EV energia ja julgeolek

[Runkel]

Eesti ka kolmekordistab, kuid taastuvenergiat.

[logistik76]

(Kümneid) kordi lihtsam olekski Soome OL 4 ehitada ja jämedam kaabel siia vedada. Kui ainult neid mere põhjas lohisevaid ankruid poleks...
Tegelikkuses oleme praegu Eesti oma tuumajaamale lähemal kui kunagi varem.
Küllap majanduslikku reaalsust arvestades tuumajaam siia ka tuleb, esialgu 2-3 väikereaktoriga ja laiendamisvõimalusega 6 reaktorini, nagu ka eskiisprojektidel paistab.

[kalvis]

Eesti ka kolmekordistab, kuid taastuvenergiat.

Seda saab lihtsalt aga siin on konks!
Praegugi annavad tunda vägagi nõrgad välisühendused. 3-kordistades tuleb rajada kas võimsad salvestusjaamad või uued välisühendused.
Muidu on see kolmekordistamine kasutu. Salvestusjaamadega on seis nihu - pole soodsaid tehnoloogiaid. Välisühenduste osas tuleks hakata täna rajama (mitte Läti suunas, seal on piisavalt võimsust).
Lisa välisühendus kindlustab üksiku ankru probleemi.

[teeline35]

Eesti ka kolmekordistab, kuid taastuvenergiat.

Seda saab lihtsalt aga siin on konks!
Praegugi annavad tunda vägagi nõrgad välisühendused. 3-kordistades tuleb rajada kas võimsad salvestusjaamad või uued välisühendused.
Muidu on see kolmekordistamine kasutu. Salvestusjaamadega on seis nihu - pole soodsaid tehnoloogiaid. Välisühenduste osas tuleks hakata täna rajama (mitte Läti suunas, seal on piisavalt võimsust).
Lisa välisühendus kindlustab üksiku ankru probleemi.

Kellele lähikonnas seda hetketi ülejäävat elektrit müüa? Lätil-Leedul omal samal ajal elektriküllus kuna tootmisvõimekus sama! Soome-Rootsi on sellelt lolluse rajalt ära pööranud ja oma tuumajaamadest tulev elekter katab vajaduse 24/7 ja nii aasta ringi. Pole neil vaja seda liigset elektrit. Lisaks ega neilgi tuule ja päikeseolud meist niipalju erine, et isegi taastuvenergia rajal jätkates tootmine meist oluliselt erineks.

Kahjuks meie energiapoliitika otsustajate tase on sama asjatundmatu!(püüdsin olla viisakas )

[kalvis]

Kellele lähikonnas seda hetketi ülejäävat elektrit müüa? Lätil-Leedul omal samal ajal elektriküllus kuna tootmisvõimekus sama! Soome-Rootsi on sellelt lolluse rajalt ära pööranud ja oma tuumajaamadest tulev elekter katab vajaduse 24/7 ja nii aasta ringi. Pole neil vaja seda liigset elektrit. Lisaks ega neilgi tuule ja päikeseolud meist niipalju erine, et isegi taastuvenergia rajal jätkates tootmine meist oluliselt erineks.

Kahjuks meie energiapoliitika otsustajate tase on sama asjatundmatu!(püüdsin olla viisakas )

Saksamaa. Praegu on väikse läbilaskevõimega Poola.
Skandinaavias (peamiselt Norra) on samuti hüdrosse salvestusvõimekus olemas - seega Skandinaavia suund samuti.
Tänane seis on väga nutune - ei suudeta suvel seda väikest taastuvenergiat mis praegu tootmises kuhugi saata - lingid on täis.
Praeguse valitsuse plaan kasvatada 3x taastuvenergiat on puhas ulme kui me ei suuda elektrit ära kasutada... (mis kasu on taastuvenergiast kui seda ei saa kuhugi saata ülejäägi korral!) Plaanitavad mahud on ulmeliselt sauured!!!
Skandinaavias lisatakse kah. See teeb eesti seisu viletsamaks, kui kuskil mujal on samuti pudelikael.

