Elu-olu Ukrainas (MITTE sõjategevus)

[vaari]

Oehhh...
Leidis aset järg varasemale loole, milline ise oli omakorda mingi muu loo järjeks.

Aastal 2020 toimus kõmuline operatsioon, mille käigus tõkestati altkäemaksu andmise katse NABU juhtkonnale.
Ja siin ka veel.
Detailsemalt ning taustu avavalt.
Summaks olid rekordilised $6.000.000. Kaasatud olid rahakohvrid, parklaautod ja muu filmivärk.
Eesmärk: püüti saavutada endise keskkonnaministri, Nikolai Zlotševski kriminaalasja lõpetamist, keda toona süüdistati Burisma Holdinguga seotud afäärides.
Kriminaalasja lõpetamise soovitav tähtaeg: sinase Zlotševski sünnipäev...
<---- kõik, nagu päris!!

Niisiis.
Selle aasta augustis lõppes kohus.
Protsess oli kuulutatud kinniseks, kohtuotsus salastati.
Praegu on see avalikuks saanud: pikem artikkel.
Kohtuprotsessi tulemusel kedagi kinni ei pandud, kellegi varandust ei konfiskeeritud.
Vahendajad said tingimisi, Zlotševski süüdistus muudeti altkäemaksu andmisest jupp maad kergemaks- võimu kuritarvitamiseks ja selle eest määrati talle maksimumtrahv 68.000 grivnat ehk €1700.
Lisaks tegi kogu seltskond annetusi ZSU-le 855.000.000 grivna (€21.000.000) ulatuses.
Ka vahendajad, kelledest 2 olid maksuameti töötajad ja üks miskine ärimees, maksid selle kokkuleppe alusel ZSU-le igaüks miljoneid(!) eurosid.
Otseloomulikult konfiskeeriti $6.000.000 tükkis kohvritega.

Ühest küljest võib jääda mulje, et õiglus on võidutsenud, kuid asja muudab nukramaks see, et Zlotševski jaoks olevat tegemist vähemalt seitsmenda korraga, kus tal on õnnestunud end kohtu alt vabaks osta ja jätkata ausa mehena: varastab kokku uue nutsu, jääb vahele ja pritsib taas ulmesummasid oma vabastamise eest...
Välja paistab kui elustiilikorruptsioon.
Antud juhtumigi juures mudis kohus asjaolusid pehmemaks: mingit grupiviisilist tegevust ei tuvastatud ja pigemini langes loo peaosaline kelmide õnge, kes teda halvale teele suunasid.

Ajalehe hinnangul kohtuotsus midagi salajast ei sisalda. Küsimusele, miks oli vaja see siiski salajaseks kuulutada, keeldus kohus vastamast.
----------------------------------
Selle loo spinoff: operatsiooni läbiviija, NABU kaastöötaja Evgen Ševtšenko tegeles hiljem ka Oleg Tatarovi (siiamaani ametis Jermaki asetäitjana!) korruptsiooniskandaaliga, oli üks neist, kes püüdis Valgevenest wagnerlasi välja nihverdada, sai süüdistuse selle eest, et suutis sebida mitteametlikke kanaleid pidi venest tuuri pandud klüstroneid Ukraina S-300 jaoks (seoses süüdistuse esitamisega see hämar hankekanal kompromiteeriti) https://bin.ua/top/252202-gbr-i-klistro ... nskij.html jne...

[lamba-ants]

Natuke mõtlemisainet Ukraina tuleviku osas. Kahe aasta jooksul on Ukraina kaotanud 15% rahvastikust.
https://arvamus.postimees.ee/7880288/ti ... a-inimesed

Varem või hiljem saabub ka probleem, kuidas rakendada demobiliseeritud mehed.

[Sho]

Natuke mõtlemisainet Ukraina tuleviku osas. Kahe aasta jooksul on Ukraina kaotanud 15% rahvastikust.
https://arvamus.postimees.ee/7880288/ti ... a-inimesed

Varem või hiljem saabub ka probleem, kuidas rakendada demobiliseeritud mehed.

Siin lihtsalt ei tohi läheneda vôtmes, et pagulased jäävadki neile ajutist varjupaika andnud riikidesse.
Ja ukrainlaste tegemisi jälgides on näha, kuidas demobiliseeritud juba praegu lihtsalt jätkavad oma eluga seal kus pooleli jäid. Raskem saab olema nende ukrainlastega, kelle alad moskoovia poolt okupeeriti ja varemeteks muudeti. Neil pole enam kodu, kuhu naasta. Tuleb hakata uuesti üles ehitama.

[kalvis]

Natuke mõtlemisainet Ukraina tuleviku osas. Kahe aasta jooksul on Ukraina kaotanud 15% rahvastikust.
https://arvamus.postimees.ee/7880288/ti ... a-inimesed

Varem või hiljem saabub ka probleem, kuidas rakendada demobiliseeritud mehed.

Siin lihtsalt ei tohi läheneda vôtmes, et pagulased jäävadki neile ajutist varjupaika andnud riikidesse.
Ja ukrainlaste tegemisi jälgides on näha, kuidas demobiliseeritud juba praegu lihtsalt jätkavad oma eluga seal kus pooleli jäid. Raskem saab olema nende ukrainlastega, kelle alad moskoovia poolt okupeeriti ja varemeteks muudeti. Neil pole enam kodu, kuhu naasta. Tuleb hakata uuesti üles ehitama.

(OT, tõsta vajadusel mujale) Kõik ei ole surnud vaid enamuses välismaale pagenud...
Peale sõja lõppu tehakse jaapanit - uued tehased/elamud ehitatakse laenurahadega ülesse, tõenäoliselt õnnestub mingi osa saada Vene varade müügist. Selle meetodi pluss on - tulevad uued kaasaegsed sisseseadega tööstustootmine.
Mis venemaa rahvast saab - ei taha mõelda aga nende elu saab veel kehvem olema kui Putleri ajal (siiski mitte lootusetu - virelemine jätkub enam vähem samamoodi).

[Urams]

Töötan ehitus sektoris ja oskan kahte vene keelt siis on
palju kliente vene rahvusest.Ukrainast juba käiakse uurimas
element majade üles panemist ,aeg on hakata vene keelt
õppima kes on huvitatud suurest ärist.

