Diktüoneemakilda kaevandamine

[kalvis]

Ma ei muretseks üldse RB pärast. Raivo V. ütles et Eestis on liiga vähe kaupa mida mööda seda saaks vedada. RB jääb nii või naa alaveetuks ja seega saavad aeglase kiirusega suslad võimaluse.

[Kilo Tango]

Kas siin üritatakse väita, et rajatav RB ei sobi puistainete (sh fosforiidi) veoks? Et kes alla 200 ei kavatse kimuda, see RB-l sõitma ei pääse?

Ei. Siin üritatakse väita, et senikaua, kui puisteaineid saab vedada meritsi, ei ole mitte mingit arukat põhjust, miks peaks neid vedama raudteed mööda.

[Qwerty226]

Kas siin üritatakse väita, et rajatav RB ei sobi puistainete (sh fosforiidi) veoks? Et kes alla 200 ei kavatse kimuda, see RB-l sõitma ei pääse?

Ei. Siin üritatakse väita, et senikaua, kui puisteaineid saab vedada meritsi, ei ole mitte mingit arukat põhjust, miks peaks neid vedama raudteed mööda.

+Nagu eelnevalt välja toodud siis rongiga ei pääse otse Lääne-Virumaalt Rail Baltica peale, rööpmed erinevate laiustega, peab vahepeal tegema veel ümber laadimise. Ainus variant kuidas see "RB on fosforiidi jaoks" vandenõu kuidagi moodi toimida saaks oleks kui kuskil Tallinna läheduses oleks töötlemise tehas ja RB peale läheks juba valmis toodang. Ja see oleks juba väga hea variant, kui maavara lahkub Eestist maksimaalselt väärindatult.

[Castellum]

rööpad erinevate laiustega

Vaevalt et nüüd rööpad on eri laiustega...

Ikka rööbe on eri laiusega. Meil praegu laiarööpmeline 1520 mm, tulevane standardrööpmeline 1435 mm (~60% maailmast).

[Peeter]

Kui me räägime, et Eesti teenib selle kaevandamise pealt ja siis me arutame rahvana koos mida selle saadud varandusega eesti rahva huvides nii tänapäeval, kui ka tuleviku huvides teha saab, samas arvestades, kas see meie maa lagastamine kaalub seda saadavat tulu üles, siis olekski justkui hästi ju. Et arvestused, kas lühiajaline või pikaajaline tulu ja kelle või mille huvides jne.
Ainult, et see on pelgalt ilukõne.

"Vanasti" oli eesti raamatutrükkimises selline formaat: tõlgitud kirjandust maailmapoliitikast, maafiast ja suurtest äridest ja loomulikult suurtest afääridest-kuritegudest ja selle valitsuste võimu ja gangsterite põimumisest ühiseks kompotiks jne jne teemadel. Enamjaolt prantsuse keelest tõlked. Igatsugu nn "teoorialevitajaid" nii Prantsuse, Hispaania, Inglise, jänkide endite jne sulest. Lugesin neid omal ajal 80-ndate lõpus. Raamatud ise originaalid +/-1980. Aastakest maks kümme tagasi sirvisin-lugesin neid samamoodi üle. Põhjuseks oli mingi skeem, mida tahtsin uuesti üle lugeda ja siis sirvides avastasin asjaolu, et neid raamatuid on päris põnev lugeda võtmes, et:
*a) Mida oldi nn "vandenõuteoreetikute" poolt suudetud kokku kirjutada ja siit edasi millistele ja mismoodi hangitud dokumentidele tuginedes mida öelda saadi. Just tolleks ajaks.
*b) Mida tol ajal arvati, mis edasi juhtuma hakkab.
*c) Mis tegelikult juhtus lähiaja jooksul. Jällegi tol ajal ja sealt edasi kümme aastat. Ehk kuni sajandivahetuseni.
*d) Mis juhtus ja millised on/olid suundumused-nägemused kaugemas tulevikus uue aastatuhande esimesel kümnendil.
Seda kõike siis tagasivaatavalt lugedes aastal nii ca +/-2015.
Täna tuleb jällegi siia juba palju uusi toimunud sündmusi lisada ja iga ajaloolõik on kah kohe kümnekonna aastakese jagu kaugemale sammunud.
Kui neid asju nii aastakümneid juba lugeda ja jooksvalt vahepeal toimunud sündmusi taustsüsteemi sobitada ja neid asju süsteemselt korrastada, siis märkab lugeja juba ise millal mingi asi või sündmus üldisesse süsteemi kas sobitub, või vastupidi üldsegi ei sobitu ja võib(ks) välja praakida. Aga see on sel hetkel. Igaks juhuks jääb see mittesobiva faktina kuskile talletatuna ikkagi alles (on ju toimunud), sest kes-teab millisel hetkel ta millega uuesti klappima hakkab. Teinekord on päris põnev niimoodi pildikillukesi nagu mosaiiki ja puslet järsku avastada mingitpidi hakkama omavahel kokku klappima.
Aga nüüd siis konkreetsemalt: Nii nagu Maroko sultan andis Maroko Fosfaatide Valitsusele korralduse sõlmida kontsessioon Fos-Bucraa leiukoha kohta välismaistele korporatsioonidele, alustati koheselt "rahvusvahelise koostöö" korras ehitustöödega. Väljaveosadam, rikastusvabrik, transpordikoridor, elektrijaamad. Kõik ikka planeerituna äri jaoks, mitte kohalike inimeste jaoks. Raamatus ilusti kirjas firmad-korporatsioonid, riigid, summad. Transpordikoridori kohta on selline info: läbilaskevõime 2000 tonni maaki ühe tunni jooksul. See on esimeses etapis. See on üks 50-vaguniline puisteainekoosseis ühe tunni jooksul. Pole paha? Need on minimaalsed vajadused, kui äri on käima lükatud. Meie maal konteksti paigutatuna: Üks tühi koosseis ette alla laadimisse, üks täis koosseis vastupidisele teele tootmisesse rikastusvabrikusse? Tunni tagant vahetus. Kui vahemaa on pikem, siis on koosseise rohkem vaja. (Kuskohta ja millisesse vabrikusse jne, selle kohta hetkel meil veel infot pole?) Aga jutud "kaevamiseuurimisest" juba käivad ju?