[Gideonic]

Praeguse valitsuse plaan kasvatada 3x taastuvenergiat on puhas ulme kui me ei suuda elektrit ära kasutada... (mis kasu on taastuvenergiast kui seda ei saa kuhugi saata ülejäägi korral!) Plaanitavad mahud on ulmeliselt sauured!!!
Skandinaavias lisatakse kah. See teeb eesti seisu viletsamaks, kui kuskil mujal on samuti pudelikael.

Seda ilmselt ei hakkagi olema väga kuhugi saata, kui tahta ära kasutada peaks hakkama ise salvestama.

Soome ehitas 2022 2.4 GW tuulikuid juurde ja Rootsi veel rohkem (sama lingi järgi). Sel aastal valmis minuteada ka veel võrreldav kogus (ja eks tuleb juurde).

• Soomes 6.5GW tuulikuid (millest muidu praegu toodab 1.5% ehk 99MW) kogutarbimine praegu circa 10GW.
• Rootsis on tuulikuid lausa 15GW eest (millest hetkel toodab 10% ehk circa 1.6GW), kogutarbimine hetkel 20GW

Hetkel juba on tuulistemate ilmadega meil elektrihind nullis või negatiivne. See ei ole ainult meie tootmise teene. Sarnane ületootmine on siis ka mõlemal potentsiaalsel ekspordikandidaadil. Lisaks on tuulistel aastaaegadelkevadel (kevadel ja sügisel) tavaliselt ka hürdoenergiat palju. Kui natu viidatuid graafikuid vaadata siis katab hüdro + tuuma + tuul mõlema maa vajadused nii totaalselt ära, et meie 1-2GW lisa tuuleenergiat sinna küll keegi ei soovi.

Ehk ei tasu loota, et loodud ühendustest tuulenergia müügiks suurt kasu on. Ületootmist peab ikkagi ise salvestama (kui seda rida minna).

[Gideonic]

ERR'is artikkel tuumaenergia õppest ja selle vajadustest:

https://www.err.ee/1609183723/eesti-uli ... aama-kohta

Kui Eesti otsutab rajada oma tuumajaama, on vaja tõenäoliselt sarnaselt tuumariikidele ka luua kiirgusohutusamet. Kui enne seda, kui tuumajaam tööd päriselt alustab, võiks ametis töötada paarkümmend spetsialisti, siis lõpuks peaks selle ameti palgal olema umbes 60-80 asjatundjat. Võrdluseks võib vaadata põhjanaabrite poole.

"Tuumaohutuse tagamiseks on meil tuumareaktori regulatsiooni osakonnas veidi üle 100 inimese ja tuumajäätmete osakonnas on umbes 25 töötajat. Kokku umbes 130-140 inimest," ütles Soome kiirguskaitsekeskuse asedirektor Tomi Routamo.

Tõsiasi on see, et esimene reaktor on riigile kõige kulukam nii raha kui ka asjataundjate vajaduse mõttes. Veel keerulisem on küsimus, kui palju valdkonnaspetsialiste on tuumajaamal endal vaja.

"Ettevalmistavas faasis on inimeste arv 50-60 ringi, ehitamise ajal jõuab see paarisaja, 200-300 vahele. Käitlemise faasis on see tõenäoliselt 400 või ka rohkem," selgitas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja Siim Espenberg.

Mure on ka selles, kui järelevalveameti ning tuumajaama töötajad on endised pinginaabrid. Kiirgusohutusamet peab olema erapooletu ja nõudlik. See tähendab, et väga väike ei saa asjatundjate kogukond olla. On ka väga oluline, et tuumajaama töötajatel oleks praktiline kogemus, et nad oskaks ootamatuid olukordi lahendada.

Tundub suurepärane viis luua kõrgelt tasustatud spetsialistide töökohti, mis on otseselt seotud väga tugevalisandväärtuse loomisega.

Peaks ju olema asi, mida poliitikud võiks justkui tahta, eriti seoses "PÕXITi" töökohtade kaoga?

