Vene-Ukraina sõda II osa

[Miki]

Ukraina lennukid ka Poola vahet lendama hakanud vist.

Kõik võib olla aga jäljed näitavad rohkem Poola õhuruumis viibimist.
https://www.flightaware.com/live/flight ... /EPKK/EPRZ
Hetkel kimab UKN1301 kusagile lääne Euroopa poole...
https://globe.adsbexchange.com/?icao=50815f

[Ulfhednar]

Forte küsis kommentaari Ukraina militaareksperdi Oleksandr Kovalenko käest, kelle sõnul on toimuvat ja olukorra tõsidust kõrvalt vaadates raske hinnata. „Mul isiklikult selle kohta infot pole, kas Zalužnõi ja Zelenskõi vahel on vastasseis või mitte. Fakt on see, et viimastel nädalatel on teatud Ukraina poliitikud korraldanud Ukraina meedias massiivse inforünnaku Zalužnõi vastu. Näha on, et nad tegutsevad kellegi tellimusel. Kui need inimesed ignoreerivad seda, et Ukraina ühiskonnas on nende asjade kohta hoopis teistsugused arusaamad, siis näitab see, et tegu on poliitilise tellimusega. Selle tõttu ei saa ma kinnitada, et vastasseis käib konkreetselt Zalužnõi ja Zelenskõi vahel, kuid võin kinnitada, et Ukraina poliitikas on palju mõjuvõimsaid inimesi, keda Zalužnõi segab. Zalužnõi väljavahetamine sõja ajal oleks aga maksimaalselt rumal samm. Loodame, et tervet mõistust siiski jätkub. Ukraina ühiskonna enamik ja suurem osa poliitikuid Zalužnõi-vastaseid rünnakuid kindlasti ei toeta, need on olnud täiesti matslikud. Teatud tegelased proovivad nendega endale haipi koguda. Zalužnõi tagandamine on Ukrainas ebapopulaarne teema,“ sõnab ta.

https://forte.delfi.ee/artikkel/1202521 ... e-ahvardab

https://twitter.com/Militarylandnet/sta ... Nd0iA&s=19

Ukrainian President Zelensky is bypassing Chief of Staff Valery Zaluzhny and is in direct contact with some lower commanders. The president created a parallel lines of communication, which prevents Zaluzhny from commanding the entire army, writes Ukraininska Pravda

[olavsu1]

Ukraina lennukid ka Poola vahet lendama hakanud vist.

Kõik võib olla aga jäljed näitavad rohkem Poola õhuruumis viibimist.
https://www.flightaware.com/live/flight ... /EPKK/EPRZ
Hetkel kimab UKN1301 kusagile lääne Euroopa poole...
https://globe.adsbexchange.com/?icao=50815f

see on sõjaväeline.

[Noor]

Tsiviillennud vaevalt taastuvad. Kōige suurem risk on ukraina enda ōhutōrje. Oma-vōōras tuvastamine.
Kevadel tuli üks liisitud reisilennuk ukrainast välja ja selleks oli kiievi ōhutōrjega ikka korraliku kommunikatsiooni vaja. Et aga regukaarset lliinilendu lennata, seda antud olukorras ei ole lihtsalt vōimalik teha.

Ainult militaar lennud on vōimalikud.

[OhYeah]

Exhaustion, Politics & The War in Ukraine - Public Support, Allied Endurance & the War in 2024 - https://youtu.be/pIKiFAKMoi0

Jälle 1+ tund pikk video, aga lühikokkuvõte oleks järgmine: kuuldused totaalselt sõjaväsimusest ja peatsest vaherahust (või siis ühe või teise poole vältimatust kaotusest) on väga ennatlikud, midagi sisulist muutunud ei ole ja lähimal ajal ilmselt ei suuri muudatusi ei tule ka. Seda nii Ukrainas, Venemaal kui ka läänemaailmas.

[Fucs]

DeepState pessimistlikud noodid...

Olukord püsib pingeline, vaenlane lisab järjest rohkem uusi reserve kõrge lahinguintensiivsuse hoidmiseks, mis mõjutab negatiivselt meie kaitseväe füüsilist seisundit ja kurnatust. Ühes intervjuus väitis K-2 üksuse pataljoniülem 54. mehhaniseeritud jalaväebrigaadist, et nende sektoris Soledari ruumis on suhe 5:1 vaenlase kasuks ning seda olukorras, kus Soledari rindelõik ei ole Avdeevka ja Kupjanskiga võrreldes üldse nii aktiivne rindesektor. Selles etapis muutub kriitiliseks vajadus kihilise/ešeloneeritud kaitse järele. Seda probleemi on juba mõnes kohas hakatud lahendama, aga aeg pole meie poolel.

https://t.me/DeepStateUA/18209

Siin siis jälle mainiti ära kaitserajatiste ja liinide väljaehitamise vajadus, mida siiani igal pool korralikult tehtud ei ole ja millele viitas oma kriitikas ka Arestovitš.

