Liikluse planeerimisest

[Fucs]

Kes ütles, et full lukkudega, tõstetud ja cipitud maastur ?
Ma arvan, et peetakse silmas maastikusuutlikku sõiduautot enamjaolt.

No kui tekstist käib pidevalt läbi suured maasturid, rasked koormad/haagised jne jne, siis paratamatult tekib silme ette minu kirjeldatud masin, mitte 4wd tavaline sõidukas või linnamaastur.

Said valesti aru. .....

Ps. Maainimesed sõidaks kõik maasturiga kui raha oleks.

Suured teed on üldjuhul ikka sõidetavad ja seal saab tõesti hakkama sõiduauto või hullemal juhul pargimaasturiga.

Mina olen algusest peale sellele rõhunud, et koguaeg räägitakse ainult, et maal muud moodi ei saagi kui ainult suuure maasturiga ja see kehtib kõigi maakate puhul. Kõigil on vaja suure maasturiga ilgelt tööd teha ja uskumatult suuri raskusi vedada. No ei ole ikka küll. Väga paljud saavad hakkama tavalise sõidukaga, 4wd või linnamaasturiga.
[/quote]

* * * *

Tabel ⟩ Linnamaasturi omanik hakkab riigile rohkem maksma kui sportauto pidaja.
Paljudel maainimestel on maastur või kõrgem sõiduauto hädavajadus. Kuid arvutused näitavad, et mõne aasta vanuse linnamaasturi omanikul tuleb aastas riigikassasse maksta mitu korda rohkem kui üle kümne aasta vanuse võimsa sportauto omanikul.
https://tartu.postimees.ee/7877403/tabe ... uto-pidaja

Ei saa öelda seda, et automaks võtab ära kõik variandid ja kõigile lüüakse kirves sisse. Löögi alla satuvad keskklassi autod ja linnamaasturid.
https://tv.postimees.ee/7874525/otse-po ... -suuremaks

Kõige suurema obaduse saavad paljulapselised pered, pensionärid, puuetega inimesed ja nende aitajad, aga ka väikeettevõtjad, kelle elu sõltub vanast Ford Transiti laadsest kaubikust.

Näiteks üsna tavaliseks ja keskklassi autoks peetava linnamaasturi Honda CRV omanikel tuleb rahakotti päris korralikult tuulutada (vt ka rahandusministeeriumi tabelit). 2350 kg massiga ning 196 g CO2 heitmega auto registreerimisel tuleb tasuda 6365 eurot ning aastamaks on 450 eurot. Sisuliselt on paljude eakamate tarbesõidukitega aga niimoodi, et nende turuväärtus saab olema samasugune või madalamgi kui Eesti registrisse kandmise maks.

Teisalt vaenatakse registreerimis- ja aastamaksuga raskelt vanu mikrobusse ja töörahva jaoks olulisi nn kastikaid. 2000. aasta Volkswagen Transporteri esmase registreerimise tasu oleks 2350 eurot. Just selline oleks selle auto hind – kui tegemist on korras sõidukiga.

Kogukal vanemal mehel Ainil, keda juhuslikult Nõmme turu parklas kohtan, ei vedanud.
15 aastat vana Volkswagen Passat, mille ta hiljuti uuemapoolse Škoda linnamaasturi vastu välja vahetas, tulnuks talle maksu mõttes ilmselgelt odavam. Nii-öelda rahva soovile vastu tulles rakenduks maksu puhul vanusekordaja, mis soosib vanemaid sõidukeid. Need väiksemapalgalised, kes, vere maitse suus, on uue või uuema auto liisingut maksta pusinud, saavad seega paraja matsu.

“Olen poole töövõimega ja autot on vaja, et käia süüa ostmas,” räägib Ain, kelle põlveliiges ootab operatsiooni, kuid kellel on ka muid tõbesid. “Ilma autota istuksin kodus ja ei saaks üldse kuhugi. Kuna elan Harjumaal ringtee ääres, on Saue poodidesse tükk maad. Eelmine auto oli 15 aastat vana ja lagunes ära, tuli olude sunnil välja vahetada. Minna invaliidsust taotlema, et pääseda maksust – see on natukene naljakas suhtumine riigi poolt inimese suhtes, kellel on 50 tööaastat. Kas ma polegi siis paremat ära teeninud?”

