EV energia ja julgeolek

[manjabes]

Isegi kui võrgutasu läheks "võrkudesse" siis vandenõuteoreetik minus kahtlustab, et pigem triivivad need rahakesed uute tuuleparkide ühenduste väljaehitamiseks, sest rohepööre jne, kui vanade keskpingevõrkude vmt kaasajastamiseks. Üks "võrguarendus" kõik ju. Eriti Lelle tänava pilvelõhkuja ülemistelt korrustelt (või Toompealt) vaadates.

[parkija]

Selles suhtes oleks aus olnud tekitada riigikaitse maks , raha läheb kindla eesmärgi saavutamiseks ja vaevalt oleks sellel sama palju vastaseid kui automaksul , muidugi see jälle ei lähe poliitikutele peale , sealt kindlalt sihitud rahast oleks kehv näppamas käia ja kui vahele jääd tekib mure kindralitega , kergem on väikeste või veidi suuremate ampsudega hammustada tükike võrgutasust , aktsiisid ja käibemaks on nende jagada nii ehk nii .

Praegu on igas väljaandes teemad - ei ole raha arstiabiks , hariduseks , teehoiuks siseturvalisuse tarbeks , mitte millekski ja veel on vaikne teadvuse töötlemine teemal - me ei saa uute maksudeta .

[Some]

Kui kehtestataks sihtotstarbeline riigikaitsemaks siis 100% sellest kulutataks riigikaitsele ja ühtlasi saaks valitsus suunata sellega vabanenud vahendid roheenergia arendamisele...

[kraal]

Kui kehtestataks sihtotstarbeline riigikaitsemaks siis 100% sellest kulutataks riigikaitsele ja ühtlasi saaks valitsus suunata sellega vabanenud vahendid roheenergia arendamisele...

Jumala eest, ära anna poliitikutele lolle ideid.

[Kapten Trumm]

Nuh, Eesti Energia puhaskasum kontsernina oli eelmisel aastal 215 miljonit, suur osa sellest läks omanikule dividendideks... Võinuks ju pisut tütarfirmale eraldada? Aga saan aru, et Elektrilevile jäetakse kontsernisiseselt kulud, et teised saaksid kasumit näidata vms.

Sellest suurem osa on tingitud eelmise talve elektrihindade mullistumisest, mis järgmine talv ei pruugi realiseeruda.

[Kapten Trumm]

Isegi kui võrgutasu läheks "võrkudesse" siis vandenõuteoreetik minus kahtlustab, et pigem triivivad need rahakesed uute tuuleparkide ühenduste väljaehitamiseks, sest rohepööre jne, kui vanade keskpingevõrkude vmt kaasajastamiseks. Üks "võrguarendus" kõik ju. Eriti Lelle tänava pilvelõhkuja ülemistelt korrustelt (või Toompealt) vaadates.

Mõni aeg tagasi oli mitmepäevane elektrikatkestus Riisiperes, mille tunnistajaks ma olin. Põhjustatud mingist aastakümneid hooldamata metsavahelisest keskpingeliinist, mis oli nii puru, et 10 postivahet tuli uuesti ehitada. Samas üle Riisipere kulgeb äsja ehitatud suur 330 kV kõrgepingeliin, läbi mille jookseb Skandinaavia elekter Leedu energeetika planeerimisvigade katteks. Külamehed aga närigu muru ja käigu Alexelas WC-s! Väga groteskne oli see kottpime maa-asula selle läikiva uue, suriseva kõrgepingeliini kõrval.

Ja see polnud miski Karula rahvuspark (mille asukohta enamik kaardilt leida ei suuda), vaid napp 50 km Tallinnast. Et hirm, et nende kõrgete võrgutasude eest luuakse tuuleärikatele "uusi liitumisvõimalusi" ja tehakse muidu börsielektri õigustamiseks uusi ehitusi (miks mitte Estlink 3), on igati õigustatud.

[Some]

https://www.err.ee/1609198888/elering-l ... asta-lopus

Elering leidis LNG-terminali ühendamiseks vajaliku laadimisvarre paigaldaja ning paika pannakse vars uue aasta alguses.

Esimesele laadimisvarre paigaldamise hankele ühtki pakkumist ei tulnud ning Elering kuulutas lisatingimustega uue hanke välja novembri alguses. Uue hankega leiti ka paigaldaja ning varre paigaldus toimub plaani järgi uue aasta alguses, öeldi Eleringist ERR-ile.

Laadimisvart ennast valmistatakse praegu Eestisse saatmiseks ette ning see jõuab siia veel selle aastanumbri sees. Varre paigaldamine läheb maksma üle 700 000 euro ning töid teeb Mapri Ehitus.

Koos laadimisvarre paigaldusega on Eleringi osa valmis, kuid LNG ujuvterminali nõuetekohane vastuvõtmine eeldab ka sadamateenuseid, mille tagamise eest vastutab Eesti varude keskus, öeldi Eleringist. Laadimisvars ise oli esialgu mõeldud reservseadmena, kuid võimaliku terminali vastuvõtmise kiirendamiseks otsustas Elering selle ette ära paigaldada.

