USA elanikkonnast on 2,4 protsenti ja USA kongressi liikmetest on 6,5 protsenti juudid. Pärast Iisraeli loomist 1948. aastal on ameeriklastel lubatud ka topeltkodakondsus (aastast 1967). Üks Ameerika saadikutekoja liige, Brian Mast, läks pärast Hamasi rünnakut saadikutekoja istungile isegi oma Iisraeli sõjaväe mundris.
Ameerika Ühendriigid on Iisraeli plaane Hamasi hävitamiseks täielikult toetanud. Kõige valjemad hääled USAs on need, kes nõuavad äärmuslikke meetmeid. Mõnel juhul on kommentaatorid Hamasi operatsiooni väidetava sponsorluse tõttu nõudnud isegi Iraani ründamist.
USA Iisraeli lobi
Astal 2007 avaldasid Chicago ülikooli professor John Mearsheimer ja Harvardi Ülikooli professor Stephen Walt 484 leheküljelise, erakordselt hästi dokumenteeritu raamatu „The Israeli lobby and US foreign policy“ (Iisraeli lobitöö ja USA välispoliitika). Esitatud faktid on dokumenteeritud rohkem kui 1200 tsitaadiga.
Nad selgitavad, et seda märkimisväärset materiaalset ja diplomaatilist toetust, mida USA Iisraelile annab, ei saa õigustada ei strateegiliselt ega moraalselt. „See erakorraline vahekord on suurelt osalt tingitud üksikisikute ja organisatsioonide koalitsiooni poliitilisest mõjust, mis töötab aktiivselt USA poliitika Iisraeli-meelseks suunamiseks“ väidavad nad. Nad leidsid, et selle poliitilise mõjutamise tagajärjel välja arenenud poliitika „kahjustab sügavalt nii Ameerika rahvuslikke huve kui ka Iisraeli pikaajalist julgeolekut“.
George Washingtoni ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete professor Marc Lynch kirjutab 14. oktoobri Foreign Affairs ajakirjas, et sissetung Gazasse on Iisraeli jaoks humanitaarne, moraalne ja strateegiline katastroof. Ta arvab, et see mitte ainult ei kahjusta tõsiselt Iisraeli pikaajalist julgeolekut ega põhjusta palestiinlastele hoomamatuid inimkaotusi, vaid ohustab ka USA põhihuve Lähis-Idas, Ukrainas ja Washingtoni konkurentsis Hiinaga.
Ta arvab, et Ameerika peab veenma oma liitlast kuristiku äärelt tagasi astuma. Ta arvab, et Washington peaks hoolima sellest, et ta liitlane järgiks sõjaseadusi ja võitleks Hamasi vastu nii, et see ei too kaasa süütute palestiina tsiviilisikute ümberasustamist ja massilist tapmist.
Ajalooline vägivald
Sionismi natsionalistlik liikumine tekkis 19. sajandil, et toetada juutide kodumaa rajamist Palestiinas. Selleks oli vaja ajada sealsed elanikud välja nende maadelt ja majadest, ja pagendada või hävitada palestiina rahvas.
Sionistide terroristide tiib Irgun mängis selles protsessis tähtsat rolli. Üks kõige tähelepanuväärsematest terroriaktidest oli Briti Palestiina administratiivse peakorteri hävitamine Jeruusalemma kuningas Taaveti hotelli lõunatiivas 22. juulil 1946. Pommiplahvatus tappis 91 erinevast rahvusest inimest, sealhulgas araablased, britid ja juudid, ning 46 sai vigastada. Sionismi poliitilise vägivalla kõige aktiivsem periood algas aastal 1924 ja kestis kuni Iisraeli iseseisvusdeklaratsioon kuulutamiseni aastal 1948, millele järgnes Araabia – Iisraeli sõda.
Palestiinlaste ja araablaste jaoks ei alanud sõda selle aasta 7. oktoobri hommikul Hamasi rünnakutega Iisraeli vastu. Pigem on sõda nende jaoks kestnud alates 1948. aastast, kui juutide relvarühmitused ajasid palestiinlased oma kodudest välja ja tapsid kümneid tuhandeid nn Nakba, palestiina katastroofi, käigus. Seda leinapäeva mälestavad palestiinlases igal aastal 15. mail. Sõda jätkus 1967. aasta tagasilöögiga, nagu kuuepäevast sõda araabia keeles nimetatakse, mil Iisrael hakkas okupeerima Jordani Läänekallast, Gazat ja Ida-Jeruusalemma.