Seega pole ümbruskonna inimestelgi paremat võimalust kui hambad ristis hakata oma linnamaasturite eest suurt maksu maksma, sest väikeautoga oled talvel liikumisvõimetu.

Väikeettevõtjad saavad suure matsu.

Esiteks on selgelt eristatud eraisikud ja juriidilised isikud. Aastamaks hakkab sõiduki vananedes vähenema vaid eraisikust omanikel.

“Seega ma näen siin tõsist lööki neile ettevõtjatele, kes teenindavad väiksema maksevõimega kliente ja kelle sissetulek on niigi väiksem,” tõdeb Tammeraid, et maks sööb pisitegijaid suurfirmade kasuks välja.
https://pealinn.ee/2023/10/18/autoomani ... d-nugijad/

CO2 eesmärk selgelt tagaplaanil

Üks suuremaid kriitikanooli läheb automüüjatel selle pihta, et automaksust räägitakse kui keskkonnakaitse meetmest. Amserv Auto esindaja Margus Nõmmik ütleb otse, et praegune eelnõu ei vii meid kuidagi lähemale eesmärgile vähendada CO2 heidet ja uuendada niigi Euroopa vanimat autoparki. Inimestele, kes saavad praegu lubada endale vaid kasutatud autot, muutub uue auto soetamine veelgi kaugemaks unistuseks.

Küll aga on neid, kes ütlevad, et saastavaid kasutatud autosid ei tooda enam varasemas mahus Eestisse. See on keskkonnale tõesti hea.

Ka Autospiriti esindaja Marko Viirand usub, et autopark hakkab meil järjest vananema ja see muudab keskkonna olukorra halvemaks. „Soovitud tulemust, et inimesed hakkaksid eelistama säästlikemaid autosid, kindlasti ei saavutata.“

Mariine Auto juhataja Toomas Saarelaid rõhutab, et Eestisse hakatakse tooma väga vanasid autosid ja hoidma siin elus registris juba olevaid vanu sõidukeid. „Võib juhtuda, et kogu riigi heidete vähenemise jutt ei vasta tõele.“

Veho tegevjuht Keijo Kaasik näeb suuremat autoturu ümberjaotumist suurema müügimahuga markide ja ka mudelite seas.

„Rahva poolt armastatud linnamaastur saab praeguses eelnõus selgelt pihta....

Amserv Auto esindaja Margus Nõmmik toob sisse viimaste aastate statistika alates 2016. aastast. See näitab, et inimesed ostavad peresse pigem varasema mitme auto asemel ühe suurema auto. See üks suurem auto on nii ökonoomne ja loodussäästlik kui võimalik, aga samal ajal universaalne – tagades selle, et pere saaks ka oma hobisid harrastada ning kõik vajalikud sõidud koos ära teha. „Sellest tuleneb ka linnamaasturi võidukäik alates 2018. aastast ning seda mitte edevusest, vaid praktilisuse ja turvalisuse tõttu.“

Info-Auto juht Kaupo Katkosilt lisab, et Eesti praegune uuem autopark on suuresti selline meie vajaduste tõttu, mis on seotud kliima, hajaasustuse ja teede seisukorraga. „Uued kesk- ja premium-klassi linnamaasturid ei ole mitte kuidagi tänase üldise elatustaseme juures mingi luksuskaup ega ka rohkem saastavamad, kui aastases lõikes arvuliselt samas suurusjärgus Eestisse sissetoodavad kaheksaaastased ja vanemad kasutatud autod.“

Suurima löögi saava suurpered ja maapiirkondade inimesed

Põllumeeste ja maal elavate inimeste murest sai juba kirjutatud – seal ei ole praeguste elektriautodega alati lihtne hakkama saada. Sama kehtib suurperede kohta, kel autos vaja üle viie istekoha.

Just viimast peab Elke juht Ando Rahu automaksu kõige halvemaks aspektiks. Diiselmootoriga seitsme-kaheksakohaline väikebuss muutub maksustades väga kalliks. Toyota Proace Verso registreerimismaks on 7000–8000 eurot ja sellele lisandub 600-eurone aastamaks. „Sellist autot kasutavad tihti paljulapselised pered. Selline lisakulu võib nende olukorra muuta keeruliseks.“

Vähe räägitud kaubikute probleem

City Motorsi juht Jüri-Bruno Asari nimetab Eesti autopargi ühe olulise osa, mis pole tema arvates saanud piisavalt kajastust ega tagasidestamise võimalust. Selleks on N1 kaubikukategooria. Seal on leevenduseks praeguse maksumuudatuse võrrandist eemaldatud vanuse element, küll aga on registreerimistasu väga suur. Selliseid sõidukeid kasutatakse töö tegemiseks ja alternatiivina soodsamat sõidukit leida on raske.

