Liikluse planeerimisest

[parkija]

Mind pani mõtlema selline asi : Põles kuskil Väike-Paala tn. autovärvimise kamber ning esimestena lehes oleva info kohaselt olid kustutamas Assaku vabatahtlikud , ma muidugi linnalähedal maal elavana ei tea ka , kas lasnamäel mõni tuletõrjekomando peale lennujaama on , aga paneb mõtlema küll , kui väike nüüdsel ajal me päästevõimekus on . Kopli komando vist jäi Tallinna linna initsiatiivil sulgemata ?

[Kapten Trumm]

Tallinnas on seda kutselist päästet rohkem, aga antud juhul tundub, et häirekeskus saatis sellele teisejärgulisele põlengule täiesti meelega vabatahtliku komando, esiteks et need saaks praktikat ja teiseks ei saa ju esimese ehmatusega oma parimaid jõude siduda mingi teisejärgulise juhtumiga.

Lasnamäe enda kutseline komando asub seal kus häirekeskus (Peterburi tee ääres), lähedal on veel Pirita ja Muuga (kõik kutselised). Lennujaama päästjad ei kuulu sellesse süsteemi, nemad on omaette nähtus.

[2korda2]

Teemast välja aga päästekomandode kaardi leiab siit.

Mis puudutab maal elamist ja selleks vajalikke sõidukeid, siis ... no ei ole vaja suurt lukustatavate diffritega džiipi maal elamiseks. See ~3-5 päeva aastas kui ehk tõesti tuleb korraga(!) nii palju lund maha, et ilma sahata normaalse autoga liikuma ei pääse - no kannatad ära. Kui võtad endale lihtsalt pisut kõrgema kliirensiga masina (20+cm, näiteks Subaru XV-l on 22cm kliirens aga saab hakkama 7l/100km), siis pole ka 20cm lund mingi probleem. Sellest rohkem tuleb meil korraga maha aga üpris harva.

Automaksu poolt olen. Saab rüsadest lahti - eelkõige lihtsalt registris istuvatest aga ka magalate parklates selliseid seismas küll ja veel. Jääb ka igasugu osse vähemaks, kes viimase raha eest endale rondi ostnud, seda ülal pidada tegelikult ei jõua (rehvid! hooldused!) aga ummistavad tänavaid ja oma keskmisest kehvemas korras masinaga ohustavad ka kaasliiklejaid.
Kahtlemata oleks õiglasem kui kogu autode "kliimareostus" rakendataks kütuseaktsiisi näol aga avaturu tingimustes sõidaks siis maksud hooga Lätti.

[ugandiklubi]

no ei ole vaja suurt lukustatavate diffritega džiipi maal elamiseks. See ~3-5 päeva aastas kui ehk tõesti tuleb korraga(!) nii palju lund maha, et ilma sahata normaalse autoga liikuma ei pääse - no kannatad ära. Kui võtad endale lihtsalt pisut kõrgema kliirensiga masina (20+cm, näiteks Subaru XV-l on 22cm kliirens aga saab hakkama 7l/100km), siis pole ka 20cm lund mingi probleem. Sellest rohkem tuleb meil korraga maha aga üpris harva.

Ega maasturit pole ainult vaja kui lumi maas on , millegiga on vaja ka näiteks käru vedada või paati .Aga alti kipuvad mingid tegelased õppetama kuida õigem elada on .

[2korda2]

Väga vabandan! Mina olen käru ette juba 10 aastat pannud 1,9TDI Golfi. Murutraktorid, ATV-d, ahjupuud, igasugu ehitusmaterjalid jne. Eks ma edaspidi siis tean, et nii ei tohi.
Kui hobiks on suurema kaatriga vee peal käimine, metsast lastud põdrapullide välja sikutamine vms, siis see ei ole kuidagi "maal on vaja". Hobindus võibki kallis olla aga (häda)vajadusega pole siis pistmist.
Ma lihtsalt juhtisin tähelepanu, et vastupidiselt mõnede ettekujutusele ei ole enamasti suure maastikuauto näol tegemist hädavajadusega.

