Lühidalt ja väga lihtsustatult. Soojuspump on nagu külmkapp aga töötab teistpidi. Sooja tootmisel tekib külm mille peab ära utiliseerima kuhugi. Mida kõrgem on keskkonna temperatuur kuhu see külm suunatakse seda parem on ka soojuspumba kasutegur.wolfgang kirjutas: ↑13 Dets, 2023 8:46 Jahutusvesi, mis jaamast välja voolab on mingi +5-6C vee suhtes, mis sisse voolab. Nende peale on rajatud kalakasvatusi (karp, tuur) ja kanalid on kalameeste jaoks hinnatud püügikohad. Isegi Narva radikatesse laskmiseks jääb natuke madalaks, ilma soojuspumbata.
Aga ma ütlen, olles neid veest soojust võtvaid soojuspumba süsteeme näinud, praktiliselt on need väga keerukad käitada(tohutud pumbad, soojusvahetite täiskasvamine jne jne). Praktiliselt võib elektriga kütmine odavam tulla. Paberil, muidugi on kõik ilus.
EV energia ja julgeolek
Re: EV energia ja julgeolek
Re: EV energia ja julgeolek
Eks usu vastu on raske, aga ma siiski püüan;Narva vesiniku-gaasijaama juures on ainult üks asi hea. Et see üldse ehitatakse! Panen viiteSiinkohal kasutan võimalust jääda täielikule eriarvamusele. See Narva vesiniku-gaasijaam on ainuõige otsus.
Esiteks kiirelt reageeriv juhitav võimsus 100 megavatti. Meenutame mulluse nelja eurose elektrihinna põhjustas ca kümne megavatine puudujääk.
Teiseks mina usun (viie aasta perspektiivis) vesinikku, aga kui keegi ei usu, siis nii LNG kui biogaas on reaalselt täna Eestis olemas.
Kolmandaks, see jaam ei jää maksumaksja kanda, tänane hinnaprognoos on 150 eur megavatt. Talvel mahub ilusti turule.
Neljandaks , kanal on tehniline veekogu, selle võib vajadusel ka põhjani läbi külmutada. Looduslikel veekogudel on väga ranged nõuded temperatuuriga mängimisele.
Viiendaks konvetsionaalset tuumajaama Eestisse kindlasti ei tule. Kui üldse baltikumi, siis Leetu ja veel tõenäolisemalt Poola Leedu piiri lähedale. Kui Fermi vms väikereaktorid on mull, siis võime Eesti tuumajaamast suu puhtaks pühkida. Väikereaktoritele on toetav juhitav (tipu-)võimsus igal juhul vajalik.
Kuuendaks ajaraam. Nii kiiresti ei ehita ühtegi muud tüüpi jaama.
https://www.err.ee/1609193110/liive-pea ... oistlikuks
Mis puutub vesiniku komponentiEnergiavaldkonna ekspert, endine Eesti Energia juht Sandor Liive peab mõistlikuks riigi plaani investeerida Narva gaasi-vesiniku elektrijaama rajamisse, kuna tegemist on juhitava võimsusega ning vähendab sõltuvust tuule- ja päikeseenergia kättesaadavusest.
Sellega peaks olema esimene ja teine punkt vastatud. Kolmas punkt. Mul küsimus miks meile 150 eurot ületab elektrihind talvel. Kas ei võiks aasta ringi elektrihind 20-30 eurot MhW olla? Siin foorumis juba mitu korda korratud tõdeLiive nentis, et tegemist on gaasijaamaga, mis võimaldab teataval määral anda ka soojust Narva linnale. Plaanitava jaama 100-megavatine võimsus ei ole aga Eesti mõistes kuigi suur. Liive meenutas, et Eesti tiputarbimine on peaaegu 1600 megavatti.
"Sisuliselt on ikkagi tegemist gaasijaamaga. Jah, kõik gaasiturbiinitootjad ütlevad tänasel päeval, et me saame panna sinna võib-olla mingi viis-kümme protsenti vesinikku juurde. Alati tekib siis küsimus, et kust seda vesinikku saada, see on omaette teema. Aga iseenesest on mõistlik mõte investeerida nendesse tootmisvõimsustesse, mis ei sõltu nii-öelda tuule ja päikese kättesaadavusest," leiab Liive.
