Martin Heremi intervjuud

[Xender]

Ma nõustun ka selles osas pigem Herem-iga, et palju mõistlikum oleks sama raha panna aktiivsetesse tõrjevahenditesse.

Heal juhul võiks tõsisemalt rääkida ehk autotunneli rajamisest näiteks mustamäelt - lasnamäele, mis oleks algusest peale arvestatud selle võimalusega, et sõja korral oleks tegemist punkriga. Selline 2 in 1 projekt. Lihtsalt ehitada punkrid, mis ei anna meile mitte midagi muul ajal, oleks tohutu kulu.

Samuti on isegi Tallinn kuradima hajeda asustusega ning suurimaks probleemiks sõja puhul saaks, näiteks praegude ilmadega hoopis soe ja küte. Mille puhul peaks kõik inimesed ikkagi esmajärjekorras ise valmisoleku organiseerima.

Peamised inimohvrid tuleks meil mitte venelaste pommitamisest, vaid sellest, et elekter ja soe kaob ära.

[Kapten Trumm]

Ei sedasi päris ei saa, et pole KV asi. Sellest sõltub samamoodi sõjapidamise edukus nagu pataljonide võitlusest rindel.

Võta või jäta aga 100 milj eest hangiksin ma laskemoona ja ei paneks ühtegi EURi varjenditesse. 1 miljardi eest ikka laskemoona.
Ma oleks nõus kaitseeelarvest kulutama varjumiskohtade märkimisele, elanikkonna teavitamisele ja õhuhäire süsteemidele (kulutame nii kui nii). Aga kui küsitakse veel midagi, siis see on laskemoona arvelt.
Kui Põlvast, Võrust, Narvast inimesi ära ei saa evakueeritud, siis pole varjenditest ka mingit kasu kui tulevad mõrtsukad, piinajad ja vägistajad.
Ja loomulikult ei tohiks see üldse KVJ otsustada olla.

Seda pole siin keegi rääkinud, et varjendid vs laskemoon.
Varjendeid ei pea üldse riigi raha eest ehitama nagu näitab Soome kogemus. Veelvähem kaitse-eelarvest.
Sestap ei maksa ka taolisi vastandamisi teha.

Ukrainas on mõlemal osapoolel suuri koguseid laskemoona hävinud juba ladudes põhjusel, et selle asukoht on teada ja teine osapool suudab neid tabada. Õhku on lennanud nii vene kui UKR ladusid sedasi.

[Kapten Trumm]

Ma nõustun ka selles osas pigem Herem-iga, et palju mõistlikum oleks sama raha panna aktiivsetesse tõrjevahenditesse.

Peamised inimohvrid tuleks meil mitte venelaste pommitamisest, vaid sellest, et elekter ja soe kaob ära.

Eestis ei hakka elusees olema piisavalt "aktiivseid tõrjevahendeid", et kõrvaldada isegi 50% ohtudest. Et UKR suudab aktiivselt paljugi tõrjuda, tuleb sellest, et UKR ÕT on meie (ja NATO) mõistes tohutu suur, UKR maapealne ÕT oli sõja alguses suurem kui USA-l.

Jah, elanikkonna (laiemalt tsiviili) valmisolekuga on veel palju tööd ja siiani on seda väga vastumeelselt ja tahtmatult tehtud. Olen korteriühistu üldkoosolekul teinud enda arust argumenteeritud ettepaneku, et ostame majja soojavarustuse ja vee survetõstepumpade toiteks generaatori, hind 1600 eurot. Mind vilistati põhimõtteliselt, peamiselt venelastest elanike poolt välja. Ja teemat ma jagan ning olen üsna autoriteetne kuju, paljud minu algatatud asjad on tänaseks ellu viidud ja palju suurema raha eest. Kujutan ette, kui samale auditooriumile teha ettepanek, et hakkame keldrit kindlustama, eelarve 100 tuhat eurot - no siis saadaks mind vist kuupeale ka eestlastest elanikud. Ühesõnaga, siin tuleb riiklikku sundi rakendada. Algatuseks niivähe, et olgu soojasõlme jaoks genekad ostetud.

[strateegiline sõdur]

Järgnev on kõik muidugi ülim lihtsustus ja valikute puhul on mõistlikum aja, raha ja teostatavuse mõttes mingi kombinatsioon erinevatest tegevustest. Niisiis, konstrueerime ajalooliste andmete põhjal hüpoteetilise olukorra

1944. aasta märtsipommitamine - hävis 1549 ja sai kannatada 3350 hoonet, umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta. Hukkunuid 757. Osales umbes 280 lennukit. Allalasti 36-38 lennukit.