[olavsu1]

Töötan ehitus sektoris ja oskan kahte vene keelt siis on
palju kliente vene rahvusest.Ukrainast juba käiakse uurimas
element majade üles panemist ,aeg on hakata vene keelt
õppima kes on huvitatud suurest ärist.

jälle keegi, kes suure raha nimel venestamist pooldab. tegelikult ei tohi üldse slaavi hõimudele siin maid ja maju müüa. muidu lõpetame ise just nii nagu širinovski ütles, reservaadis. aga millal rikkurist maailmakodanik enne sellest hoolinud eks.

[Urams]

Majad pannakse üles ikka Ukrainas ja rahad hakkavad
läbi käima läbi Eesti,mingit maa müümist Eestis ei toimu.
Annan Ukraina perele raha ,see küll mingi venestamise ei
ole .

[soul]

Politseijuhi asetäitja taust.
Positiivne, et ajakirjandusel on võimalik oma tööd teha.
https://www.facebook.com/bihus.info/pos ... vH2pZRTqxl
https://www.youtube.com/watch?v=BWbghnaCybM

Naisel ja tema sugulastel on venemaa kodakondsus;
Ämm toetab sõda, külastab okupeeritud Krimmi, elab venemaal, kuid omab kinnisvara Kiievi eliitelamukompleksis.
Tyshlek ise üürib kodu vene "ärimehelt" ehk kriminaalselt autoriteedilt.

[Fucs]

Ukraina saatis Poolale diplomaatilise noodi ähvarduste tõttu blokeerida piiril liiklus, ütles Ukraina suursaadik Poolas Vasyl Zvarych kommentaaris UkrInformile

«Loodame, et Poola võimud suudavad võimalike meeleavaldajatega kokkuleppele jõuda, et vältida piiri blokeerimist. Ei aita ju sellised meeleavaldajate ähvardused tõkestada liiklust kontrollpunktides Poola mainele sugugi kaasa, nagu ka nendele Poola ettevõtjatele, kes osalevad või kavatsevad osaleda Ukraina ülesehitamise projektides. <...> Saatkond saatis Poola välisministeeriumile ametliku noodi palvega võtta ette meetmeid, et takistada liikumise blokeerimist või piiramist üle Ukraina-Poola piiri,“ ütles Zvarõtš.

Tuletame meelde, et Poola vedajad teatasid oma kavatsusest blokeerida alates 3. novembrist piiril kontrollpunktid "Kortšova"-"Krakivets" seoses konkurentsiga Ukraina vedajatega - seda kinnitas kommentaaris ka DPKP pressiesindaja Andri Demtšenko.

https://t.me/DeepStateUA/17959

[Fucs]

Poola väljaande Dziennik Polityczny pikk artikkel.
Võtsin vaevaks ära tõlkida.

Korruptsioon Ukrainas peatab humanitaarabi. Kus enamus seadmeid kaotsi läheb?

Mädanevad kuulivestid Kiievis, abiorganisatsioonide logodega jogurtid Lvivi messidel, üle 200 kadunud sõjaväeauto Zaporožjes, miljonid dollarid altkäemaksud, tuhanded sõjaväe esmaabikomplektid kaduma läinud. See on Ukraina sõja varjukülg ehk humanitaarabiga kauplemine ja korruptsioon, mis tõi muuhulgas kaasa avaliku vastumeelsuse toetada Ukrainat USA vabariiklaste poolt. Kui sügavalt on see ukrainlaste meeltes juurdunud? Kui raske on sellega võidelda, kui see mõjutab riigi kõrgeimat võimu? Kas seadusemuudatused, mida Ukraina alates detsembrist kehtestab, peatavad täielikult vabatahtlike töö ja annavad privileege vaid mõnele suurele valitsusega seotud organisatsioonile? Arvamused on tugevalt erinevad.

Alates 1. detsembrist hakkab Poola-Ukraina piiril kehtima uus seadus. Humanitaarabiga transpordi suhtes kohaldatakse palju eeskirju, millede hammasrataste vahele jäävad muu hulgas "Ameerika Ühinenud Abi Ukraina Fond" ja mis halvab täielikult sealsete vabatahtlike töö.
Ligi 27 000 inimest on juba kirjutanud alla petitsioonile Ukraina valitsusele piirikontrolli mitte karmistada.
Tänapäeva Ukraina vabatahtlikesse suhtutakse hoopis teisiti kui sõja alguses. Paljud inimesed usuvad, et tegemist on skeemitajatega, kes teenivad raha relvakonfliktide pealt või soovivad vältida ajateenistust.
Valitsuse sõnul on uue seaduse eesmärk vältida humanitaarabi vargusi ja raiskamist. Seetõttu tuleks see saata ainult ametiasutuste kontrollitud usaldusväärsetele organisatsioonidele või otse sõjaväe peakorterisse. Mõne rindesõduri arvates on see halb mõte, sest enamik nn humanitaarabi, ongi kadunud peakorteris või kohalikes haldusasutustes.
Muudatused korruptsioonivastases seaduses ja humanitaarabi eraldamises on üks tingimusi, mille USA on Ukrainale kehtestanud, muutes edasise rahalise toetuse välismaalt sõltuvaks nende reformide mõjust.

Väike korruptsioon

Kell 14 ühel kuupäeval saan kõne, et Dnipros ootab mind ühest rahvusvahelisest fondist paarkümmend tonni toitu. Tingimuseks on, et pean need rindel olevate tsiviilisikute kätte toimetama. Näiteks Orichowosse, Hulaypolisse, Steponogirskisse või teistesse Zaporožje lähedal asuvatesse linnadesse. Probleem on selles, et ma olen Kiievis ja see on seitsme tunni kaugusel Dniprost. Laod on avatud ainult kuni kella 16-ni. Helistan siis Vitalile, vabatahtlikule sõbrale Dniprost. Kunagi aitasin teda, seega loodan nüüd sõbra abikäele. Tean, et organisatsioonil, kus ma töötan, on kontorid, laod, vabatahtlikud ja autod. – Kui ma sinna ei jõua, läheb toit kaotsi – selgitan telefoni teel naisele, keda soovitas selle keskuse üks juhte Vitali.

- Pole probleemi. Me korjame selle üles. Aga kümme tonni jääb meile – kuulen vastuseks. Ma olin sõnatu. Üllatunult selgitan, et toit peaks minema rindele ega jää Dniprosse. See on väärt üle miljoni grivna. Ma ei saa niisama 10 tonni toitu ära anda. "Siis me ei saa aidata," kuulen vastuseks. Minuga koos töötavad Zaporožjest pärit Ühtsuse allika vabatahtlikud näevad vaeva, et leida veok, jõuda Dniprosse ja võtta pooleteise tunniga koorem peale, kuid see neil õnnestub.