Omaette teema on, et esitatud numbrid tunduvad tiba paisutatud, arvestades et Soomes on antud ametnike numbrid kahe (meie mõistes) väga suure tuumajaama halduseks, mis on juba käigus olnud aastakümneid (+ kolmas mis oli pikalt ettevalmistusfaasis, ning ka tulevad moodulreaktorid)

[Kilo Tango]

...
Ehk ei tasu loota et ühendustest "müügiks" suurt kasu on, kui ka tuult on. Ületootmist peab ikkagi ise salvestama (kui seda rida minna).

Ja siis me jõuame jällegi ringiga tagasi sinna, et ei eksisteeri maailmas mitte ühtegi tehnoloogiat, mis suudaks seda ületootmist salvestada nädalateks või kuudeks. Ja ärme hakkame rääkima vesinikust - selle ringtsüklit ei suuda keegi kinni maksta. Ning siis tuleb sisse see teema, et aastate lõikes võib tuule tugevuse aastane keskmine erineda olulisel määral.

[Kriku]

Kulutada CO2 atmosfäärist välja imemiseks? https://www.iea.org/energy-system/carbo ... ir-capture

[Runkel]

Taastuvenergia tootmist lubab kolmekordistada kogu euroliit. Tarbimine kasvu prognoositakse samuti mehiselt - kasvõi kui arvestada transpordi üleminekut.
https://www.err.ee/1609183153/ule-100-r ... kasutamist
Salvestuse osas on ka jää liikuma hakanud. Erakapital paneb paari aastaga akupargi püsti (200 megavatti), mis töötab sagedusreservi ja salvestusena.
https://www.err.ee/1609168060/evecon-ra ... a-akupargi

Tuumajaama rajamise planeerimine võtab hoogu, kuid nagu eelolevast ülikoolide arupärimise artiklist võib lugeda, seonduvaid kulusid tuleb tublisti. Selge on see, et erakapitalist jääb väheks. Et asjast asja saaks, on vaja riigi ja erakapitali ühispingutust.

[Gideonic]

...
Ehk ei tasu loota et ühendustest "müügiks" suurt kasu on, kui ka tuult on. Ületootmist peab ikkagi ise salvestama (kui seda rida minna).

Ja siis me jõuame jällegi ringiga tagasi sinna, et ei eksisteeri maailmas mitte ühtegi tehnoloogiat, mis suudaks seda ületootmist salvestada nädalateks või kuudeks. Ja ärme hakkame rääkima vesinikust - selle ringtsüklit ei suuda keegi kinni maksta. Ning siis tuleb sisse see teema, et aastate lõikes võib tuule tugevuse aastane keskmine erineda olulisel määral.

Jah, reaalsuses tähendab tuulenergia teed minek ikkagi seda, et meil oleks vaja vähemalt baasvõimsuse jagu gaasijaamu pidevalt tagavaraks, mis peaks siis külmadel kuudel ka üsna pidevalt käigus olema.

Iirimaa
Vaatame näiteks tuulise Iirimaa viimase 30 päeva toodangut:

(30 päeva tootmine päeva kaupa, liigiti - Iirimaa)

Legend on läbivalt: Roosa on gaas, sinine on hüdro, heleroheline tuul, kollane kivisüsi, roheline biomass.

Summaarselt siis selline:

(30 päeva sumaarne tootmine, liigiti - Iirimaa)

Taani

Väga heade välisühendustega Taani seisi oli siin,vähemasti novembri esimeses pooles, oluliselt parem:

(30 päeva tootmine päeva kaupa, liigiti - Taani)

Sumaarselt on aga asi ikka miilide kaugusel "100% taastuvast energiast":

(30 päeva sumaarne tootmine, liigiti - Taani)

Isegi teeb seda pilti väga palju ilusamaks see, et enamik novembrist imporditi ohtralt Norra ja Rootsi hüdro- ning tuumaenergiat. Kui neilkahel hakkas külmaga endal puudus tulema, pandi küll enda gaasi ja kivisöejaamad huugama, kuid lisaks ikkagi oli vaja ka kõvasti importi Saksamaalt (suuresti süsi ja gaas).