Enim saab pihta hoopis keskklass

„Praeguse eelnõuga saaks kõige valusamalt pihta keskklass,“ ütleb Indrek Luberg ABC Motorsist. See tähendab tavaline tööinimene, kes sõidab tavalise autoga. Vaesem osa elanikkonnast, kellel on vanad autod, pääsevad Eestis autot ostes registreerimismaksust ja maksavad marginaalset aastamaksu. „Rikastel on piisavalt vahendeid, et ka täiendav maks ära maksta,“ sõnab Luberg. Marko Viirand Autospiritist on temaga nõus. „Raskemasse seisu paneb see enamiku Eesti inimesi.“
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12024 ... argatavalt

„Seda maksu on ennekõike vaja vaid raha kokku korjamiseks. Automaksu teist suurt eesmärki Võrklaev enam ei eitanud: mõjutada inimesi autodest loobuma. See tähendab varjatult seda, et Eesti peredel poleks auto pidamine tulevikus enam jõukohane. See lollus tuleb täies mahus peatada,” sõnas Reinsalu.

„Rahandusminister Mart Võrklaev ei taha aru saada, et kui Tallinnas ja selle lähiümbruses on võimalik säästliku väikeautoga igapäevatoimetusi teha, siis maapiirkondades on võimsa sõiduki olemasolu sageli hädavajalik. Kaotada ära reisijate poolt hästi omaks võetud maakondlik tasuta ühistransport ja koormata inimesi veel automaksuga, näitab üleolevat suhtumist. Automaks jätab inimestele vähem raha kätte ja mõjutab otseselt nende toimetulekut,” lausus Lauri Laats (Keskerakond).

Rahandusministri väide, et uue maksu eesmärk on pidurdada autostumist, on Laatsi sõnul elukauge ega arvesta äärealade elanike vajadustega.

„Praegu on Eestis auto keskmine vanus üle 13 aasta, kuid enamik vanemate autode omanikke ei saa endale lubada keskkonnasäästlikumat masinat. Pealegi muutub uue auto soetamine registreerimismaksu tõttu veelgi keerulisemaks. See tähendab, et kavandatav automaks tabab kõige raskemalt vähem kindlustatuid ega täida oma eesmärki. Eesti teedel suureneb romusõidukite hulk. Mõned on sunnitud autost loobuma, kuid me teame, et paljudele on auto kui mitte ellujäämise, siis kindlasti elukvaliteedi säilitamise küsimus,” märkis Laats.

Milliseid autosid ostavad eestlased alates 1. jaanuarist 2025?
Hea küsimus. Ühesõnaga Eestis on praegu nii kujunenud, et keskklassi enam ei ole. Ostetakse kas väga odavaid autosid – kuni 5000 – või 50 000+ autosid. Sellist keskklassi, kes vanasti käis kaks korda aastas puhkamas Egiptuses ja Türgis, liisis auto, liisis korteri, selliseid peresid jääb järjest vähemaks. Tänu Euribori tõusule ja muudele jamadele, mis siin hetkel on.
http://www.lounaleht.ee/index.php?page= ... 468&type=2

[M.R.]

Sügav kummardus akf. Fucs! peale selle, et sa siin foorumis inimesed maa peale tagasi tood võiks sa poliitikasse minna ja selle hullukamba ka mõistuse juurde tagasi pöörata

[Smith]

Hea küsimus. Ühesõnaga Eestis on praegu nii kujunenud, et keskklassi enam ei ole. Ostetakse kas väga odavaid autosid – kuni 5000 – või 50 000+ autosid. Sellist keskklassi, kes vanasti käis kaks korda aastas puhkamas Egiptuses ja Türgis, liisis auto, liisis korteri, selliseid peresid jääb järjest vähemaks. Tänu Euribori tõusule ja muudele jamadele, mis siin hetkel on.