Teine kord lähen Kesk-Ukrainasse Vinnõtsasse. Koos sihtasutusega Polish Future for Ukraine UA Future tahame sinna luua laohoone, sest see on logistiliselt hea koht ja suhteliselt turvaline ka äkilise riigist evakueerimise korral. Kohtusin Poola sõprade kaudu ühe kohaliku vabatahtliku Sashaga. Ta kutsub meid oma koju, laseb meil ööbida ja isegi võõrustab meid oma pulmas. Suurema mureta jätame tema juurde sõjaväelaste abi: toit, vormiriided, kindad, jalanõud, generaator ja paar arvutit lastele, mida kasutatakse veebipõhiseks õppimiseks. Kõik, mida tuleks hoida.

Pakime autod, et ida poole suunduda. Saame kohalikelt talunikelt palju tasuta marineeritud köögivilju, aga ka kuivatatud köögivilju, millest saame kiirelt Ukraina borši keeta. – Las see soojendab meie poisse kaevikus – ütlevad inimesed, kes meelsasti armeed toetavad. Lõppude lõpuks teenivad seal nende pojad, vennad ja isad. Kui me Donbassi jõuame, üritab Sasha seda toitu sõduritele müüa. – See on atraktiivne hind. Seda ja kuivatatud puuvilju saan 15-20 grivna eest paki kohta müüa. Ta ütleb, et peab mulle kuidagi tagasi maksma, vähemalt kütuse eest, selgitab ta, kuigi mina maksan kütuse eest.

Olukord Sashasaga heidutab mind tugevalt. Seda enam, et ta lubas meie autod ära remontida, võttis selle eest raha ja autod läksid laiali vahetult enne rindejoonele sisenemist. Jumal tänatud, et see Bahmutis ei olnud. Sasha tunneb selgelt minu pühendumust ja sõidab ühe mu autoga koju, jättes mind üksi Donbassi. Palun oma vabatahtlikel sõpradel Poolast esimesel võimalusel minna ja mu asjad Vinnitsas asuvast laost ära tuua. Kiiresti selgub aga, et suurem osa neist on juba kadunud. Ilmselt andis Sasha selle sõduritele.

Mõni nädal hiljem, tagasiteel läbi Vinnitsa, palun tal laste arvutid mulle tagastada. – Siin oli ainult üks arvuti. Must – vastab ta telefonis. Ta ei kirjuta kunagi, alati helistab. Idee on ilmselt selles, et vestlusest ei jääks jälgi. Küsin, kus Macbook on. – Andsin selle oma naisele. Ta vajas seda tööks. 400 euro üle me vaidlema ei hakka, ütleb Sasha. Nõuan aga, et ta arvuti naiselt ära võtaks ja mulle tagastaks. – See on lastele mõeldud arvuti. Teie naine töötab ja teenib hästi. Vinnitsas praegu sõda pole. Võite minna poodi ja osta talle sülearvuti. Mind ei huvita, et sa talle kingituse tegid. See polnud sinu ega tema jaoks – ma püüan olukorra rahumeelselt lahendada. – Sa jäid minu majja, käisid mu pulmas ja nüüd süüdistad mind varguses? Kuidas te seda ette kujutate? Kas ma peaksin oma naise arvuti kaasa võtma? Unusta see, ütleb Sasha ja paneb toru ära.

Kolm kuud hiljem räägib ta minuga uuesti. Seekord kirjutab ta, et aidata oma venda. Väidetavalt on ta üksuses ainus meedik. Sellepärast nad kolisid ta Pokrovskisse. Autot, millega haavatuid lahinguväljalt transportida, pole. See tundub mulle kummaline, sest ma tean, et ühest meedikust ei piisa kellegi päästmiseks. See on esimene asi. Teiseks, miks viidi ainus sõjameedik rindelt lahingutest mitmekümne kilomeetri kaugusel asuvasse linna? Palun tal esitada mulle üksuse ülema ametlik kiri, et neil on vaja autot. Pärast seda päringut kontakt lõpeb. Kuulen palju sarnaseid lugusid vabatahtlikelt üle maailma. Sõdurid seletavad seda erinevalt.

– Kui annetate allüksusele auto või drooni, otsustab komandör, kuhu see läheb. See on enam kui kindel, et mina seda ei saa. Nad valivad endale parimad autod ja ajavad meile jama. Mõnikord ei lisa nad seda üldse sõjaväe arvestusse ja panevad veebilehtedele müüki – kuulen rindesõduritelt. Tõepoolest, Ukraina OLX on täis Poola, Saksa või Suurbritannia numbrimärkidega busse ja maastikusõidukeid. Paljud neist on üle värvitud militaarvärvidesse, mõnikord ka maskeeritud, sest näiteks välismaa vabatahtlikud valmistasid sellise auto spetsiaalselt sõjaväe vajadusteks ja andsid selle neile tasuta. Eesliinile mineku asemel satuvad nad aga mõnikord oksjonitele, sageli kõrgelt paisutatud hindadega.

Mõne komandöri silmis paistab asi aga teisiti. Minu Avdiivkast pärit sõpra, kes on sõdinud 2014. aastast, häirib näiteks see, et paljud vabatahtlikud sõdurid tahavad raha teenida nö. pärast sõda. Nii et nad küsivad väga erinevaid asju, väidetavalt erakasutuseks eesotsas, kuid tegelikult jätavad nad omale teiste hulgas ka ise, autosid, professionaalset ja kallist tehnikat, et see ühel päeval maha müüa, kui nad kaevikutest naasevad, et alustada uut paremat elu.

Suur korruptsioon

Tänavu oktoobris kirjutasid Poltava kohalikud ajalehed sõjaväelise varustamise (komissariaadi) väejuhatuse korrumpeerunud asetäitja vahistamisest. Sõjaväelane ostis sõja ajal uue auto ja korteri väärtusega peaaegu 2 miljonit UAH, samal ajal kui tema sissetulek jäi sel ajal alla 200 000 UAH. aastas.

Teine Odessa sõjaväekomissariaadi juht ostis oma pensionile läinud emale umbes nelja miljoni euro eest luksusliku villa Hispaanias Marbellas. Oma naisele tõi ta Ukrainasse humanitaarabina 2022. aasta Mercedes Benz G63 AMG, mille väärtus oli ligikaudu 250 000 eurot. Raha pidi tulema altkäemaksust, mille komandant sai kellegi rindele saatmata jätmise eest. Sarnane lugu juhtus ka Umanis. Sealne juht nn sõjakomissariaadis pidi nõudma kohalikelt põllumeestelt maa või raha omandiõiguse üleandmist vastutasuks sõjaväeteenistuse kohustusest vabastamise eest.