[lugeja]

Mõni aeg tagasi oli mitmepäevane elektrikatkestus Riisiperes, mille tunnistajaks ma olin. Põhjustatud mingist aastakümneid hooldamata metsavahelisest keskpingeliinist, mis oli nii puru, et 10 postivahet tuli uuesti ehitada. Samas üle Riisipere kulgeb äsja ehitatud suur 330 kV kõrgepingeliin, läbi mille jookseb Skandinaavia elekter Leedu energeetika planeerimisvigade katteks. Külamehed aga närigu muru ja käigu Alexelas WC-s! Väga groteskne oli see kottpime maa-asula selle läikiva uue, suriseva kõrgepingeliini kõrval.

Lisaks ehitati Riisipere kõrvale keset põldusid uus alajaam, mis ühendatud ainult selle liiniga. Ja teiselpool Haapsalu mnt ala saab oma voolu ringiga kuskilt Laitse poolt ja pole ühendatud Riisiperega - tõeliselt "hea" planeerimine! Aga sellest saab ajal vahtida keset põldu olevatu uhket liini ja unistada elektrist...

[Kapten Trumm]

Nõrk koht on need metsavahelised keskpingeliinid, mis on tavaliselt madalad ja mis kasutavad paljasjuhtmeid. Kõrgepingeliinid on vähe kõrgemad ja nende koridorid on paremini korras. Keskpingeliinil, mis asub tavaliselt puulatvade kõrgusel või sellest madalamal, piisab ühest puust, et asi pime olemas. Madalpinge omad on meil üldiselt juba õhukaabliga ja kui seal kaablit pooleks puu ei kuku, siis see nii kartlik pole.

Sellist liini, nagu seal Riisiperes üle põllu jooksis, mingi lumetuisk ja 25 m/sek üldiselt ei häiri. Saab ka sellise pikali, aga siis peavad juba tõelised ekstreemolud olema. Näiteks tohutu jäävihm (Kanadas juhtus korra sedasi).

[kraal]

Mõni aeg tagasi oli mitmepäevane elektrikatkestus Riisiperes, mille tunnistajaks ma olin. Põhjustatud mingist aastakümneid hooldamata metsavahelisest keskpingeliinist, mis oli nii puru, et 10 postivahet tuli uuesti ehitada. Samas üle Riisipere kulgeb äsja ehitatud suur 330 kV kõrgepingeliin, läbi mille jookseb Skandinaavia elekter Leedu energeetika planeerimisvigade katteks. Külamehed aga närigu muru ja käigu Alexelas WC-s! Väga groteskne oli see kottpime maa-asula selle läikiva uue, suriseva kõrgepingeliini kõrval.

Lisaks ehitati Riisipere kõrvale keset põldusid uus alajaam, mis ühendatud ainult selle liiniga. Ja teiselpool Haapsalu mnt ala saab oma voolu ringiga kuskilt Laitse poolt ja pole ühendatud Riisiperega - tõeliselt "hea" planeerimine! Aga sellest saab ajal vahtida keset põldu olevatu uhket liini ja unistada elektrist...

Google aitab ikka vahest. Selle alajaama kohta leiame sellise info.
Riisipere-Turba piirkond
Riisipere-Turba piirkonna koormuskeskuste nihkumisest tulenevalt on Elektrilevi OÜ-l plaan viia olemasolevad
liitumispunktid üle Ellamaa alajaamast Riisipere alajaama. Seoses läheneva Eleringi-poolse
Ellamaa alajaama rekonstrueerimisega ning Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini ehitustööde-eelsete
plaanidega kiirendati protsessi nii Elektrilevi kui Eleringi poolelt. Optimaalse variandi kohaselt likvideeritakse
Ellamaa alajaam ning selle asemel rajatakse Riisipere 110 kV alajaam uude kohta. 110 kV õhuliinid
Kiisa-Ellamaa-Risti ja Keila-Rummu ühendatakse ümber sel viisil, et need moodustaksid uued ühendused
Kiisa-Rummu ja Keila-Riisipere-Risti. Uue skeemi tugevaks küljeks võib lugeda skeemi optimeerituse
taset ning asjaolu, et uus 110 kV alajaam on võimalik ehitada Harku-Sindi õhuliinile suhteliselt
lähedale. Elektrivarustuse pidevuse tagamiseks teostatakse tööd kahes etapis (Joonis 14):
‚‚Esimese etapi mahus rajatakse uus 110 kV Riisipere alajaam. Elektrilevi saab seejärel tugevdada
Riisipere-Turba suunal 10 kV võrku (muuhulgas viiakse 10 kV elektrivarustusele üle Turba alev).
Seejärel on võimalik demonteerida olemasolev Ellamaa 110 kV alajaam. I etapi tööd on plaanis
teostada aastaks 2020.
‚‚Teise etapi mahus tugevdab Elektrilevi 10 kV keskpingevõrku Riisipere-Laitse ja Riisipere-Haiba
vahel. Kui need tööd on valmis, demonteeritakse 35 kV õhuliinide Keila-Laitse, Laitse-Haiba ja Haiba-
Kohila. Elektrilevi planeerib saada II etapi tööd valmis aastatel 2025-2030