Ilmselgelt me ei taha selle kordumist.

Soovitud eesmärk sõja puhul – null hukkunut, null hävinut hoonet, null peavarjuta inimest ja kõik 280 lennukit hävitatud.

Välja pakutud kaks võimalikku lahendust:
1. Ehitame varjendid
2. Ostame laskemoona (ja laskeseadmeid?)

Leia mõlema variandi tõhusus, ajaline teostatavus ja kogukulu?
Kasutada olev raha – üks miljard.

Varjendi ehitamise ruutmeetri hind 2000. Kahe patareiga keskmaa õhutõrjepataljoni hind 400 miljonit. Õhutõrjeraketi hind suurusjärgus 1 miljon. Õlaltlastav õhutõrjerakett sõltuvalt tootjast 0,25 kuni 0,4 miljonit.

Kumb valikutest või kombinatsioon tuleks valida, et saavutada soovitud eesmärk? Miks just see valik? Mida teeksid aastases ajaraamis, mida nelja ja mida kümne aastases ajaraamis?

Tulemused:
Esimene valik – 500 000 ruutmeetrit varjendit. Kõik Tallinna elanikud mahuvad ära. Kõik jäid ellu. Ühtegi lennukit ei hävitatud. Hävinud 1549 hoonet ja purustusi 3350 hoonel. Elektri-, kütte- ja veesüsteem ulatuslike kahjustustega. Järgmises pommitulaines sama tulemus. Toodud ehitusmahu teostatavus ajaliselt – võrreldav RB raudteeprojektiga ehk kestvus 10+ aastat.

Teine valik – täiendav kolme patareiga keskmaaõhutõrje. Eelduslikult 224 lennukit hävitatud. Allalastud lennukite tükkide tõttu hukkub 757 linnakodanikku ja 224 hoonet kahjustustega. Järgmist pommituslainet ei tule. Ajaline teostatavus senise keskmaa projekti baasil – 3-4 aastat.

Kolmas valik - igaüks läheb veenab korteriühistut, et alustuseks võiks lume ära koristada. Teostatvus - pole teostatav, alati on paar hullu, kes karjuvad sind üle, pole nõus ja vihkavad sind elu lõpuni ning lund koristad ikka üksinda.

[Kapten Trumm]

Välja pakutud kaks võimalikku lahendust:
1. Ehitame varjendid
2. Ostame laskemoona (ja laskeseadmeid?)

Nende vastandamine on kellegi ettekujutus. Vaja on mõlemaid. Ja neid "varjumiskohti" on vaja kindlustada ikka sundkorras, mitte üleskutsete vormis.
Selleks, et keelata tõsiselt vastase lennuväe tegevus oma õhuruumis ja hävitada suurem osa mehitamata õhuründevahendeid, võib ostetavate keskmaa ÕT patareide arvu vähemalt 20-ga korrutada. Juhusliku kokkulangevusena - NSVL ajal õhupiiri kaitseks põhjast ja läänest oli siin ÕT patareisid kokku 45, sh ka kaugmaa ÕT (250 km).

Ja päris kindlasti pole ma üles kutsunud seda tsiviilkaitset tegema laskemoona või uue relvastuse arvelt. Ütlesin vaid repliigiks, et saada see sisejulgeolu SA suurendamise probleem kännu tagant lahti, võiks KV luftitada oma vanemate aastakäikude üldreservi (kellega siis mässab asjast huvitatud ametkond edasi ja oma eelarvest juba). On siiski mõnevõrra odavam esialgu kui hakata nullist koolitama (ja selleks kõigepealt infrat rajama).

Ja veel- Eesti ei koosne ainult Tallinnast.

Tähti närides:

Esimene valik – 500 000 ruutmeetrit varjendit.

Tallinnas on umbes 460 000 regatud elanikku, julgesti 50 000 on lähivaldades tegelikult elavad, kes istuvad registris linna hüvede (eliitkoolid, ühistransport) pärast. Nii 100 000 teeb siit ise sääred, kui sõja järgi lõhnab. Järgi jääb jämedalt 300 000, kui siit lahutada aedlinnade elanikud, mida tõenäoliselt ei pommitata (jätame tuumarelva praegu kõrvale) umbes 60 000, jääb järgi nii 250 000. Varjendi kogupinna normatiiv ühele inimesele on 0,75 m2, seega varjendeid on tarvis 188 000 m2, mitte 500 000 Seda siis eeldusel, et sõjapõgenikke Tallinna ei majutata.

188 tuhat m2 *2000 eurot m2=376 000 000 eurot, selle raha eest saab hädaga ühe patarei ilma rakettideta või ühe poolpatarei natukese rakettidega, millega muutub isegi paljalt Tallinna kaitse väga küsitavaks (taoline üksikpatarei lüüakse kiiresti rivist välja).