Need ja paljud teised juhtumid tähendasid seda, et aasta keskel otsustas Ukraina valitsus kõik sõjakomissariaatide ülemad ametikohtadelt vallandada. – Probleem on selles, et neid ei alandatud ega vallandatud täielikult, vaid viidi koos oma asjadega lihtsalt mujale, teistesse üksustesse ja nüüd nad kamandavad seal – selgitavad rindel võitlevad sõdurid nördinult. Nende arvates oli kollektiivne vastutus, mitte tegelike tagajärgedega, vaid meediatrikk, sest skandaale oli lihtsalt liiga palju ja korruptsioon oli laialt levinud.

Paar päeva tagasi avaldasid Ukraina piiriteenistused raporti, mis näitab, et kuni 30 protsenti humanitaarabi kaob kohe Ukraina piiri ületades ja ei lähe sõjaväele ega abivajajatele, vaid lihtsalt kaubandusele. Piiril on see palja silmaga nähtav. Kilomeetrite pikkused järjekorrad Teslasid, BMW-sid, Audisid ja Mercedeseid vedavate puksiirautodega USA-st põrkasid kokku. Pagasiruumis näiteks kaks kasti, mis on täidetud niiskete salvrätikute või mähkmetega ja transport kvalifitseerub humanitaarabiks. Keegi ei kontrolli, kuhu antud "vabatahtlik abi" täpselt läheb ja miks ta täidab deklaratsiooni, mis on mõeldud vaid Ukraina vastu võitlemise toetamiseks. Praktika on kestnud juba mitu kuud ja muudab reaalse abi osutamise väga keeruliseks, sest päris vabatahtlikud peavad sageli ebaausate kauplejate selja taga pikki tunde järjekorras seisma.

Seda märkab teiste seas ajakirjanik ja vabatahtlik Karolina Baca-Pogorzelska. – Kahjuks juhtub sageli, et seisame tunde Poola-Ukraina piiril. Kõige sagedamini siis, kui me Ukrainast Poola tagasi pöördume. Vabatahtlikele allahindlust ei tehta. Isegi Donbasist või muudest ohtlikest kohtadest naasjatele. Seetõttu tunnen end alati halvasti, kui mõtlen piiriületusele. Hiljuti vaidlesin kiire läbipääsu üle Ukraina toetamiseks saadud tellimuse pärast, räägib Baca-Pogorzelska.

Vabatahtlike elu Ukrainas on juba mõnda aega keerulisem olnud. Suuresti seetõttu, et nende arusaam ukrainlaste endi seas on muutunud. – Ma isegi ei rääkinud kellelegi, et olen vabatahtlik, sest mul oli häbi. Kui enamik inimesi kuuleb, et vean sõjaväe jaoks autosid, küsivad nad kohe, kui palju ma sellega teenin. Keegi ei taha uskuda, et ma seda täiesti tasuta teen. Vabatahtlik on nüüd see, kes teenib sõja ajal raha, kes petab, varastab või väldib sel viisil armeed - ütleb Irena, üks Ukraina vabatahtlikest, kes teeb teiste seas koostööd ka Poola sihtasutusega UA Future.

Sama kordab Rafał Roszkiewicz teisest organisatsioonist, Pogoń Ruskast. – Vestlustest mõne ukrainlasega jääb mulje, et nende jaoks on sõna «vabatahtlik» lihtsalt palgaline töötaja, kes toob abi välismaalt ja on seetõttu ajateenistusest vabastatud. Ma ei tea, mis sellel vabatahtlikuna töötamisega pistmist on. Kas teid huvitab, kuidas on võimalik, et sõja ajal tahavad mõned nutikad inimesed humanitaarabist raha teenida? Teie arvates on see taunitav ja skandaalne. Ja õigustatult. Küll aga selgitan, miks see nii juhtub. Näide tuleb ülalt. Milleks proovida tasuta, kui võimud näitavad igal sammul, et selle abi võib jultunult varastada? Et saab anda suvised vormiriided ja talvevormide eest arve teha ja maksta kolm korda rohkem. Et sa võid vastu võtta kaks miljonit 700 tuhat Warren Buffeti pojalt Howardilt Avdiivka tsiviilisikute jaoks ja tegelikult varastada selle. Ja kui valitsus saab hakkama, saavad kõik hakkama, järeldab vabatahtlik.

"Kohtupoliitikal pole tähtsust"?

Sel aastal levis meedias info, et Ukraina riigikaitseministeeriumis esines pakkumismenetlustes "ebakorrapärasusi", sealhulgas: Ukraina sõduritele vormiriietuse või armee varustamiseks vajaliku toidu ostmiseks. Kokku umbes 100 miljonit USA dollarit. Selle "õnnetuse" eest poliitiliselt vastutav Ukraina kaitseminister Oleksiy Reznikov jätkas riigikaitseministeeriumi kõrgeimal ametikohal pikki kuid – avaliku arvamuse hämmastuseks. Ta kutsuti tagasi alles 2023. aasta septembris ja kohe hakati spekuleerima, et temast võib saada Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis. Ajaleht "Ukrainskaja Pravda" kirjutas aga hiljuti, et "kuigi puuduvad tõendid Reznikovi korruptsiooni kohta, pole Suurbritannia poliitiline olukord seda kandidatuuri soosiv."

Kuulus oli ka Ukraina ülemkohtu endise esimehe Vsevolod Knjazevi juhtum. Väidetavalt pidasid korruptsioonivastased talitused ta kinni, kui ta võttis ühelt ärimehelt, kelle nime ei avalikustatud, vastu ligi pool miljonit dollarit altkäemaksu. Kohtunikku kahtlustatakse korruptsioonitegevuses kokku ligi 3 miljoni USA dollari väärtuses. Kokku peeti kinni kaks kohtunikku ja otsiti läbi majad koguni 18-el. Asi on pooleli, kuid sellest on pärast maikuud vähe räägitud.