Ukrainian President Zelensky is bypassing Chief of Staff Valery Zaluzhny and is in direct contact with some lower commanders. The president created a parallel lines of communication, which prevents Zaluzhny from commanding the entire army, writes Ukraininska Pravda

LÜHIDALT

Зеленский общается с некоторыми командующими в обход Залужного – источники УП
Ukrainskaja Pravda (УП) allikas: Zelenski suhtleb mõne komandöriga Zaluzhnõist mööda minnes

Ukrayinska Pravda allikate andmetel suhtleb kõrgeim ülemjuhataja Vladimir Zelenski osade Ukraina relvajõudude juhatajatega, minnes mööda ülemjuhatajast Valeri Zalužnõist, mis takistab Zalužnõl kogu armeed juhtima.

Allikas: УП artikkel "Sõda poliitika vastu. Mis Zelenski ja Zalužnõi vahel tegelikult toimub"

Otsene sõnavõtt Zalužnõi lähiringkonnast pärit allikast: „Näete, mõnikord jääb mulje, et Zelenskil on kahte tüüpi relvajõude: „head“, mida juhib Syrsky ja teised lemmikud, ning „halvad“, mis on allutatud relvajõudude ülemale Zalužnõile. See on ülemjuhataja jaoks väga demotiveeriv ja mis kõige tähtsam, see segab kogu armee juhtimist."

Üksikasjad: Märgitakse, et Zelensky on tegelikult loonud paralleelsed käsuliinid suhtlemiseks erinevate sõjaväeharude komandöridega, mis toimub Zalužnõist mööda minnes.

Näiteks maaväe komandöri Aleksandr Syrski või õhuväe komandöri Nikolai Oleštšukiga.

Otsene kontakt komandöridega kiirendab presidendi tööd, kuid destabiliseerib Ukraina relvajõudude ülemjuhataja tööd, kes saab osa teabest ametlikelt alluvatelt teada alles staabis, kui üldse.

Teine näide Zelensky poliitilisest käitumisest oli kõrgetasemeline meedialugu piirkondlike sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode puhastamisest. Pärast Ukrayinska Pravda uurimist Odessa sõjaväekomissari ennekuulmatu rikastumise kohta sõja ajal nõudis president kõigi piirkondlike värbamiskeskuste juhtide vallandamist ja nende seisundi kontrollimist.

"Riigi juurdlusbüroo juht Suhhatšov tuli suvel peakorterisse ja hakkas aru andma, kui lahedalt sõjaväekomissare vallandati. Ja pärast teda andsid nad sõna Zalužnõile, kes neile lihtsalt elegantselt virutas: "Ma tahan tänada korrakaitsjaid, korruptsiooniteema on oluline. Kuid ma tahan avaldada ka viimaseid andmeid mobilisatsiooni kohta". "Ja kõigis valdkondades on järsk langus,” ütleb üks sellel koosolekul anonüümseks jääda soovinud osalejatest.

See tähendab, et sellel, mis poliitilisest vaatenurgast näis ühiskonna õiglusnõudluse kiire ja otsustav täitmine, oli sõjalisest vaatenurgast tegelikult keerukad tagajärjed.

Sarnase mõjuga on ka personalimuudatused, nagu erivägede ülema Horenko ja meditsiinivägede ülema Ostaštšenko vallandamine või ühendvägede ülema Naevi võimalik tagasiastumine.

Kõik need sõjaväelased on pärit ülemjuhataja Zalužnõi ringkonnast ja nende vallandamine toob juhtimisvertikaali ebastabiilsuse. Kriminaalasi Naevi vastu lõuna kaitsmise eest, mida Zalužnõi peab katseks ka talle lähedale pääseda, on selle loo järjekordne peatükk.

Kuid pinge presidendi ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja vahel tõusis kõige enam pärast vastupealetungi algust lõunas.

Taust:

- Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi ütles intervjuus eelkõige, et olukord rindel on jõudnud ummikusse, mil kumbki pool ei saa edasi liikuda, kuna nad on võrdselt tehnoloogiliselt varustatud, ja et sõda liigub positsioonivõitluse etappi.
- President Vladimir Zelenski ütles omakorda, et ei pea olukorda rindel ummikseisuks ning Ukraina ei hakka Venemaaga läbirääkimisi pidama.
- 21. novembril ütles Zelensky tabloidile The Sun antud intervjuus, et sõjaväelased kes soovivad poliitikas osaleda ei tohiks "tegeleda sõjaga".
- 29. novembril kirjutas The Economist, et paralleelselt kaevikusõja sünge reaalsusega muutub Kiievi “poliitiline lahinguväli” järjest pingelisemaks, president Vladimir Zelenski näeb konkurenti Ukraina relvajõudude ülemjuhatajas Valeri Zalužnõis ja poliitiline kemplemine kahjustab Ukrainat.

https://www.pravda.com.ua/rus/news/2023/12/4/7431535/

PIKEMALT

Война против политики. Что происходит между Зеленским и Залужным
"Sõda poliitika vastu. Mis Zelenski ja Zalužnõi vahel tegelikult toimub"

20. novembril tervitati Kiievi-Pasajõrski raudteejaama perroonil kõrget Ameerika külalist. Väärikuse revolutsiooni aastapäeva eel tuli Ukrainasse etteteatamata visiidiga Pentagoni juht Lloyd Austin.