Viies punkt. Millest selline kindel veendumus? Kas samast kust, et kõik uued tööstused peavad kerkima Ida-Virumaale? Fermi väikereaktoritega on selline asi, et nendega läheb aega ja meil on kiire juba. Pole aega katsetama hakata. Minu poolt veel lisaks, et tuumajaam tuleb ehitada põhitootmiseks. Tuul ja päike võivad olla abistavas rollis 15-20% elektritootmisest. Igasugune muu jutt on jama. Sisuliselt on meil valik põlevkivi või tuumaenergia. Mida varem sellest aru saadakse seda valutumad saavad olema lähi 20 aastat!!!"Tuumaenergia puhul peamine kulukomponent on kapitalikulu ehk ehitusmaksumus. Kui sa oled ta valmis ehitanud, siis sul tegelikult hinna mõttes suuri üllatusi enam ei saa tulla. Gaasijaama puhul on see aga erinev: sa ehitad ta valmis, aga üks suurim kulukomponent on gaasi hind või vesiniku hind ja CO2 hind."
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
-
- Liige
- Postitusi: 1078
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Vaadates seda plaanitavat gaasijaama, siis mulle aina rohkem tundub, et valitsus nagu midagi üritaks teha, aga täpselt ei tea mida.
Sest mida rohkem sinna süübida, seda rohkem mulle tundub, et rahaliselt see end ära tasuda ei saa kuidagi.
Aga hakkame otsast peale:
1. Täpset infot ei ole mul selle jaama kohta hetkel, oletan et gaasigeneraatoritega jaam. Üldiselt net annab nende kasuteguriks 20-35% ja kui kasutada ära ka jääksoojus siis saab 20% juurde, ehk kokku 55% (maksimaalselt). Võtame selle aluseks. Hetkel on gaasi hind keskmiselt seal 50 €/MWh. Jagades hinna kasuteguriga 55%, tuleb ainult gaasi kulu 90 €/MWh.
2. CO2 tasu - hetkel 80 €/tonn. 1 MWh maagaasi põletamisel seda tekkima kuskil 0,2 tonni, ehk CO2 kulu 16 €/MWh. Võttes arvesse jaama kasutegurit, ssame tulemuseks 29 €/MWh.
3. Ehitus kõik kokku maksab 238 miljonit € (koos aku ja soojuspumbaga). Kui võtta laenu 15 aastaks intessiga 5% ja 10% omafinantseeringuga, tuleb kuumakse 1,3 miljonit €. Koguvõimsus sel jaamal kokku 185 MW. Kuus maksimaalselt saab see jaam toota 185 MW x 30 päeva x 24 h = 133'200 MWh energiat. See teeb ehituskuludeks kuskil 10 €/MWh.
4. Jaama opereerimis ja hoolduskuludeks võtan u. 5 €/MWh
5. Igal ettevõttel on ka üldkulud ja soov kasumi järele. Võtan selle kokku 15%.
Kui nüüd need numbrid kokku lüüa, saame tulemuseks, et kui jaam töötab aastas 100%, vajab ta minimaalselt energia hinnaks :
(90 + 29 + 10 + 5)x1,15= 154 €/MWH
Ehk siis 154 €/MWh, kui see jaam töötab 100% aastas ja suudab kogu oma elektri ja soojuse turul maha müüa (praeguste sisendhindade juures). Kindlasti ei ole ma suutnud kõiki asju hinnata adekvaatselt ja midagi võib olla puudu või üle, aga suurusjärgu peaks saama teada. Aga kuna ükski jaam ei tööta 100% aastas, hakkab see hind kohe tõusma. Ja kui sooja ei suudeta maha müüa, siis hind kerkib jälle.
Ja mingeid riske ma hetkel arvutustes arvesse ei võtnud.
NB! Kui keegi märkab viga, siis võib lahkelt parandada - ise kahtlen kõige rohkem selles CO2 hinna arvutuses.
Sest mida rohkem sinna süübida, seda rohkem mulle tundub, et rahaliselt see end ära tasuda ei saa kuidagi.
Aga hakkame otsast peale:
1. Täpset infot ei ole mul selle jaama kohta hetkel, oletan et gaasigeneraatoritega jaam. Üldiselt net annab nende kasuteguriks 20-35% ja kui kasutada ära ka jääksoojus siis saab 20% juurde, ehk kokku 55% (maksimaalselt). Võtame selle aluseks. Hetkel on gaasi hind keskmiselt seal 50 €/MWh. Jagades hinna kasuteguriga 55%, tuleb ainult gaasi kulu 90 €/MWh.
2. CO2 tasu - hetkel 80 €/tonn. 1 MWh maagaasi põletamisel seda tekkima kuskil 0,2 tonni, ehk CO2 kulu 16 €/MWh. Võttes arvesse jaama kasutegurit, ssame tulemuseks 29 €/MWh.