Üks iidse Kaug-Ida suurimaid mõtlejaid, Hiina kindral Sun Zi kirjutas juba 500 eKr. oma teoses pealkirjaga "The Art of War", et "kus on sõda, seal hinnad tõusevad." Nii oli see Teise maailmasõja ajal ja sama on praegu muu hulgas Ukrainas. Harkovi oblastis Kupianskis. Linn oli hõivatud peaaegu pool aastat. Venelased jõudsid sinna mõne tunniga, sest see peaaegu piirneb Putini riigiga. Kui Kupiansk 2022. aasta sügisel vabastati, olid purustused linnas tohutud. Paljusid hooneid ei taastata kunagi. Kannatanute hulgas olid muu hulgas kohalik haigla. Legend räägib, et kohe pärast vabastamist tulid ameeriklased Kupiańskisse ja pakkusid humanitaarabi raames haigla tasuta ülesehitamist. Mitmed inimesed ütlesid mulle, et presidendi partei Rahvateener asetäitja Dmytro Liubot ei nõustunud ettepanekuga. Miks? – Koos isaga, kes andis linna rajoonivalitsuse juhina "rassistidele" üle ja tegi nendega koostööd, ajasid nad enne sõda perefirmat. Nad müüsid ehitusmaterjale ja neil olid suured laod. Nüüd, kui inimesed tahavad oma maju kasvõi natukenegi lappida, müüvad nad kõike kõvasti paisutatud hindadega, mõnikord kolm-neli korda kallimalt kui enne sõda. Pealegi peaks see ettevõte väidetavalt haigla uuesti üles ehitama – ütleb Olena, üks Kupjański elanikest ja kohalik vabatahtlik. Kuulen sama lugu mitmelt teiselt inimeselt.

Ta pole ainus president Volodõmõr Zelenski partei poliitik, kellest inimesed halvasti räägivad. Anatoli Hunko jäi vahele 85 000 Poola zlotti suuruse altkäemaksu vastuvõtmisega. Antud juhtumi puhul on huvitav see, et just asetäitja Hunko juhtis Ukraina Ülemraada komisjoni, mis uuris riikliku põllumajandusteaduste akadeemia riigiettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides esinevat korruptsiooni. Uurijate hinnangul sai Hunko altkäemaksu just selle eest, et aitas Akadeemiale maad rendile anda.

Endise presidendi Viktor Janukovitši ja tema venemeelse Regioonide Partei kavalus oli ilmne. Kõik Donetski oblastis mäletavad 1990. aastate metsikut erastamist. Donbassi tehaste, kaevanduste ja paljude ettevõtete varade mahamüümine ja pankrotti viimine, nagu juhtus näiteks Konstantinivkas. Paljud räägivad praeguse Ukraina filantroopi ja miljardäri Rinat Ahmetovi isiklikust osalusest nendes lugudes. Täna juhib ta üht suurimat sihtasutust, mis aitab Ukrainat sõjas Venemaaga, kuigi on aastaid toetanud majandust okupeeritud Donetskis ning seega ka separatistide ja venemeelsete nn. Donetski Rahvavabariiki. Ta pidi oma lähenemist muutma pärast seda, kui venelased okupeerisid Mariupoli ja hävitasid talle kuuluva Azovstali tehase.

Peame veel palju aastaid Ukraina oligarhidega koos elama. Seni on trellide taha pandud vaid Ihor Kolomoiski – neist võib-olla kuulsaim. Ta vahistati 2023. aasta septembris kaheks kuuks ning prokuratuur süüdistab teda aastatel 2013-2020 Ukrainast ligikaudu 14 miljoni dollari väljavõtmises. Vahi alt vabastamiseks peaks oligarh tasuma kautsjoni, mis on peaaegu selle summaga samaväärne. Kolomoiskit peetakse Volodõmõr Zelenski poliitiliseks isaks, kuna ta oli Ukraina praeguse presidendi kabareesaadet edastanud televisioonikanali omanik ning toetas tugevalt tema kampaaniat kui Petro Porošenko kindlat vastast ja rivaali.

Justkui sellest kõigest veel vähe oleks, kogunevad president Zelenski enda kohale tumedad pilved. Mõni nädal tagasi kirjeldasid Ukraina ajakirjanikud peaaegu vaikselt Ukraina legendi väga lähedaste kaaslaste praktikat sõja ajal raha teenida. Juhtum sai avalikuks tänu Porošenko käes olevale meediale. Presidendi hästi tasustatud inimeste hulka kuuluvad: Aleksei Kirjuštšenko, kabareeprogrammi "Rahva sulane" juht, kes sai tulusaid tellimusi Kiievi elektriga varustamiseks ning omab osalusi ka sõjaväele droone tootvates ettevõtetes. Filmiprodutsent Artem Kuliubajev läks samuti drooniärisse, kuid ta loob ka isamaalisi ja propagandafilme. Kolme sedalaadi lavastuse eest sai ta tasu kokku ligikaudu pool miljonit eurot. Kirjeldasime juhtumit mõni päev tagasi Onetis.

USA ütleb, et aitab korruptsioonist Ukrainas.

Need juhtumid, aga ka enam kui 260 armee jaoks mõeldud autot, mis on Zaporožjes kadunuks jäänud, lood Poola kaitseministeeriumist Ukraina ministeeriumile antud vintpüsside kadumisest, mis väidetavalt leiti hiljem Poola mustalt turult, mitteametlik info röövitud tolliladudest Poola poolel, kust ühe ööga pidi kaduma ligi pool tuhat drooni, need on lood, mis tekitavad ülemere suurt muret. USA nõudis selle aasta keskel Ukraina võimudelt lõpuks korruptsiooniga tegelemist ja muuhulgas seadis Ukrainale edasise abi sõltuvaks nendest reformidest. – Tõenäoliselt on nii, et Ukraina peab selle asjaga nüüd enne abi saamist tegelema.

Korruptsioonivastane võitlus on üks eeldusi taastamiskavas, mida ameeriklased on Ukrainas alates septembri lõpust ellu viinud. Kiievisse on saabunud USA erisaadikud, kes jälgivad, kuidas "Onu Joe dollareid" kulutatakse. Nii et muutuste tuul on puhunud, nii tugev, et suure tõenäosusega pühib see minema väikesed vabatahtlikud, kes pole ametlikult seotud ühegi suurema organisatsiooniga. Sest 1. detsembrist 2023 hakkab Ukrainas kehtima uus humanitaarabi andmise seadus. Ligi 27 000 inimest on juba allkirjastanud petitsiooni, milles palutakse võimudel nii drastilisi samme mitte ette võtta. Nõutud pole mitte ainult üksikud vabatahtlikud, kellel pole juriidilist või raamatupidamislikku toetust, vaid ka sõdurid ja meedikud rindel.