Tänane hetkeseis taanis:

(Energiatarbimine liigiti kell 09:00, 04.12.2023 - Taani)

See suurim alumine pruun larakas on import saksast (tasub ka märgata et seda eksporditakse hetekel ka Norra edasi, kus jääb oma 22GW hüdroenergiast ikkagi puudu)

Lisaks kõigele ei kajasta see graafik üldse seda, et Taanis on enamik maju tsentraalsel keskküttel (vist enim Euroopas). Ja nende tsentraalne keskküte käib ainult biomassi pealt (asi mis nii väikses riigis oleks väga suures osas tuumajaamadega tehtav). Ehk kui nüüd lisada see kütte osa sellele tumerohelisele siin graafikul, käib ikka päris julm metsa ahju ajamine

[Gideonic]

Tuumajaama rajamise planeerimine võtab hoogu, kuid nagu eelolevast ülikoolide arupärimise artiklist võib lugeda, seonduvaid kulusid tuleb tublisti. Selge on see, et erakapitalist jääb väheks. Et asjast asja saaks, on vaja riigi ja erakapitali ühispingutust.

Mulle tundub ka veidi arusaamatuks see, et 10 aasta jooksul mitme miljardi jagu ärimeeste taskuid täida hinnapõrandate ja dotatsioonidega on igati koššer (tuuleparkide kujul, mille eluiga ei ületa reaalselt 20 aastat), aga hästitasustatud tippspetsialistide ametikohti luua (mis jaamade valmimise korral tasuvad ära vähemasti 60 aastat) on kuidagi nii raske

[kalvis]

Mulle tundub ka veidi arusaamatuks see, et 10 aasta jooksul mitme miljardi jagu ärimeeste taskuid täida hinnapõrandate ja dotatsioonidega on igati koššer (tuuleparkide kujul, mille eluiga ei ületa reaalselt 20 aastat), aga hästitasustatud tippspetsialistide ametikohti luua (mis jaamade valmimise korral tasuvad ära vähemasti 60 aastat) on kuidagi nii raske

Rahas on asi. 10 miljardit tuleb kohe välja köhida.

[Runkel]

Pöörde toomiseks on toetusmeetmed omal kohal. Need toetused ei pea olema püsivad. Tuumajaama loomisega artiklis osutatud muud vajalikud kulud on alalised. Ohutusjärelvalve jääb, teadustöö ja spetsialistide väljaõpe ka jääb, jäätmemajanduskulud jäävad ka siis, kui tuumaenergia lõpetab Eestis. Seda kõike erakapitalile ei lükka, see on maksumaksja õlul.

[Gideonic]

Pöörde toomiseks on toetusmeetmed omal kohal. Need toetused ei pea olema püsivad.

Aga reaalsuses on need toetused reaalselt kogu projekti elueaks (20 aastat) või olen valesti aru saanud? Kogukulude osas kindlasti vähemasti 10+ aastat

jäätmemajanduskulud jäävad ka siis, kui tuumaenergia lõpetab Eestis.

See on puhas demagoogia, Jäätmete hoiustamine on algusest peale projekti maksumusse sisse arvutatud, seda raha kogutakse elu jooksul ja seda on ka näiteks Fermi korduvalt väljendanud.


Aga keerame nüüd küsimuse teisipidi. Kuidas on lugu salvestusvõimsuse kuludega, mis on vajalik tegelikult võrreldava kasuteguri saavutamiseks. Kas see ei jää peamiselt riigi kanda? Või tahad väita, et järgnevalt tsiteeritule leiab kogu vajalikus ulatuses reaalselt erainvesteeringu taha?

Ja siis me jõuame jällegi ringiga tagasi sinna, et ei eksisteeri maailmas mitte ühtegi tehnoloogiat, mis suudaks seda ületootmist salvestada nädalateks või kuudeks. Ja ärme hakkame rääkima vesinikust - selle ringtsüklit ei suuda keegi kinni maksta. Ning siis tuleb sisse see teema, et aastate lõikes võib tuule tugevuse aastane keskmine erineda olulisel määral.