Relvaseadus

[Dzinn]

/---/ Aga selleks, et see tegelikult võimalik oleks, lubame [kaitseliitlastel kodus] hoida kuni 5000 padrunit relva kohta. Või kuni 10 000
relvahoiukoha kohta.“ /---/
Allikas : https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... .%E2%80%9C

[Siki]

AVALIK KIRI | Jaanus Rahumägi: Eesti kodanikud peavad saama omada relvaluba alanduste, liigse bürokraatia ja idiootsete nõudmisteta.


https://epl.delfi.ee/artikkel/120244190 ... oudmisteta

[Trips]

https://www.err.ee/1609153747/ostubuumi ... -ulekullus

Nüüd alles jõudis kohale, et ostjaid ei olegi

[Leo]

Tsitaat uudisest: Selle aasta veebruari seisuga oli relvaluba ligi 1300 Venemaa või Valgevene kodanikul ja määramata kodakondsusega isikul ning relvi oli neil kokku pisut üle 3000. Siseministeerium soovitas sellistel inimestel relv esimesel võimalusel maha müüa.

Relvade täpsemat struktuuri teadmata on väga raske öelda, mis võiks nendega ette võtta. Praktiliselt on Eestis juba olemas kasutatud relvade turg, sest inimesed ikka ostavad uusi relvi ja loobuvad vanadest ning näiteks enesekaitseks ostetud püstolist võib olla ühel omanikul tehtud mõnisada lasku, sisuliselt on relva resursist järgi 90+%. Natuke kasutatud relv võib olla hea lahendus inimesele, kes soovib relva, kuid ei taha selle eest palju maksta. Sisuliselt puudutab see umbes 10% relvaomanikke ja eraisikute käes olevaid tulirelvi, mis on nii vähelikviidsel turul väga suur kogus. Relvapoodidele ja relvade endistele omanikele see ei ole kindlasti hea äri, sest kui uus püstol maksab näiteks 800 €, siis kergelt kasutatuna kukub hind kolmandiku ja keskmiselt kasutatuna kaks kolmandikku. Sisuliselt saaks omanik siis paarsada € tagasi, sest relvapood soovib ka teenida. PPA võiks koostöös Kaitseministeeriumiga vaadata venelastele kuulunud relvad üle ja jagada need kaheks - need, mis väikese raha eest riigile osta ja siis riigiametnikele ja kaitseliitlastele isikliku kaitse relvadeks jagada ning muud hävitamisele.

[Trips]

KL sebis juba tükk aega tagasi Norrast kaitseliitlastele Glockid, nii et see segment on ostjate hulgast väljas.

[andrusjo]

Kohe nii palju sebis,et kõigil olemas jah?

[Trips]

Kohe nii palju sebis,et kõigil olemas jah?

Krt kõigi pole neid ju vajagi
Aga jah, alati jääb mingi kogus kaitseliitlasi, kes soovivad ise omale relv (püstol) soetada. Mida mina olen malevas tähele pannud, siis pigem jäätakse ostmata või müüakse enda oma maha.

[Manurhin]

Aga selline küsimus: mis saab siis, kui inimene on nt. mingi sellise tembuga hakkama saanud, et relvaluba tühistati ja politsei korjas relva(d) käest ära; või hakkas relvaloa pikendamisel arst või psühhiaater kahtlema-kõhklema, või ei suudetud laskekatset ära teha? Või ka juhul, kui inimesel pole relvaluba olnudki, aga seis on selline, et ega seda ei antaks ka. JA SIIS... Ühel mitte nii väga ilusal hommikul potsatab postkasti mobilisatsioonikutse (või lihtsalt kutse õppusele). Inimene läheb mobilisatsioonipunkti ja võibolla juba samal õhtul jalutab ringi, automaat seljas ja granaadid vööl? Või mida hakataks sellises olukorras peale nende tegelastega, kes muidu tsiviilrelvaluba ei saaks? Ajateenistus võib ju iseenesest olla läbitud, aga hiljem nt. krim. joobes juhtimisega vahele jäädud?

[Siki]

Ega siis sõtta ei võeta ainult neid, kellel on tsiviilis kehtiv relvaluba. Nii mõnelegi asjale vaadatakse läbi sõrmede, nagu liiklusrikkumiste eest vangisistumine või väiksemad tervisevead. Päris retsidivistid, invaliidid ja hullumajas arvel olevad isikud vaid pääsevad sellest kohustusest, ülejäänud lähevad isamaad teenima, kasvõi tagalateenistuses. Õppustele kutsumise puhul ka ei usu, et nimed lastakse ennem kohtulahendite otsingust läbi või helistatakse Seewaldisse. Nimelt tean juhtumeid, kus on kutse kordamisõppustele saanud isikud, kellel on olnud vahepeal politseiga pahandusi või saanud mingi peene nimega diagnoosi psühhiaatrilt. Kui inimesel endal huvi ei ole õppustele või sõtta minna, siis ta lööb need paberid ise letti.