– See, mida nad tahavad detsembrist kasutusele võtta, tähendab, et meil pole enam midagi. Meil on terve haigla, apteek, riided, ravimid, sidemed ja palju muud ainult vabatahtlikelt üle maailma. Kui nad enam ei tule, siis ma ei tea, kuidas me hakkama saame. Ma ei tea, kas nad on täiesti hulluks läinud? Kõigepealt tegeleme "rassistidega" ja siis läheme Kiievis asju korda ajama, ütlevad paljud rindel sõdivad sõdurid.

– Ma elan praegu pealinna lähedal, kuid olen pärit Bahmutist. Mul on siin soe koht, toit, riided. Kõik saame Poola vabatahtlikelt. Vabatahtlikud viisid mind ka raskete võitluste ajal linnast välja, sest seal oli tõesti kohutav. Kes seal käinud pole, see ei usu seda, ütleb Tatjana, kes leidis peavarju ühest Poola valitsuse rajatud konteinerlinnakust.

– Kas sõda Ukrainas on läbi? Kas võimud arvavad, et humanitaarabi pole enam vajalik? Uus seadus on tragöödia paljudele organisatsioonidele, vabatahtlikele, kes tõid Ukrainale abi ja palju vajalikke asju, näiteks toitu tsiviilelanikele ja riideid keldrivarjenditesse. Paljud neist ei saa ühegi toetusega Ukrainasse tulla, ütleb Anna Yabluchanska United Help Ukraine'ist, mis on üks suurimaid Ameerika fonde, mis on Ukrainat aidanud alates sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris.

Uus seadus Ukraina piiri kohta. Millest see räägib?

"Ma ei lähe kindlasti enam Ukrainasse," ütleb Wrocławist pärit Krzysztof, kes ise evakueeris sõja alguses mitusada inimest Poola. Hiljem, kui vajadused muutusid, laadis ta peaaegu igal nädalal oma vabal nädalavahetusel bussi, mis tal õnnestus koguda, ja läks itta lapsi, sõdureid ja haigeid aitama. – Mul on kujuteldamatu, et ma paluksin kedagi ennast aidata. Asi pole selles. Minu jaoks on see läbi, ütleb vabatahtlik. Millest see on ja kust see pahameel tuleb?

Alates 1. detsembrist 2023 hakkavad Ukrainas kehtima uued juhised humanitaarabi üle piiri toimetamiseks. Täpsemalt ei kehti enam 2022. aasta veebruaris toetuse väljastamise hõlbustamiseks kasutusele võetud lihtsustatud kord. Neid muudatusi oli kuulda juba eelmisel aastal ja kuuldused rääkisid, et presidendipaar, kelle käes on suur United24 fond, on selle vastu eriti innustunud. Tänapäeval räägitakse ka tugevast humanitaarabituru hiiglaste lobist nagu Punane Rist või Piirideta Arstid. Eelmisel aastal olnuks see aga liiga drastiline samm, mistõttu otsustati muudatused nüüd sisse viia. – Ma ei näinud rindel Rahvusvahelist Punast Risti. Küll aga nägin neid Kiievi kõige kallimas hotellis. Nad ütlesid, et ei lähe itta, sest pole kohta, kus hästi süüa või ööbida, räägib üks ameeriklastest vabatahtlikest, kellega Kramatorskis kohtun.

Olenemata sellest, kes uued määrused koostas ja kui palju tõtt on kuulujuttudel lobistide, vabatahtlike ja Ukraina abistamist jätkata soovivate organisatsioonide kohta, peavad nad oma veod ametlikult registreerima elektroonilise süsteemi kaudu ja hankima spetsiaalse numbri, mis lubab neid kasutada privilegeeritud teel. Nimekirjas tuleb täpselt kirjeldada veetavate kaupade liiki, sest mitte kõik, mis on seni Ukrainasse saadetud, ei allu humanitaarabi seadusele. Ja see tekitab vabatahtlikes palju muret, sest näiteks bensiini- või diiselgeneraatoreid saab üle piiri vedada, aga näiteks sõjaväele vajalikke spetsiaalseid akusid nimekirjas ei ole. Autod vaadatakse põhjalikumalt üle ja keeratakse tagasi, kui midagi ei tundu õige. Toitu, mille kõlblikkusaeg on möödas, aegumiskuupäev on lähedal, või vanu riideid ei lubata enam Ukrainasse sisse viia. Suurema kontrolli alla võetakse ka ravimite transport. See, nagu märgib Rafał Roszkiewicz Pogoń Ruskast, pole sugugi halvim muutus.

– Jama vedamine oli ja on suur probleem. 80 protsenti kingitusteks on sageli desinfektsioonivahendid ja Covidi-vastased maskid. Keegi ei taha neid Ukrainasse võtta. Ja sadu miljoneid tonne on juba toodetud. Keegi ei taha seda, aga see näeb fotodel kena välja, sest kulub palju. Ukraina sihtasutused võtavad selle hea meelega vastu, see täidab kogu nende auto, nad võivad kirjutada, et on toonud humanitaarabi ja tänu sellele saavad nad jätkata Schengeni tsooni sisenemist. Ma ei tea, kuhu see läheb, aga ilmselt on selle koht prügikastis, sest ma ei tea Ukrainas ühtegi haiglat, kes seda jama sooviks.

Lisaks seda tüüpi muudatustele vajavad vabatahtlikud tõenäoliselt raamatupidajat või juristi, kes need uued dokumendid piiri jaoks koostaks. Lisaks ei saa kõik Ukrainas toetust vastu võtta. Luuakse register organisatsioonide või väeosade kohta, kellel on õigus saada humanitaarabi. Siin on ka palju küsimusi, sest see võib tegevusvõimalusi oluliselt piirata. – Kuulujutud räägivad, et mitme sihtasutuse hulgas on presidendivalimiste United24, Prytuly Foundation, mis on samuti kaudselt seotud Ukraina valitsuse ja relvajõududega, ja mitmed teised, ütleb Julia, üks Poltava vabatahtlikest. Nendele hirmudele pole aga veel kinnitust. „Peame ootama detsembrini ja alles siis näeme, mida saame järgmiseks teha ja mida mitte,” lisab Ukraina vabatahtlik, kellega Kiievis kohtun.

– Minu arvates on need head muudatused – ütleb Ukraina 8. erivägede rügemendi sõdur Saša. – Lõpuks kaovad kõik petturid, petturid ja vargad, kes otsustasid humanitaarabi pealt raha teenida ja rohkem abi läheb otse sinna, kus see peaks olema, näiteks meile. Meil pole kunagi dokumentidega probleeme olnud. Mõnikord tuli neid natuke oodata, aga tempel on, allkiri on ja arutelu ei toimu.