3. Ehitus kõik kokku maksab 238 miljonit € (koos aku ja soojuspumbaga). Kui võtta laenu 15 aastaks intessiga 5% ja 10% omafinantseeringuga, tuleb kuumakse 1,3 miljonit €. Koguvõimsus sel jaamal kokku 185 MW. Kuus maksimaalselt saab see jaam toota 185 MW x 30 päeva x 24 h = 133'200 MWh energiat. See teeb ehituskuludeks kuskil 10 €/MWh.
4. Jaama opereerimis ja hoolduskuludeks võtan u. 5 €/MWh
5. Igal ettevõttel on ka üldkulud ja soov kasumi järele. Võtan selle kokku 15%.
Kui nüüd need numbrid kokku lüüa, saame tulemuseks, et kui jaam töötab aastas 100%, vajab ta minimaalselt energia hinnaks :
(90 + 29 + 10 + 5)x1,15= 154 €/MWH
Ehk siis 154 €/MWh, kui see jaam töötab 100% aastas ja suudab kogu oma elektri ja soojuse turul maha müüa (praeguste sisendhindade juures). Kindlasti ei ole ma suutnud kõiki asju hinnata adekvaatselt ja midagi võib olla puudu või üle, aga suurusjärgu peaks saama teada. Aga kuna ükski jaam ei tööta 100% aastas, hakkab see hind kohe tõusma. Ja kui sooja ei suudeta maha müüa, siis hind kerkib jälle.
Ja mingeid riske ma hetkel arvutustes arvesse ei võtnud.
NB! Kui keegi märkab viga, siis võib lahkelt parandada - ise kahtlen kõige rohkem selles CO2 hinna arvutuses.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Ma ei tea, mida sa gaasigeneraatorite all silmas pidasid, aga kahtlustan, et turbiine. Siin paremate tõhusus kombineeritud tsüklis käib juba seal 60% tuuris: https://www.ge.com/gas-power/products/gas-turbines/7fTaaniel Tina kirjutas: ↑13 Dets, 2023 13:17 ...
1. Täpset infot ei ole mul selle jaama kohta hetkel, oletan et gaasigeneraatoritega jaam. Üldiselt net annab nende kasuteguriks 20-35% ja kui kasutada ära ka jääksoojus siis saab 20% juurde, ehk kokku 55% (maksimaalselt). ...
-
- Liige
- Postitusi: 316
- Liitunud: 18 Mär, 2020 15:20
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Ja siitsamast Kilo Tango lingilt:
Up to 65%
hydrogen capability
Kuni 65%
vesiniku võimekus
Liive kas ei tea(loodan) või hämab igaks juhuks niisama oma 5-10 protsendiga ...
Up to 65%
hydrogen capability
Kuni 65%
vesiniku võimekus
Liive kas ei tea(loodan) või hämab igaks juhuks niisama oma 5-10 protsendiga ...
-
- Liige
- Postitusi: 1078
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Kilo Tango, tänan täpsustamast.
Aga võtame kogu kasuteguriks 80% (gaasiturbiin + jääksoojus).
Sellest muutub kahe esimese komponendi hind
1. Gaasi kulu 62,5 €/MWh
2. CO2 tasu 20 €/MWh
Kogumaksumus siis
(62,5 + 20 + 10 + 5)x1,15= 112 €/MWh
Ikka liiga palju minu arust.
Aga võtame kogu kasuteguriks 80% (gaasiturbiin + jääksoojus).
Sellest muutub kahe esimese komponendi hind
1. Gaasi kulu 62,5 €/MWh
2. CO2 tasu 20 €/MWh
Kogumaksumus siis
(62,5 + 20 + 10 + 5)x1,15= 112 €/MWh
Ikka liiga palju minu arust.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Kombineeritud tsüklis on juba see jääksoojuse ära kasutamine sees minu teada. Nii, et sealt enam midagi eriti välja võtta ei ole. Miks ma ei tahtnud turbiini tõhusust kohe elektrijaama tõhususeks konverteerida saab ehk enamus ise aru, aga täpsustuseks:Taaniel Tina kirjutas: ↑13 Dets, 2023 15:38 Kilo Tango, tänan täpsustamast.
Aga võtame kogu kasuteguriks 80% (gaasiturbiin + jääksoojus).
Sellest muutub kahe esimese komponendi hind
1. Gaasi kulu 62,5 €/MWh
2. CO2 tasu 20 €/MWh
Kogumaksumus siis
(62,5 + 20 + 10 + 5)x1,15= 112 €/MWh
Ikka liiga palju minu arust.
1. Maksimaalne tõhusus tuleb välja enamasti ka maksimaalse võimsuse juures. Ehk siis muudel režiimidel on tõhusus väiksem.