[Kriku]

Selline õpetlik lugu: kellelgi rippus päritud ja arvatavasti ise deaktiveeritud jahipüss kamina kohal seinal.

2015. aastal tegi prokuratuur relvale seoses ühe kohtuasjaga ekspertiisi, mis läks maksma 420 eurot. "Võeti seina pealt maha, uuriti, et äkki on mingisugune illegaalne relv. Siis öeldi, et see on kahjutu relv ja anti tagasi mulle," meenutas Kalda.

Kolm aastat tagasi hakkasid hargnema uued probleemid, kui üks sõber jahipüssist pildi tegi ja Facebooki üles riputas. See tõi sellel sügisel Kalda ukse taga õiguskaitseorganid. "Algul käidi minu korterist otsimas seda, aga ma ütlesin, et see ei ole mul siin, see on mu maakodus seina peal," meenutas jahipüssi omanik. 5. septembril tuli Tõnikse talu ukse taha piirkonnapolitseinik Meelis Pallon. Tema sõnul on tegemist ligemale sada aastat vana Belgias toodetud püssiga, kuid kui vanaga täpselt, seda politsei öelda ei oska, kuna relval puuduvad aasta markeeringud. "Vaadati see relv üle, tehti pildid sellest, konstaabel veel ütles, et see on deaktiveeritud relv, see võib olla. Siis anti tagasi mulle," meenutas Kalda.

30. oktoobril oli Pallon jälle Tõnikse talu ukse taga. Sedapuhku võeti püss Kalda käest ära. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutati, et tegemist on deaktiveeritud sile/kaheraudse jahipüssiga, mis on mittekomplektne-laskekõlbmatu. Üleandmise põhjusena tehti tärn kastikesse "muu". Kalda mäletab püssi äravõtmist nõnda: "Öeldi, et me võtame ikka ära selle ja hävitame ära selle. See on politsei kius. Mulle ei antud isegi võimalust seda uuesti registrisse kanda." Pallon kommenteeris taksojuhi väidet teisiti: "Ma selgitasin talle, et mis asjaoludel, miks ja kuidas." Kalda käis püssi taga nõudmas Rakvere politseijaoskonnas. "Seal relvaekspert ütles, et su rong sõitis ära ja ongi kõik. Sa ei saa midagi tagasi," meenutas ta. Merike Leppik, kes menetleb Ida prefektuuris relvalube, selle jutuga ei nõustu: "Minna talle nõnda ei öelnud, et rong sõitis ära. Need on tema sõnad. Mina selgitasin talle asjaolud ära ja nüüd ta veel saab politsei poolt vastuse, vastava info, mis ta veel tegema peab, aga ta on kuidagi kärsitu."

Leppiku sõnul on relvaseaduses nõuded laskekõlbmatuks muudetud relvade osas. "Selle peab olema teinud relvameister. Ja sellel peab olema ka vastav dokument, et relv on relvameistri poolt kahjutuks tehtud, aga praegusel juhul seda tõendit ei ole," ütles ta. Kert Uustalu sõnul, kes töötab Jõhvi politseijaoskonna lubadegrupi grupijuhina, on Maarjo Kalda jahipüss ka arvele võtmata. "Isikul hetkel ühtegi omandidokumenti selle relva kohta ei ole. Antud relv oleks tulnud arvele võtta omaniku poolt, kui see tal käes oli." Uustalu sõnul tulid relvaseadusesse 2019. aastal muudatused, mis muutsid isegi kasutuskõlbmatute relvade omamise rangemaks. "Inimestele, kellel olid kodus registreerimata relvad, anti aega relvade legaliseerimiseks kas laskekõlbmatuna või siis teha need vastavalt seadusele laskekõlbmatuks, et oleks sertifikaat, et relvad on laskekõlbmatud. See isik jättis selle tegemata," ütles ta Kalda kohta.

Tõsi, Uustalu tunnistas, et Kalda relva rauad olid rikutud. "Aga muud osad olid laskekõlbulikud. Relv ei vastanud laskekõlbmatu relva nõuetele. Isik oleks pidanud selle relva tooma politseisse, taotlema laskekõlbmatuks muutmist ja relvameister oleks pidanud selle vastavalt nõuetele laskekõlbmatuks muutma. Hetkel võib öelda, et tal oli ebaseaduslik relv käes," väitis ta. Üks selline firma, millel on litsents relvi laskekõlbmatuks muuta, on Mihkel Kõrve Ars OÜ Avinurmes. Uustalu väitis ka, et Kalda peab ära tõestama enda omandisuhte Belgia jahipüssiga. "Et relv kuulub temale ja kust ta selle relva sai." "Mulle öeldi niimoodi, et ma pean hakkama tõestama, kust ma selle relva sain. Kas ma pean enda äia isa hauast üles kaevama ja küsima, kus relva dokumendid on?" laiutas Kalda käsi.

