Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Väino]

...Kui juba kottide ostmiseks läks, siis säästumeetmena võiks osta tühje laibakotte ja leibkondadele laiali jagada. Häire korral poeb igaüks kotti ja pärast vähem koristamist.

Tundub, et Gazas juba nii tehakse.

[Smith]

Härrased, kuhugi võib risti tõmmata: Päästeametil on plaan hakata nõudma Soome eeskujul uutelt suurematelt hoonetelt
varjendi olemasolu.

[NAFO ep]

Härrased, kuhugi võib risti tõmmata: Päästeametil on plaan hakata nõudma Soome eeskujul uutelt suurematelt hoonetelt
varjendi olemasolu.

EKA arhitektuuriosakinna tudengid juba ammu praktiseerivad neid nüansse oma koolitöödesse, varjumise vajadus on täitsa sees õppeprogrammis. Tulevikus on vähemalt EKA taustaga arhitektudel knowhow olemas.

[Kapten Trumm]

Härrased, kuhugi võib risti tõmmata: Päästeametil on plaan hakata nõudma Soome eeskujul uutelt suurematelt hoonetelt
varjendi olemasolu.

Veelgi enam, esimene saab peagi valmis. Lõuna-Eestis ühe päästekeskuse all, telekas juba demonstreeriti.

[Fucs]

Veelgi enam, esimene saab peagi valmis. Lõuna-Eestis ühe päästekeskuse all, telekas juba demonstreeriti.

Luutsniku pääste ennetuskeskuse eesvedaja Aimar Sisask ütles, et depoos saavad olema kohad kolmele päästeautole koos remondiboksiga.

"Alla tuleb pommivarjend, see on ise 100 ruutu. Üleval me saame teostada autode remonti, all varjendit me saame kasutada ruumina, teha koolitusi ja lähemal metsas, siis hakkab reaalselt toimuma õpe metsas, kuidas metsas ellu jääda, kuidas asimuuti määrata, kuidas endale toitu leida," rääkis Sisask.

Lõuna päästekeskuse juht Tagne Tähe ütles, et depoos saab olema nõuetekohane pommivarjend koos seitsme meetri pikkuse tunneliga tagavara väljapääsu jaoks.

https://www.err.ee/1609176376/luutsniku ... kuse-depoo

Palju sinna 100 ruudule hädaolukorras (ilma narideta ma eeldan?) mahub ja kui võimekas seal see vent on huvitav?

[wolfgang]

Väga veniv number. Oleneb asutuse normdokumendist. Tallinna ühistranspordis loeti 100% täituvuseks 8 inimest 1m2 peal. Nii mulle endine selle ettevõtte tegelinski nullindatel väitis. TTÜ ühikatubades peetud pidudel on nähtud 30 studenti korraga toas(6*3m). Põrnikasse mahtumise maailmarekord on ... inimest.
Täitsa huvitav, mis nõuded meil varjendeid projekteerides kehtivad? Akende suhe põrandapinda vast käiku ei lähe. Arvatavasti mitteeluhoonete kehtiv nõue 10 l/s värsket õhku näkku ka mitte. Võimalik, et ka sisekliima ja valgustuse nõuded on veids laiemas vahemikus ja 1000 ppm CO2 taga ei aeta.

[Lemet]

EKA arhitektuuriosakinna tudengid juba ammu praktiseerivad neid nüansse oma koolitöödesse, varjumise vajadus on täitsa sees õppeprogrammis. Tulevikus on vähemalt EKA taustaga arhitektudel knowhow olemas.

Vaata, Kiir- see oli nüüd teooria. Kui kivid ära veeretad, siis on praktika... Mis praktikast sai, mäletavad vast kõik.

[manjabes]

Mustika Prisma maa-aluse parkla uksele on ka see peen Päästeameti välja mõeldud kleeps pandud. Selle kvalitatiivseid omadusi varjendina on Trumm varasemalt mitmel korral käsitlenud.

[Kapten Trumm]

Palju sinna 100 ruudule hädaolukorras (ilma narideta ma eeldan?) mahub ja kui võimekas seal see vent on huvitav?