Niiet aktiivse kaitse eelist ei paista (ka muide nelja patareiga ei ole Tallinna kaitse tagatud).

[affa]

188 tuhat m2 *2000 eurot m2=376 000 eurot,

Sul arvutuses mingi anomaalia.

[Kapten Trumm]

376 miljonit on õige.

[mart2]

... Ja veel- Eesti ei koosne ainult Tallinnast.
...
Tähti närides:
... Tallinnas on umbes 460 000 regatud elanikku, julgesti 50 000 on lähivaldades tegelikult elavad, kes istuvad registris linna hüvede (eliitkoolid, ühistransport) pärast. Nii 100 000 teeb siit ise sääred, kui sõja järgi lõhnab. Järgi jääb jämedalt 300 000, kui siit lahutada aedlinnade elanikud, mida tõenäoliselt ei pommitata (jätame tuumarelva praegu kõrvale) umbes 60 000, jääb järgi nii 250 000. Varjendi kogupinna normatiiv ühele inimesele on 0,75 m2, seega varjendeid on tarvis 188 000 m2, mitte 500 000 Seda siis eeldusel, et sõjapõgenikke Tallinna ei majutata.
...

Tähti närides sa ise manipuleerid ka inimeste numbritega (ja käitumisega), nii nagu sulle tundub sobivat, kuid sõjapõgenikud ei tee nii nagu sina arvad, vaid nii nagu ise tahavad!
Varjendeid ei saa planeerida ühe mehe sisetundel!

[Kapten Trumm]

Õige Mart!
Kui puudub organiseeritud (ja läbmõeldud) evakuatsioonisüsteem ja inimeste pagemine muutub kaootiliseks, siis tõesti, põgenikud lähevad sinna kuhu tahavad (või kuhu suudavad). Sellest ma räägingi, nõrk tsiviilvalmisolek, näiteks organiseeritud massievakuatsiooni teemal, muutub kiviks kaelas sõjalisele kaitsele. Näiteks põgenikest ummistatud teed (tänapäeval põgenetakse ikka autodes) tähendab, et nende kasutamine sõjaväekolonnide poolt on väga raskendatud. Erinevalt idanaabrist ei saa me lihtsalt inimesi roomikute alla ajada (idanaaber seda kahtluseta teeb, kui kiire on). Kui asula pole tühi, ei saa seda õigeaegselt kaitseks ette valmistama hakata, kui inimesed siiani põgenevad, ei saa sildasid õigeaegselt õhkida, kui kodus pere on paanikas (ei tea mida teha), ei ilmu reservistid piisavalt kiiresti kogunemispunkti jne. Näited pole lõplikud.

Et meil on miskid naiskodukaitse evakuatsioonirühmad ja näputäis evakuatsioonikohti, on tore, kuid väljakutse suurusele jäävad need vähemalt 2 suurusjärku alla. Ei ole kuigi palju kasu Tallinna 2500-st evakuatsioonikohast (ruumid, asemed, tekid-padjad), kui idanaaber annab külmal ajal löögi nt Tallinna mõne suurema alajaama pihta, misjärel on neid sooja toa tahtjaid mitte 2500, vaid 250 000.

[Martin Herem]

Ma proovin siis veel korra Kapten Trumm.
Loomulikult on varjendid paremad inimeste kaitseks, kui varjumine olemasolevas taristus.

Minu ülesanne on juhtida KVd.
KV ülesanne on võita sõda.
VF vastu saab sõda võita ainult ohtu likvideerides mitte ohu eest varjudes.
Seepärast ei pühenda me eriti palju tööaege ega muud ressurssi elanikonna kaitsele varjendite või varjumise näol.
Minu hinnangul on meil täna tulejõus suuremad puudujäägid kui varjumises. Esimese puudumine põhjustab minu hinnangul suuremaid kaotusi elanikkonna hulgas kui "puudujäägid varjumises".

Kohutavad kannatused ja kaotused tsiviilelanike hulgas võib kallutada valitsuse sõlmima VF-ga kokkuleppeid, mis muudavad mõttetuks kogu KV pingutused ja kaotused.

Minu hinnangul (kujunenud vestlustest ukrainlastega) on "kohustavad kannatused ja kaotused" tekkinud mitte varjendite puudumise tõttu, vaid a)evakuatsioonist hoidumise, b)olemasolevasse tsiviiltaristusse varjumata jätmise ja c)agressori elavjõu meelevalda jäämise tõttu.

[Kapten Trumm]

Ma proovin siis veel korra Kapten Trumm.
Loomulikult on varjendid paremad inimeste kaitseks, kui varjumine olemasolevas taristus.

Küsimus pole ainult varjendites, vaid üleüldises tsiviilvaldkonna nõrgas valmisolekus sõjaolukorraks, mis võib suuresti segada KV-l (ja KVJ-l) sõja võitmist või muuta selle hullemal juhul isegi kaotuseks. Alates sellest, et teed on umbes ja linnas lahingut pidada ei õnnestu kuni selleni välja, et üksuse ülema juurde ilmuvad suures hädas iseenda kodanikud, et kas palun saaks genekat või ämbritäie diislit või natuke süüa. Saadame pikalt, et meil muudki teha? Selleks, et võita, on vajalik KV tegevusvabadus, mitte et manöövrit määrab see, kus külast parasjagu on suudetud elanikud ära viia ja kust mitte.

Tegelikkuses peab tsiviilvaldkond rinnet (st võitlevaid vägesid) oma ressurssidega toetama, mitte vastupidi. Ärme nendesse varjenditesse ka ülearu takerdu.

[mart2]

Riigi kaitse hõlmab endas palju valdkondi - sõjaline, elanikkonna, siseturvalisus, majanduslik, kultuuriline, vaimne, jne.

Jätame sõjalise kaitse KVJ-le ja las teiste valdkondade esindajad teevad oma tööd!
Kui rahvas nõuab, et sõjaline kaitse pole nii oluline kui elanikkonna kaitse,siis tuleks see välja öelda ja sellest lähtuvalt rahastada.
Isiklikult ei pea õigeks, kui mingisse ühte valdkonda antakse raha, kuid siis üritatakse seda vargsi "jagada" teiste valdkondadega - näiteks riigikaitse eelarvest rahastaksime abipolitseinikke, ehitame tsiviilvarjendeid või edendame "rahvatantsu".

[Kapten Trumm]

Jätame sõjalise kaitse KVJ-le ja las teiste valdkondade esindajad teevad oma tööd!

Sellist lähenemist ongi viimane 20+a praktiseeritud ja see on viinud eikuhugi. Käib ainult üks suur hädakisa, et vaat kus KV supleb rahas, aga sisejulgeolek pingutab rihma. Mõtlesin kord, et kes mõtles välja selle 10 000 mehelise maakaitse tugevduse KV üldreservi meestega, vääriks ratsamonumenti. Tänu sellele tekib MKR-del mingigi tõsisem inimjõud, mida saata appi PPA-le ja PA-le, kui need oma ametiabi taotlused esitavad. Ja vähegi tõsisemal juhul need esitatakse. Tõsi, puudub jällegi vastav ettevalmistus, politsei puhul peaks mees teadma, mis puhul võib nuia anda ja pääste puhul on veel keerukam.

See viis mõttele, et äkki saab samast allikast ka tekitada personali, kelle koolitamise ja kordusõpetamise võtab PPA/PA siis enda kanda, saamaks lahti tänasest sõja-aja nullvõimekusest.

Muide, vaadates uudiseid Ukrainast, kui jälle kuskil mõni rakett majja sadas, võib tihtipeale märgata, et osad päästetööde tegijad on sõjaväevormis. Loodetavalt on siis need teroborona võitlejad ja tagalas on rahulik, sest rindemehi sedasi raisata pole arukas. Ju siis UKR pääste on samuti üle koormatud.

[affa]

[...]
See viis mõttele, et äkki saab samast allikast ka tekitada personali, kelle koolitamise ja kordusõpetamise võtab PPA/PA siis enda kanda, saamaks lahti tänasest sõja-aja nullvõimekusest.

Ma PPA osas ei tea, aga päästjaid on viimase 15- 20 aasta jooksul küll niipalju solgutatud, et lõpparve võtnuid on omajagu. Tahan öelda, et väljaõpetatud mehed on olemas, tarvis ainult üles leida ja tolm maha raputada. Lihtne!

[strateegiline sõdur]

Valitsuse tegevusprogramm: Hädaolukorra seaduse ja ehitusseadustiku muutmise seaduse (varjumise korraldus) eelnõu.

Vastutaja: siseminister
Kaasvastutaja: kliimaminister
Tähtaeg: november 2023

Kooskõlastamisele läks suve alguses. Eelnõu on minu teada jätkuvalt kuskil kooskõlastamisel.
Nt Kaubandus- tööstuskoja arvamust eelnõule loe siit https://www.koda.ee/et/uudised/varjumis ... d-reegleid

Nii et varjumiskohtade kohta tuleb küsida ikka siseministrilt ja/või kliimaministrilt ning miks tähtaeg on üle lastud.