Tema saabumine ei pidanud olema midagi erakordset: lihtsalt austusavaldus Ukraina kangelastele ja avaldus Washingtoni jätkuvast toetusest Ukrainale. Kuid just see visiit sai УП sõnul tahtmatult täiendavaks katalüsaatoriks Kiievi sõjalise ja poliitilise juhtkonna vahel pingete tekkimisele.

"Jääb mulje, et pärast Austini tulekut jõudis Zelenskyi Zalužnõi väljavahetamise otsusele lähemale. Vastupidi, tülid kadusid ja siseringis algasid naljad, aga see on väga külm ja söövitav huumor. President küsib, et "Mis, kas me liigume kangelaslikult edasi, kui oleme 200 meetrit taganenud?" ja Valera (Zalužnõi) vaikib vihaselt," räägib üks siseringi liikmetest УП-le riigi ladvikus valitsevast atmosfäärist.

Maailma juhtiv massimeedia on viimastel nädalatel Ukraina presidendi ja relvajõudude juhi vahelise "konflikti" üksikasju erinevatel viisidel nautinud. Vastuseks tembeldas Bankova kõik sellised avaldused "Vene IPSO-ks" ja "Kremli heaks töötamiseks".

Üldiselt pole üllatav, et sõja kahe peamise ja esimese isiku vahel on vaidlusi. Seda juhtub kõigis sõdades. Vastupidi, oleks üllatav, kui selliste ambitsioonidega inimeste vahel, kes sõna otseses mõttes ajalugu kirjutavad, ei tekiks vaidlusi.

Ukrainat ähvardava ohu ees on aga ülimalt oluline mõista täpselt, mis presidendi ja vägede juhi vahel tegelikult toimub ning mis on igasuguste hoolimatute saadikute väljamõeldis.

Kust tuleb pinge?

Tulevaste poliitiliste lahingute esimesed võrsed realiseerusid Petšerski mägedes juba enne Vene vägede lahkumist Ukraina pealinnast – eelmise aasta kevadel.

Juba 2022. aasta märtsi alguses hakkas sotsiolooge huvitama, kuidas täiemahuline sõda mõjutas ukrainlaste usaldust riigiasutuste vastu. Uuringud on näidanud, et president Zelenskit usaldas tol ajal 93%.

Tundub suurepärane tulemus, sest kõige raskematel aegadel naudib kõrgeim ülemjuhataja absoluutse enamuse kodanike usaldust.

Kuid Bankova lähenes uurimuses veel ühele joonele pedantsemalt – 98% ukrainlastest ehk 5% rohkem usaldas eelmise aasta märtsis Ukraina relvajõude.

Nagu УП toona kirjutas, tundis presidendi lähikond muret, kes seda "armeed" kehastab. Ja see polnud Zelensky. See oli relvajõudude juht Valeri Zalužnõi.

Samal ajal oli OPU (Presidendikantselei) ja ülemjuhataja vahelise hõõrdumise põhjuseks Zalužnõi nimelise heategevusfondi loomine. Amet kahtlustas, et fond võib lõpuks muutuda erakonnaks.

"Alguses olid Valeri Fedorovitšil normaalsed suhted presidendiga ja kõigi OPU-s olijatega, kuid 22. aprillist algasid omamoodi jamad. Fedorovitš oli toona fondiga nii hädas, et loobus sellest kohe," meenutasid nad. intervjuus УП vestluskaaslastega peastaabist.

Esimesena tundis Zalužnõi võimalike ambitsioonide pärast mullu kevadel muret presidendi kantselei juht Andri Yermak. Viibides presidendi juures varjupaigas, nn "objektil nr 1", juhtis OP juht regulaarselt kogu Zelenski lähikonna tähelepanu vägede juhile.

"Keegi meist polnud veel millelegi mõelnud ja Andri oksendas iga päev midagi Valera kohta. Küll on tal mingi fond, siis on ta liiga meediasõbralik, siis ümbritsevad teda "tolmukeerutajad", siis veel midagi. See tundus imelik, aga tollal ei olnud sellisteks asjadeks aega" meenutab üks "Objektile nr 1" ligipääsu omanud võimumeeskonna liikmetest vestluses УП-ga.

Pärast ebameeldivate suhete süvenemisi poliitilise juhtkonnaga ei astunud Zalužnõi meelega meediaväljale. Tema avalik tegevus piirdus endiselt postituste kirjutamisega sotsiaalvõrgustikes ja paari intervjuuga kahe aasta jooksul sõja käigust ning seejärel artiklid eranditult välisväljaannetesse.

Kuid see ei aidanud leevendada presidendikantselei kartusi Zakužnõist poliitilise konkurentsi tekkimise pärast. Fakt on see, et Zalužnõi avalik eemalolek tekitas efekti, nagu teleseriaalis "Noor paavst": kuna vägede juht ei olnud rõhutatult meediaväljal, muutus iga tema avaldus või muu tegevus hetkega eraldi nähtuseks ja põhjustas ühiskonnas fenomenaalset reaktsiooni.

"Mõned välismaised organisatsioonid korraldasid hiljuti Ukrainas fookusgruppide uuringuid, et ise näha, millised poliitilised nišid meil praegu on. Et te aru saaksite, inimesed samastavad Zalužnõit jumalusega: "ta kaitseb meid", "ta kaitseb meie poisse". "Selline puhtalt irratsionaalne usk," - ütles УП-le mõjukas Ukraina kõrge ametnik, kes palus oma nime ega ametikohta mitte avaldada.