Varjendite normatiiv on muidu 0,75 m2 inimese kohta WC-d ja adminruumid kaasa arvatud. Saavutatakse see aga kahekordsete naridega, kus asutakse vahetustega. Lihtsalt seistes võib see m2 olla mõnevõrra suurem, aga sedasi saab mõned tunnid. 100 m3 on siis umbes 130 inimest naridega või nii 100 inimest ilma. Varjendi kriitiline osa ongi vent, sest arusaadavalt ollakse seal nagu silgud pütis ja õhk hingatakse ruttu ära. Tuumarelva korral hoitakse vent esimestel tundidel väljas, et tulekahjud kustuks ja radioaktiivne saast langeks alla. Muidu pole lihtsalt kõlblikku õhku võtta.

Ma tean sellest PA projektist niipalju, et telekast pealiskaudselt korra näitas. Muide, see 0,75 on samasugune arv nii Soomes täna kui NSVL-s omal ajal. Ju sellel siis mingi teaduslik alus on.

[Kapten Trumm]

Mustika Prisma maa-aluse parkla uksele on ka see peen Päästeameti välja mõeldud kleeps pandud. Selle kvalitatiivseid omadusi varjendina on Trumm varasemalt mitmel korral käsitlenud.

122 mm haubitsamürsk, mis on pandud teatud viitega lõhkema, tuleb sinna sisse. See õhuke paneellagi ei pea midagi ja uksed on ju need plekist, üles tõstetavad. Hoonete tulistamiseks pannakse viitega, et ei plahvataks katusel, vaid hoone sees.

Sellise suurusega varjend nagu Prisma keldrikorrus on, peaks Soomes olema vähemalt 50 cm raudbetoonlaega (tegelt need kaubanduskeskuste alused teevad soomlased graniittunnelitena, mille vastupidavus on tohutu (olen kuulnud arve S6 - ehk siis ülerõhku 6 bar).

[Leo]

Soome päästeametnikud räägivad, et suuremate linnade suured varjendid olid mõeldud juhuks, kui tuleb tuumarünnak. Ei oska sellistes mõõtmetes arvutada, kuid kui vaadata, palju on vaja autoga maa alla sõita varjendisse jõudmiseks ja mitu paksu metallust teele jääb, tundub selline väide usutav. Kaubanduskeskuste parklad kaitsevad peamiselt vihma eest, suurtükimürsk tuleb sealt plaatidest kindlasti läbi ja suurema paugu korral mõne tugitala pihta võivad korrused kokku kukkuda.

[Kapten Trumm]

Soome päästeametnikud ise ütlesid, et sündmused võivad areneda kiirusega, mis muudab linnade evakueerimise võimatuks. Seepärast on strateegia varjumine. Nad arvavad, et kui näiteks puhkeb konflikt Poolas NATO ja VF vahel, siis nad viivad varjendid vaikselt lahingukorda (autod ja ülearune kraam välja, narid kokku ja kõik valmis) ning häire andmisel võib see Helsinki 600 tuhat inimest varjuda mõne minuti jooksul. Kõrghooneid on seal vähe, enamik maju pole kõrgemad kui 5 korrust, kui elanikud on aegsasti saanud suuniseid ja teavad mida teha, siis läheb ruttu. Ja ärihooned vms, kus päeval on palju rahvast, sinna ehitati suurvarjendid (viimane taoline oli Kamppi metroojaama juures olev Forum-Kamppi kaubanduskeskuse ligidal, 15 000 inimest. Helsinki vanemasse ossa (sama jutt ka Stokis) on ehitatud maksumaksja raha eest põhjusel, et enamik hoonestust on nii vana, et selle ehituse ajal kehtinud normid täna ei pädeks.

Külma sõja ajal oli arvestus selline, et Soome saab pihta USA rakettidega (eesmärgiga vältida NSVL vägede Euroopasse tungi läbi Soome) ja selles mängus võib eelhoiatusega samuti kitsas olla ehk evakueerida ei jõua.

Samas tuumarelva tarbeks ehitatud varjend on piisavalt tugev ka kaitsmaks muude jõleduste eest.
Kõige nõrgem versioon ehk S1 tähendab 30 cm paksust raudbetoonkonstruktsiooni (ei mingeid fibo plokke ega laepaneele) ja seda võib teha siis, kui varjujaid on vähem kui 140 (ehk siis mingi kortermaja varjend). Kui inimesi on sellest rohkem, peab olema juba S2, mis tähendab 50 cm paksust raudbetoonkonstruktsiooni. Esimene kaitseb siis 1 bar ja teine 2 bar ülerõhu eest. Ventilatsioon on ABK filtritega ja vendis on spets kaitseklapid, mis väldivad ülerõhu jõudmist varjendi sisse (0,5 bar on inimesele tappev). Sellised pehmete vedrudega metallklapid, mis lööklaine toimel suure pauguga sulguvad. Väikestes varjendites käib vent võrguelektriga, kui see kaob, siis elanikud kordamööda väntavad seda (15 min tunni aja jooksul), suuremates peavad olema reservgeneraatorid.

Ise küsimus on siis, mis saab siis, kui see tuumalöök peaks tulema Karjalast lastud Iskanderitega, mille eelhoiatuse aeg on alla 5 minuti. Venelaste strateegilised raketibaasid asuvad aga sügaval sisemaal ja sealt läheb aega nii 15 min, niiet kui rahuaja teisesest kasutusest on varjendid viidud õigeaegselt kasutuskorda, siis suure tõenäosusega jõuab kogu Helsinki varjuda ning kaotused on tuumarelva kontekstis tühised. Kaotused Tallinnas seevastu samas kontekstis oleks tohutud, sest need "varjumiskohad" täidavad oma ülesannet taolisel puhul üksnes äärelinnas.

[Leo]

Eks soomlastel oli mingil hetkel ka väike lootus, et idast ei hakata tuumarelvaga pommitama, sest kui Helsingi kandis tuumaseened kerkivad siis Leningrad jääks kindlasti saastapilve sisse. Tänapäeval peab ka selleks valmis olema, et mingi 6 miljonit vanti ära kiiritada oleks peavandile ok, samamoodi kui Ukrainas aetakse vandilaineid idioodi järjekindlusega sadade tuhandete kaupa kuulipildujate ette. Lühidalt, Vandistani lähiajalugu ja peavantide ning reavantide tegevus soodustab valmistumist kõige hullemaks

[Kapten Trumm]

Olen jälginud nende 1944 pommitamiste kajastust ja psühholoogiat - kui meil on märtsipommitamine kole rahvuslik katastroof ja selline fataalne paratamatus ("mis me ikka teha saime"), siis soomlaste puhul on näha sellist arusaama, et hea ettevalmistus päästab päeva. Ja tegelikult päästis ka, sest Helsinkit üritati veebruaris pommitada palju suuremate jõududega ja suurt midagi ei saavutatud, soomlaste tihe tõkketuli sundis venelased vabanema pommidest juba linnast eemal ja umbes 16 000 kasutatud pommist suudeti mingeid märke Helsinki piires leida alla tuhande. Eks enamus läkski neist Soome lahe turskadele või kuskile Helsinki ümbruse metsa. Vähemalt need inimesed, kes selle üle elasid, olid pigem uhked, et näe me suutsime oma elanikke kaitsta ja vant ei suutnudki meid läbirääkimiste laua taha pommitada. Umbes sama vahe, mis 1939. a sündmuste puhul- rahvuslik uhkus vs "mis me ikka teha oleks saanud".

Umbes sama mentaliteet käib selle tsiviilkaitsevärgiga kaasas tänaseni. Vähemalt nii tundub.

[affa]

[...]

Minu hinnangul (kujunenud vestlustest ukrainlastega) on "kohustavad kannatused ja kaotused" tekkinud mitte varjendite puudumise tõttu, vaid a)evakuatsioonist hoidumise, b)olemasolevasse tsiviiltaristusse varjumata jätmise ja c)agressori elavjõu meelevalda jäämise tõttu.

Kuidas see evakuatsiooni lugu siinmail on mõeldud - on see vabatahtlik, et kes tahab see läheb või ikkagi kohustuslik, st. KV ütleb, et siit-siiani selleks ajaks tühjaks ja evakuatsiooni eest vastutavad suunavad ja kui vaja, sunnivad inimesed liikuma selleks ettenähtud vahenditega ettenähtud aadressile?