Kuid mitte kõik ei ole sellel arvamusel. – Kui on vaja saadud abi dokumenteerida, ei saa Miša, Saša või Volodja absoluutselt midagi, sest neil pole templit. Templid on saadaval ainult staabis, nii et kogu abi saab jätta ainult komandörile. Ja me teame hästi, et suurem osa korruptsioonist leiab aset peakorteris. Üks mulle, üks mu pojale, kolm mu kolleegidele ja tavalistele sõduritele nagu mina, seal on kruubid ja kartul - ütleb üks Bahmuti sõduritest.

Ka sellele on uues seaduses vastus. Välismaalt abi saav üksus või organisatsioon peab selle eest aru andma ja esitama 30 päeva jooksul aruande selle kohta, kuidas ta seda kasutas ja kuhu see täpselt läks. Selle eesmärk on ennetada selliseid lugusid nagu mädanenud toidutonnid Kiievis, mida Ukraina ajakirjanduses selle aasta alguses laialdaselt kajastati. Ühe ettevõtte eraladudest leiti sadu tonne humanitaarabi, sealhulgas: Poolast, Jaapanist, Suurbritanniast ja Aserbaidžaanist, mis jõudis Ukrainasse 2022. aasta kevadel ja mida ei jagatud kordagi. Lao turvatöötajad, kes sellest politseile teatasid, kirjeldasid rotte, kes jooksid läbi nende korjatud toidupakkide. Mädanesid kuulivestid, sapööride ülikonnad, ravimid, kanderaamid, kodukeemia ja hügieenitarbed. Kokku kaupa, mis mahtus ca 25 veokisse.

Tänu uuele seadusele ei kordu enam selline lugu nagu kurikuulus nn sõjaväe esmaabikomplektide transport IFAK Ameerika organisatsioonist United Ukrainian American Relief Committee. Tänavu juulis tuli päevavalgele skandaal, millega võib kaudselt olla seotud Lvivi sõjaväeadministratsioon. Lvivis läks kaduma Ameerika vabatahtlike kogutud ja nende kulul Ukrainasse saadetud üle miljoni dollari väärtuses kaup. Juhtum on praegu uurimisel, kuid kadunud 10 000 esmaabikomplekti pole veel leitud. – Kas saate aru, mis on peaaegu 10 000 IFAK-i? Need on tuhanded päästetud inimesed. Sa ei saa seda lihtsalt kaotada, ütleb Nestor Zari.

– Kas teate, milline linn on Ukrainas kõige korrumpeerunud? – küsib minult Kiievist tuttav ohvitser. Pakun Vinnõtsat, Mõkolaivit, Kramatorskit või Harkovit, sest tean, et seal oli palju kummalisi humanitaarabiga seotud juhtumeid. - EI. See on Lviv. Sest kõik läks sinna sõja alguses ja kaos oli nii tohutu, et seda oli kõige lihtsam varjata. Ametivõimud said sellest kõige rohkem kasu. Kohalikule linnapeale viidatakse isegi kui "Andriy 10 protsenti" Sadowy” – kommenteerib vestluskaaslane, kelle sõna pean tõena võtma, sest mul pole selle kohta eraldi tõendeid. – Pärast sõda lahendame selle ära. Korruptsioon on midagi, mis hävitab meie riiki seestpoolt ja me teeme sellele kindlasti lõpu, lisab ta.

Sweetfocia Lvivist ja sõda on kaugel

Lvivi turud ja väikesed poed on pikka aega täis selgelt humanitaarabist pärit kaupu. Sõja alguses sai osta kiivreid, kuulivesti, sõjaväesaapaid, vormiriideid ja kõike, mida hing ihaldab. SBU tõhus tegevus peatas aga praktika mingil määral, kuid mitte täielikult, mida kinnitavad Pogoń Ruska tähelepanekud. – Soovitan soojalt Lvivi kalaturgu. Seal on piimatoodete osa ja saate osta mis tahes jogurtit, mida soovite. Poola humanitaaraktsiooni logoga vaarikas? Caritase kleebisega maasikas? Saate valida mis tahes värvi ja hind on taskukohane. Rivne lähedal asuvas teeäärses pubis sain kohvi jaoks Biedronkalt piima. Seda piima ei müüda kusagil väljaspool Poolat, seega on see 100 protsenti ohutu ja see läks sinna humanitaarabina ja müüdi edasi. Mu sõber leidis poest toidukaupu, millele oli peale kleebitud tema organisatsiooni logo, mille ta eelmisel päeval Ukraina fondile annetas - loeme sotsiaalmeedia postitusest.

Mina omakorda mäletan, et ka Bahmutis kaubeldi humanitaarabiga, aga hoopis teistel põhjustel. Erinevalt Lvivist käis seal tõeline sõda. Tankide, lennukite ja pommidega. Seetõttu, kui keegi sai mitu paari sokke ja neid oli liiga palju, siis müüs ta need maha või vahetas konservide vastu. 2023. aasta jaanuaris võis ajutiselt turult leida teed, maiustusi ja toitu kogu maailmast. Kohalikud külainimesed, vastutasuks kotitäie konserve, lõhkusid vanuritele küttepuid või tassisid oste ja nii see elu rindel läks.

Suhteliselt turvalist Lvivit oma täiesti toimivate pubide, avatud kaubanduskeskuste ja tänavamuusikutega piirasid aga pikka aega, täpselt nagu Tarnopol või mainitud Rivne või Lutsk ja teised Lääne-Ukraina linnad, vabatahtlikud kõikjalt maailmast. Paljud lihtsalt kartsid kaugemale minna ja tahtsid iga hinna eest aidata. Teised hoolisid ainult sponsorite värvifotograafiast. Tänapäeval otsustavad mõned organisatsioonid kauba Lvivis ära anda, säästes kütuse ja logistika arvelt ning fotod ajakirjast nagu "kusagil Ukrainas" näevad endiselt piisavalt seksikad välja, et neid kauni kirjeldusega Instagrami postitada.

Kahjuks ei jõudnud ega jõua paljud seadmed seetõttu sinna, kuhu seda tegelikult vaja on. – Sõja alguses, kui naasin Poolast kodumaa eest võitlema – räägib Sasha eriüksustest –, nägin neid "terminaatoreid" kontrollpunktides. Uued kingad, täisvarustus, ballistilised prillid, tippklassi kuulivestid, kiivrid, justkui võitluseks Putini endaga. Küsisin, kas nad saavad meile natuke raha tagasi anda, sest me läksime rindele ja seal jooksid Adidase tossudega poisid. Kahjuks pätid alati keeldusid.