Lisame siia kalkulatsiooni veel lastetoetuse vähenemise, lähitulevikus hüppeliselt tõsma hakkavad vee/kanalisatsiooni arved. Mina ei nutaks, kui tuleks erakorralised valimised.

[taara]

Jätkuvalt ma ei toeta automaksu ja mind ei koti kes millega sõidab. Lihtsalt pole vaja ühe seltskonna vajadust laiendada kõigi inimeste peale. See käitumine on nagu lamemaalastel. Üks karjub kõigi eest, aga tegelikult ei vasta tõele.

Kogu Fucs eepos, mis oli suunatud minu pihta oli mõttetu vaev. Väga vale puu all haugud, sest ma pole toetanud ega ka kavatse toetada automaksu. Kui midagi, siis ma pooldan aktsiisi suurendamist ja luksusautode maksu, mitte üleüldist automaksu. Ma olen seda ka korduvalt väljendanud. Ma olen koguaeg rääkinud pastakast välja imetud vajadusest maal suure maasturiga sõita.

[slider]

Autostumise põhiline probleem on ummikud, miks mitte teiste linnade eeskujul teha ummikumaks. Tahad tipptunni ajal kesklinnas või Järvevanal tiksuda, maksad tasu. Päevapiletid ja pikema perioodi pääsmed, teeme äpi ja asi korras. Riigi kulude katteks riigimaks, kus saavad siis kaitsekulud ja õpetajad lisa. See automaks tundub küll olevat jala väristamine ja põdemine Brüsseli koridorides, kuna meil seda veel pole.
Vana auto lõpeb rooste tõttu otsa, uuel on regamistasu vähemalt samapalju kui sissemakse ja ongi keskmine inimene autost ilma. Hea ja roheline. Ei käi kuskil, ei sõida nädalavahetusel maale, ei tegele hobidega (mis toimuvad kaugemal kui Telliskivis joogatrennis käimine).
Kütuseaktsiisi tõstmine tõmbab maal elu hinge kinni. Täiesti tavaline kui päevas sõidetakse tööle ja koju kokku kuni 50km.

[Madis Reivik]

Ummikute põhiprobleem on suvaline kaader kusagilt võimlast, mitte autod. Mõistlik linnaplaneerimine on võti mitte suhtumine et "autojuhid kaduge n..."

[isakene]

Kes ütles, et full lukkudega, tõstetud ja cipitud maastur ?
Ma arvan, et peetakse silmas maastikusuutlikku sõiduautot enamjaolt.

Härrased, lepime terminoloogias kokku. Teeme nii et edaspidi mõiste "maastur" tähendab neliveolist, aeglusti ja vahekastiga sõidukit. Chippimine ja blokk- ning portaalsillad, beadlockid, vintsid, coiloverid, hi-liftid, tõstesarjad ja muu spetsiifiline pajebenn jäägu spetsiifilistele maasturiomanikele.

[_dumbuser_]

Autostumise põhiline probleem on ummikud, miks mitte teiste linnade eeskujul teha ummikumaks. Tahad tipptunni ajal kesklinnas või Järvevanal tiksuda, maksad tasu. Päevapiletid ja pikema perioodi pääsmed, teeme äpi ja asi korras. Riigi kulude katteks riigimaks, kus saavad siis kaitsekulud ja õpetajad lisa. See automaks tundub küll olevat jala väristamine ja põdemine Brüsseli koridorides, kuna meil seda veel pole.
Vana auto lõpeb rooste tõttu otsa, uuel on regamistasu vähemalt samapalju kui sissemakse ja ongi keskmine inimene autost ilma. Hea ja roheline. Ei käi kuskil, ei sõida nädalavahetusel maale, ei tegele hobidega (mis toimuvad kaugemal kui Telliskivis joogatrennis käimine).
Kütuseaktsiisi tõstmine tõmbab maal elu hinge kinni. Täiesti tavaline kui päevas sõidetakse tööle ja koju kokku kuni 50km.