Ja kõige lõppu tsitaat raamatust kirjutatuna ja edasi trükituna eesti keeles aastal 1989 kirjutatuna olukorra kohta Marokos. (See on siis peale meie Eestimaa jaoks edukat fosforiidisõda):
Uraan, fosfaadid, raud- see ongi rohkearvuliste kokkulepete, liitude ja Saharawi rahva asjadesse "mittevahelesegamise" tõeline põhjus, mille puhul territooriumi loomulike ning seaduslike omanike huve ei pandud mikski (nagu on see olnud alati ka varem)
Tsitaadi lõpp.
Sultan sai küll hea papi, aga Maroko "tavalise" lihtrahva elatustaset või kas see on muutunud paremuse poole sellest enne 1970 sõlmitud kontsessioonist tänaseni välja pole vist mõtet siin käsitleda.

Jama ongi selles, et mida sellel "meie" raudteel vedama hakatakse ja kelle vagunid seal liikuma hakkavad ja kust ja kuhu ja seda nii, et see ka lugejale loogiline tunduks, vat seda ei ole lihtsalt. Ja kahjuks veel see jutt, et opereerima ja varustama hakkavat koosseisudega Deutsche Bahn (sest koosseisude soetamist ei olevat üldsegi kuskil RB hindades sees?). Lisaks see jutt kaevanduse jaoks vajalikust transpordikoridorist ja jutt sellest kuidas EU on meie maal oleva fosforiidi kuulutanud strateegiliseks maavaraks tekitabki küsimusi. Mis seal vahet on eestlase jaoks, kas vedama hakatakse maaki või valmistoodangut? Oluline on kuhu jääb/saab kasum kogu sellest meie maavarast. Ja kõige suurem küsimus- kas me tahame seda kaevandamise järelmit oma maale (eriti, kui kasum vaikselt täiega minema ruulib...) ... Või tõesti suletakse Eesti piir maanteetranspordile ja hakatakse nõudma piiriületust RB-l? Tundub absurd ju?

[Kilo Tango]

Akf Peeter ei saa endiselt aru, et kui eesmärk oleks fosforiiti vedada, et ehitataks mitte Rail Balticut, vaid laiendataks sadamat. Ma ei tea, mitu korda peab inimesele ütlema, et puisteianeid EI VEETA pika maa taha kiirraudteega mitte kusagil maailmas. Ja raudteega veetakse AINULT SIIS, kui veeteed ei ole. Laevaga vedamine on ca. 10 KORDA odavam, kui rongiga.

Millest sa aru ei saa?

Loomulikult on RB strateegliline projekt, mille kavandamine sai õige hoo sisse siis, kui 2010 purskas Eyjafjallajökull Islandil ja Euroopaga lennuühenduse seisma pani. Projekt ise on olnud planeerimises juba 1994.a. alates.

Selleks, et veenda kedagi selles, et RB rajatakse selleks, et fosforiiti vedada, tuleb KÕIGEPEALT selgitada, mis selle tegevuse majanduslik mõttekus on ja MIKS ehitada überkallis raudtee, kui fosforiiti saab vedada kordades odavamalt mööda vett. Seni, kuni sa sellega hakkama ei saa, võiks selle inina ära lõetada. Tüütuks muutub see vandenõuteooriate levitamine. Muidu hakkan juba arvama, et sa oled mingi ti6lade palgaline, kes käib siin inimesi hirmutamas.