Nii et palju abi läks Lvivi sellist, mida sai hästi telekas näidata. Nagu näiteks 10 kiirabiautot haavatute evakueerimiseks lahinguväljalt, mida ta aitas muu hulgas toimetada. PiS-i poliitik Beata Kempa koos doktor Paweł Wróblewskiga. Poola televisioon näitas sel teemal ulatuslikke materjale, isegi "Wiadomościs". Oli kuulda rõõmustavaid sõnu Wróblewskilt, kes rõõmustas selle üle, et kümme ülivarustatud kiirabiautot rindelt evakueerimiseks "kihutasid juba Lvivis ringi". Elektrigeneraatorid toimetas Lvivi ka Wrocławi president Jacek Sutryk, kuid poliitik ise lõpuks kohale ei jõudnud. Ka Paweł Kukiz ja paljud teised ajalehtede esikülgede inimesed olid kohal, kui Ukraina abistamine oli veel trendikas ja võis toetustaset tõsta.

Vahepeal käib minu vestlus kohaliku välihaigla meedikutega ümberpiiratud Bahmutis nii. – Kas teil pole kuskilt võtta respiraatorit või kiirabi kanderaami? Meil on need kaks vana masinat. Need on endiselt kasutuses, aga neil pole varustust, nii et põhimõtteliselt istuvad nad seal lamamise asemel ja neist kanderaamidest oleks palju kasu. Samasuguseid on Kramatorski parklas paarkümmend. Mõned neist on kasutud, sest need on siia toodud prügi, ma ei tea miks ja mõnel pole varustust, nii et me ei saa neid kasutada – küsib minult sigaretti süüdates üks kohalik arst Dima. Läheduses plahvatab pidevalt midagi. Bahmuti haigla püsis peaaegu kuni linna eest peetud võitluste lõpuni. Teda pommitati mitu korda, kuid ta päästis inimesi mitu kuud. Lõpuks toimetasime mõned nädalad hiljem UA Future Foundationiga arstide kätte kiirabiautode kanderaamid ja respiraatorid. Lvivis kinnitati, et nii kaugele pole mõtet minna, sest kõik on olemas.

- Hoolimata kõigest. Hoolimata kogu sellest korruptsioonist, mis on nii kõva ja viimasel ajal meedias nii populaarseks saanud, usun ma Ukrainasse, ütleb ühe suurima rahvusvahelise fondi, mis tegutseb alates konflikti algusest 2022. aastal, kuid palus jääda anonüümseks, direktor. – Olen töötanud Ugandas, Tais, Lõuna-Ameerikas ja paljudes teistes riikides maailmas, kus korruptsioon eksisteerib ning Ukrainas toimuvat võrreldes võin ausalt öelda, et probleem on siin nagunii palju väiksem. Tohutu erinevus, mida ma näen ja mis annab mulle sellesse riiki usku ja motivatsiooni edasi töötada, on see, et inimesed räägivad korruptsioonist Ukrainas ja tahavad sellega midagi ette võtta. Inimesed mõistavad selle hukka, sõdurid rindel teavad, et see on probleem ja nad ei vaiki. Maailma väga korrumpeerunud osades ei kuuleks me kunagi altkäemaksudest ega loeks neist ajakirjandusest. See on president Zelenski jaoks väga raske ülesanne, kuid samas ka tohutu võimalus riigile. Vastupidiselt näilisele on võimudel tänu sõjaseisukorrale tohutud võimalused korruptsiooniga võidelda. Kui riik toimiks normaalses reaalsuses, saaks kellegi ametist välja visata, sest ta varastab. See poleks lihtne, sest sellisel inimesel on sageli palju mõjuvõimu. Nüüd saab president kasutada argumenti, et selline inimene kahjustab sõjas olevaid kodumaad, mistõttu võib teda isegi kollaborandiks pidada. See on üks põhjusi, miks ma arvan, et kõik saab ükskord korda.

https://dziennik-polityczny.com/2023/10 ... j-sprzetu/

[Fucs]

VF allikas "Kaks majorit"

Euroopast Ukrainasse ühtse raudtee loomine.

Lääs ei loobu plaanidest kasutada Ukraina territooriumi oma transporditaristu Venemaale lähemale toomiseks.

2023. aasta juulis avaldas nõustamisprogramm JASPERS uurimuse (Ukraina ja Moldova raudteesüsteemide ELi integreerimise strateegia) Ukraina ja Moldova raudteeinfrastruktuuri integreerimise väljavaadete kohta ELiga rööpmelaiuse üleviimise teel Euroopa standardile (1435 mm).

Klientideks olid Euroopa Komisjon ja Euroopa Investeerimispank. Kavandatava plaani kohaselt ühendavad raudteed Poolast, Slovakkiast, Ungarist, Rumeeniast (Moldova kaudu) Ukraina linnasid Odessa, Lvivi ja edasi Kiievi, Poltava, Harkovi ja Dnepri suunas.

Uute liinide rajamine suurendab oluliste (sõjaliste?) kaubaveoste kogust ja liikumiskiirust Euroopast Ukrainasse ja tagasi. Vanade 1520 mm standardrööbaste samaaegsest kasutamisest ei ole plaanis loobuda nende teede funktsionaalsuse jätkumise tõttu.

Samal ajal on Venemaa raketirünnakute tõttu osaliselt hävitatud signalisatsiooni- ja jõuseadmed, ning veerem ja ka rööbasteede seisukord on järsult halvenenud, mis näitab selle logistikasegmendi suurt haavatavust.

NATO logistikataristu lähenemine on otsene ja ilmne oht Venemaa julgeolekule sõjalises sfääris.
.

UKR RDT.jpg (158.01 KiB) Vaadatud 2746 korda

[Castellum]

Vanade 1520 mm standardrööbaste

1435 mm ongi standardrööbe.

1520 mm on lai rööbe.

[Fucs]

Google tõlge.

Loe: Vanade 1520 mm standardi rööbaste

Отказ от одновременного использования старых полос стандарта 1520 мм не предусматривается в связи с сохраняющейся функциональностью этих дорог.

[Väino]

VF allikas...

Sibulate jaoks ongi 1520 mm standard.

[vilhelm]

Ülemraadas läbis esimese lugemise seadus, mis sätestab inglise keele kasutuse riigis. Inglise keele oskus saab olema üheks kriteeriumiks teatud riigiametitesse kandideerimisel.

https://www.kommersant.ru/doc/6351780?from=top_main_5