Ummikuteema on otsast lõpuni debiilne planeerimine ja rõvedalt ülereguleerimine. Kui külvatakse foore iga paarisaja meetri taha ja tehakse kõik endast olenev, et nad mitte mingit pidi omavahel koostööd ei tee siis ongi tulemus olemas. Lisaks TLN näite puhul küntakse iga mõne aasta tagant mingid tänavad kitsamaks. Ma väga ei nutaks kui need rattateed on sellised, et talvel lastakse sinna ka muu transport peale aga pmst on umbes pool aastat see tee tühi. Lisaks pole ma kuulnud, et need velofännid peale lõputu inisesmine, et ei mahu ja on paha ja kitsas jne ka mingit muud moodi teede ehitusse panustaks.

[Smith]

Ma olen koguaeg rääkinud pastakast välja imetud vajadusest maal suure maasturiga sõita.

Keegi pole ju seda väitnud? Minu kadund naaber sõitis Suzuki Jimmyga. Räägitakse ikka sellest, et maastikusuutlikuke sõiduautole ei ole alternatiiviks ühistransport, jalgratas ega Nissan Leaf.
Kõige klassikalisem arutlusviga õlgmehe näol.

Härrased, lepime terminoloogias kokku. Teeme nii et edaspidi mõiste "maastur" tähendab neliveolist, aeglusti ja vahekastiga sõidukit.

Mõistan ja austan. Tõesti, ise olen tinglikult lugenud maasturiteks ka näiteks nelikveolised Kodiaq, XC90 jms.
Möönan, et tegemist linnamaasturitega, aga paljudel maapiirkondade elanikel ongi see optimaalne valik lähtuvalt nende oskustest ja vajadustest, aga eriti just need maksustatakse ju surnuks. Edaspidi olgem täpsed.

[OLAVI]

Vanadel rontidel hakkab ju olema 50 euri aasta - see raha ikka leitakse ja ei kao nad kuhugi.

Ei ole, see on väga vana info. Viimane avalik idee oli 70 eurot aasta ja tean, et otsitakse praegu põhjusi, et sellele otsa veel väänata.
....

Piisab kui maks on seaduse jõuga kinnitatud, ja kui see on seadusega kinnitatud, siis edaspidi ei ole vaja enam midagi põhjendada kui minister saab oma määrusega maksusummat vajadusel korrigeerida.

Kas mitte ei olnud plaanides, et ei maksustata mitte ainult autod vaid kõik registris olevad M,N ja L kategooria sõidukid, sealhulgas ka mootorrattad, mopeedid, ATV'd, jne.
Et näiteks 30 aasta vanune autoelamu, millega pensionär sõidab suvel kalale peab maksma 370eur aastas.
Ja maksta tuleks aastamaksu ka vist lume tõukamiseks kasutatava ATV eest ja rolleri eest millega laps saab kooli sõita?

[maksipoiss]

Rollerid jäid välja, sest mootorrattad olid mingist mootoris mahust alates.

[Peeter]

Rollerid jäid välja, sest mootorrattad olid mingist mootoris mahust alates.

Algne jutt oli, et L-kategooriast väikeste mootoritega L1, L2 ja L6 jäävad maksustamisest välja. St "kuni 50ccm ja/või mis ületab jne" roller, kolmratta-roller ja väike ATV jäävad välja. Maksu alla läheb L-kategooriast üle 50ccm-i: L3, L4, L5, L7 (soolo-, külgkorviga mootorratas, trike, ja suur ATV. Lisaks MS kategooria ja lisaks ka T-kategooriast väiketraktorid (ATV-d).
Maksustamata jäävad ka M- ja N-kategooriast üle 3,5 tonnised asjad, mis juba on "vedrumaksuga" ja "teemaksuga" ja "kütte aktsiisiga" jne jne juba niigi maksustatud. M2-M3, N2-N3.

Kuskilt jooksis läbi, et kogu selle jama algatamise juures see rõhumine autostumisele on ainult Tallinna probleem. Et olukord on ikka niiiiiiiii halb ja midagi tuleb teha, et ei oleks neid suuri ummikuid jne.
Aga tegelikult mujal ei olegi neid ummikuid ja tallinnlased võiksid oma sitta klattida oma linna siseselt ja mitta laotada sellest tulenevat võimalust-õigustust kõigilt eestlastelt rahapommida kogu Eesti peale. Ei tohiks üldse ajalehtedes arutadagi, et vaatame palju nüüdse versiooniga maksaks, vaid rõhuda lihtsalt sellele, et selline tegevus on valitsuse poolt alatu ja tuleb lõpetada.