Kimbatusest ülesaamiseks pöördus Maarjo Kalda riigikogu liikme Jürgen Ligi poole, kes omakorda pöördus politsei peadirektor Egert Belitševi poole. 13. novembril meilis Ligi Kaldale: "Sain politseilt vastuse, et teid on politsei poolt pisut eksitatud, mispärast nad annavad seaduse mittetäitmise andeks ja uue tähtaja relva registreerimiseks." Sisuliselt tähendab see seda, et Kaldale antakse Belgia jahipüss tagasi. Kuid milles eksitamine seisnes? Ligi sõnul ei öeldud Kaldale 2015. aastal ekspertiisi järel, et relv ei ole päris laskekõlbmatu. Poliitik soovitas taksojuhil jahipüssi registreerima minna. "Nii et soovitan nüüd ära teha ja reliikvia on teie," lisas Ligi. 14. novembril teatas Ligi Kaldale, et politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev on talle isiklikult kinnitanud, et amet tegi ise ebatäpsuse ja soovib seda heastada. Mis puutub relva omandiõiguse tõestamisse, siis arvas Ligi, et abi võiks olla mõnest vanast fotost või tunnistajatest. "Ka õiguskantsler oli mu kirjavahetuse osaline ja tunnistas probleeme, aga praegu piirduksin peadirektori lubadusega," lisas Ligi.

https://virumaateataja.postimees.ee/789 ... lle-tagasi

Omandi tõestamise jutt on küll jamps. See, kui relv on registreerimata, ei tähenda mitte kuidagi, et see pole kellegi omandis. Pärandi vastu võtmisega koos läks üle ka relva omandiõigus.

[Kriku]

Relvaomanike liit saatis kolmapäeval siseminister Lauri Läänemetsale pöördumise, kus kritiseerib politsei- ja piirivalveameti (PPA) tegevust relvalubade väljastamisel ja pikendamisel.

https://www.err.ee/1609166446/liit-ppa- ... -selgitusi

[DIIO]

Relvaomanike liit saatis kolmapäeval siseminister Lauri Läänemetsale pöördumise, kus kritiseerib politsei- ja piirivalveameti (PPA) tegevust relvalubade väljastamisel ja pikendamisel.

https://www.err.ee/1609166446/liit-ppa- ... -selgitusi

akf: VTL teab väga hästi, miks selle pöördumisega oleks pidanud ootama esmaspäevani 20.11.23. …
Miks seda tehti sel nädalal oskab tema paremini selgitada.

[vtl]

Relvaomanike liit saatis kolmapäeval siseminister Lauri Läänemetsale pöördumise, kus kritiseerib politsei- ja piirivalveameti (PPA) tegevust relvalubade väljastamisel ja pikendamisel.

https://www.err.ee/1609166446/liit-ppa- ... -selgitusi

akf: VTL teab väga hästi, miks selle pöördumisega oleks pidanud ootama esmaspäevani 20.11.23. …
Miks seda tehti sel nädalal oskab tema paremini selgitada.

Mida siin peaks selgitama?
Me plaanisime seda kirja juba ligi pool aastat. Kevadel oli valimised ja siseministri vahetus, siis PPA peadirektori vahetus (lootsime, et mees, kes lubas lubadegrupi bürokraatiat vähendada, viib ennast ehk kurssi jamaga, mis seal toimub), siis tuli suvi ja inimesed olid laiali ja puhkustel, siis ootasime ühe kohtuasja lahendit (mitte see kohtuasi, mida akf DIIO mõtleb), siis... ühesõnaga lõputult ei saa ühte teemat edasi lükata, muidu jääbki vinduma.

[MadMan]

Keegi oskab kommenteerida, mis probleeme EU-s lahendada üritatakse nende reeglitega:
https://home-affairs.ec.europa.eu/polic ... irearms_en

A ban of certain semi-automatic firearms
automatic firearms transformed into semi-automatic firearms,
long semi-automatic firearms of length less than 60cm,
long semi-automatic firearms with loading devices of more than 10 rounds,
and short semi-automatic firearms with a loading device of more than 20 rounds.

Poolautomaatne AR-15 kloon 30 padrunit salves rikub kohe kahte neist punktidest. Ometigi tean inimesi, kes on legaalselt sellise soetanud.

[vtl]

Poolautomaatne AR-15 kloon 30 padrunit salves rikub kohe kahte neist punktidest.

Poolautomaatne vintpüss pika (>10 kesktulepadrunit mahutava) salvega kuulub täna Relvaseaduse järgi A-klassi relvade hulka, mis on tsiviilkäibes keelatud. Erandina tohib sellist salve omada ja käidelda vastava spordialaga tegelemiseks (vajalikud tingimused RelvS kirjas) ja riigikaitselisel otstarbel.

Ometigi tean inimesi, kes on legaalselt sellise soetanud.

RelvS §91 toob välja erisused, et relvaomanikud, kelle nimele on enne 2020 aasta märtsi registreeritud selline relv, saavad seda omada ja vallata senistel tingimustel kuni relva võõrandamiseni.