[Peeter]

Ma lihtsalt selgitasin, et ainuke kaup, mida näha ja katsuda meil tõesti on, see on fosforiit. Ainuke kaup, mis oma mahult suudaks täita selle transpordikoridori. Ülejäänud variandid kaupadest ja nende kogustest on pehmelt öeldes hämu. Aga kas fosforiiti sellega vedada tasuks, ja sealt edasi kas sellepärast hakataks ehitama sellist transpordikoridori, on juba hoopis-hoopis ise jutt. Lihtsalt kaupa kui sellist, mida vedada, ei ole. Ja ei ole näha ka tulemas kuskilt poolt.

Minu postituse mõte oli, et meie siin praegu arutame, et "ei tasu vedada, ja ammugi ei tasu ehitadagi!", aga ma tõin näite, kus leiti, et "tasub ikka küll ja tasub kuidas veel!"

P.S. Lõpetaks juba selle venelastega vehkimise ja hirmutamise ära? Äkki võtaks hoopis riigi- ja rahva raha vargad ja kantijad ette?

[Kilo Tango]

...
Et asi liiga teemast välja ei läheks, siis panen siia natuke info graptolliitargiliidi kohta. Toolse fosforiidimaardla kohal olev graptoliitargiliidi kiht sisaldab keskmiselt: 410 g/t molübdeeni; 1040 g/t vanaadiumi; 75 g/t vaske; 140 g/t nikklit; 120 g/t pliid; 0,18 g/t reeniumi; 15 g/t tooriumi; 170 g/t tsinki ja 160 g/t uraani. Ehk kui leidakse kunagi tehnoloogia, et kogu see ooper sealt lihtsasti kätte saada, siis tegemist väga perspektiivika maavaraga.

Mille rikastamiseks on meil Eestis tehas olemas. Ei pea maagina välja vedama.

[Kriku]

"Rail Balticu" kohta käivad postitused läksivad õigesse teemasse.

[kalvis]

ca 30 aastat tagasi oli korra arutelu all diktoneemakilda kasutamine. Ta oli jääkaine mis jäi Maardus üle ja ei osatud midagi peale hakata.
Tollal oli üks võimalus põletada aga kuna kütteväärtus väike siis kasu olematu. Kuid see oli parim mida osati peale hakata.
Nüüd - seoses raskemetallide vajaduse kasvuga saaks juba kergesse plussi. Boonus - on isegi tehas Eestis, mis oskaks lisandväärtust anda.
Peamine puudus on aga kaevandamise saastamine.
Diktoneemakilda kasuliku kättesaamise protsess on ikka selline - megakogus maaki tuleb kohapeal töödelda. Kasuliku aine sisaldus on alla grammi tonni kohta!!! Majanduslikult ei tuldaks sellega välja kui peaks kogu maagi vedama ei tea kuhu.
Tehniliselt maaki pritsitakse veega - diktoneemakildas endas on hapet - seega seda juurde lisada vist pole vaja - leondatakse raskemetall vette välja ja siis korjatakse veepinnal vaht ära. Vot see vaht sisaldab nüüd kordades rohkem raskemetalle.
Edasi on majandusküsimus - kas vaht saata mujale või võtta elektrolüüsiga raskemetallid välja (sõltub väga elektri hinnast)

[Qwerty226]

Kasuliku aine sisaldus on alla grammi tonni kohta!!! Majanduslikult ei tuldaks sellega välja kui peaks kogu maagi vedama ei tea kuhu.
Tehniliselt maaki pritsitakse veega - diktoneemakildas endas on hapet - seega seda juurde lisada vist pole vaja - leondatakse raskemetall vette välja ja siis korjatakse veepinnal vaht ära. Vot see vaht sisaldab nüüd kordades rohkem raskemetalle.
Edasi on majandusküsimus - kas vaht saata mujale või võtta elektrolüüsiga raskemetallid välja (sõltub väga elektri hinnast)

Toolse fosforiidimaardla kohal olev graptoliitargiliidi kiht sisaldab keskmiselt: 410 g/t molübdeeni; 1040 g/t vanaadiumi; 75 g/t vaske; 140 g/t nikklit; 120 g/t pliid; 0,18 g/t reeniumi; 15 g/t tooriumi; 170 g/t tsinki ja 160 g/t uraani.

Milline antud metallidest ei ole kasulik?
Probleem on see, et kõik need raskemetallid kätte saada, sest kui ei saa siis tekib väga palju ohtlike jäätmeid, mis peale rikastamist alles jääb.
https://forte.delfi.ee/artikkel/9123911 ... nni-uraani

Nende uuritud kaheastmelise bioleostamise protsessi tulemusena on argilliidis leiduvatest metallidest kuni 100%-lise ekstraheerimise efektiivsusega võimalik eraldada elemendid Y, Ni, Zn, Co, Cd, Th, As, Sb. Mõnevõrra väiksemate ekstraheerimise efektiivsustega on Mo (92%), Nb (86%), U (73%), Li (39%), Sc (37%).

