Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[AndresTy]

Võrdõigusvolinikud ja muu taoline ballast on ammu tekitanud olukorra, et tööandja pooli nõudeid kuulutuses nagunii ei avalda ja tööotsija peab suutma ridade vahelt ise lugeda. jne

Trumm kus väljamõeldud paralleelmaailmas sa küll elad? Et sinu teada on tööpakkumisse mõne keele oskuse nõude kirjapanemine kuidagi keelatud ja keelatud on veel palju muudki. Võib-olla riigi ametikohale või riigifirmasse on mingid piirangud, mida see sinu müstiline võrdõigusvolinik pahaks paneb, aga eraettevõtjale ei saa keegi midagi ette heita. Ükski koer ei köhi, keda ja mis oskuste ning omadustega inimest ma tahan tööle võtta.

[vanahalb]

. Ükski koer ei köhi, keda ja mis oskuste ning omadustega inimest ma tahan tööle võtta.

Müstilised võrdõigusvolinikud võivad köhida küll kui peale juhtuvad. Vundament on selles et nõuda saab ainult kokkulepitud töö tegemiseks vajalikke oskusi või omadusi.
Kui pead näiteks Tallinnas merevaigupoodi ja kirjutad töökuulutusse et nõutav on vene keele oskus võidakse hakata urgitsema et miks vene keel? Ah vene kliente on palju? Aga soomlasi on vähe? Tänavapildis nii ei tundu. Kuid asja juurde , uusasunik Ahmed, kolmanda põlve soomlane, silmas töökuulutust ja ei saa kandideerida. Ega härra ettevõtja ometi neegrit ei diskrimineeri?

Iseasi muidugi et kui palju need vene keele mittoskajad viitsivad vaielda ja oma õigusi taga ajada. Praktikas on lihtsam sültada ning vandipesast jalga lasta. Teoorias võib muidugi igasuguste nõuetega ( miks ei ole ohutusjuhised riigikeeles jne) ja ametitele kaebamisega väiksema eraettevõtte vabalt pankrotini viia.

[Rebane11]

Valgas me päris nii ei saa. Meil hulk muhedaid Läti vanasid, kes vene keelt veidi pursivad, aga inglise keelt mitte. Pagai tädi - suurtaluomanik põhja Lätis. (kui tuli, siis oli enda alati üles löödud - kõrge kontsaga saapad ja muud viled.65 -75 oli vast vanust) Alustuseks oli alati ritta sättinud kõik Eestikeelsed sõnad mida teadis, aga jutt läks kiiresti eesti läti pudru peale, kus paar venekeelset väljendit. Kui tal väljenditest kitsas, siis hüüdis pagai, pagai (oota).Saime kõik tema saed korda. Püsiklient noh. Selline sulatab südame.
Valkas kõik sildid ainult lätikeelsed. Pakendid ka üsna erinevad. Hapukoort otsisin piimariiulist pool tundi. Kremjums. Rohkem ei otsi, hapukoor on ka Eestis hea. No 30% meil pole. Seega vahel on vaja.
Värsket liha vahel ostan, ehitusasju ja õlut. Muusse pole isegi süvenenud keele pärast. Valgamaal elav Aasta Põllumees väitis, et meil olla Eestist õlut osta kuritegu perekonna ja laste vastu.
Korra proovisin - kartul tulele ja Valka suuremas jalgsi 20 minutiga käidud.

[ahto42]

Oli endali tegu, et aastal 2002 Tallinas Kärberi lõpus pühapäeva õhtul kell 22 24h putkast hambapastat osta. Kätega zestikuleerides sain müüale selgeks teha oma soovid.
Narvas nt ei ole mul viimastel aastatel ei poes, ei RoRo-s propleeme olnud. Viimases kohas otsiti leti alt eestikeelsed menüüd välja, kui saadi aru, et eestlaste punt tuli. Noortega sai vabalt rääkida, purssisid küll, aga midagi selgusetuks ei jäänud.

[Fucs]

Siin ühed räägivad aiast ja teised aiaaugust.
Täiesti erinevad teemad on need, kas töötajalt-teenistujalt võib, peaks jne võõrkeele oskust nõudma (s.h. siis vene keele) VÕI see, et nt meil (ja Lätis ja mujal) venekeelsed ei oska riigikeelt ja neilt tuleb nõuda riigikeele oskust.

No kui mina viimati Kohtla-Järve mingis toidumarketis käisin, ning tahtsin ühe müüja/saalitöötaja käest WC asukohta küsida ja alustuseks TERE ütlesin, siis ma kaugemale oma jutuga ei jõudnudki, sest TERE-le sain vastuseks Чегоoo ? Ei ole normaalne jah. Mitte kuskilt otsast ei ole. Isegi TERE-st ei saada aru.

Samas kui mul eraettevõtjana on vaja saata töötaja Narva tööd tegema ja tal tuleb terve päeva linna või küla vahel kohalikega suhelda, et saaks oma tööd teha, siis ma panen töökuulutusse, et nõutud on vene keele oskus vähemalt algtasemel. Sest minu huvi on tööd ja leiba saada ja ma pean lõpuks selle töö ka ära tegema. Minul on vaja neilt infot saada, mitte kohalikel minuga ajaviiteks vestelda. Mul on sellest vähe abi, et põhiseadus ja keeleseadus ja kolmas määrus... ja, et riik ei ole suutnud ennast kehtestada. Ja see kui ma siis omaette kusagil nurgas põhimõttekindlalt pirtsutan või kontoris töölisele monoloogi pean sellest, kuidas venelased peavad eesti keelt oskama, ei aita mind minu töös mittekuidagi edasi. Seda siis eraettevõtluses.

Ka riigiametites võib vaja olla, et töötaja oskaks võõrkeeli (s.h. vene keelt). Välisluureameti või KaPo juhtivtöötajad ei saa mossitada hommikukohvi kõrvale, et kuramuse venelased ei räägi riigi keeles.... põhiseadus, keeleseadus..... ja meil töötavad muidu nii tublid ja traksid mehed-naised ei saa enam mittemidagi aru, mida kes kus millest räägib või kirjutab.

[vanahalb]

Samas kui mul eraettevõtjana on vaja saata töötaja Narva tööd tegema ja tal tuleb terve päeva linna või küla vahel kohalikega suhelda, et saaks oma tööd teha, siis ma panen töökuulutusse, et nõutud on vene keele oskus vähemalt algtasemel.

Kirjuta töökuulutusse mitte et "vene keele oskus on nõutav" vaid nii nagiu akf maksipoiss juba enne mainis - " vene keele oskus tuleb kasuks"(kandideerimisel). Kes vene keelt ei oska taipab võib-olla isegi et ilmselt ta valituks ei osutu ja ei hakka kandideerimagi. Või ikkagi kandideerib ja on nii kõva spets et teenitud tulu lubab talle tõlgi kõrvale panna. Siis lähevad kahekesi objektile, üks teeb tööd ja teine seletab ümbritsevatele maailma korda. Seda on ka ette tulnud.
Töövõtjana ei pea sellist tõlkimist ainult enda kuluks võtma. Kirjuta hinnakirja et võõrkeeles suhtlemine on +10%. See ei pane kedagi imestama´et mingi dokumendi tõlge raha maksab. Ega rääkimine kuidagi teistmoodi ei ole. Mina pean samuti omal ajus ümberlülitused tegema kui mingis teises keeles mõtlema hakkan. See kõik on ainult kulu.

[mongol]

Loomulikult Läti kombel erasektoriga jaurata on võitlus tuuleveskitega, äri on äri ja küll ettevõtjad tee leiavad.

Meie lömitajad, euromärkidega silmis, kindlasti mitte. Sellest ka see probleem.

[parkija]

Mis funktsioon on linnapeal Narvas , Jaan Toots juba räägib eestikeelsele haridusele ülemineku teemas ajapikendusest , kaua võib .

Politseis on juba noori , kellel vene keelega on raskusi .

[Peeter]

Töövõtjana ei pea sellist tõlkimist ainult enda kuluks võtma. Kirjuta hinnakirja et võõrkeeles suhtlemine on +10%. See ei pane kedagi imestama´et mingi dokumendi tõlge raha maksab. Ega rääkimine kuidagi teistmoodi ei ole. Mina pean samuti omal ajus ümberlülitused tegema kui mingis teises keeles mõtlema hakkan. See kõik on ainult kulu.