[isakene]

Mis puudutab maal elamist ja selleks vajalikke sõidukeid, siis ... no ei ole vaja suurt lukustatavate diffritega džiipi maal elamiseks. See ~3-5 päeva aastas kui ehk tõesti tuleb korraga(!) nii palju lund maha, et ilma sahata normaalse autoga liikuma ei pääse - no kannatad ära. Kui võtad endale lihtsalt pisut kõrgema kliirensiga masina (20+cm, näiteks Subaru XV-l on 22cm kliirens aga saab hakkama 7l/100km), siis pole ka 20cm lund mingi probleem. Sellest rohkem tuleb meil korraga maha aga üpris harva.

See kes arvab et maastur maal ainult lume pärast on, ei tea maaelust küll muttigi.
Millega ma sinuarust metsa lähen, saag ja kanistrid pagassis? Millega traktorile mudasel ajal põllule mingit vajalikku vidinat viima? Millega ma laenutusest korvtõstuki või bobcati koju toon? Jne, jne?? 1,9 Golfiga või?

Automaksu poolt olen. Saab rüsadest lahti - eelkõige lihtsalt registris istuvatest aga ka magalate parklates selliseid seismas küll ja veel.

Automaksu asemel võiks seadusandluse selliseks teha, et rüsast legaalselt võimalik oleks lahti saada. Oled sa kunagi proovinud sinu nimel olevast, aga reaalselt mitteeksisteerivast autost lahti saada? Või kui sul on õue peal auto, millel sa oled volituse alusel kolmas omanik ning õige omanik pole enam elavate kirjaski? See on igapäevaelu. Võid ju pröögata, et tee dokumendid juba ostes korda, aga miks krt meil maksab auto omanikuvahetus ark-is odavama auto puhul kümnendiku tema väärtusest ja näiteks kõrval Soomes, viimati kui sealt auto tõin, €19? Jne, jne...

[2korda2]

See kes arvab et maastur maal ainult lume pärast on, ei tea maaelust küll muttigi.
Millega ma sinuarust metsa lähen, saag ja kanistrid pagassis? Millega traktorile mudasel ajal põllule mingit vajalikku vidinat viima? Millega ma laenutusest korvtõstuki või bobcati koju toon? Jne, jne?? 1,9 Golfiga või?

Käisin selle aasta jaanuaris-veebruaris metsa tegemas, sellesama 1,9 Golfiga. Viimased 800m teest olid hooldamata. Lumeolude kohta otsi ise sellest ajast ilmaprognoose. Saed, kanistrid, vahetusriided, söök - kõik mahtus kaasa.
Korvtõstukit ega bobcati pole vaja olnud vedada aga väike-ekskavaatori vedasin küll laenutusest ära.
Kui sa aga pead juba traktorile vidinaid vedama, siis sa päris kindlasti ei ole tüüpiline maaelanik. Mul on naisepoolne suguvõsa põllumajanduses. Seal on tõesti üks kastikas vms kasulik omada. Ka metsamehel võiks olla keskmisest kobedam riist aga jällegi - neidki on imevähe.

Mis puudutab aga "kui saaks auto registrist lihtsalt maha", siis meil oli päris pikalt sellist aega aga millegipärast ei läinud need autod sugugi niisama registrist maha. Kui ora perses ei ole, siis ei liigutata. Raha on väga hea ora.

[ugandiklubi]

Väga vabandan! Mina olen käru ette juba 10 aastat pannud 1,9TDI Golfi. Murutraktorid, ATV-d, ahjupuud, igasugu ehitusmaterjalid jne. Eks ma edaspidi siis tean, et nii ei tohi.

Sellist jutt kuula mees ei saa tõsiselt võtta. See ,et saa natu mänginud oled ei tähenda midagi . Mingi Golfiga ei kannata küll ,nii käru vedada või metsas käia .

[isakene]

Käisin selle aasta jaanuaris-veebruaris metsa tegemas, sellesama 1,9 Golfiga. Viimased 800m teest olid hooldamata. Lumeolude kohta otsi ise sellest ajast ilmaprognoose. Saed, kanistrid, vahetusriided, söök - kõik mahtus kaasa.

Kunagi trügis 4x4 foorumisse üks tüüp MB Smartiga. Kodanik oli autole tõste teinud, vist isegi koopaservi kärpinud ja kas 31" või 33" bogeritega rattad alla kruvinud. Ning saavutas sellega muljetavaldava läbivuse.