Demokraatlik riik, eranditega
Iisrael on demokraatlik, aga ainult oma juudi soost kodanikele. Iisraeli araabia soost kodanikke kohtleb riik teise järgu kodanikena ja nende araablaste inimõigusi, kes elavad Iisraeli poolt okupeeritud või kontrollitud aladel, rikuvad Iisraeli võimukandjad räigelt.
2021. aasta aprillis avaldas New Yorgis asuv Human Rights Watch 213 leheküljelise raporti „A Threshold Crossed „ (Künnis ületatud), milles leiti, et Iisraeli võimud panevad toime inimsusevastaseid kuritegusid nagu apartheid ja tagakiusamine. Nad jõudsid sellele järeldusele, tuginedes Iisraeli dokumentidele valitsuse üldise poliitika kohta, mille eesmärk on säilitada juudi soost iisraellaste ülemvõim palestiinlaste üle okupeeritud territooriumil, ja samuti Ida-Jeruusalemmas elavate palestiinlaste vastu toime pandud tõsiste kuritegudele.
Uuringu läbiviijas kinnitavad, et probleem algas, sest Iisraeli valitsus on enam kui pool sajandit teostanud kontrolli Vahemere ja Jordani jõe vahelise maa üle, mis hõlmab Iisraeli ja okupeeritud territooriumit, kus elab kaks ligikaudu võrdse suurusega inimrühma. Kogu selles piirkonnas Iisraeli ametivõimud annavad järjekindlalt õiguse juudi iisraellastele. Samas eraldavad ametivõimud palestiinlastele vähem õigusi, diskrimineerides neid süstemaatiliselt kõikjal, kus nad elavad.
Raport seadis „eesmärgiks hinnata, kuidas Iisrael kohtleb palestiinlasi kogu Iisraelis ja okupeeritud territooriumil.“ Uuringu läbiviijad teatasid, et tegutsesid samuti nagu nad tegutsevad peaaegu 100 riigis üle maailma, alustades faktide dokumenteerimisega milles võrreldi Palestiina alasid valdavalt või eranditult juudi piirkondadega, ning valitsuse planeerimisdokumentide, ametnike avalduste ja paljude muude materjalide läbivaatamisega.
Nad leidsid ka, et „Iisraeli ametivõimud on toime pannud raskeid kuritegusid, mis on vajalikud apartheidi säilitamiseks ja okupeeritud territooriumil elavate palestiinlaste tagakiusamiseks.
Ta on teinud seda muu hulgas ulatuslike liikumispiirangute kaudu, mis seisnevad Gaza 14-aastases üldises sulgemises ja Jordani Läänekalda diskrimineerivas lubade süsteemis; rohkem kui kolmandiku Jordani Läänekaldal asuva maa konfiskeerimine; ning elamisõiguse andmisest keeldumine sadadele tuhandetele palestiinlastele ja nende sugulastele.
Iisrael on kehtestanud drakoonilise sõjalise võimu miljonite palestiinlaste üle peatades nende põhilised kodanikuõigused, samas kui samal territooriumil elavaid juudi iisraellasi juhitakse lubava Iisraeli tsiviilõiguse alusel; ning kehtestas Läänekalda osades karmid tingimused, mis sundisid tuhandeid palestiinlasi oma kodudest lahkuma.“
Mida toob tulevik
Halvemal juhul ei piirdu konflikt Gazaga. Selline laienemine on koguni tõenäoline. Sissetung Gazasse tekitab Jordani Läänekaldal ja Liibanonis asuvale Hizbullahle tohutut kahju, mida on vähe võimalik või ei kavatsegi ohjeldada. Viimaste aasta jooksul on Iisraeli järeleandmatu tungimine Jordani Läänekalda maale ja asunike vägivaldsed provokatsioonid palestiinlaste ja nende toetajate viha keema ajanud.
Professorid John Mearsheimer ja Stephen Walt hoiatasid, et Iisraeli repressiooni poliitika „kahjustab sügavalt nii Ameerika rahvuslikke huve kui ka Iisraeli pikaajalist julgeolekut.“ Professor Marc Lynch väitis, et sissetung Gazasse on Iisraeli jaoks humanitaarne, moraalne ja strateegiline katastroof.
Nad kõik jätsid hoiatamata kõige suurema ohu eest, mis on tõenäoline, kui Iisrael ei suuda araablaste õigustatud viha Iisraeli vastu leevendada. Varem või hiljem toodavad need, kel on põhjust Iisraeli vihata, tuumapommi. Ainult ühest piisab, et Iisrael täielikult hävitada.
Eks vasak- ja paremäär leiab peagi ühisosa ka selles teemas.