Kui Kiievi oblastis oli relvajõududel käegakatsutavaid edusamme, siis Harkivi ja Hersoni suunal jätkusid ettevalmistused vastupealetungiks ning Ukraina vastupanu ajalugu oli võitude jada – pinge poliitikute ja sõjaväelaste vahel ei olnud kriitiline.

Kuid pärast seda, kui Ukraina pealetung lõunas takerdus, hakkasid erimeelsused kahe sõja esindusisiku suhete õhkkonda mürgitama niivõrd, et need tulid avalikuks.

Sõjalis-poliitiline mäng: Ze ja Za vahelise pinge olemus.

Kui jätta kõrvale Zelenski ja Zalužnõi suhteid viimasel ajal katnud poliitiline ja emotsionaalne plekk, siis nendevahelise pinge olemus tuleneb sõja ja poliitika segunemisest.

Zelenski tõi armee juhtkonda, s.o Zalužnõi vastutusalasse, poliitika elemente. Selle asemel sai kaitseväe juhataja vastu oma tahtmist märgatavaks nähtuseks poliitilises reaalsuses ehk presidendi eluliste huvide sfääris.

Enne Vene täiemahulist sissetungi ja selle alguses pööras Zelenski formaalse ülemjuhatajana sõjalistele teemadele palju vähem tähelepanu kui näiteks teede ehitamisele või oligarhidega võitlemisele.

Kuid kahe suure sõjaaasta jooksul hakkas president kõrgeima ülemjuhataja staatust kasutama mitte formaalselt, vaid reaalselt sõjalises planeerimises ja juhtimises osalemiseks. Asjaolud seda objektiivselt nõudsid.

Kui Zelenskyi hakkas sõjaga tegelema, ei lakanud ta olemast poliitik ja tõi Ukraina relvajõudude jäigalt hierarhilisesse struktuuri talle mitteomaseid (poliitilisi) käitumisvorme.

Just Zelenskyi lõi tegelikult paralleelsed käsuliinid suhtlemiseks erinevate sõjaväeharude komandöridega, mis toimub Zalužnõi ümbruskonnas. Näiteks maaväe ülemate Oleksandr Syrskyi või õhuväe ülema Mykola Oleschukiga.

Otsene kontakt komandöridega kiirendab presidendi tööd, kuid destabiliseerib Ukraina relvajõudude ülemjuhataja tööd, kes saab osa teabest ametlikelt alluvatelt teada alles staabis, kui üldse.

Teine näide Zelensky poliitilisest käitumisest oli kõrgetasemeline meedialugu piirkondlike sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroode puhastamisest. Pärast Ukrayinska Pravda uurimist Odessa sõjaväekomissari ennekuulmatu rikastumise kohta sõja ajal nõudis president kõigi piirkondlike värbamiskeskuste juhtide vallandamist ja nende seisundi kontrollimist.

"Riigi juurdlusbüroo juht Suhhatšov tuli suvel peakorterisse ja hakkas aru andma, kui lahedalt sõjaväekomissare vallandati. Ja pärast teda andsid nad sõna Zalužnõile, kes neile lihtsalt elegantselt virutas: "Ma tahan tänada korrakaitsjaid, korruptsiooniteema on oluline. Kuid ma tahan avaldada ka viimaseid andmeid mobilisatsiooni kohta". "Ja kõigis valdkondades on järsk langus,” ütleb üks sellel koosolekul anonüümseks jääda soovinud osalejatest.

See tähendab, et sellel, mis poliitilisest vaatenurgast näis ühiskonna õiglusnõudluse kiire ja otsustav täitmine, oli sõjalisest vaatenurgast tegelikult keerukad tagajärjed.

Sarnase mõjuga on ka personalimuudatused, nagu erivägede ülema Horenko ja meditsiinivägede ülema Ostaštšenko vallandamine või ühendvägede ülema Naevi võimalik tagasiastumine.

Kõik need sõjaväelased on pärit ülemjuhataja Zalužnõi ringkonnast ja nende vallandamine toob juhtimisvertikaali ebastabiilsuse. Kriminaalasi Naevi vastu lõuna kaitsmise eest, mida Zalužnõi peab katseks ka talle lähedale pääseda, on selle loo järjekordne peatükk.

Kuid pinge presidendi ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja vahel tõusis kõige enam pärast vastupealetungi algust lõunas.

Bankova väidetel on ratsionaalne alus, sest just sõjaväelased lõid ründetegevuse plaani ning nende jaoks vajalike jõudude ja vahendite arvutused. Just nende arvutuste põhjal kauples poliitiline juhtkond partnerite abi välja ja komplekteeris uued üksused.

Kuid tegelikud lahinguoperatsioonid osutusid kavandatust palju keerulisemaks ja Melitopoli ründeoperatsiooni saavutused erinesid plaanist silmatorkavalt.

Ilmselgelt olid sellel vastupandamatud sõjalised eeldused: venelastel oli piisavalt aega, et ehitada üles tohutu kaitsevõrk, relvajõududel oli sellistes tingimustes selliseks operatsiooniks vägedest märkimisväärne puudus, nad ei saanud kõiki lubatud varusid ja nad puutusid kokku venelaste täieliku ülemvõimuga õhus.

Probleem on ka selles, et "suurel vasturünnakul" ei olnud mitte ainult sõjaline, vaid ka poliitiline komponent.

Varem "Bahmuti kindluse" verist kaitsmist promonud ja toetanud (!) presidendiadministratsiooni inimesed kütsid üles avalikkuse ootusi oma meediaressursside võrgustiku kaudu "kõikide ühtse maratoni" ja "Ründekaardiväe" kaubamärgiga üksuste teabekampaaniate kaudu ning haipisid muude üksuste tegevuse ja võimekuse nii kõrgele, et tavakodanik ootas vähemalt Krimmi vabastamist. Ja koos nendega ka Ukraina läänepartnerid.

Kui sellist poliitilist üleshaipimist poleks, oleks lõunapoolsete lahingute puhtsõjalisi probleeme palju lihtsam tajuda, mõista, suhelda ja süüdlasi tuvastada.

Kui nüüd proovida panna näiteks vastutus lõunapoolse "lati alt läbilibisemise" eest Zalužnõi peale, kes vastutas otseselt vastupealetungi kavandamise ja ettevalmistamise eest, hakkavad presidendiadministratsiooni probleemid olema mitte ainult sõjalist laadi, vaid ka meedia- ja kommunikatsioonisfääris.

Sest nii nagu Zelenski tungis Zalužnõi militaarsfääri, tungis omakorda Zelenski poliitikaväljale, selleks siiski spetsiaalselt ise midagi tegemata.

Zalužnõi ei tee poliitilisi avaldusi, tal pole erakonda ega isegi avalikku liikumist või sihtasutust. Kuid presidendiadministratsioon tellib regulaarselt sotsioloogilisi uuringuid ja Zalužnõi näitajad kasvavad ja paranevad pidevalt.

Üleeile näitas üks "ametlikest" Telegrami kanalitest presidendi poliitilisi reitinguid, milles Zelenskyi saab esimeses voorus otsustanute seas umbes 47% häältest.

Presidendikantseleil oli võimalus tutvuda selle uuringu täielike andmetega, mille Rating Group tegi, kuid ei avaldanud seda. Ja põhigraafik ei viita mitte sellele, et praegune president läheks teise vooru koos kindral Zalužnõiga, vaid sellele, et Zelenski ei pruugi seda teist vooru võita.

Volodõmõr Oleksandrovitšil pole absoluutselt teisi konkurente. Seetõttu olid presidendi sõnad "The Suni" intervjuus adresseeritud ennekõike Zalužnõile, kus ta hoiatas sõjaväelasi poliitikas osalemise eest.

Kas Zalužnõi tegi midagi poliitiliselt, et valimisolukord oleks täpselt selline? Absoluutselt mitte! Teda meediapoliitilise isikuna üldse ei eksisteeri.

Tema potentsiaalne reiting on pigem tagajärg ammutuntud teesile, et Ukraina pole Venemaa. Isegi suure sõja tingimustes püüdleb Ukraina ühiskond jõudude poliitilise tasakaalustamise poole ja Ukraina demokraatia näitab järjekordset näidet oma elujõust.

Kas Zalužnõi tagasiastumine on võimalik?

Juba enne uut aastat vajab Ukraina hädasti uusi relva- ja laskemoonavarusid. Need tuli eelnevalt partneritega kokku leppida, samuti oli oluline planeerida ette oma relvade tootmine.

Ehk siis oli vaja ette teada, millised on kaitseväe vajadused. Seetõttu peab peastaap esitama poliitilisele juhtkonnale oma strateegilise plaani, mille elluviimiseks peavad sõjaväelased välja joonistama ja arvutama vajadused.

Ilmselt ei tohiks seda plaani ja operatsioonide plaani avaldada "Ukraina hääles", vaid seda peaksid nägema president, kaitseministeerium, eelarvet eraldav Ülemraada ja tootjad, kes peavad komponentide tarneks lepingud sõlmima.

"Oleme kaua aega oodanud ülemjuhatuselt sõjaplaani. Peastaap peab koostama plaani: tahan järgmisel aastal niimoodi sõdida, mul on nii palju inimesi vaja, mul on nii palju raha vaja. Ja mitte kellegi pole seda plaani," - oli nördinud fraktsiooni "Rahva teenija" juht David Arahamia oma viimases intervjuus Natalia Moseychukiga.

Arahamia väidet jätkas üks fraktsiooni "Rahva teenija" saadik, kes nõustus, et sõjaväe juhtkond peaks tagasi astuma.

Samal ajal eitas fraktsiooni "Hääl" rahvasaadik ja riikliku julgeolekukomitee liige Serhii Rahmanin "UP.Chati" viimases väljaandes, et ülemraada komisjonile tuleks esitada läbivaatamiseks mingeid strateegilisi planeerimisdokumente. Ju see tema pädevusse ei kuulu.

Kuid tegelikult pole probleem selles, et plaani pole. Probleem on selles, et ei poliitiline juhtkond ega läänepartnerid pole rahul 1991. aasta piirideni sõdimise tegeliku plaaniga.

УП teatel näitavad peastaabi arvutused, et presidendi ülesande täitmiseks "vabastada kogu Ukraina territoorium kuni 1991 piirideni" on vaja 350-400 miljardi dollari väärtuses ressursse ja suurel hulgal vägesid.

Kindralstaap jagas mõningaid planeerimisideid Pentagoni juhi Lloyd Austiniga tema viimasel visiidil Kiievis novembris.

"Austinit teavitati vajadusest 17 miljoni mürsu järele. Ta oli pehmelt öeldes üllatunud, sest nii palju mürske ei ole võimalik kogu maailmast koguda," ütles üks kaitseväe kõrgetest ametnikest УП vahendusel.

Veelgi enam Pentagoni esindajaid üllatas Ukraina kolleegide siirus riigi siseolukorra suhtes.

"Hiljem rääkis Austin meile, et Zalužnõi kaebas, kuidas teda takistatakse, et kantselei ei ole selline, et üks ei ole selline, teine ​​ei ole selline. Selge see, et president sai ka sellest teada, et toimusid sellised vestlused. Ja need ei soodusta usaldust," lisab juba mainitud kõrge kaitseväeametnik.

Teades Zelenskyi emotsionaalsust, võime eeldada, et Zalužnõi selline liigne avameelsus vestlustes partneritega võib viia tema tagasiastumise küsimuse puhtalt hüpoteetiliselt tasandilt praktilisele.

See tõstatab järgmise küsimuse: kes julgeb vägede juhi tema ametikohal välja vahetada? Seni on olemasolevate ilmsete võimaluste hulgas Zelenskyil ainult maavägede ülema, kindralpolkovnik Syrskyi kandidatuur.

Kuid hoolimata asjaolust, et temaga seostatakse selliseid edukaid operatsioone nagu Kiievi kaitsmine, lahing Harkivi pärast ja geniaalne vasturünnak Harkivi piirkonnas, on Syrskyil kaks peamist probleemi.

Esimene on see, et kindralpolkovnik ei ärata piisavat meediahuvi, hoolimata sellest, kui palju Zelensky isiklikult tema positsioone külastab ja meediakanalid ei edasta tema postitusi ega väljaütlemisi. Teiseks ei saa Syrsky vabaneda sellise ülema raskest rollist armees, kes ei arvesta kaotustega.

Kuid sellise ametisse nimetamise peamine probleem on see, et Syrskyi potentsiaalne edutamine ei suuda blokeerida Ukraina poliitika uue superstaari loomist meedias, kelleks Zalužnõi saab paratamatult just tema tagasiastumise hetkel.

Ja nagu УП vestluskaaslased Zelenskyi ringis kinnitavad, saab Bankova sellest suurepäraselt aru. Vähemalt märkimisväärne osa presidendi meeskonnast on kategooriliselt senise vägede ülema tagasiastumise vastu.

Olgu kuidas on, aga kui kellelgi on võimalus mõelda Zalužnõi väljavahetamisele, siis on see see, kes ta ametisse nimetas – president Zelenski.

Enne säärast saatuslikku otsust peaks riigipea liialdamata mõtlema, kas selline personaliotsus kõrvaldab peamise põhjuse tema suhete viimaseks teravnemiseks Ukraina relvajõudude ülemjuhatajaga?

Räägime edasisest sõjapidamise strateegiast. Zalužnõi kirjeldas oma seisukohti selles küsimuses oma artiklis kõrgetasemelises ajakirjas The Economist.

Selle teksti põhipunkt taandus väga loogilisele teesile: praegustes tingimustes pole Ukrainal suureks võiduks ressursse. Peame esmalt viima oma armee värbamise, väljaõppe ja varustamise süsteemi kvalitatiivselt uuele tasemele ning saavutama oma partneritelt, et need teeks suure hüppe Ukraina relvajõudude tehnoloogilises toes.

Kõik need positsioonid vajavad nii või teisiti teatud strateegilist pausi, et saavutada kvalitatiivne läbimurre.

Samal ajal ei taha president Zelensky kuuldagi "ummikust" või sõja peatumisest. Tema loogika on samuti raudne - paus toob kaasa külmumise, partnerite huvi kaotuse ja abi vähenemise. Kui teete nüüd pausi, ei pruugi te sellest enam välja tulla.

Kas Zalužnõi tagasiastumine suudab selle strateegilise vaidluse lahendada? Ei.

Selline tagasiastumine toob kindlasti kaasa Ukraina peamise strateegilise eelise kaotuse agressori ees: kahe liidri vahelise ühtsuse kaotus võib areneda kogu ühiskonna sisemise ühtsuse kaotuseks.

Roman Romanyuk, Roman Kravets, UP
https://www.pravda.com.ua/rus/articles/ ... 4/7431489/

Nagu näha, siis sisuliselt ka selle sama kriitikaga tuli kõige pealt välja kodanik Arestovitš.
Ja kui ta selle ootamatu kannapöörde tegi ja hakkas järsku UKR presidendikantseleid kritiseerima, siis esimene mõte mis mul tuli oli see, et kuna ta ise on korduvalt väitnud, kuidas tal on lähedased suhted Zalužnõiga ja palju otse- ning lähedaseid sidemeid rindeväeosades, siis ilmselt on selle pahameele allikaks just UKR armeest tulnud siseinfo.

Vaatab, mis edasi saab.

[gaal]

Tänu Fucsile pika ja sisuka tõlke eest.

Tegelikult võib Za viimase välisintervjuu Economistile kokku võtta ühe ukrainakeelse sõnaga

"Досить!"

Otsetõlkes tähendab see "Aitab küll", aga kasutatakse veel tähenduses "Kõrini juba"
Ja sellest lähtuvalt sai teha juba järeldused rindel tegelikult toimuva kohta, millele on meedia nüüd iga nädal lisa toonud.

[Runkel]

Segane lugu. Ze soovib justkui edasi võidelda ja Zaluznõi soovib "strateegilist pausi" ehk vaherahu ehk kuuma olukorra rindel külmutamist, et tulevikus edu saavutada. Ze populaarsus rahva seas on edasivõitlemise tõttu madalam kui Zaluznõi oma. Mulle tundub ebaloogiline. Kui Ukraina armee juhtide arvates on armee juba nii kustu, et muid variante vaherahule pole, siis paraku jah, tuleb kaotus sisse võtta ja kindlustada seda ala, mida annab. Kaitsekraave ja kindlustusi kes rajab või ei raja Ze või Za?

[Huviline78]

Üks videojupp, kus ukrainlased löövad Stepove küla (Avdiivka piirkond) lähedal parasiite tagasi.

https://twitter.com/MilitaryLabb/status ... 4058465333

Segane lugu. Ze soovib justkui edasi võidelda ja Zaluznõi soovib "strateegilist pausi" ehk vaherahu ehk kuuma olukorra rindel külmutamist, et tulevikus edu saavutada. Ze populaarsus rahva seas on edasivõitlemise tõttu madalam kui Zaluznõi oma. Mulle tundub ebaloogiline. Kui Ukraina armee juhtide arvates on armee juba nii kustu, et muid variante vaherahule pole, siis paraku jah, tuleb kaotus sisse võtta ja kindlustada seda ala, mida annab. Kaitsekraave ja kindlustusi kes rajab või ei raja Ze või Za?

Ma ei imesta, kui parasiitide karvased kõrvad paistavad selle info opsi taga. Siia võib lisada kaubavedajate streigid piiridel, Bulgraaria presidendi käkk, igasugused Bild ajakirja artiklid, et moona ei jagu ja meestel pole motti jne jne jne. Võib-olla mõtlen üle siin .

[Fucs]

Segane lugu. Ze soovib justkui edasi võidelda ja Zaluznõi soovib "strateegilist pausi" ehk vaherahu ehk kuuma olukorra rindel külmutamist, et tulevikus edu saavutada.

Ei ole segane.
Zalužnõi küsib poliitikutelt otsuseid, mehi, moona jm juurde, et saaks edasi "ründavamalt võidelda" või vastasel juhul on patiseis ja tuleb asuda kaitsesse, mis pikas perspektiivis on VF-le jõukohasem kui UKR. Selleks oleks juba üleeile olnud vaja pädevaid poliitilisi otsuseid, rahaeraldisi, vahendeid jne et ešeloneeritud kaitse üles ehitada. Aga seda pole. Ze ütleb, et ära virise, ise kukkusite oma pealetungil läbi, nüüd helpige ja RÜNNAKE . 1991 piirid olgu olla. jne... aga ma hakkangi juba jälle sujuvalt kogu ajalugu siia ümbertrükkima....

Ze populaarsus rahva seas on edasivõitlemise tõttu madalam kui Zaluznõi oma. Mulle tundub ebaloogiline.

Good for you

Kaitsekraave ja kindlustusi kes rajab või ei raja Ze või Za?

Oleneb milliseid.
Otse rindejoonel lahingute käigus uued positsioonid ehitab ja kindlustab operatiivselt armee. Ukraina "Surovikin liinid" ehk ešeloneeritud kaitse ja tagala kaitse väljaehitamise eest vastutab Ze ja riigi poliitiline juhtkond kes planeerib tegevused, eraldab vahendid ja raha ning tellib vastavad tööd.

Ega mina siin näpuga telo ekraanil tähti tippides ei suuda lühidalt tasa teha kogu infoauku mis on tekkinud. Kes vene k tonkab vaadake kuulake foorumisse pandud Ukr sõja teemalisi youtube linke, kes ei tonka siis vähemalt Arestovitši etteasted on enamus ka inglisk. sünkroontõlkega YT olemas, linke olen lapanud siia foorumisse mägedeviisi.

Kui Ukraina armee juhtide arvates on armee juba nii kustu, et muid variante vaherahule pole, siis paraku jah, tuleb kaotus sisse võtta ja kindlustada seda ala, mida annab

Ma ei tea, kas keegi veel pani siin natuke aega tagasi tähele, et UKR ülemraada riikliku julgeoleku, kaitse ja luurekomisjon liige Marianna Bezuglaja kritiseeris Zalužnõid, et sel pole plaani. Seal oli üks oluline infoleke ka.