2. Elektrijaamal on ka omatarve (tuled põlevad, tuba tarvis kütta, pumbad, automaatika, peldikud, ventilatsioon jms).
3. Lisanduvad elektri konverteerimise kulud - misiganes pinge sealt turbiini külge liidetud genekast tuleb, peab saama võrgupingeks
Pigem pakun, et see 60% ongi jaama maksimumtõhususe ligidal talvisel aal, kus narvakate tuba ka saab sellega kütta.
Re: EV energia ja julgeolek
Lembit V. kunagi rääkis mulle JAH, et neil oli plaan minna Venemaa vastu kohtusse. Juriidiline kodutöö oli tehtud. Valitsus keelas ära (ei tahetud suhteid Venemaaga rikkuda). Eestil on õigus saada piirijõgedelt pool elektritoodangust, kusjuures ei loe üldse kummal pool riigipiiri turbiin asub.Jaanus2 kirjutas: ↑13 Dets, 2023 10:21 Narva kütteks peaks soojuse võtma soojuspumbaga Narva jõest ja seda soojuspumpa käitaks samuti Narva jõgi. Selleks saab kasutada ka veevoolu kineetilist energiat, parem oleks muidugi Venemaalt oma osa Narva kose energiast kätte saada (seni pole isegi küsitud vist).
Tehniliselt kui Narva linnas saaks ehitusloa siis pole mingit takistust osta Eesti poolele turbiin. Probleem on - Narvas pole kohta kuhu see paigutada (kõik kohad on maju täis).
Samuti on see suht tühine võimsus, et täna ei viitsi keegi sellega jändata.
Re: EV energia ja julgeolek
Norra tehnikaülikooli juht astus skandaali tõttu tagasi.
https://www.vg.no/nyheter/innenriks/i/J ... jernekraft
Nimelt paar Norra suurimat hürdoelektri tootjat sisuliselt tellisid teadustöö, mis väidaks et tuumaenergia Norras ei ole ei võimalik/vajalik ennem 2050. aastat. Kaks ülikooli teadlast avaldas samaaegselt (eksperthinnatud) teadustöö, mis oli vastupidiste seisukohtadega. Mille peale ülitas ülikooli Rektor neid avalikult vaikima sundida.
Ajakirjanikel õnnestus saada ligi rektori sõnumitele, ja selgus et sisuliselt samad uuringu tellinud ettevõtted otseselt nõudsid et Rektor oma töötajad "bussi alla heidaks".
Skandaal kogus omajagu tuure, kuid tundub vähemasti et akadeemiline sõnavabadust seekord võitis.
https://www.vg.no/nyheter/innenriks/i/J ... jernekraft
Nimelt paar Norra suurimat hürdoelektri tootjat sisuliselt tellisid teadustöö, mis väidaks et tuumaenergia Norras ei ole ei võimalik/vajalik ennem 2050. aastat. Kaks ülikooli teadlast avaldas samaaegselt (eksperthinnatud) teadustöö, mis oli vastupidiste seisukohtadega. Mille peale ülitas ülikooli Rektor neid avalikult vaikima sundida.
Ajakirjanikel õnnestus saada ligi rektori sõnumitele, ja selgus et sisuliselt samad uuringu tellinud ettevõtted otseselt nõudsid et Rektor oma töötajad "bussi alla heidaks".
Skandaal kogus omajagu tuure, kuid tundub vähemasti et akadeemiline sõnavabadust seekord võitis.
Principal of Norwegian University of Science and Technology resigns after trying to undermine freedom of speech!
In November Rystad Energy released a report about nuclear energy in Norway. The report concluded that nuclear won’t have any impact in Norway before 2050.
The same day researchers at NTNU Jonas Noeland and Martin Nødland Hjelmland released a peer-reviewed paper with the opposite conclusion.
In response the principal at NTNU, Anne Borg tried to silence both researchers with a public opinion piece criticizing Jonas and Martin.
After journalists got access to text messages between Anne Borg and The Confederation of Norwegian Enterprises, it has come to light that the principal were forced by industry to throw her own employees under the bus.
Together with Norsk Industri and Fornybar Norge, NHO paid Rystad Energy to publish the report criticizing nuclear in Norway.
After several independent researchers, organizations, politicians and academics have criticized Anne Borgs obvious unprecedented and unacceptable connections with industry, she has now resigned as principal at NTNU.
Re: EV energia ja julgeolek
ERR i uudisteportaalis on intervjuu Utilitas e juhiga , sealt võib aru saada et tuumajaama ei tule ja kui riigi / maksumaksja rahaga roheenergiat ei toetata siis ootab meid elektrinälg , oodatakse garantiisid hinnale .