[OLAVI]

.... Ma ei tea, mitu korda peab inimesele ütlema, et puisteianeid EI VEETA pika maa taha kiirraudteega mitte kusagil maailmas. Ja raudteega veetakse AINULT SIIS, kui veeteed ei ole. Laevaga vedamine on ca. 10 KORDA odavam, kui rongiga. ...

Täitsa usutav jutt inimese seniste ja tänaseks teadaolevate kogemuste põhjal.
AGA paistab, et see inimene ei ole kursis EU kliimaplaanidega käesolevaks sajandiks.

Need mitmesaja lehekülje pikkused dokumendid on vabalt Eesti keelde tõlgituna EU netilehtedelt leida ja need aitavad tulevikus toimuvat mõista.

EU kliimadirektiivid näevad ette juba 2050 aastaks fossiilkütusel põhineva EU sisese vee- ja lennutranspordi olulise piiramise ja hetkel nähakse ainukese reaalselt toimiva transpordiviisina elektrifitseeritud raudteed, sest suurtootmist tänapäeval purjekatele üles ei ehita.

See on poliitiline plaan ja veo hinnast võib siinkohal rääkida samamoodi nagu "põlevkivist toodetud odavast elektrist".

(Näiteks praeguseks juba kehtivad hoonete kliimanõuete direktiive lugesin mina juba 2006 aastal, siis kui siinsed kõvad ehitajad ainult irvitasid normide peale ja lubasid kõik nõudjad kukele saata aga minul on juba olemas +energia maja ja tookordsed irvitajad praegu alles plaanivad oma maja soojustamist.)

[Kriku]

Need mitmesaja lehekülje pikkused dokumendid on vabalt Eesti keelde tõlgituna EU netilehtedelt leida ja need aitavad tulevikus toimuvat mõista.

EU kliimadirektiivid näevad ette juba 2050 aastaks fossiilkütusel põhineva EU sisese vee- ja lennutranspordi olulise piiramise ja hetkel nähakse ainukese reaalselt toimiva transpordiviisina elektrifitseeritud raudteed, sest suurtootmist tänapäeval purjekatele üles ei ehita.

See on poliitiline plaan ja veo hinnast võib siinkohal rääkida samamoodi nagu "põlevkivist toodetud odavast elektrist".

Palun täpset viidet selle kohta, et EL kavatseb laevanduse kinni panna.

[OLAVI]

Need mitmesaja lehekülje pikkused dokumendid on vabalt Eesti keelde tõlgituna EU netilehtedelt leida ja need aitavad tulevikus toimuvat mõista.

EU kliimadirektiivid näevad ette juba 2050 aastaks fossiilkütusel põhineva EU sisese vee- ja lennutranspordi olulise piiramise ja hetkel nähakse ainukese reaalselt toimiva transpordiviisina elektrifitseeritud raudteed, sest suurtootmist tänapäeval purjekatele üles ei ehita.

See on poliitiline plaan ja veo hinnast võib siinkohal rääkida samamoodi nagu "põlevkivist toodetud odavast elektrist".

Palun täpset viidet selle kohta, et EL kavatseb laevanduse kinni panna.

Kus ma olen laevanduse "kinni panemist" maininud?
Kliimadirektiivide järgi tuleb saastaval EU sisetranspordiliigil minna üle vähema CO heitega kütustele, mis oleks vähem loodust saastavam.
Laevade omanikele on jäetud valik kas purjekad või mõni muu taastuvenergialiik aga ega need valikud ei jäta transpordi hindu samale tasemele.
Selle juures on muidugi omad erandid, nagu "autokütuste rohelisemaks moondamisel" aga ega needki hinda samaks ei jäta.


Ega mitte ükski EU käsulaud ei keela otseselt fossiilkütusest tule abil elektri tootmist aga meie riik on nõustunud põlevkivi jätkuval põletamisel maksma keskonnatasusid, mis tõstab oluliselt selliselt toodetud elektri hinda.
Ja me ise vabatahtlikult loobume põlevkivi põletamisest.

Ega ka hoonete energiaklassid ega raiskavate hoonete omanike mõjutuse meetmeid ka ei kirjuta EU direktiiv ette vaid need on jäetud riikide endi otsustada ja iga riik ise peab valima mõjusad vahendid kokkulepitud nõuete täitmiseks.

Ehk inimesed ise omal "vabal tahtel" kas muudavad oma elustiili või maksavad samamoodi jätkamise eest.

[Kriku]

Laevade omanikele on jäetud valik kas purjekad või mõni muu taastuvenergialiik

Palun täpset viidet sellele.