[Kapten Trumm]

Piisab kui maks on seaduse jõuga kinnitatud, ja kui see on seadusega kinnitatud, siis edaspidi ei ole vaja enam midagi põhjendada kui minister saab oma määrusega maksusummat vajadusel korrigeerida.

See rumalus on juba mõnda aega tagasi ümber lükatud ajakirjanduse faktikontrolli poolt. Maksud kehtestatakse Eestis seadusega ja neid muudetakse seadusega, volitusnormi andmine valitsusele on põhiseadusvastane. Aga noh, kus tehakse see kobareelnõuga, seotakse usaldushääletusega ja presindent, kes alguses häält tõstis, käitub kummitemplina, siis võetakse muudatus vastu igal juhul.

Aga et automaksu hakkab rahandusminister mingi määrusega iga aasta tõstma, on ühe autoomanike liidu juhtivtegelase levitatud jama.

[Kapten Trumm]

Mariine Auto juhataja Toomas Saarelaid rõhutab, et Restisse hakatakse tooma väga vanasid autosid ja hoidma siin elus registris juba olevaid vanu sõidukeid. „Võib juhtuda, et kogu riigi heidete vähenemise jutt ei vasta tõele.“

Tüüpne asjast huvitatud hala ja asjadest "omamoodi" arusaam. Mina julgen öelda, et enamik tänaseid autosõitjaid on nisanäpud, kes ei saa hakkama isegi rattavahetusega ja selline element sõidab mingi "väga vana autoga" vaid olude sunnil, mingi paarsada eurot aastas maksuvahet ei pane selliseid 1-5a vanuse asemel näiteks 15-20 aastase autoga sõitma.

Teiseks, vaadake nt mobile'st neid "väga vanu autosid". 30a vanused autod on juba muutud youngtimeriteks, korraliku 1990ndate keskpaiga C-klass mersu eest (sellise hind on 3-10 tuhat juba) saab täiesti lõdva randmega endise liisinguauto Eestist, millel läbisõitu ehk 100 tuhat, ajalugu kõik teada ja võibolla garantiigi veel kehtib (nt Kia garantii on 7 aastat). Ja mis võtab bensiini sellisest mersust vähemalt poole vähem.

Ühesõnaga, tüüpne hirmutamine, mis lähemal uurimisel osutub väljamõeldiseks. Väga vanad (st 20+) vanuses autod moodustavad kasutatud autode impordist tühise osa, sest need on muutunud nishitooteks (nt vaadake see autoplats Mäepealse tn ARK-i ees). Ja nende hinnad, mis osta kannatavad, on juba kallimad kui Eesti ajalooga 5-7a vanustel väikeautodel.

Näiteks ostsin naisele aastal 2019 korea pisiauto, tootmisaasta 2013, mille läbisõit oli 104 tuhat km, ajalugu viimse mutikani teada, garantii kehtis veel 1 aasta, seal on tulnud natuke teha muidugi remonti (nii mõnikümmend kuni 150 euro aastas), aga põhimõtteliselt murevaba auto - maksin selle eest (sic!) 3600 eurot. Selle rahasumma suurusjärgus oli valikut küll ja küll. Öelge, mis kuradi pärast peaks autot tarbeesemena ostes võtma riske mingi türklaste platsilt pärineva "väga vana autoga"?

Katsume palun aru saada, et see paarsada eurot aastaste kulude vahet ei suuna valdavat enamust autopidajaid masohhismile mingite 20+a vanuste autodega, et seda automaksu miinimumi saada. Ja kuna uued ja uuemad autod ostetakse läbi liisingu, siis see registreerimismaks.....noh võetakse siis lisavarustust natuke vähemaks ja asi ants.

[Kapten Trumm]

Keegi pole ju seda väitnud? Minu kadund naaber sõitis Suzuki Jimmyga. Räägitakse ikka sellest, et maastikusuutlikuke sõiduautole ei ole alternatiiviks ühistransport, jalgratas ega Nissan Leaf.
Kõige klassikalisem arutlusviga õlgmehe näol.

Suzuki Jimny (ja nt Vitara) ei ole mingid linnamaasturid, vaid täiesti tõsised väiksesed maastikuautod. Umbes nagu Niva. Lihtsalt pisikese mootoriga, mis piirab mõneti seda maastikuvõimekust.