[lugeja]

Teise etapi mahus tugevdab Elektrilevi 10 kV keskpingevõrku Riisipere-Laitse ja Riisipere-Haiba vahel. Kui need tööd on valmis, demonteeritakse 35 kV õhuliinide Keila-Laitse, Laitse-Haiba ja Haiba-Kohila. Elektrilevi planeerib saada II etapi tööd valmis aastatel 2025-2030

Tänud, seda ei osanudki otsida! Aga senikaua kuulan katkestuse ajal kuidas 330 kV liinil elektrimolekulid sirisevad ja ostan generaatori.

[Some]

https://www.err.ee/1609199278/prantsusm ... id-rootsis

Prantsusmaa võib hakata varsti ehitama uusi tuumareaktoreid Rootsis, seisab kahe riigi energeetikaministrite teisipäeval allkirjastatud eellepingus.

Huvitav, et pärast soomlaste saagat rootslased veel julgevad prantslastelt tuumajaama ehitamist tellida?

Nii Rootsi kui Prantsuse valitsused kavatsevad ehitada uusi tuumajaamasid. Prantsuse valitsus soovib ehitada valmis kuus tuumareaktorit 2035. aastaks ning Rootsi valitsus soovib ehitada valmis kaks reaktorit 2035. aastaks ja veel 10 reaktorit 2045. aastaks.

"Tuumaenergia on Euroopas tagasi," ütles Pannier-Runacher pärast eellepingule alla kirjutamist.

[Kilo Tango]

Kallamets (Fermi Energia juht) kirjutanud pisut ebaõnnestunult pealkirjastatud artikli sellest, miks just BWRX-300 on hea reaktor ja miks sellest NuScale äpardusest ei maksa suuremat numbrit teha. Ka sellest, millised arengud reaktoriga mujal maailmas praegu on ja mis neil endal plaanis.

https://arvamus.postimees.ee/7922129/ka ... -tuumajaam

[Runkel]

Huvitav, et pärast soomlaste saagat rootslased veel julgevad prantslastelt tuumajaama ehitamist tellida?

Nii Rootsi kui Prantsuse valitsused kavatsevad ehitada uusi tuumajaamasid. Prantsuse valitsus soovib ehitada valmis kuus tuumareaktorit 2035. aastaks ning Rootsi valitsus soovib ehitada valmis kaks reaktorit 2035. aastaks ja veel 10 reaktorit 2045. aastaks.

Prantslastel on peale tuumakompetentsi ka ühed suuremad pangad Euroopas ja maailmas. Rahastamise vajadust arvestades võib see rolli mängida. Eesti eestvedajatel tasub seda seika ka tähele panna - kes millist sektorit, milliseid firmasid sobivaks peavad. Põhjamaade pangad pole ka liiga väikesed, ikkagi osalevad euribori kujundamisel. Kui võrdlust tuua, põlevkivis võivad meie teadmised olla maailmatasemel, kuid jõujaamade ehituses on mitmeid paremaid.

[Kilo Tango]

Huvitav, et pärast soomlaste saagat rootslased veel julgevad prantslastelt tuumajaama ehitamist tellida?

Nii Rootsi kui Prantsuse valitsused kavatsevad ehitada uusi tuumajaamasid. Prantsuse valitsus soovib ehitada valmis kuus tuumareaktorit 2035. aastaks ning Rootsi valitsus soovib ehitada valmis kaks reaktorit 2035. aastaks ja veel 10 reaktorit 2045. aastaks.

Prantslastel on peale tuumakompetentsi ka ühed suuremad pangad Euroopas ja maailmas. Rahastamise vajadust arvestades võib see rolli mängida. Eesti eestvedajatel tasub seda seika ka tähele panna - kes millist sektorit, milliseid firmasid sobivaks peavad. Põhjamaade pangad pole ka liiga väikesed, ikkagi osalevad euribori kujundamisel. Kui võrdlust tuua, põlevkivis võivad meie teadmised olla maailmatasemel, kuid jõujaamade ehituses on mitmeid paremaid.

Ja mis sellest järelduma peaks? Tuletan meelde, et prantslased ehitasid Soome Olkiluoto 3 jaama 18 aastat. Varasem kogemus tähendab midagi siis, kui seda kogemust osatakse kasutada ja sellest õpitakse. See EI tähenda, et "kuna Auverega läks kehvasti, siis Eestisse soojusjaamu rajada ilmselt ei ole võimalik, sest need kõik lähevad kohe katki" vms.