Vahva sõdur Švejk õlle hinna kohta ja muud "täpselt teada" tsitaadid

[Kriku]

Kes väidab, et see oli Latipac, siis palun "Kevadest" selle lehekülje pilti.

"Lati pats" on "Kevades" olemas, must-valgel. Aga seda Toots ja Kiir ei joonud. Kiir pidas seda liig kalliks, maksis rubla seitsekümmend viis ja oli ette nähtud tähtsamatele ametimeestele nagu villakraasija ja kohtu kassakas. Valge siltide ja kuldtähtedega.

Tähendab jah, "Lati Paci" joomine on vist filmist pärit.

[Fucs]

Uurisin veidi seda Svejki õlle asja (kes see ikka peale minu viitsib eksole ).
Meil oleks nagu arvamine, et kuna selle pärli puistas Tõnu Aav ühes oma Svejki sketšis, siis tema ongi autor...

Raiki Pozdnjakovi bakatöö LK.11

Teate isegi kuulsat vahva sõduri Tõnu Aav-Švejki ütlust: „see valitsus, kes õlle hinda tõstab, kaua ei püsi.“
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y

Aga süüvides n.ö. "algallikatesse" ehk Tšehhi keelsetesse materjalidesse leiab selle lause juba sealt, mis kohe kindlasti ei saa olla Tõnu Aava tsiteerimine.

Silvie Burešová diplomitöö LK.20

V Čechách se podle Švejkovské definice traduje, že vláda, která zdraží pivo, do roka padne.
https://dspace5.zcu.cz/bitstream/11025/ ... resova.pdf

Tõlge:

Tšehhis on Švejki definitsiooni järgi traditsioon, et õlle hinda tõstev valitsus kukub aastaga.

Artikkel Tšehhi veebiväljaandes Krkonossky denik

Švejk: Která vláda zdraží pivo, padne.
https://krkonossky.denik.cz/zpravy_regi ... 92400.html

Tõlge:

Švejk: Valitsus, kes teeb õlle hinda tõstab, kukub

No ja kui veel natuke tuhnida siis tuleb välja, et selle lause (ja veel palju erinevaid hiljem kuulsaks saanud tsitaate, mida raamatus pole) ütles Svejk osatäitja Rudolf Hrusínský lavastaja Karel Steklý 1957 aasta filmis "Dobrý voják Svejk".

Dejte si pivo
Respekt 8/2020

Řadím vás do „svaté trojice“ časopisů, které čtu každý týden: Reflex, Respekt a Echo. Máte úroveň, ale chtěl bych jako skalní ctitel Haškova Švejka upozornit na chybičku v posledním čísle. V jinak moc hezkém sloupku Jiřího Nádoby věnovanému daním na pivo s názvem Dejte si pivo, je citována Švejkova věta, že vláda, která zdraží pivo, do roka padne. Ve Švejkovi tato věta není, stejně jako jindy běžně užívané věty jako „To chce klid“ či „Nestřílejte, jsou tady lidi“ užitá ve druhém dílu Steklého filmu. Takové věty jsou totiž pod úrovní génia J. Haška, spíše by se hodily do současných „veseloher“ Z. Trošky či jiných bavičů národa....

https://www.respekt.cz/tydenik/2020/9/dopisy

Tõlge:

Hašeki Švejki talendi kummardajana juhin tähelepanu veale viimases numbris. Jiří Nádoba muidu väga toredas õllemaksudele pühendatud kolumnis pealkirjaga "Dejte si pivo" tsiteeritakse Švejki lauset, et õlut kallimaks tegev valitsus kukub aastaga.

Švejki raamatus seda lauset ei kasutata, nagu ka muid tsitaate nagu "Võta rahulikult" või "Ära tulista, siin on inimesi", mida on kasutatud [Karel] Steklý [1957 aasta filmi] teises osas.

Miks ja kuidas Hašeki originaalteost erinevatel aegadel kohendati, täiendati ja muudeti:

Rok 1948 pak, pokud se týká Švejka, znamenal zásadní revoluci, a to nejen v prostředí v akademickém, ale vůbec oficiálním. Zdeněk Nejedlý dostává Haška dokonce do středoškolských učebnic (Mědílek 1983, s. 54). Švejk zde vystupuje jako bojovník proti buržoaznímu řádu:
„Švejk je hrdina z lidu a představuje v tomto střetnutí s rakouskými důstojníky a imperialistickou válkou lid a jeho odpor proti válce a proti nebezpečí, jež stále ohrožuje život nebo alespoň pohodlí. Bojuje svou chytrostí, tím, že je naoko poslušný až do nesmyslnosti, že však tímto horlivým plněním nesmyslných
rozkazů obrací je naruby, vytváří zmatek a tak rozvrtává celou už prohnilou stavbu společenského řádu a vojenské mašinérie, tak otřásá autoritou důstojnictva, císaře a církve.“ (Učebnice literatury pro střední školy z roku 1956, citováno podle Pytlík 1983, s. 318)

Ve Stručných dějinách české a slovenské literatury z roku 1958 se dokonce lidovost Osudů dokládá citátem z hry E. F. Buriana „Nestřílejte, jsou tu lidé!“, který, jak známo, čtenář v románu nenajde (Pytlík 1983, s. 319). Obdobný výrok se objevil i v Poslušně hlásím, pokračování filmu
Dobrý voják Švejk režiséra Karla Steklého (Český film III 2001,s. 69–70 a 234–235). Přestože z hlediska děje se film drží Haškovy předlohy poměrně věrně, právě výše zmíněný citát dokládá dobovou tendenci dělat ze Švejka lidového antimilitaristu, v rámci stanoveném tehdejší oficiální ideologií.

https://dspace.cuni.cz/bitstream/handle ... sAllowed=y

Tõlge

1948. aasta tähistas Švejki jaoks põhjapanevat revolutsiooni mitte ainult akadeemilises, vaid ka ametlikus keskkonnas. Zdeněk Nejedlý lisab Hašeki isegi keskkooliõpikutesse. Švejk esineb siin kodanliku korra vastu võitlejana:

„Svejk on kangelane rahva seast ning selles kohtumises Austria ohvitseride ja imperialistliku sõjaga esindab ta rahvast ja nende vastuseisu sõjale ja ohule, mis siiski ohustab elu. Ta võitleb kasutades oma nutikust, olles sõnakuulelik kuni mõttetusteni, kuid selle innuka mõttetute käskude täitmisega
pöörab ta need pahupidi, tekitab segadust ja lõhub sellega kogu ühiskonnakorra ja sõjatehnika niigi mäda struktuuri, kõigutades nii ohvitseride, keisri kui kiriku autoriteeti." (Kirjanduse õpik keskkoolidele aastast 1956).

Tšehhi ja slovaki kirjanduse lühiajaloos 1958. aastast näitab [Svejki] uue staatuse populaarsust isegi tsitaat "Ära tulista, seal on inimesi!" E. F. Buriani [Svejki] näidendist, mida lugeja teadupärast romaanist ei leia. Sarnane väide ilmus filmi järjes I "Obediently Report" "Hea sõdur Švejk", režissöör Karel Steklé. Kuigi süžee poolest püsib ja hoiab film suhteliselt truult Hašeki mudelist kinni, demonstreerib ülalmainitud tsitaat kaasaja tendentsi muuta Švejk populaarseks antimilitaristiks tolleaegse ametliku ideoloogia seatud raamides.

Seega meie meediasse on see lause ilmunud küll Tõnu Aava Svejki rolli esituses, kuid ilmselgelt Tšehhi hilisematest allikatest, kus Svejki tegemisi ja ütlemisi on raamatuga võrreldes kohendatud.

[Sam Beaver]

Kas see 1957a. film võib olla jooksnud meie kinodes või on seda näidatud televisioonis? Kui on, siis on tsitaat meieni jõudnud pigem sealt kui Tšehhi allikatest (kui palju meil neid tšehhi keele oskajaid ikka on). Või siis Soome tv vahendusel. Mina nägin filmi millalgi kaheksakümnendate alguses just Soome tv-st. Ma ei usu eriti et soomlased nii vana filmi siis esimest korda näitasid.

[Fucs]

Kas see 1957a. film võib olla jooksnud meie kinodes või on seda näidatud televisioonis? Kui on, siis on tsitaat meieni jõudnud pigem sealt kui Tšehhi allikatest

Vahet ju pole kes kus millal mida näitas. Allikaks (selle vaidlusaluse lause tekkimise algallikaks) jääb endiselt Tšehhide 1956a valminud ja 1957a esmaesituses olnud film.

Kangelase kodumaal olid kunagi võrdlemisi populaarsed kolm komöödiafilmi (1952, 1956, 1957), kus Josef Švejki kehastas sealne menunäitleja Rudolf Hrušinsky. Vähemalt üks neist ekraanilugudest jõudis aegu tagasi ka Nõukogude kinoekraanile.

https://epl.delfi.ee/artikkel/51038130/ ... leekraanil

Eestis jooksis raadios 1956-1957 ka kuuldemäng „Vahva sõdur Švejk”
Kes viitsib (mina ei viitsi, sest see on kõik üks pseudoteema) võib kaks säilinud osa sellest läbi kuulata ka s seal on juba midagi sellist sees.
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuld ... 01-tagalas
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kuuld ... el-rindele
või läbi kuulata nt 1985a Tõnu aava arhiivis säilinud etteasted
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/klass ... valitsuses
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/klass ... jalle-koju
*
Hugo Laur 1957
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/svejk ... ksuliiniga
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/jaros ... eenistuses
Jüri Järvet 1963
https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/jaros ... alia-vastu

*

No ja muidugi Militaarneti klassika "Švejk 97,5%" kust vbl ka mõned "uued tsitaadid" käibesse on läinud
https://www.youtube.com/watch?v=uI5hYM- ... w&index=22
viewtopic.php?p=494697#p494697

[Väino]

...Raamatus tõi Toots ülemiselt riiulilt ära (täpselt ei mäleta) kas 75 või 95 kopikat maksnud veinipudeli...

"Lati pats" on "Kevades" olemas, must-valgel. Aga seda Toots ja Kiir ei joonud. Kiir pidas seda liig kalliks, maksis rubla seitsekümmend viis ja oli ette nähtud tähtsamatele ametimeestele nagu villakraasija ja kohtu kassakas. Valge siltide ja kuldtähtedega.

Vaatamata sellele, et "me kõik oleme ise seda raudkindlalt lugenud" on mõlemad väited siiski õiged. Kuid mis see üheksakümne viie kopikaline vein siis oli?

[isakene]

Vaatamata sellele, et "me kõik oleme ise seda raudkindlalt lugenud" on mõlemad väited siiski õiged. Kuid mis see üheksakümne viie kopikaline vein siis oli?

Läheb juba viktoriiniks ära
Aga nagu kõik, kes on lugenud, kindla peale teavad, siis täpset marki Oskar Luts meile ei avaldagi. Ütleb vaid kahe põhitegelase suu läbi, et on настоящее ehk tõeline või ehtne ... /kolm punkti/ kes tahavad, otsivad riiulist üles ja loevad.

[Väino]

Tundub sarnane lugu nagu Kiire ristsetel. Viktoriiniküsimus: Mida Toots ja Kiir jõid?

Mõlemad, nii Lati pats kui ka Настоящее ... on raamatus ilma jutumärkideta, kuid suure algustähega. Suure algustähe järgi (ka lause keskel) eeldan, et see ei ole mingi asja ehtsaks tunnistamine, vaid joogipoolise nimi. Arvamust kinnitab ka venekeelne kesksoo sõnalõpp (sõna vein on sibulatel kesksoost). Samamoodi on kesksoo sõnalõpud vahuveinil: Советское шампанское.

Aga akf isakene teab juba vastust, küsimisjärge kahjuks siin teemas õige vastuse eest üle anda ei saa.

Aitäh, moded, pealkirja täiendamise eest ja vabandan, et enne teemast mööda kirjutasin.

[Tarmo Männard]

Elementaarne, Watson!

[Frukt]

Latipac ehkt teisipidi lugedes Capital olla Lutsu lemmikkonjak/brändi olnud.

[Madis Reivik]

Mihkel Mutil oli kunagi pikk essee sellest kuidas Lutsu "Kapitaliarmastus" on näha ka raamatutes, nimelt osad tegelased on ära unustatud, nimed sassi läinud ja vanused ja vananemine äraspidine

Eks ikka juhtub ja ega see klassikut halvemaks tee.

[Kriku]

Ah, seda juhtub kõigil, kes palju kirjutavad. Luts kirjutas kaks romaani aastas selleks, et ära elada, pidagem meeles. Dumas'l näiteks on ka musketäride sarjas ellu ärkavaid tegelasi ja muid selliseid vigu.

[olavsu1]

ma olen seda lugenud veidi teisiti: "See valitsus kaua ei püsi, kes viina hinda tõstab!" Torgu kuningas Krill Esimene.