Üldiselt olen ma vanahalva mõtteviiside ja postitustega päri, aga selle hinnatõstmise juurde (NB hinnatõstmine veel ilma viiteta võõrkeelse teenidamise lisakuludele või tariifidele) teen ühe ääremärkuse: Kui meid omalajal jõuga veosekorraldajate koolitusele aeti, siis oli meid seal koos kari ettevõtjaid, kes lihtsalt regulatsioonide muutuse tõttu pidid riigi nõudel mingile koolitusele minema. Paljud veel pikaajalised ettevõtjad. Küllalt oli sellist jura, mille peale kuulajad vaatasid üksteisele nõutult otsa, et miks ta meile küll seda räägib? No vat ja siis luges meile ühte loengut ettevõtlusest ja selle algtõdedest üks kuivikust õppejõud, kellel selle jutu järgi temal endal tundus olema küll ainult teoreetiline kokkupuude. Ja siis ütles lektor paatosliku häälega prohveti kombel järjekordse killu, mis reaalseil ettevõtjail suu ohkama või muigama võttis: "Ja kui te ei tule välja, siis peate tõstma hinda!" Üks esireas istuv mees (kelle külmaautod vedasid Rakvere LK ja mingi muu lihatööstuse logistikat) ei pidanud enam vastu ja ütles selle peale kohe kõlava ja selge häälega: "Kui ma lähen praegu oma kliendi juurde ja ütlen, et ma tõstan veoseveo hinda, siis ütleb mulle transatellija lihtsalt "Ahah, siis ma kustutan sinu kontakti telefonist ära!" Ja teeb seda demonstratiivselt minu nähes. (Sel hetkel ta ilmekalt demonstreeris lektorile kuidas displeiga partneri poole keeratud telefonis seda demonstratiivset telefonikontakti kustutamist tehakse) Ja rohkem ma vedusid ei saa ja autod jäävad seisma. Nädala pärast rooman ma tagasi ja palun tööd. Sest mul on vaja ettevõtte kulud katta, meestele palgad maksta, riigile maksud maksta. Selline on tegelik ettevõtlus."
Peab ikka hea ja kindel ja kindlustatud (st monopoliseeritud) eraettevõtluse-lobi olema, kus võid külma näoga öelda oma klientidele (eriti ida-virukatele), et tõstad verekeeles pelgalt rääkimisegi puhul teenuse hinda.
P.S. Aga kui mul oleks riigikeele rakendamisel riigi-poolse otsustajana see valik, siis oleksin mingitel asjaoludel küll poolt. Samal ajal ei kujuta ma kuidagi ette, et seal piirkonnas töötav sisejulgeoleku eest vastutaja ei habla vere keelt ja ei taju kohalike olustikke.



P.P.S. Tegin täienduse seoses siin järgneva postitusega: Peab ikka hea ja kindel ja kindlustatud (st monopoliseeritud) eraettevõtluse-lobi olema, kus võid külma näoga öelda oma klientidele (eriti ida-virukatele), et eesti- või verekeeles pelgalt rääkimisegi puhul on teenuse hindadel erinevad tariifid eestikeelse kasuks.

[vanahalb]

Teistpidi saab samuti teha. Võib panna ülemise otsa hinna ja lisamärkuse et eestikeelne suhtlemine on 10% soodsam See võimalus et vant tõesti eesti keeles rääkima hakkab on üsna väike ja mahub normaalse äririski sisse.
Sellist soodustust pole keeruline ära seletada. Valeta et ainult eestlased ongi tööl ja nad peavad kogu aeg ühe näpuga Google translaatorit toksima ja see viib tööviljakuse alla.

Lisaboonusena tekib klientidel huvi eesti keelt õppida sest äkki saabki allahindluse. Kõiksugu hinnad on ju ikka igale kliendile individuaalsed ja ei ripu kuskil kodulehel igaühele vaatamiseks.

[_dumbuser_]

Vahepeal ka midagi nö päris elust. https://www.delfi.ee/artikkel/120257366 ... les-laulda

[Sho]

Ärge sellele lätlaste algatusele valest suunast lähenege.
See seadus ei peagi töötama. Kas meil mittetöötavaid seadusi vähe on? Meil on isegi selliseid seadusi, mille kasutamise eest prokuröre peaks platele panema, sest need toovad kaasa kafkalikke protsesse ning häbistavad meie kohtusüsteemi. Aga neid kasutatakse, sest eesmärk pühitseb abinôu. Ameerikas pandi kah mafiososid vangi mitte kuritegevuse vaid kuritegevusest saadud tuludelt maksude mittemaksmise eest, täiesti mittekafkalikult seejuures.
See lätlaste algatus on aga rohkem selline nurgakivi vundamenti, millele hiljem on hea môni hoone ehitada. Millestki tuleb ju alustada.

[ahto42]

Aga võtame idast õppust PPA-s. Turistide enda asi kui hakkama ei saa.
Jaanilinnas ei oska mitte ükski töötaja muud keelt peale vene. Peterhofis Tele2 nooremapoolsem teenindaja kasutas Yandex translate minuga vestlemiseks inglise keeles.

[Cyberbear]

Aga võtame idast õppust PPA-s. Turistide enda asi kui hakkama ei saa.
Jaanilinnas ei oska mitte ükski töötaja muud keelt peale vene. Peterhofis Tele2 nooremapoolsem teenindaja kasutas Yandex translate minuga vestlemiseks inglise keeles.

2016 sai käidud sealkandis ja Piiteri bussijaamas rääkisime teenindajaga soome ja natuke ka eesti keeles, noormees oli lihtsalt keelehuviline ja hea peaga, kusjuures tema eesti keel oli soomepärane.

[Sho]

Mul on lätlastele uus hea idee. Vene keele kasutamist avalikus ruumis võib maksustada.
Näiteks need siin mainitud Coopi siseraadio reklaamid, hinna-, tänava ja muud sildid, menüüd, äridokumendid, siin mainitud autovedude ärisuhtlus, kooliharidus.
Keeleruumi korrastus- ja puhastusmaks.
Vene keele kasutamine ei ole kuritegu, aga selle pealt maksude mittemaksmine juba on.