Марьяна Безуглая:

Военные просто сказали, что им надо забирать не менее 20 тыс. граждан в месяц

Siit saame teada otsese uute sõdurite arvu numbri mida UKR armee iga kuu vähemalt juurde vajab.

Kes on lugenud vaadanud kuulanud materjale, millede linke ma siia pannud olen see teab ka nt. seda, et

Бывший советник Офиса президента Украины Алексей Арестович заявил, что миллионы украинских мужчин избегают постановки на воинский учет, а в воинских частях от 30% до 70% отказников. Об этом он сказал в прямом эфире 28 ноября в ходе интервью Николаю Фельдману.

По словам Арестовича, информацию о 30-70% отказников в украинской армии он получил от своих друзей-военных, с которыми общается каждый день.

"Я как бы немножко военный, у меня как бы друзья командиры, я могу с ними поговорить на командирском уровне", — сказал экс-советник ОП.

Арестович отметил, что, по его данным, 4,5 миллиона военнообязанных граждан Украины избегают постановки на воинский учет.

Он также заявил, что снижение призывного возраста в стране при нехватке западных вооружений приведет к росту потерь.

Kes aru ei saanud peab nüüd ise tõlkima, ma ei hakka telefoniga siin pool tundi võimlema ja tõlkima.

[Runkel]

Segane lugu. Ze soovib justkui edasi võidelda ja Zaluznõi soovib "strateegilist pausi" ehk vaherahu ehk kuuma olukorra rindel külmutamist, et tulevikus edu saavutada.

Ei ole segane.
Zalužnõi küsib poliitikutelt otsuseid, mehi, moona jm juurde, et saaks edasi "ründavamalt võidelda" või vastasel juhul on patiseis ja tuleb asuda kaitsesse, mis pikas perspektiivis on VF-le jõukohasem kui UKR. Selleks oleks juba üleeile olnud vaja pädevaid poliitilisi otsuseid, rahaeraldisi, vahendeid jne et ešeloneeritud kaitse üles ehitada. Aga seda pole. Ze ütleb, et ära virise, ise kukkusite oma pealetungil läbi, nüüd helpige ja RÜNNAKE . 1991 piirid olgu olla. jne... aga ma hakkangi juba jälle sujuvalt kogu ajalugu siia ümbertrükkima....

Hea põhjendus ebaõnnestumisele - andke mulle nii ja nii palju lääne tanke, hävitajaid, moona, mobiliseerituid jne, siis...Kui ideaal on reaalsusest liiga kaugel, siis ongi valus. Võidelda saab olemasolevate meeste ja relvadega. Paberarmee on paberarmee.

Arestovits karismaatilise isikuna saab mobiliseerimisse oma panuse anda, hetkel on ta vist USAs või?

Aeg annab arutust, oli infoop või Ukraina juhtide lagunemine.

[Fucs]

Hea põhjendus ebaõnnestumisele - andke mulle nii ja nii palju lääne tanke, hävitajaid, moona, mobiliseerituid jne, siis...

Nii, ja kelle põhjendus kelle ebaõnnestumisele see on?

Kui ideaal on reaalsusest liiga kaugel, siis ongi valus. Võidelda saab olemasolevate meeste ja relvadega. Paberarmee on paberarmee.

See ideaal on reaalsusest liiga kaugel UKR presidendiadminustratsioonil ja poliitikutel, selles ongi probleem.

Arestovits karismaatilise isikuna saab mobiliseerimisse oma panuse anda, hetkel on ta vist USAs või?

USAs jah Aga ehk täpsustad, mida sa sellega täpsemalt öelda tahtsid?

[Runkel]

Kui ideaal on reaalsusest liiga kaugel, siis ongi valus. Võidelda saab olemasolevate meeste ja relvadega. Paberarmee on paberarmee.

See ideaal on reaalsusest liiga kaugel UKR presidendiadminustratsioonil ja poliitikutel, selles ongi probleem.

Mis lahendus sinu meelest on realistlik, arvestades infot, millele sa toetud?

[an2]

https://censor.net/en/news/3459524/on_f ... us_plan_wp

Censor.net-i poolt vahendatud Washington Posti artikkel.
Suvise vasturünnaku neljandal päeval pidi Zalužnõi varasemast plaanist täielikult loobuma.

[Fucs]

Mis lahendus sinu meelest on realistlik, arvestades infot, millele sa toetud?

Millele sa toetud..

Mida mina või minu arvamus siia puutub?
See, et

See ideaal on reaalsusest liiga kaugel UKR presidendiadministratsioonil ja poliitikutel, mitte sõjalisel väejuhatusel ja selles ongi probleem.


ei ole mingi minu hinnang, tees ega arvamus, vaid olukorra ja probleemi kirjeldus, mille sa leiad UKR allikatest selle teema kohta, kui lähemalt tutvud.

Mul oli enne paar küsimust ka

Nii, ja kelle põhjendus kelle ebaõnnestumisele see on?

Arestovits karismaatilise isikuna saab mobiliseerimisse oma panuse anda, hetkel on ta vist USAs või?

USAs jah Aga ehk täpsustad, mida sa sellega täpsemalt öelda tahtsid?

millest sa sujuvalt mööda libisesid ja vastuse asemel ise küsimusega vastasid.