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Argumentatsioon ei ole grammigi teravam, kui see, mis juba varem on kõlanud. Sisuliselt kogu jutu võib kokku võtta sõnadega: "kõik konkurendid on jamad, meie oleme õiged mehed, vesinikku ikka kuidagi saab, tuumajaamast ei tea ma midagi, aga sõna võtan ning üleüldse on mul savi sellest elektri varustuskindlusest, peaasi, et saaks tuuleparki rajada ja maksumaksja raha vastu võtta."
Tüüpiline.
-
- Liige
- Postitusi: 1078
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Kui siin vaadata viimaste päevade uudiseid, siis tuleb küll tahtmine peast kinni hoida.
Kõigepealt uudis, et Enefit ehitab gaasijaama, mis hakkab kasutama ka vesinikku. Kuidas seda finantseeritakse, ma hetkel ei tea.
Siis uudis, et riik toetab nelja vesiniku tootmise projekti 40,5 milj. €
https://www.err.ee/1609195018/riik-toet ... e-projekti
Silma sellest uudisest jäi
Lisaks on Enefitil tuulikupark, mis saavad toetust keskmiselt üle 50 €/MWh pealt.
Lisaks kardan, et mõeldakse kindlalt välja ka mingi toetus selle vesiniku kasutamisel.
Ehk sisuliset riik maksab toetustega suurema osa kogu sellise elektri tootmisprotsessist kinni ja mina pean ikka ostma elektrit mingi müstilise kõrge börsihinnaga või fix hinnaga + veel mingi müstiline roheenergia tasu. Aga nii riik kui elektritootjad üritavad rahvale selgeks teha, et roheelekter on ikka väga odav.
Kõigepealt uudis, et Enefit ehitab gaasijaama, mis hakkab kasutama ka vesinikku. Kuidas seda finantseeritakse, ma hetkel ei tea.
Siis uudis, et riik toetab nelja vesiniku tootmise projekti 40,5 milj. €
https://www.err.ee/1609195018/riik-toet ... e-projekti
Silma sellest uudisest jäi
Ehk 71 % kogumaksumusest maksab riik toetusena kinni.Enefit Green koos oma partneritega alustab vesiniku tootmist, meie partnerid panevad kaks tanklat püsti ja on ka lõpptarbijad. Kogu tervikahela maksumus on 14 miljonit ja toetust selleks saame peaaegu 10 miljonit
Lisaks on Enefitil tuulikupark, mis saavad toetust keskmiselt üle 50 €/MWh pealt.
Lisaks kardan, et mõeldakse kindlalt välja ka mingi toetus selle vesiniku kasutamisel.
Ehk sisuliset riik maksab toetustega suurema osa kogu sellise elektri tootmisprotsessist kinni ja mina pean ikka ostma elektrit mingi müstilise kõrge börsihinnaga või fix hinnaga + veel mingi müstiline roheenergia tasu. Aga nii riik kui elektritootjad üritavad rahvale selgeks teha, et roheelekter on ikka väga odav.
Re: EV energia ja julgeolek
Tänases AK-s Elektrilevi taas rõhutas, et vahendeid investeeringuteks napib, tuleb võrgutasu tõsta. Üks hommik kuulasin Kuku raadiot ja ka seal ütles Elektrilevi juhatuse esimees, et 25% meie võrgust on oma eluea ületanud ja praeguste vahenditega saab korrastada ca 1% taristust aastas. Tuleb rahakott valmis panna ilmselt uueks tõusuks. Kuidas siia valemisse tohutud meretuulepargid (infra neile) ja autopargi elektrifitseerimine mahub, ma muidugi aru ei saa.
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
-
- Liige
- Postitusi: 2322
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: EV energia ja julgeolek
Suure raha eest hakatakse kohe jälle selgitama https://majandus.postimees.ee/7918040/k ... -turundustTaaniel Tina kirjutas: ↑16 Dets, 2023 13:32 . Aga nii riik kui elektritootjad üritavad rahvale selgeks teha, et roheelekter on ikka väga odav.

Re: EV energia ja julgeolek
Need numbrid on arengukavas olemas, kui keegi tahab tutvuda võib lugeda. Reaalsus on see et riigil on olnud huvi EEst dividende võtta ning investeeringumahud on seetõttu vastanud sellele, et raha voolaks rohkem. Kas eraldamisega asjad kuidagi paremaks lähevad? Isiklikult kahtlen aga lõpuni ei tea.
https://www.elektrilevi.ee/documents/86 ... ukava-2023
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline