusel sõnumi saatjast, siis kinnitus sõnumi kohalejõudmisest tuleb praktiliselt kohe. Kui sõnumi vastuvõtja on kaugel ja kasutatakse automaatselt vahejaama (vahejaamu), siis sõnumi saatja ekraanilt on näha, et keegi võttis sõnumi vahendada ja kui se on kohale jõudnud kas või kolme hüppe kaugusele, siis võtab natukese aega enne kui tuleb päris kinnitus sõnumi kohale jõudmisest. Kui saatja ei saa kinnitust siis sõnumit püütakse automaatselt saata uuesti. Kasutaja peab vaatama kas sõnum on tegelikult kohale jõudnud. Üldiselt sõnumi saaja saadab veel vastuse "sain", et sõnumi saatja teab, et inimene on sõnumi kätte saanud, mitte ainult arvuti.

2. Talvel, või halva ilmaga nutiseaded tasub hoida enda taskus, soojas ja kuivas. Võetakse esile ainult sõnumi trükkimise ajaks ja vihma käes tasub natukese ekraanit kaitsta vihma eest. Ma olen katsetanud tableti ekraani vahatamist, et vesi jookseb ära ekraanilt vähemalt kui natukse raputab tabletit. On olemas ka ilmastikukindlaid arvuteid, aga need maksavad päris palju. Ma isiklikult eelistan väikest arvutit õige klaviatuuriga (juustukile klaviatuuri peale vihma kaitseks).

[Kjen1]

Samuti palun öelge, kui ohtlik on sellise mitmesajameetrise kolonni vastu, kes antud piirkonnas on esimest korda elus ja kes ootavad igast põõsast pauku ja künkast plahvatust, lasta 5el teineteisest kümnete meetrite kaugusel ja erinevates suundades olevatel võitlejatel oma 7.62 AK4st 1-5 sihitud lasku vastase jalastuva jalaväe või tehnika vastu?
Ja seda kõike loomulikult umbes 5 TT miiniga ja 3-5 suundlaenguga.

Mina võin enda eest vastata.
Mina siia teemasse sekkusingi sooviga teada saada, kui ma lähen klassikalisel viisil "torkima" kolonni, mille tulejõud ületab minu jao oma, kas on üldse mingi tõenäosus, et ma oma jaoga koju tagasi kunagi jõuan, kui 14,5mm NSVT ja 30mm 2A42'e kusagile minu suunas tuld andma kukub.
Minu pihta pole kunagi tulistatud isegi väiksemast relvast, ma ei tea, kui kole või ohtlik see on. Mina nagu veidike kardan raskerelvi. Kindlasti rohkem, kui keskmist AK4'ga kaitseliitlast 300m kaugusel.
Ja tundub, et on hulk foorumlasi, kes on sel teemal juba kusagil lahanud ja omavad mingit nägemust ning siin paari lehel on juba päris ilusasti ära kirjeldatud miinivaritsuse alaliik "Putkineni varitsus".

[Kilo Tango]

...
2. Talvel, või halva ilmaga nutiseaded tasub hoida enda taskus, soojas ja kuivas. Võetakse esile ainult sõnumi trükkimise ajaks ja vihma käes tasub natukese ekraanit kaitsta vihma eest. Ma olen katsetanud tableti ekraani vahatamist, et vesi jookseb ära ekraanilt vähemalt kui natukse raputab tabletit. On olemas ka ilmastikukindlaid arvuteid, aga need maksavad päris palju. Ma isiklikult eelistan väikest arvutit õige klaviatuuriga (juustukile klaviatuuri peale vihma kaitseks).

Nutiseadmete jaoks on olemas ka spetsiaalsed kileümbrised, läbi mille saab märjas keskkonnas nutiseadet kasutada. Kiire guugeldamisega ette jäänud esimene: https://www.amazon.com/iPad-10-2-Case-W ... B081SZ26F9

[Chupacabra]

Olen seda ka varem maininud. Heremi ja Toomse/Ühtegi ettekujutus lagundavast/suunavast tegevusest on erinev. KLis õpetatakse pigem viimast.

Paar tähelepanekut mis ei pruugi olla tõde.

Vene armees on kombeks pardarelvadega lasta läbi kahtlaseid metsaääri. Seega peab varitsuskohta valides sellega arvestama.

Tõkestust ei tuleks teha mitte enne varitsust, vaid peale varitsust. Nii jääb kolonn seisma tapaalasse. Tõkestusest minnakse läbi/mööda igal juhul, tõkestus annab lihtsalt natuke aega.

Ja kui varitsusele reakstiooni ei järgne, siis reorg ja rünnata uuesti.

Ma arvan, et sõja manööverfaasis pole regulaarüksustel aega väikeseid sissigruppe taga ajada.