Kõik ilus ja tore, aga see on hobi. 1,9 Golfiga loetud päevadel aastas metsas käia on ka hobi. Keskmine maainimene tegeleb tõenäoliselt ka erinevate hobidega, aga töö jaoks on töövahendid. Ning tööd tehakse selliste vahenditega, mis antud töö jaoks on mõeldud. Kui keskmine maainimene lööb plussid ja miinused kokku ning leiab et tema töö jaoks on vajalik korralik ja võimas 4x4 siis ta selle ka soetab. Ning riigi poolt tööriista luksusesemena maksustamine on sigadus.

Mis puudutab aga "kui saaks auto registrist lihtsalt maha", siis meil oli päris pikalt sellist aega aga millegipärast ei läinud need autod sugugi niisama registrist maha. Kui ora perses ei ole, siis ei liigutata. Raha on väga hea ora.

Kas see mitte viimati ei toimunud enne 2005...? Juhul kui see toimus hiljem, siis paluks viidet?

[taara]

Ma küll ei toeta automaksu, aga mida kuradit te koguaeg seal maal veate oma suurte maasturitega ja haagistega? Maal küll ei ela, aga satun sinna öösel ja päeval ja no kohe üldse ei näe nii palju seda vedamist, millest te siin räägite. Lihtsalt ei saa aru.

[isakene]

Ma küll ei toeta automaksu, aga mida kuradit te koguaeg seal maal veate oma suurte maasturitega ja haagistega? Maal küll ei ela, aga satun sinna öösel ja päeval ja no kohe üldse ei näe nii palju seda vedamist, millest te siin räägite. Lihtsalt ei saa aru.

Äkki Sa lihtsalt ei satu sinna, kus reaalselt tööd tehakse?

[taara]

Võibolla tõesti. Aga ma siiski usun, et see vedamise mure pole ikkagi nii suur kui välja näidata üritatakse. See võib olla suur mure mõningatel üksikindiviididel, aga mitte enamustel maal elavatel inimestel.

[OLAVI]

... See ~3-5 päeva aastas kui ehk tõesti tuleb korraga(!) nii palju lund maha, et ilma sahata normaalse autoga liikuma ei pääse - no kannatad ära. Kui võtad endale lihtsalt pisut kõrgema kliirensiga masina (20+cm, näiteks Subaru XV-l on 22cm kliirens aga saab hakkama 7l/100km), siis pole ka 20cm lund mingi probleem. Sellest rohkem tuleb meil korraga maha aga üpris harva.
...

Kui külast (asundusest) väljuval teel on tuisuvaalud, siis külaelanike kõige väiksema kliirensiga masin põhimõtteliselt sõidab tee puhtaks ja kõrgemad masinad ei tunnetagi lund põhja all.
Aga kui kõrged masinad on sügavad külmunud rööpad lume sisse vajautanud, siis madalama põhjaga masinal on seda teed mööda võimatu sõita, sest kõõlub põhjapidi lumevalli peal ja rattad ei ulata vastu maad (vao põhja).
Üksik suurem lumesadu ei olegi siin nii suur segaja, kui talvel kinnitrambitud lumi sulades tekitab jäätunud sügavad rööpad, millest isegi sahk ei saa jagu.

[taara]

Aga kui kõrged masinad on sügavad külmunud rööpad lume sisse vajautanud, siis madalama põhjaga masinal on seda teed mööda võimatu sõita, sest kõõlub põhjapidi lumevalli peal ja rattad ei ulata vastu maad (vao põhja).

Ja mis on lahenduseks? Igaüks ehitab naabrist kõrgema auto? Või teevad kollektiivlepingu, et igaüks ostab samade mõõtudega autod ja rehvid.

PS! Täpselt sama mure on ka linnades väikestel tänavatel ja hoovidel. Muidugi mina saan hätta jäädes bussijaama jalutada.

[OLAVI]

Võibolla tõesti. Aga ma siiski usun, et see vedamise mure pole ikkagi nii suur kui välja näidata üritatakse. See võib olla suur mure mõningatel üksikindiviididel, aga mitte enamustel maal elavatel inimestel.

Siin ei ole usuga mingit tegu vaid see on puhas füüsika, mida saab mõõta, et vajalik veojõud sõltub tee seisukorrast.

Võta sobiv käsivints ja liiguta selle abil koormatud käru asfaldil.
Siis pane käru rataste ette 5x10cm prussijupp ja proovi käsivintsiga käru üle prussi vedada.
See erinevus annab aimu koormuse vedamise vahest konarlikul teel.